Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist. - On põhimõtteliselt kontrollitavad. - Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. - On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. - On üldistavad. Varased arengukäsitlused: Preformatsiooniteooria (17.-18.saj) – Leeuwenhoek ja Hartsoeker. Locke (assotsiatsioonid, kordamine, jäljendamine, tasu ja karistus, enesekontroll, enesedistsipliin, reeglid, laste kognitiivne võimekus, sünnipärane uudishimu). Rousseau (looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud, lastel oma viis näha ja tunda; arengustaadiumid – imikustaadium, varane lapsepõlv, hiline lapsepõlv, noorus). Psühhodünaamiline/psühhoanalüütiline paradigma.
partneriga psühholoogilisest küpsusest Võimalikud probleemid: Stress – muutused mis vajavad kohanemist Alkoholi tarbimine Seksuaalelu valikutest tulenevad probleemis – juhuslikud vahekorrad, suguhaigused, soovimatu rasedus, süütunne Suhte- ja abieluprobleemid – seksuaalprobleemid kooselus, perevägivald, armukadedus Lahutus 16. Täiskasvanuea arengukäsitlused Levinson – inimese elu kujundab inimese enda loodud elutsenaarium 17-40a varajane täisiga 40-60a keskmine täisiga 60-80a hiline täisiga Alates 80a – hilishilis täisiga Fiske – eristas täiskasvanueas 2 erinevat tüüpi sündmusi 20-30ndad – varajane täisiga 40-50ndad – kesmine täisiga 60- … - hiline täisiga Normatiivsed sündmused - mis juhtuvad kindlasti (füüsiliste võimete vähenemine,
Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis = humunkolos.)-> Preformatsiooniteooria Antony van Leeuwenhoek (1632 -1723) - Lõi mikroskoobi - Nägi, et spermatosoidi otsas on inimene olemas- kui kasv toimub ainult läbi naise organismi. - Nicolas Hartsoeker (1656 -1725) John Locke (1632-1704) -baas haridus arst
Psühhoanalüütilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega. · Teooria peab olema vähem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise. · On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel. On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks. Varased arengukäsitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725) Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest"
Rõhutas metodootika täpsuse olulisust. (Metatasand on mõtlemine oma mõtetest, tunnetest, reflektsioon, abstraktne mõtlemine jm, mis lapsel ei ole välja kujunenud.) Arengupsühholoogia arenguteooriad Arenguteooriad aitavad organiseerida fakte ja neid intepreteerida. Arenguteooriad respekteerivad üldist teadmist ning nad on põhimõtteliselt kontrollitavad ja vähem keerukamad kui inimene ise (ja jätab seetõttu mõningad asjad seletamata) ja seega üldistavad. Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18 saj), mis käsitleb metafüüsilist arengut inimene on kvalitatiivselt olemas spermatosoidis (Antonie van Leeuwenhoek). Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. Preformism eitab ontogeneesis inimese kvalitatiivset arengut. Epigeneesi puhul räägitakse sellest, et toimub ka kvalitatiivne areng.