koduste ja koduväliste kogemuste kohta (nt eelnevalt arvuti kohta õpitu, eri värvi – 3 arvuti kasutamine kodus). punast, sinist, Õpetaja palub igal lapsel kotist võtta ühe klotsi. Lapsed lähevad klotsi kollast, rohelist ja värvi alusel vastavasse keskusesse (punane klots – teaduskeskus; sinine 4 musta, valget, – loovmängukeskus jne). lillat. II Lapsed on jaotunud värvide alusel keskustesse. Põhiosa Lugemise ja kirjaoskuse keskus: Eelnevalt on Lauale on asetatud tagurpidi pildikaardid. Õpetaja jaotab lapsed asetanud
49 N 2. Kui suur raskusjõud mõjub samale klotsile vees? 49 N 1 Õpilase nimi: Peedu Siimo Klass: 8 3. Kui suur on puust klotsile vees mõjuv üleslükkejõud? 49 N 4. Kui suur raskusjõud mõjub kivist klotsile? 49 N 5. Kui suur üleslükkejõud mõjub kivist klotsile vees? 49 N 6. Miks mõjub puust klotsile vees suurem üleslükkejõud, kui kivist klotsile? Kuna kivist klots on tihedamast materjalist. Lülita mudelil sisse jõud (nooled ja väärtused) ning vali "Blocks" paneelist "Same Volume" (sama ruumala). 7. Pane kirja mõlemale klotsile mõjuvad raskusjõud (N: puust klots F= ... , kivist klots F= ....) puust klots F= 19,6 N Kivist klots F= 98 N 8. Tõsta mõlemad klotsid vette ning pane kirja, kui suur on neile vees mõjuv üleslükkejõud (N: puust klots F= ..., kivist klots F= ....). puust klots F= 19.6 N kivist klots F=49 N 9
(Vastus: 2·1020 N) Elastsusjõudlk õpikust lk 63 1.. Kooli dünamomeetri vedru jäikus on 40 N/m. Milline elastsusjõud tekib vedrus, kui teda 5 cm võrra välja venitada? (Vastus: 2 N) 2. Elastse traadi jäikus on 80 000 N/m. Leia traadi pikenemine, kui tema otsa riputada keha kaaluga 160 N? (Vastus: 0,002 m) 3.. Klots massiga 2 kg asub kumminööri otsas siledal alusel. Klots nihutatakse 3 cm võrra paremale ja lastakse siis lahti. Arvuta klotsile mõjuv elastsusjõud, kui kumminööri jäikus on 100 N/m. Missuguse kiirendusega hakkab klots liikuma? (Vastus: 3 N; 1,5 m/s2) Hõõrdejõud õpikust lk 61 1. Klots riputatakse dünamomeetri otsa ja viimane näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada
Ameerika sümboleid. Barbi on samaväärne teiste suurte nimedega nagu Coca-Cola või Marlboro, sest ta on suutnud võita mitmete põlvkondade südamed. LEGO ajalugu. LEGO - 20- nda sajandi mänguasi! Just sellise auhinna said LEGO klotsid, mis ei jäta külmaks küll ühtegi last ega täiskasvanut! Esialgu toodeti neid ainult Taani väikelinnas Billundis ning esimene suurem läbilöök tuligi 1955 a turuletulnud LEGO klotsidest koosneva linnaehituskomplektiga "LEGO System of Play". LEGO klots sai kiiresti populaarseks, sest sellega arenesid lapse oskused ning kujutlusvõime ja samas olid mänguvõimalused piiritud. Järgnesid 1967 aastal suurem LEGO DUPLO klots 2-4 aastastele lastele ning 2004 aastal LEGO QUATRO pehmem ja suurem klots beebidele. LEGO tootevalikus on nüüd sadu erinevaid komplekte ja tuhandeid erinevaid osi, mis tihtipeale ei ole enam sugugi klotsi sarnased. See on tänapäeva LEGO, mis välja kasvanud lihtsast ideest ühendada üks klots teisega
seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister) Kliister määrdeid kasutatakse üldiselt plusskraadidega, äärmisel juhul ka külmaga, kui lumi on teraline. Võistlusmäärded(libisemine) Tänapäeval on väga tuntud libisemis määrded nn. Pulber, Keel, Klots. Need lisatakse parafini kihtide peale. Tekkitavad pakse veekile. Määrimine võistlusteks § Ühe paari võistlussuuski saab ettevalmistada umbes 500kr eest. Tipud määrivad oma suuski järgmiselt- kõrge floorisisaldusega põhjamääre, vastavalt ilmastikule ja lumestruktuurile valitud libisemismääre seda kuni 3 kihti, seejärel pannakse suusapõhjale pulber, mis on kõige olulisem määrimise juures ka see valitakse
Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. *Seisuhõõrdumine (inglise static friction) on hõõrdumine vastaspindade vahel nende liikuma hakkamisel. Liugehõõrdejõud. Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud
Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et saaks tungrauaga maja nurk üles tõsta.Ohutuse nimel paiguta p uust klots tungraua ja kandepinna vahele. (Kindlasti ei tohi tungrauda otse kivile paigutada), samuti pane klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks. Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Alumiste palkide vahetus Alumiste palkide vahetamine on aeganõudev töö. Te peate kopeerima
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaa...
e) Arvutan lambi valgusviljakuse k = 4Er2/P k = 4*218,8*0,052/1,575 = 4,36 lm/W f) Võrdlen tulemusi tabeli andmetega Saadud vastus klapib, sest kõik andmed on väiksemad kui tabelis näidatud ja selle tulemusena on ka valgusviljakus väiksem kui on tabelis näidatud. Kiireneva liikumise uurimine Töövahendid: silinder, liikumisandur, andmekoguja, joonlaud, klots. Joonis: Töökäik a) Salvestan kaldpinnal veereva silindri liikumisgraafiku ja kopeerin selle b) Määran silindri: · liikumisaja kaldpinnal t=2,7s · läbitud teepikkuse s = 60cm = 0,6m · kiirenduse a = 0.031 m/s2 · lõppkiiruse v = 0.084 m/s · keskmise kiiruse vk = 0.042 m/s
Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et saaks tungrauaga maja nurk üles tõsta.Ohutuse nimel paiguta puust klots tungraua ja kandepinna vahele. Kindlasti ei tohi tungrauda otse kivile paigutada, samuti tuleks panna klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks. Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Ja vahetamist vajavad palgid välja vahetada. Tavaliselt toetuvad vanad hooned maakivist või paekivist vundamendile
1 · Kompensatsiooniavad tasandavad temp. muutusest tingitud hüdroõli mahumuutust ja aitavad pidurite vabastusele kaasa; · Peasilindri töö kirjeldus kui üks kontuuridest lekib. · Pidurite vaakumvõimendi: tööpöhimõte, ehitus ja töötamine · Tandemvaakumvõimendi · Töösilindrite ehitus: näidata lisapilte ja näidiseid · Trummelpidurimehhanism: ehitus, liigitus, aktiivne ja passiivne klots, klotsi ja trumli vahelise kauguse reguleerimine, automaatregulaatori tööpähimõte.. Oluline häärdkatete ja trumli piirkulumise suurused; · Ketaspidurimehhanism: tööpõhimõte, ehitus, liigitus ja täätamine, kulumise indikaator, klotside ja ketaste piirkulumise määrad · Trummel- ja ketaspidurite võrdlus: soojusõlekanne, ehituse lihtsus, vee eemaldumise hõlpsus, klotsi automaatreguleerimise tarviduse puudumine, , klotsi
freesideks või vertikaalseteks freesideks. Täpsemalt, aga võime jagada freese põlvetüüpi freesideks(knee-type),Rami tüüpi, Tootmis või Bed tüüpi ja höövel tüüpi. Loomulikult lisaks jaotatakse Freese Suuruse ja tööpõhimõtete järgi. Freesimis masinad nõuavad erilisi ettevaatusabinõusi: Ära puutuda pöörlevatlõikurit. Tööpinnale millel on Freesimis masin, pane tööpinna ja freesi vahele näiteks puust klots, et ennetada tööpinna kannatada saamist. Raskeid toorikuid liigutage kellegiga koos. Ärge üritage pingutada Puust asju ega sirgendada. Freesimine on mõeldud aukude tegemiseks kui kasutade raske freesi raskust ilma lõiketera otsata võite masina lõhkuda. Alati kui lõiketera freese vahetada, ärge hoidke käega freesist kinni vaid lehtvõtmega, nii väldite käehaavu, kui masin peaks tööle hakkama.
kõiki ükshaaval märkida ja saagida, kinnitatakse lükkelati külge piiraja, mille vastu toetades saab kiiresti ja täpselt ühepikkusi detaile saagida Ühepikkuste juppide mahasaagimine Tõenäoliselt tekib kiusatus kasutada ärasaetava osa pikkuse määramisel juhtpinnana pikisaagimise juhtlatti. Kuid saetud detail võib juhtlati ja saeketta vahele kinni kiiluda ning saagija suunas tagasi viskuda. Õigem on kinnitada juhtlati külge piirajaks klots, mis määrab detaili pikkuse enne saagimise alustamist, kuid hoiab ära kinnikiilumise saagides. Tööd alustades lükka detaili ots vastu klotsi ning sae õige pikkusega jupp. Seejärel sae järgmised detailid samal viisil. Detailide ühepikkuseks saagimine Sae lükkelati abil kõigil detailidel üks ots sirgeks
aga nähes seda reklaami-kui puhtaks ja kui väikse vaevaga nõud saavad- paneb see neid peresid endale võib-olla nõudepesumasina ostma ja siis ka loomulikult reklaamitavat toodet. 2.Ergas , kerge, rõõmsameelne taustamuusika. Reklaamis olevate inimeste rõõmus meel, nähes, et reklaamitav toode nende nõud nõudepesumasinas nii puhtaks on teinud. Domino efekti on näitlikustatud, näidates, et kui esimene klots langeb, langeb kogu pikk jada järele(langevatest domino klotsidest klipp). 3. Inimesed kelle nõud praeguse nõudepesumasina vahendiga nii puhtaks ei saa, paneb see reklaam mõtlema, et äkki peaks ostma ja proovima neid nõudepesu tablette? Ja nagu eelpool mainitud, võib see reklaam panna inimesi ka nõudepesumasinat ostma. Üldiselt hea reklaam, ei suruta midagi väga peale, vaid lastakse reklaami põhjal inimesel ise otsustada, kas ta tahab seda toodet või ei. Ristorante pitsa 1
1954. aastal sa Christianseni poeg, Godt Kirk Christiansen Lego Grupi tegevdirektoriks.Godtfred nägi lego klotsides mõõtmatut potesiaali, et muuta see loominguliseks mänguks.Aga klotsidel olid siiski mõned probleemid tehniliselt poolelt:nende lukustuvus oli piiratud ja nad ei olnud eriti mitme külgsed.See oli nii kuni 1958 aastani kui tänapäevas disainiga klotsid asendati ja võttis veel viis aastat, et selleks õige material leida.Moodne lego klots pakentati 28.jaanuar 1956 ja selle aasta klotsid sobivad siiani nüüdsete klotsidega * Mänguasju tehakse 3-14a. lastele.Iga vanuses lastele tehakse erinevaid mänguasju. Milliseid mänguasju tehakse: Beebitarbed-pehmed klotsid, kõristid, võimlemis pallid, mängu loomad, kiikloomad, muusika instrumendid, kaisuloomad, plasmassist tooted, jne. Poistetarbed-tööriista komplekt, metallist mudelautod, pallid, akude ja pedaalidega sõidukid,
saavutada organismi ja ümbritseva keskonna tasakaalu- informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva assimileerimise tulemusena laose tunnetus täpsustub ja sobivad vastused tugevnevad (algul haarab laps kõiki esemeid ühtemoodi, hiljem iga asja erinevalt sõltuvalt selle suurusest). Kohandamise ehk akommodatsiooni korral muudavad inimesed oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega (ld accomodatio ´kohanemine, muganemine´)
kool Referaat Jõud nimi klass koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Jõud........................................................................................................................................4 Keha mass.............................................................................................................................5 Raskusjõud............................................................................................................................6 Elastsusjõud...........................................................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud.....
Lintsae lint läheb puruks ja tüdruk saab sellega vastu näppe. Näpust jookseb verd. 13. Õpetaja üleval õpetajate toas vaatab aknast kuidas õpilased tööd teevad. Ta toetub natukene liiga tugevasti klaasi vastu ja klaas läheb katki. Õpetaja sai vigastada ja tuleb kiirabi kutsuda. 14. Kahes poisil hakkab töökojas igav ja nad hakkavad klotsidega palli mängima. Viskavad seal klotse ja löövad neid jalaga. Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane. Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli
muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *On suunatud vastupidiselt liikumisele, takistab liikumist *elektromagnetiline vastasmõju Kui keha seisab horisontaalsel pinnal, siis on hõõrdejõud võrdne raskusjõuga Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p
Akupatarei varustada elektriseadmeid elektriga, kui mootor seisab. ( alalisvool 12 V ) Generaator- varustab elektriseadmeid elektriga sõida ajal. ( vahelduvvool 13,5 V ) 2. Sõidupiduri rikked Kõik rattad pidurduvad nõrgalt ( pedaali käik suur, pidurdamiseks vaja suurt jõudu. Pedaal vajub läbi, sest õhk on sisse tunginud.) hõõrdkatted kulunud, hõõrdkatted libedad või ülekuumenenud. Rattad ei peatu üheaegselt, auto kisub kõrvale osa hõõrdkatteid libedad, kulunud klots asendamata, trummel roostes või kriimuline. Pidurid jäävad peale ( auto liigub raskelt, kõik trumlid ja katted kuumad, üks pidur jääb peale ja kuumeneb) pedaali liikumine takistatud, pedaalil puudub vabakäik, hõõrdkatte tükk ratta kinni kiilunud. Pidurid ei peata autot ( pedaal liigub kergelt, pedaali käik suur ) Piduriajam lekib, vooli, toru või mansett purunenud, hõõrdkatted kulunud. Auto pidurdab järsult- sissesõitmata pidurid
KINGITUS KINGITUSED PÄKAPIKK PÄKAPIKUD PÄKAPIKK ON VÄIKE. PÄKAPIKUL ON VALGE HABE. PÄKAPIKUL ON PUNANE MÜTS. JÕULUVANA JÕULUVANA ISTUB JA VAATAB. JÕULUVANAL ON SUUR KOTT. MA OLEN HEA LAPS. MA ÜTLEN AITÄH. TÖÖLEHT 11. MÄNGUASJAD Töölehed 45aastastele MÄNGUASI MÄNGUASJAD AUTO AUTOD NUKK NUKUD JONNIPUNN JONNIPUNNID KLOTS KLOTSID PIPARKOOK PIPARKOOGID JÕULUD ILUS KUUSK ILUSAD KUUSED KUUSEL ON EHTED. MULLE MAITSEB PIPARKOOK. SEE KINK ON MINULE. SEE KINK ON ÕELE. SEE KINK ON VENNALE. SEE KINK ON ISALE. SEE KINK ON EMALE. TÖÖLEHT 12. POES Töölehed 45aastastele LEIB LEIVAD SAI SAIAD MESI TORT TORDID SEEN SEENED PIPARKOOK PIPARKOOGID PIIM VÕI VORST
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikus...
12. Poliitik joob kalja. 13. Prantslane on jurist. 14. Jaapanlane elab sinise maja kõrval. 15. Koka naaber joob vett. Merlecons ja Ko OÜ 212 AKTIIVÕPPE MEETODID III Merlecons ja Ko OÜ 213 APARAADI EHITAMINE Juhend Pange oma meeskonnaga kokku ,,aparaat", järgides järgnevat juhendit. Oluline on nii kvaliteet kui kiirus. 1. Võtke üks kümne nupu pikkune punane klots. 2. Asetage punase klotsi ühte otsa, sellega risti ja punase klotsi servaga tasa, kollane kaheteist nupuga klots nii, et see paikneks punase klotsi suhtes sümmeetriliselt. 3. Asetage punase klotsi teise otsa, sellega risti ja sümmeetriliselt 6x2 nupuga sinine klots nii, et see asetuks punase klotsi servaga tasa. 4. Asetage punase klotsi peale, sellega paralleelselt, roheline 8 nupuga klots
liigub horisontaalselt maapinnaga?, b) keha liigub vertikaalselt üles? (210 N, 700 N) 2.9 Tõstuki mass on 800 kg. Millise kiirendusega ja mis suunas liigub tõstuk, kui tõstukit hoidvale trossile mõjub jõud: a) 12 kN ?, b) 6 kN ? (5,3 m/s2 üles. 2,3 m/s2 alla) 2.10 Terastraat peab vastu koormusele 4400 N. Millise suurima kiirendusega võib tõsta traadi otsa kinnitatud koormust massiga 400 kg, et traat ei katkeks? (1,2 m/s2) 2.11 Puust klots massiga 1 kg asetseb horisontaalsel puust pinnal. Kui suurt horisontaalse jõudu on vaja rakendada, et panna klots liikuma? Kui suur peaks olema liikuvale klotsile mõjuv jõud, et klots liiguks ühtlase kiirusega? Pindadevaheline seisuhõõrdetegur on 0,35, liugehõõrdetegur 0,20. (3,4 N, 2,0 N) 2.12 Autorehvi ja kiilasjää vaheline hõõrdetegur on 0,05. Kas auto saab hakata horisontaalsel kiilasjääga kaetud teel liikuma kiirendusega a) 0,4 m/s2; b) 0,7 m/s2? (a) saab, b) ei saa) 2
kirjutage need tabelisse Ülesanne nr 6 1. Millised on kujutatud pingi plaadi mõõtmed. 2. Milline plaadi mõõtarv on puudu. Kui suur peaks see mõõtarv olema ja miks? 3. Joonestada pingi kaksvaade ja mõõtmstada see. Ülesanne nr 7 · Missuguseid klotse on võimalik kokku monteerida nurkklotsiks? · Joonisel on antud klotside A,B,C ja D piltkujutised ning tabelis mõõtmete neli varianti. Joonesta klots kaksvaates, asendades piltkujutisel olevad tähed (a, b, c ja d) vastavate mõõtarvudega. Ülesanne nr 8 Joonestage sirindriline varras ja avaga prisma, kusjuures ava on keermestatud täies ulatuses, varras aga poolest saadik. Ülesanne nr 9 · Joonestada detailid a, b ja c ning kanda peale nende keermete tähised. Keerme välimõõt d ja samm p võtta tabelist.
maxFf Ft
Trigonomeetrilistest seostest saame
tuletada: max 𝐹 𝑓 𝜇 𝐹𝑛
tan𝜑= = =𝜇
𝐹𝑛 𝐹𝑛
Ehk keha on tasakaalus, kui
tan𝜑 < 𝜇
Sisuliselt on see sama, kui eelnevalt toodud seos:
Süsteem on tasakaalus,
kui Ft
Seda tehakse õhukese pleki puhul torniga, paksema pleki puhul puuriga. Tornimine on põhimõtteliselt sarnane stantsimisele, kus templi otstarvet täidab lapiku otsaga terasvarb - torn (joon. 2), matriitsi asemel aga terasplaat, milles on torni läbimõõdule vastav ava. Tornimisel auguga alusplaadil on raske ava ja torniotsa täpselt kohakuti seada. Seepärast kasutatakse sageli ka lihtsamat moodust, kus aluseks on kruustangide vahele kinnitatud sirge otspinnaga klots. Joon. 2 Kui detailide ühendamiseks kasutatakse mitut neeti, tuleb algul tornida vaid ühe needi ava. Pärast esimese needi kinnitamist tornitakse ülejäänud neediavad. Vastasel korral võivad detailid nihkuda ja neediavad ei lange enam kokku. Neetimise tööriistadeks on vasar, survetorn, needipea tugi ja needipea vorm. Viimased on ehituselt sarnased, kuid needipea tuge peab saama kinnitada kruustangide vahele (joo Joon. 3
suurused, vektorsuurused) Mõõtmine- tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks. 19.4. Kuidas toimub mõõtesuuruse väljendamine tähise, mõõtarvu ja mõõtühiku abil. 19.5. Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud? A)10N, B)F 10N, C)S 20 10 2 Mm, D)V 3m 3 , E)V3mcm3 19.6. Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur. 13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
Hoiak on uskumuste kogum mingi inimese, objekti, sündmuse või vaidlusküsimuse suhtes; ehk kestev hinnang sotsiaalse maailma erinevatele aspektidele. Hoiakud võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed, kuid samuti võib inimesel olla neutraalne ehk mitte emotsionaalne arvamus millegi kohta. Sotsiaalne soovitatavus inimesed ei näita ona tegelikku hoiakut, vaid vastavalt seda, mida neilt oodatakse. Planeeritud käitumise mudel - hoiak on üks väike klots, et jõuda reaalse käitumiseni. Hoiakute kahene jaotus: 1.Uuringud, mis uurivad hoiakuid objektide või suurte teemade suhtes nt poliitikutele meeldib seda teha. 2.Teine suund uurib konkreetselt hoiakuid mingi käitumise suhtes. Tänapäevane seisukoht Hoiak on hinnanguline valmisoleks positiivne, negatiivne käitumine. Uurimisel peab näide, küsimus olema võimalikult spetsiifiline, et tulemus oleks tõepärasem. Hoiakute funktsioonid (Shavitt (1989) käsitlus:
tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, snitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, sokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, saht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu,
klots, millesse jääb kinni teadaoleva massi ja kiirusega lendav püssikuul. Uuritav süsteem, milles kehtib impulsi jäävuse seadus, koosneb antud juhul kahest kehast -- kuulist ja klotsist. Tegemist on mitteelastse põrkega, kuna pärast tabamust moodustub klotsist ja kuulist liitkeha. Kui kasutame tähiseid, kus kuuli mass on m1 ja lennukiirus v1, siis kuuli impulsiks on m1v1. Kuna klots algul ei liigu ja sel impulss puudub, on meie süsteemi koguimpulss enne põrget võrdne kuuli impulsiga: Et liikumishulk ei saa väliste mõjude puudumisel muutuda (eeldame, et hõõrdumine klotsi ja aluse vahel puudub), peab liikumine ka pärast tabamust edasi toimuma. Tähistades selle tabamusjärgse liikumise kiiruse tähega v ning klotsi massi sümboliga m2, saame liitkeha massiks m1 + m2 ning süsteemi impulsiks Impulsi jäävuse tõttu
osa 5. Seondliited 1. Tuua näiteid tihvtliidetest (teha skitse, eskiise). Kuidas arvutatakse tihvtliidet? Tihvtide liigid on: 1. SILINDERtihvtid: · püsivad avas paigal hõõrdejõu toimel; · ei saa korduskasutada, kuna tihvti eemaldamisel avade pinnad kuluvad; 2. KOONUStihvtid: ...
informatsioonivahetus. Inimese vaimset arengut kirjeldatakse kahe protsessi- assimilatsiooni ja akommodatsiooni kaudu. Sarnastumise ehk assimilatsiooni korral muudab inimene väliskeskkonnast saabuvat informatsiooni nii, et see sobiks tema olemasolevasse tunnetusstruktuuri (ld assimilatio ´sarnastumine´). Assimilatsiooniga on tegemist mängus- keskkond muudetakse enda huvide järgi, mänguasjad on suvalised esemed (nt klots asendab maja). Assimilatsiooni tõttu võib laps kogetavat valesti interpreteerida (nt nähes esimest korda lund peab seda suhkruks). Korduva assimileerimise tulemusena laose tunnetus täpsustub ja sobivad vastused tugevnevad (algul haarab laps kõiki esemeid ühtemoodi, hiljem iga asja erinevalt sõltuvalt selle suurusest). Kohandamise ehk akommodatsiooni korral muudavad inimesed oma tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega (ld accomodatio ´kohanemine, muganemine´)
vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga) ülemsaksa laenud eesti keeles – ahoi, halloo, hei, hoplaa, juhhei, hopp, hurraa, hertsog, kunde, pirn, kirss, kartul, hirss, kummel, liilia, ahv, hamster, kits, forell, sprott, kahhelkivi, kett, šnitsel, vein, palitu, kampsun, kittel, kleit, kritseldama, joodeldama, liiderdama, klähvima, klirisema, lürpima, bakenbardid, kamin, klots, klamber, loss, kummut, tint, lihvima, šokeerima, spioon, sirm, tulevärk, staap, veltveebel, šaht, füürer, gestaapo. (Tulid koos reformatsiooniga mille tulemusel alamsaksa vaikselt asendus ülemsaksa keelega. rootsi laenud eesti keeles – laensõnad hõlmavad enamasti merd, meresõitu, kalastamist, floorat ja faunat, riideid jne. Iil, pank, pankrannik, taldrik, pöök, türnpuu, kullerkupp, räim, viigerhüljes, kronu, kroonu,
Maa gravitatsioonijõud paneb liikuma vee jõgedes, kuid ka lume mäenõlvadel laviinide ajal jne. Kuu ja Päikese gravitatsioonijõud tekitavad loodeid (tõus ja mõõn). 3.7. Tasakaalutingimused mehhaanikas. Tasakaal mehhaanikas tähendab paigalseisu. Mehhaanilise süsteemi tasakaalutingimused on staatika uurimisvaldkond. Süsteemi tasakaalu esimene tingimus on kõigi mõjuvate jõudude summa võrdumine nulliga. Näiteks on kaldpinnal asuv klots paigal, kui raskusjõu, toereaktsioonijõu ja seisuhõõrdejõu vektorsumma on null. See on tarvilik tingimus tasakaaluks, kuid mitte piisav. Kui see tingimus on täidetud, võib süsteem (keha) ikkagi liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil
Kuu ja Päikese gravitatsioonijõud 8 tekitavad loodeid (tõus ja mõõn). 3.7. Tasakaalutingimused mehhaanikas. Tasakaal mehhaanikas tähendab paigalseisu. Mehhaanilise süsteemi tasakaalutingimused on staatika uurimisvaldkond. Süsteemi tasakaalu esimene tingimus on kõigi mõjuvate jõudude summa võrdumine nulliga. Näiteks on kaldpinnal asuv klots paigal, kui raskusjõu, toereaktsioonijõu ja seisuhõõrdejõu vektorsumma on null. See on tarvilik tingimus tasakaaluks, kuid mitte piisav. Kui see tingimus on täidetud, võib süsteem (keha) ikkagi liikuda ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Eelmises näites võib klots libiseda ühtlaselt kaldpinda mööda alla, kuigi raskusjõu, toereaktsioonijõu ja liugehõõrdejõu summa on null. Süsteemi tasakaalu teine tingimus peab kindlustama pöörlemise puudumise. Kui süsteemil
lahendada probleemsituatsioone (leida ese rätiku alt). Aistingute omavaheline seostumine (kuuleb ema häält- näeb, tunneb ema lõhna- peab keerama). Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos- 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini (paneb klotsid ämbrisse ja võtab välja). 12elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on ämbris, on ta rahul. Kõne areng- Õppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps räägib seda, mida on kinnitatud, ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna.
tasandada. Käsitsi lihvimine. Enne abrasiivpaberi kasutamist on sageli vaja kasutada kaabitsat, et kõrvaldada väikesed defektid või kiu murdumiskohad. Korgist lihvklots lihtsustab selle ülesande täitmist ning samuti pikendab lihvpaberi eluiga. Lihvida tuleb alati pikikiudu kasutades järjest peenemaid lihvpabereid. Enamiku puidutööde puhul alustage 120- se paberiga ning jätkake kuni 240-se paberini. Kui paber ummistub, koputage klots vastu tööpinki tolmust puhtaks. Lõppviimistluseks kasutage kulunud peeneteralist lihvpaberit, millega lihvida ümaramaks kõik liigteravad servad ja nurgad. Seejärel pühkige puidu pind kergelt niiske švammiga üle. Selliselt peened kiud paisuvad ja tõusevad pinnast kõrgemale ning sama teralisusega lihvpaberiga veel kord üle lihvides on võimalk saada eriti sile pind. 20 Mõistete selgitused
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Pü...
rihm-, kett-, kruviülekanne ja nukkmehhanismid). Elastsed detailid (peamiselt vedrud) Talitluselemendid (ajamid, reduktorid, pidurid, amortisaatorid jt). 2.Liite määratlus, liidete klassifikatsioone (tuua näiteid iga liiteliigi kohta - nimetus ja eskiis). Liide on masina või aparaadiosade, üldjuhul mis tahes konstruktsiooniosade suhtelist liikumist mittevõimaldav ühendus (erandiks on neljakandilise vardaga ühendatud neljakandilise avaga klots ehk liugur,kus säilib teljesihiline liikumine). 1)Liited jagunevad: lahtivõetavad liited (keermes-,liist-,hammas-,tihvt-,profiililiited) ja mittelahtivõetad e. kinnisliited (neet-,keevis-,joote-,liim-,press- ja valtsliited). Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik. 2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine:
Raja keskel on võimlemismatt, mõlemal võrkpalli ründejoonel kastikesed. Alustab tüdruk, jookseb esimesel ründejoonel asuva kastini, võtab sealt kurika ja viib teise kasti, tulles tagasi sooritab matil tireli ette ja võtab kastist teise kurika ning viib selle ka teise kasti, jookseb edasi annab ümber pöördeposti teate edasi poisile, kes sooritab sama tegevuse vastupidises suunas. II TEATEVÕISTLUS Vahendid: 1kg topispall, 2 kastikest, tunnel(~ 4 m pikk), saalibändikepp, klots (4x4x4 cm), pöördetähis Võistleja läheb vähikõnniga jalad ees ja topispall kõhu peal 5m kaugusel oleva kastini, puudutab jalaga kasti, tõuseb ja asetab palli kasti, läheb käpuli 6m kaugusel asuva tunnelini, poeb läbi tunneli, jookseb enne võrkpalliväljaku otsajoont oleva kastini, võtab sealt saalibändikepi ja klotsi, asetab klotsi enne joont maha ja veab seda ümber pöördetähise (asub korvpalliväljaku otsajoonel)
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
Pilt- ristdimeetriateljestikupildijoonestamiseks. kujutiseilmekuseja selguse suurendamise eesmirgil lubataksetelgede x ja y kujutiste asenditmuutanurgao varieerimisega 30o,45o ja 60'. Joonisel6.4,b on kujutatudsama silindriliseauguga klots horisontaalses kald- isomeetrias. Joon.6.2 3. Frontaalnedimeetrilinekaldaksonomeetria ehk frontaalne kalddimeetria on kald- projektsioon,kus ekraaniksv6etaksexz-pindja y-telgprojekteeritaksesinna kaldkiirteabil. Kui kujutamiskiiredon valitudnii, et y-teljekujutis tuleb telgede x ja z vahelise tdisnurga Joon.6.4
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
2) Trummel 3) Vedav kaldhammastega hammasratas 4) Horisontaalne (vedav) võll 5) Jõuülekanne 6) Alusraam 7) Friktsioonsidur 8) Hõrdkattega klots 9) Elektrimootor a) Sissetulev kütus b) Trumli täitmisvesi 29 c) Väljaminev puhastatud kütus d) Üleliigne vesi trumlist e) Muda väljatulistamis kanal f) Avamisvee sissevool g) Sulgemisvee sissevool Trumli kere ja kaan kinnitatakse omavahel lukustusrõngaga. Trumli sees on alustaldrik, taldriku hoidja ja taldrikud. Taldrikud kinnitatakse trumlikaanega. Liikuv trumli põhi moodustab
Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse. Kui õli ei saa enam liikuda rattapiduri silindrisse, avaneb võimendis klapp ja võimendi õli suunatakse äravoolule. Pedaali vabastamisel liiguvad kolvid vedrude mõjul algasendisse ja piduriõli voolab tagasi piduri peasilindrisse. Rattapidurimehhanismi hooldamine Klotsi friktsioonkatte ja trumli vahelise pilu kontrollimine (kontrollitakse lehtkaliibriga). Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid
TOPICS FOR SPEAKING CYLINDER FRAME The cylinder section of the engine consists of a number of cylinder blocks, which are tightened together with the engine frame and the bedplate by means of through- going stay bolts. Two central bores, one at the top and one halfway down inside the cylinder block, enclose the cylinder liner. The upper part of the cylinder block forms part of the cooling water space around the central part of the cylinder liner, whereas the lower part forms the scavenge air space. A central bore in the bottom of the cylinder block encloses the piston rod stuffing box. The bottom is double with a hollow space through which cooling water is circulated. On the exhaust side of the cylinder block there is a circular opening leading into the longitudinal scavenge air receiver of the engine. Furthermore, there is an inlet pipe for cooling and lubricating oil. The cylinder block is provided with cleani...
rakendatud jõule kuni hetkeni, mil pidurid rakenduvad. Sellest hetkest alates võimenduse tase ei suurene enam. Tekitab kambrisse vaakumi, kui vajutad piduripedaali siis avaneb klapp ja vaakum imeb õhku sisse muutes ka piduri vajutamise kergemaks. 86. Trummelpidurid Tööpõhimõte Tänapäeval kasutatakse liht-trummelpidurit (simplex brake), millel on kaksiksilinder, üks aktiivne ja teine passiivne klots. Trummelpidur on ühtlasi ka seisupidur. Lihttrummelpidur Lähtudeshõõrdetegurist( = 0,38) onlihttrummelpiduripidurdusjõu tegur C*=2 Lihtpiduripuudused: · aktiivsejapassiivseklotsipidurdavatoimesuu rerinevus · aktiivseklotsihõõrdkattetunduvaltsuuremku lumine Rasketelveokitel on sagedamini S- pööragalihtpidur S-pööragalihttrummelpidur
LOENGUKONSPEKT Rahvusvaheline õigus Kirjandus: Malkolm Shaw "International law" Ian Brownlie "Principles of public internationl law" I Loeng Sissejuhatus Rahvusvahelne õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide vahel. Rahvusvaheline õigus on kui ,,keel" jõu keel, diplomaatia keel jne samas on seal oluline ka grammatika mängureeglid. Rahvusvaheline õigus on eelkõige riikidevaheline õigus. Rahvusvaheline õigus on formeeritud riikide poolt ja eelkõige riikide jaoks. Rahvusvaheline õigus on ka õigus. Mõlemad osad sellest definitsioonist on olnud vaidlusküsimusteks pikal ajal. Postontoloogilise seletuse järgi on rahvusvaheline õigus kindlalt olemas, selle üle ei pea enam vaidlema. Õigus ja poliitika on rhvõ puhul rohkem seotud. Kaks ra...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
