Arengupsühholoogia konspekt (3)

ARENGUPSÜHHOLOOGIA

1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru
1.1. Mõisted, aine
1.2. Koht teaduste süsteemis
1.3. Uurimismeetodid
2. Arengutegurid
2.1. Pärilikkus
2.2. Keskkond
3. Arenguteooriad .
4. Kreatsioon vs evolutsioon
5. Arengu periodiseerimine
6. Ülevaade arenguperioodidest
6.1. Sünnieelne areng
6.2. Areng imikueas
6.3. Areng väikelapseeas
6.3. 1.Kõne ja keele areng
6.4. Koolieeliku areng
6.4.1. Mänguteooriad
6.5. Areng nooremas koolieas
6.6. Areng noorukieas
6.6.1. Murdeiga
6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika
6.7. Täiskasvanuiga
6.7.1. Areng varases täiskasvanueas
6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas
6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas
- eksam (kirjalik test ja suuline vastamine)
-referaat, seminariettekanne

1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru.
Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus.
Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik.
Ontogenees – inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud.
Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid ( sugurakud ). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades.
Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks , et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne.
Põhiterminid.

• Kasvamine.
  

• Areng.
  

• Küpsemine.
  

Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega.
Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist :
1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine
2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega
3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud
4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule.
Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda:

• Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid
  
• Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid
  
• Füsioloogilises tähenduses- meditsiin
  

Aktselerant- vara küpsev
Retardant- hilja küpsev.
Arnold Gesell- küpsemine ja areng on omavahel seotud.

• Lapse huvid ja toimingud liiguvad mööda üha laienevaid ringe , hõlmates alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda.
  

2. Arengutegurid.
Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad.
1. Keskkond või pärilikkus?
2. Pidev või hüppeline areng?
3. Organism või mehhanism ?
4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad?
1. Pärilikkus või keskkond?
Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord)

• Kas me võime omistada käitumise põhjused
  
  • keskkonnale- vanematele, perekonnale , koolile , toitumisele jne. või
    
  • pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus.
    

Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured.

• Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo.
  
• Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid.
  

Mõned arenguteooriad rõhutavad

• õppimise osa, teised rõhutavad inimloomuse
  
• bioloogilist aspekti
  
  • rõhutab pärilikkuse ja küpsemise bioloogiliselt ettemääratud käitumismustrite avaldumise tähtsust arengumuutuse tekitamisel.
    
  • Geneetilised tegurid mitte ainult ei anna potentsiaali teatud käitumiste või joonte ilmnemiseks, vaid ühtlasi asetavad nad ka piirangud selle käitumise või selliste joonte ilmnemisele.
    

KOKKUVÕTE- arengupsühhologid võtavad reeglina loomuse-kasvatuse küsimuses interaktsionistliku positsiooni, viidates sellele, et arengu tekitab eelsoodumuse ja keskkonnamõjutuste kombinatsioon.
2. Pidev või hüppeline areng?
3. Organism või mehhanism?

• Kas lapsed on arenguprotsessis aktiivsed või passiivsed?
  
• Kas laps on subjekt või objekt?
  

Mehhanism?- inimene reageerib passiivselt keskkonna ärritustele:

• Areng toimub väliste tegurite mõjul
  
• Muutused on pidevad ( gradueeritud, kvantitatiivsed ilma astmeteta)
  
• Põhiliselt õppimisteooriad
  

Organism?- organism on aktiivne

• Areng tuleb organismi seest
  
• Muutused ei ole pidevad (katkendlikud, kvalitatiivsed , eksisteerivad teatud tasemed )
  

4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad?
17.-18.sajandil oli 3 põhilist sotsiaalfilosoofilist kirjeldusviisi:
1. lapsed on olemuselt läbinisti halvad
2. lapsed on olemuselt läbinisti head
3. lapsed on pigem halvad kui head
Kaasajal on need kirjeldused kaetud kindla arengupsühholoogilse teooriaga.
3. Arenguteooriad.
Ajaloost.
Alguse sai K.E. von Baeri embrüoloogiaalastest töödest. Teisest küljest toetub evolutsioonimudelitele(Ch. Darwin ).
Biogeneetilised teooriad – arengu määrab ära bioloogilise küpsemise protsess.

• G.Stanley Hall (1844-1924). Tegeles lapsepsühholoogiaga. Oli pedoloogia (lapseõpetus) looja
  
  • Lähtus Haeckeli rekapitulatsiooni seadusest ( 1886 .a.-loote arengulugu on liikide ajaloo lühike ja kiire kordamine)
    
  • Püüdis biologiseerida lapse arengut.
    
    • Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma arengus läbi kogu liigi arengu).
      

• Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik
  
• Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud
  
• Stern - laps elab läbi ühiskonna arengu etapid:
  
  • Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga
    
  • Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga
    
  • 1.-5.-aastane-ürginimese areng
    
  • algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine
    
  • keskmine kooliiga - keskaeg , kristlik kultuur
    
  • küpsusiga- uusaeg
    

Õppimisteooriad.
Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna.

• Põhineb usul , et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt
  

Biheiviorism .
Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus ) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale).
Operantse tingrefleksi (operantse tingituse )- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu

• Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele.
  

Sotsiaalse õppimise teooria.
Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele.

• Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus
  
• Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel.
  

Tunnetuslikud teooriad.
Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks.

• Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog.
  
  • Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises.
    
  • Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale.
    

Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele:
1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates
2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani
Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega.
3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a
Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele.
4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a.
Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta.
Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti
Informatsioonitöötluse teooriad.

• Kriitilised Piaget suhtes
  
• Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju.
  

Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut.
Psühhoanalüütilised teooriad.
Sigmund Freud - deterministlik teooria:

• Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid .
  
• Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks.
  
• Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel.
  

1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud
2. Anaalne faas- 1,5a.-3a.
3. Falloslik faas- 3.-6.a.
4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani
5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani
E. Erikson . Sarnane Freudiga.

• Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria.
  
  • Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi.
    
  • Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes.
    
  • Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus . Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid
    
    • Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi.
      

Humanistliku psühholoogia teooriad.
Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse).

• Inimene spontaane , iseennast määratlev ja loov isiksus.
  

Abraham Maslow - eneseaktualisatsioon-

• seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maaailma paremale mõistmisele.
  

Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne.
Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks.
4. Kreatsioon vs evolutsioon
5. Arengu periodiseerimine.
Näiteid ajaloost:

• Watering – jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks.
  

0-7 fantaasiaelu aeg
7-14 imaginatsiooni aeg
14-21 puberteet ja noorukiiga
21-28 elu aluste omandamine
28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine
35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös
42-49 maniakaal-depressiivne faas
49-56 võitlus oma allakäiguga
56-63 tarkus
63-70 teine noorus

• Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi:
  

sise-ja välismaailma tundmaõppimine
sise-ja välismaailma aktsepteerimine
sise-ja välismaailma mõtestamine

• Moers.
  

1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani
2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad
3.faas 28-42
4.faas 42-56
5.faas vanadus
6.faas- vanadus

• R.Steiner.
  

3 korda 7 aastat kehalis -hingelise arengu jaoks
3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks
3 korda 7 aastat vaimu arenguks
Enamlevinud periodiseerimine:
imik
väikelaps
koolieelik
7-11(12) noorem kooliiga
11(12)-15(16) keskmine kooliiga
15(16)-22 vanem kooliiga
20(22)-35 varajane küpsusiga
35-55(60) hiline küpsusiga
55(60)-70 elatunud
70-90 vana
>90 pikaealine.
6. Ülevaade arenguperioodidest.
Sünnieelne areng.
Viljastumine .
Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva.

• Iga 100 tüdruku kohta eostatakse 160 poissi, sünnimomendiks jääb suhe 105 poissi 100 tüdruku kohta.
  
• Umbes 8% paaridest on normaalse viljastamisega probleeme.
  

Sünnieelses arengus 3 staadiumi:
1. Eostumisperiood:0-2 nädalat.
Struktuurid
Aeg
Areng
Viljastumine
Rakkude jagunemine
2t.-12päeva
Tekib kera > kui
70-st rakust
Implantatsioon
12-14 päeva
Blastula kinnitub emaka seina
Viljastatud munarakk e.sügoot jätkab pooldumist ja laskub samal ajal piki munajauha emaka suunas. Raku kiire jagunemine kestab 10-12 päeva, kuni moodustub õõnes rakkude kera blastula, mis kinnitub emaka seinale implantatsiooni tulemusena.
2. Embrüonaalne periood:2 nädalat kuni 2 kuud. Selle jooksul kujunevad embrüo struktuurid ja koed . Embrüo areneb amniootilises (vee) kotikeses, saades hapnikku ja toitaineid läbi platsenta . Embrüo koosneb 3 rakukihist:
ektoderm - moodustub nahk ja NS
mesoderm- kujunevad lihased, veri
endoderm- seedesüsteem, kopsud , näärmed
STRUKTUURID
AEG
ARENG
Toitumis-
struktuurid
1.-4. nädal
Kujuneb nabaväät
Rakulised strukt.
1.-4. Nädal
Ektoderm, mesoderm,
endoterm
Süda ja NS
3.-4. Nädal
Hakkavad kujunema ja toimima
Pea
3.-4. nädal
Kujuneb ja kasvab kiiresti
Organid ja jäsemed
4.-8. nädal
Sopistuvad välja käed ja jalad, kujunevad kopsud ja seede -ning erituselundid
Näo osad
4.-8. nädal
Silmad paigutuvad pea külgedele, kujunevad suu ja kõrvad
3. Looteperiood:2-9 kuud.

• Otstarbe omandavad kõik organid, jäsemed, lihased ja elundsüsteemid
  
• Loode kasvab pidevalt pikkuses ja suureneb kaalus
  
• Hakkab liigutama
  
• Viimasel 3-l raseduskuul või loode reageerida puudutustele ja helile
  
• Viimasel raseduskuul pöörab tavaliselt pea allapoole asendisse ja hakkab ootama.
  

Perinatoloogia- uurib lapse sünniga seotud protsesse alates viljastumisest kuni esimeste elukuudeni. Kasutatakse:

• Ultraheli kujutised (sonogrammid)
  
• Aminotsentees (lootevedeliku geneetiline uurimine )
  
• Fetoskoopia- loote kehaosade vaatlemine
  

Millal algab inimese elu?
Erinevaid teoreetilisi seisukohti:

• Religioosne seletus- inimese elu algab siis kui tekib hing
  
• Filosoofiline seletus- inimese elu algab siis kui tekib enesetunnetus
  
• Moraalne seletus- inimese elu algab siis kui ta on võimeline andma või vastu võtma armastust
  
• Meditsiiniline seletus- ajalooliselt muutunud: elu algab siis kui:
  
  • on võimeline ellu jääma ema organismi väliselt
    

• loode hakkab liigutama
  
• võimalik eristada suguelundeid
  
• kui laps teeb esimese hingetõmbe
  

• hakkab süda lööma
  
• esimesed aju biovoolud
  

20.sajandi esimene poolel oldi kindel, et elu tekib viljastumisel. Praegu selle üle vaieldakse.
Abort- kas mõrv või otsustamisvabadus?
Areng imikueas.
Vastsündinu periood.- sünd kuni 1-2 kuud.
Sünnitus toimub 3 staadiumina:

• Tuhud- kestavad 2-18 tundi või kauemgi ja mille käigus avaneb emakakael lapse väljutamiseks
  
• Sünnitus- 10-20 regulaarse, 2-3- minutilise intervalliga lihaskontraktsiooni tulemusena laps ema kehast väljub. See kestab 15 minutist 2 tunnini
  
• Järelsünnitus- umbes 20 minutit. Väljutatakse platsenta ja sellega seotud koed emakast.
  

Lapse läbielamused sünnitusel.
Väga stressitekitav elamus .
Frederick Leboyer- prantsuse sünnitusabi arst, lõi sünnitusmeetodi, mille eesmärgiks sünnituse muutmine lapse jaoks vähem pingutavaks. Eitab:

• Eredat valgust
  
• Müra
  
• Lapse hoidmist pea alaspidi
  
• Vastsündinule laksu andmist.
  

Sünnitus peab toimuma vaikses ruumis, nabanöör peab jääma ühendatuks mitmeks minutiks, vastsündinu tuleks asetada ema kõhule ja seejärel sooja vanni. Sünni viimastel momentidel eritub vastsündinul verre adrenaliin ja noradrenaliin, mis leevendab hapnikuvaegust ja valmistab ette kopsude kaudu hingamist.
Kuidas suhtuda narkoosis sünnitamisse?
Enneaegsed.
Enne 37 rasedusnädalat ja alla 2,5 kg. Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea.
Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima stressist ja rahuldust välja näitama. Sündimisel piiratud hulk tingimatuid reflekse:

• pupillirefleks - vahetult peale sündimist
  
• Babinsky refleks- jalatalla puudutamisel ajab varbad laiali
  
• imemisrefleks- esimesed imemisliigutused 18-ndal looteea nädalal
  

• otsimisrefleks- kui puudutada sõrmega põske, püüab sõrme suhu võtta. Kaob 3-kuuselt.
  
• ujumisrefleks- 2-3-kuuselt kaob
  

Kui laps satub nn. Sensoorsesse isolatsiooni, aeglustub areng.
Vastsündinu arengu eripära- analüsaatorite tegevus kujuneb kiiremini kui somaatilised liigutused

• Eriti intensiivselt arenevad kõrgemad analüsaatorid- nägemine ja kuulmine .
  

Elavnemiskompleks - eriline emotsionaaalne ja liigutusreaktsioon täiskasvanu ilmumisel- käte ja jalgade tormiline liigutamine, vaatab näkku, naeratab.

• Loetakse vastsündinuea lõpuks-inimese-ea alguseks.
  

SENSOORNE ARENG.
Inimesd sünnivad terviklike nägemisstruktuuridega.

• Vastsündinud on tundlikud heleduse suhtes
  
• Kuni kolmanda elunädalani ei taju värve, on piiratud sügavustaju
  
• Mõne esimese päeva jooksul vähem tundlikud valu suhtes
  
• Maitse-ja lõhnaaistingud toimivad .
  

Robert Frantz- tõestas, et vastsündinu hakkab eelistama ühtesid objekte teistele. Eelistab kindlapiirilisi asju (N.malelaud).
9 minutit vana laps eristab inimese käe teistest objektidest . Väga keerulised objektid ei huvita last.
Olemas sünnieelne kuulmine

• Lennuvälja läheduses olevatest lastest hakkas lennukit kuuldes nutma ainult 13%, teistest lastest 80%.
  

LIIGUTUSTE ARENG.
Vastsündinul liigutused koordineerimata

• 2,5 kuuselt teeb kindla suunaga liigutusi
  
• 4 kuuselt haaramisliigutusi
  
• 7 kuuselt hakkab tegutsema 2 esemega.
  

Kõne arengul 2 peamist seisukohta:
1. Lapsed sünnivad valmis kõneaparaadiga, kuid puudub kortikaalne kontroll häälikute üle.
2. Inimese artikulatsiooniaparaat sarnane primaatide omaga .
Kõne arengu teeoriaid:

Õppimisteooria (Osgood, Skinner)

• Keel omandatakse mudeldamise, matkimise , harjutamise ja tagasiside kaudu
  

9 kuuse lapse häälitsused koosnevad peamiselt emakeele häälikutest.
Samas raske seletada, miks kõik pooleteistaastased lapsed hakkavad rääkima telegrammstiilis, kuigi suurem osa neist ei ole kedagi kuulnud niimoodi rääkimas
Samuti ei oska seletada 2. eluaasta lõpul toimuvat sõnavara arenguspurti

Kõneorgani teooria (Chomsky, Lenneberg, Fodor)

• Lapsel on kaasasündinud teadmisedkeele kohta, kuid nad ei ole võimelised neid teadmisi veel sõnastama
  
• Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks
  

Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart)

• Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga
  
• Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel
  
• Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule
  
• Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu
  

Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner)

• Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes
  

Kisa . Jaotatakse:
-sünnikisa
-näljakisa- 4 tundi pärast sööki
-rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust
-valukisa
Ema oskus eristada kisa on väga oluline.

• Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks, endassetõmbunuks
  
• Sellega mõjutatakse ka intellektuaalset hoiakut. See omane eriti lastekodu lastele.
  

Imikuea jaotus perioodideks:
1. elukuu - aktiivse ärkveloleku teke
1.-3. elukuu- sensoorse aktiivsuse etapp (kuulmine, nägemine)
3-4,5 kuud- tegevuseeelne etapp( kujundi haaramine, silma ja käe koostöö)
4-7 kuud- lihtsamate resultatiivsete toimingute periood (tegeleb esemetega)
7-10 kuud- tegeleb 2 esemega
11-12 kuud- funktsionaalse tegevuse etapp.
Lapse suhtlemine emaga algab raseduse viimastel kuudel.
Väga oluline imetamine .

• Kui ema rinnaga toitnud ei ole, on kontakt nõrgem.
  
• Laps vajab seda vähemalt 6 kuud, muidu hiljem kasvatusraskused.
  

Naeratus samuti efektiivne ema mõjutusvahend.
TUNDMUSED.
Esimene kaasasündinud emotsionaalne reaktsioon on üldine erutus (kaelihased pingul , silmad avatud).
1.kuust kuni 6. nädalani üldine erutus differentseerub: üldine norutamine ja üldine heameel. Vajadus muljete järele. Osa psühholooge seletavad positiivseid emotsioone instinktiivsete tungide rahuldamisega.
1.eluaasta jooksul kujuneb välja emotsionaalne mitmekesisus .:
-5.kuu- viha , vastikus
-7.kuu- hirm (ei tohi lasta tunda)
-10-12.kuu- armukadedus
Nutmine- 4.elukuuni väheneb, siis hakkab uuesti suurenema kuni 1.eluaasta lõpuni. Tuleb püüda säilitada head meeleolu. On vaja, et sööks isuga, uinuks kiiresti. Mitte üle koormata tegevusega .
H. ja M. Harlow - laps vajab armastust. Selle kujunemine etapiline :
1. Ema armastus lapse vastu- tähtsaim 1.eluaasta
2. Lapse armastus ema vastu- 2.eluaastast peale
3. Armastus eakaaslaste vastu- eelkoolieas
4. Armastus teisest soost inimese vastu (saab kujuneda ainult siis, kui eelmised on olemas)
Vaadeldi ilma emata kasvanud lapsi ja ahvilapsi. Üksi kasvanud ahvid olid võimetud suhtlema , käitusid ebaadekvaatselt (N.kallale kõige tugevamale). Ilma armastuseta kasvanud ei suuda armastada .
Emotsionaalses arengus peamiseks faasiks on võõrastamisärevus ja lahutamisärevus, mis ilmnevad umbes 7-kuuselt.
Spitz (USA)- uuris lapsi emast lahutamisel.
1.etapp- nutab
2.etapp- laps sulgub endasse, ei taha kellegagi suhelda
3.etapp- liigutuste aeglustumine
4.etapp- kõhnumine
5.etapp- miimika kadumine, neuroosid, apaatsus
Eva Schmidt -Holmer- uuris hospitalismi (lapsi, kes pikemat aega haiglas). Lastel on liikumapanevaks jõuks vajadused.

• Peamine kindluse, kaitstuse vajadus (alates 4.elukuust kuni 5. aasta lõpuni eriti vajalik). Kui seda ei kujune, järgneb emotsionaalne tuimus , s.o. nagu lasteasutustes.
  

Bowlby- uuris ka haiglase pandud lapsi ja toob välja sarnased etapid:
1. protest- nutavad, kisavd, taovad pead vastu seina, keelduvad reageerimast ükskõikkelle hoolitsuskatsetele
2. meeleheide- laps kaotanud igasuguse lootuse . Nutavad monotoonselt, nutu möödudes väga endasetõmbunud ja vaiksed.
3. eraldatusega leppimine - hakkavad arvestama ümbritsevate inimeste tähelepanuga ja näivad oma õnnetusest toibunud olevat. Hooldaja külastamisel reageerivad eraldatusega või isegi huvi puudumisega nende vastu.
Last ei tohi lasta nutta, vaja vaigistada . Muidu tekib nn. “kokkuhoiu hoiak” , s.t. ei tasu nutta ja järgneb emotsionaalne tuimus. Ema kaudu peaks õppima ka negatiivseid tundmusi, siis ei pea karistust kiusamiseks.
MÄLU. Varasemad avaldused on esimesed tingitud refleksid, kuid need lühiajalised ja ununevad ruttu. Ema võib ununeda 3-4 nädalaga. Kogunevad esimesed kogemused, mis avalduvad taastundmises (tunneb ära inimese ja mäletab asjade kohta).
6.3. ARENG VÄIKELAPSEEAS . 1-3 aaastat.
Inimese arengu keskpunkt 3. eluaastal .
Lapse psüühilist arengut sel perioodil mõjutavad;
1. Käimaõppimine. Ruumis orienteerumise võime.Lihastundega tajub kaugusi ja ruumilist paigutust
2. Esemeliste tegevuste areng. Korrelatiivsed toimingud ja tööriistadega toimingute valdamine avaldab lapse psüühilisele arengule kõige olulisemat mõju.
Kõne. Kõne arengus sensitiivne ajajärk, s.t. sel ajal omandatakse kõneoskus kõige paremini.

• 3-aastane hakkab täiskasvanute kõnet mõistma kvalitatiivselt teisiti.
  
• Kui siiani adus ainult üksikuid sõnu, siis nüüd on võimeline sooritama esemelisi toiminguid täiskasvanu näpunäidete järgi.
  

Grammatilise struktuuri omandamise eripärad:
1. 1.-2. eluaasta-

• amorfsetest tüvedest koosnevate lausete ajajärk
  
• Ütleb ühe-ja kahesõnalauseid, nn. autonoomne kõne
  
• Lapse kõne ei sarnane täiskasvanu omaga- kasutab sõnu, mida täiskasvanu ei kasuta.
  

2. 2.-3. eluaasta-

• hakkab omandama seotud kõnet ja õpib väljendama paljude esemete suhteid
  
• Hakkab kasutama sõnu muutevormides, lõpuks tulevad abisõnad.
  
• 2.eluaasta lõpuks omandab morfoloogia elemendid- ainsus- mitmus .
  

Sõnavara oleneb elutingimustest. Umbes nii:

• 1-aastane- 5-10 sõna
  
• 2-aastane- 500 sõna
  
• 3-aastane- 1200-1500 sõna (varem 1000).
  

Ei väsi pärimast.

• 1,5-aastaselt esimene 2-sõnaline lause.
  
• 3-aastasel lauses 2-3 sõna.
  

Arusaadavus-

• 1,5-aastaselt 25% võõrale arusaadav
  
• 2-aastaselt 66% arusaadav võõrale
  

Lapse kõne arengu käsitlused.
Kokkuvõtlikult võib välja tuua keele õppimise protsessis järgmisi olulisi komponente:
1. Imiteerimine- võtab arvesse viisi, kuidas lapsed esimesi sõnu õpivad, kuid mitte seda, kuidas nad süntaksi omandavad
2. Kinnitus - julgustab last keele õppimisel. Ajendab sõnu kordama , kuid jällegi ei selgita süntaksi omandamist.
3. Keele kaasasündinud struktuur-
Noam Chomsky- psühholingvist.

• Teoreetiline keeleomandamisvahend on kaasasündinud vaimne struktuur, mis võimaldab lapsel grammatikareegleid esile kutsuda ja neist reegleist lähtudes oma kõne kujundada
  
• Reeglid universaalsed , sünnipärased.
  

4. Tunnetuslik areng.
Palju on paralleele keele arengu ja tunnetusliku arengu vahel. Tunnetusteoreetikud väidavad, et grammatilised struktuurid lapse kõnes ilmnevad peale teatud liiki tunnetuslikku arengut.
Piaget- idee formuleerimine peab eelnema selle sõnades väljendamise oskusele ja vastupidi- sõnade kasutamine soodustab mõtlemist.

• Artifitsialism- kõik on kellegi tahtud
  
• Animism- elu omistamine elututele asjadele
  
• Egotsentrism
  

L.Võgotski- sõnad aitavad mõistete kasutamisel põhinevat mõtlemist vormida, täpsustada ning ümber kujundama varsti pärast seda kui laps hakkab mõistma suhteid ( N. Suurem-väiksem).
Sapir -Worfi keelelise relatiivsuse hüpotees-

• inimese maailmapilt , käitumine ja tunnetusprotsessid vastavad selle keele iseärasustele, mida ta kõneleb
  
• Keel on mõtlemise, mälu ja taju kõrgemate tüüpide vahendaja
  
• Kuivõrd keeled on erinevad, peaks ka eri keelt kõnelevate inimeste tunnetusprotsessid olema erinevad..
  

Mõtlemine. Umbes 5-kuuselt tekib arusaam,et objekt eksisteerib inimese poolt sellesama objekti tajumisest sõltumatult. See omandatakse täielikult umbes 1,5-aastaselt.

• N. 5-kuine laps oli väga häiritud kui nägi korraga oma ema ja tema peegelpilti.
  
• Lõplik esemete püsivuse mõistmine kujuneb välja 1,5-aastaselt tänu hästiarenenud liikumisvõimele. Areng sõltub:
  

Kolmanda eluea kriis- laps tahab oma vajadusi iseseisvalt rahuldada, kuid täiskasvanu säilitab vana stereotüübi ja sellega piirab lapse aktiivsust

• Juhtmõtteks asjade maailma tundmaõppimine
  
• Lõhub uurimiseks.
  

Tähelepanu.
2-aastaselt 8-10 minutit. Tahtlikku tähelepanu ei ole.
3-aastaselt 14-15 minutit huvitava tegevuse puhul.
Mälu. Eriti arenenud motoorne mälu. Peale 2.eluaastat tuleb mõtteline mälu. Laps vabaneb vajadusest toetuda tajule. Tuleb reprodutseerimine.
3-aastane laps mäletab veel aasta pärast. Siit saavad alguse ka esimesed lapsepõlvemälestused. Probleem- kas mäletab, või kujutab ette?
Sõnaline mälu on, kuid mitte sõnalis-loogiline. Täiendab lihtsaid ülesandeid. Avaldub:

• Peab meeles naljakaid ütlemisi
  

• Muinasjutus ei tohi ühtegi sõna muuta
  

• Mäletab riietuse detaile, kasside- koerte nimesid
  

• Ettekavatsetult meelde ei jäta.
  

Mäng. Loovmängu veel pole. Õpib tundma esemete omadusi (seisab paigal, veereb, pehme, suur jne.)
Mängu mõju:

• Füüsilisele arengule- teeb uusi liigutusi mängu kaudu
  
• Vaimsele arengule- õpib esemete omadusi, suhteid.
  

Mängu liigid:
1. funktsioonimäng e. tegutsemismäng. Katsetab asjadega, rahulolu õnnestumisest
2. fiktsiooni-e. matkimismäng. Loomade liigutused, täiskasvanute häälitsused.
Kollektiivseid mänge ei ole. Mängus 3 järku:
1. tegelemine esemetega- õpib esemete füüsikalisi omadusi
2. proovivad sihikindlalt mängumaterjali- kipuvad lõhkuma, s.o. analüüsi elementaarsed tasemed
3. tunnetavad esemete kasutamist
2. eluaasta lõpust hakkavad tegevust esemest eraldama ., s.o. üldistamise elementaarne etapp.
Mäng peab ergutama last liigutama, s.t. mängimiseks peab olema palju ruumi.
Sooline erinevus:
1. poisid-loomad, spordi õpetamine
2. tüdrukud- nukud, taimed, majapidamisesemed.
Teadlik joonistamine alagab siis, kui hakkab omaette rääkima asjadega, mida paberile paneb- enne 2 aastaseks saamist

• Joonistavad hea meeelega palju mittekujutatavaid asju (tuul, kisa jne.)
  
• Lapselt vaja küsida, mida joonistab
  

Taju. Mis põhiline- kas vorm või värv?

• Kui anda esemed, mida tunneb erivärvilistena, valib vormi järgi, kui võõrad esemed, valib värvi järgi.
  
• 80% 2-2,5- aastastest lastest eelistavad tuttavate asjade vormi.
  

Kuulmine. Last rahustavad madalatoonilised rütmilised helid

• Ilmselt on kaasasündinud võime eristada kõnehääli muudest häältest.
  

Fantaasia . Algab umbes 1,5-aastaselt (seoses mäluga)

• Kujtlusvõime, matkimine
  
• Raske eristada fantaasiat reprodutseerimisest
  
• Veidi täiendab tajutut
  
• Avaldub miunasjuttude kuulamises. Oluline lastesaadete läbimõtlemine.
  

Suhete areng. Kiindumine algab beebi reaktsioonist hooldajale ja küpseb aktiivseks partnerluseks teistega.

• Vanemate ja lapse suhete kvaliteet 6 ja 18 elukuu vahel loob vundamendi lapse arengu mitmesugustele aspektidele
  
• Suhted erinevad ka kultuuriti
  
  • N.ameerika emad stimuleerivad oma lapsi naerma ja rääkima, Jaapani emad aga püüavad neid vaigistada.
    

Kokkuvõte. Väikelapseeas vajavad lapsed:
1. Turvalist, innustavat keskonda, kus nad saavad õppida sündmusi ette nägema ja valikuid tegema.
2. Intiimseid, püsivaid suhteid sooja, reageeriva hooldajaga, kes on tundlik lapse huvide, vajaduste ja elurütmi suhtes.
3. Enda arvestamist elu dialoogis aktiivse osalejana, mitte treenimise pasiivse vastuvõtjana.
4. Küllaldast ruumi uurimiseks, esemeid käsitlemiseks ja teisi lapsi, keda vaadelda, jäljendada ja kellega seltsida
6.4. Koolieeliku areng.
Füüsilised ja motoorsed toimingud rajavad aluse edasiseks tunnetuslikuks ja sotsiaal-emotsionaalseks arenguks. Palju vaieldud selle üle, kas lastel tuleks oskusi treenida või peaks laskma neil lihtsalt loomulikult kujuneda. Õppimine sõltub:

• Valmisolekust
  
• Aktiivsusest
  
• Tähelepanust
  
• Tagasisidest
  

Tunnetuslik areng. Areneb tegelikkuse sümboolse esindatuse võime- füüsiliste objektide ja sündmuste muundumine vaimseteks sümboliteks.
Aistingud . Viib kokku värvide nimetused. Värvivarjundeid tunneb 6.eluaastaks.
Taju. Värvi ja vormi suhted. Hakkavad vormi abstrahheerima. Kompimise teel tunneb esemeid nende iseloomulike tunnuste järgi.
Ruumitaju - tunnetavad kaugust, kõrgust. Ei taju ruumiliste suhete loogikat
Ajataju - on lapsele raske, sest aeg on voolav mõiste. Ei ole spetsiaalset analüsaatorit. Ei oska aega hinnata. Oleviku teadmine olemas, mineviku tunne ähmane. Suur tähtsus vaatlusvõime arendamisel.
Stern- pildi tajumisel 3 etappi .
1. loetlemise staadium
2. kirjeldamise staadium
3. mõistmise staadium
Taju arenemises eriti oluline, et omandaks sensoorsete etalonide süsteemi (spektri värvid, geomeetrilised kujundid , muusikalised helid).
Tähelepanu. Püsivus kasvab:
Mälu.

• Maht suureneb kuni 4 objektini
  
• Võib rääkida ja kuulata
  
• Mälu kindlus eredate muljete puhul piltlik -kujundiline
  
• Võrreldes täiskasvanutega on koolieelikute äratundmidsmälu hea, kuid meenutamismälu halb.
  

Fantaasia ja kujutlused.

• Kujutlusmängud annavad lapsele arenemiseks olulise kogemuse
  
• Suutelised paremini mõistma, kuidas objekti võib muuta oma kuju või vormi ise siiski samks jäädes
  
• Tundlikum teiste tunnete ja seisukohtade suhtes
  
• Loovfantaasia mängus, muus tegevuses, unenägudes, unistustes
  
  • Teravalt avaldub muinasjuttude kuulamises
    
  • Meeldivad algul need, kelle asemel saab ennast panna
    
  • Fantaasiat ei tohi karistada . Kontrollida, ka piirata, kui vaja.
    

Mõtlemine. Piaget järgi on lapsed selles vanuses eeloperatsionaalsel arengutasemel. Nende tunnetusprotsessid on:

• Konkreetsed
  
• Mittepööratavad
  
• Enesekesksed (egotsentrilised)
  
• Olevikukesksed
  

Valdavalt kujundlik mõtlemine.
Mõtlemise liigid:
1. Sensomotoorne
2. Sõnaline- toimub järjestikku ühelt sõnalt teisele
3. Kujundlik.-võib toimuda simultaanselt, üheaegselt. Ühel ajal võib mõelda paljudest asjadest. Võib olla eraldi sõnalisest mõtlemisest (N. Väikelapsel) või koos (täiskasvanul). Kujundliku mõtlemise ühikud võivad olla:

• Konkreetsed esemelised kujundid
  

• Abstraktsed kujundid
  

Olemas veel teisi mõtlemise jaotusi:

• Abstraktene-konkreetne
  

• Loogiline-eelloogiline- Levy -Bruhl
  

• Empiiriline -teoreetiline
  

• Metsik-kodustatud- Levi Strauss
  

Olulised lapse küsimused. Neis peitub tema silmaring .
4-5a.- ei piisa nime teadmisest, tungib esemete päritollu sügavuti.
5a.- huvi kaugete nähtuste vastu.
“MIKS” küsimuste aeg

• Vastata tuleb lühidalt, lapsele arusaadavalt
  
• Kui oska vastata, tuleks küsida, mida ta ise arvab - see arendab mõtlemist
  
• Küsimuste arvu järgi võimalik määrata lapse intellektuaalset taset.
  

Kõne.

• Keelevaistu kujunemine
  
• Räägib õigesti, parandab teisi
  
• Mõiste kitsus - “poeg” isa kohta ei käi.
  

Omaette probleem on lapsed, kes kasvanud loomade keskel

• 30.-ndail Koort ja Saareste avastasid 7-8aastas lapse, kes ei osanud rääkida
  
• Singh- uuris Indias lapsi, kes kasvanud huntide juures. 2a. ja 7a. lapsed kõnekeelt ei omandanud kunagi.
  

Artikulatsiooni kujunemine.
1. Varajase vokalisatsiooni tase 1-4 kuud
-kisa, koogamine
2. Lalina periood 3-15 kuud
3. Esimesed teadlikud kõne häälikud 11-18 kuud
-labiaalid p, m, v
-eeshäälikud t, n
- lahtine silp ma-pa
4. Süstemaatiline kõne häälikute omand. 18-50 kuud
“Lapsekõne” meelisreeglid:
-esi-või lõpukonsonandi kadu
-sõnade redutseerimine
-silpide ümberpaigutamine
- palatalisatsioon
5. Artikulatsiooniharjumuste stabilis. 50-80 k.
Tundmused. Püsimatud, kiirelt vahetuvad reaktsioonid. Head suhtlejad, helded, egoistid (ema on selleks, et nõusid pesta).
Isiksus. Tähelepanu huvidele (joonistamine, lugemine)
Vaimsed võimed- kui 4a. head, siis on tõenäoline, et on head ka 16a-lt.
Temperamenditüüp ei muutu, kuigi väline käitumine võib muutuda. Iseloom allub kasvatamisele
J.Locke -Laps sünnib maailma absoluutselt iseloomuta.?! See ignoreerib psüühika materiaalset alust.
Iseloomu kujunemist reguleerib sünnipärane temperamenditüüp. Iseloomu seisukohalt on tähtis:

• Kas kõik vajadused rahuldatud
  

• Öine uni
  

• Vajavad uusi muljeid , muidu puutuvad passiivseks
  
• Panevad tähele pisiasju ja teevad sellest oma järeldused
  
• Iseloom kujuneb paljuski matkimise teel- laps on nagu peegel meie endi iseloomu näitamisel.
  

Mäng. On koolieeliku juhtiv tegevus.
Mängu teooriad:
Spencer- jõu üleküllusest
Groos- biol. mänguteooria.

• Mängu määravad instinktid
  
• Mäng on harjutamine , ettevalmistus eluks
  
• Ei teinud vahet inim-ja loomalapse vahel.
  

Adler - mäng on tegevus, mis kompenseerib alaväärsuse

• Laps maksab mänguasjadele kätte oma läbielamiste eest
  
• Toob sisse lapse ja vanema suhted. Sel juhul peaksid olema ainullt valitsemismängud
  

Bühler- psühhoanalüütiline teooria, s.t. mäng annab rahuldust.
Bytendyk- noor mängib sellepärast , et on noor! Aluseks üldisemad tungid.
Elkonin- lapse mäng on sotsiaalsete suhete modelleeerimine. Lapse mäng on ajaloolise arengu tulemus. Mida vaja teada:

• Jälgib aktiivselt ümbritsevat
  

• Elutingimuste muutumisega muutuvad mängud
  

• Mäng tegelikkuse loominguline peegeldamine
  

• Opereeritakse teadmistega
  

• Avalduvad kollektiivis
  

• Vajalik suunamine
  

Ei tohi lapse eest ära mängida
Mängus 3 staadiumi:

• Tegelemine esemetega
  

• Esemete proovimine (selle käigus tihti lõhutakse)
  

• Täiskasvanu tegevuse matkimine. Hakkavad tegevust eraldama esemetest.
  

Huvipakkuv tegevus joonistamine

• Algul matkiva kritseldamise periood
  
• Omaette rääkimine joonisega
  
• Joonistused on justkui teiseks keeleks
  
• Algul peajalgsed joonistused, ei oska keha joonistada
  
• Kodus kasvanud laste fantaasia mõnevõrra rohkem arenenud
  
• 3-4aastane laps joonistab meelsati ja joonised võimalik ära tunda
  
• 5-aastasel joonistamise vajadus. Tekivad kompositsioonid.
  

Joonistuste iseärasused:

• Joonistab teatud objekte sümbolitena
  

• Teema on esitatud üksikobjektide kujutamise kaudu
  

• Joonis ei mahu pildile
  

• Röntgenjoonised
  

• Puuduvad proportsioonid, perspektiiv .
  

• Värvi otsustab esimene ettejuhtuv värv
  

Kokkuvõtteks tööks koolieelikutega:
1. Vanemad peavad tagama soojuse, hoole ja vastastikuse toetuse õhkkonna
2. Vanemad peaksid keskenduma soovitavate käitumiste toetamisele selle asemel, et ebasoovitavate välistamisega võidelda.
3. Vanemad peaksid püstitama oma laste suhtes realistlikud ootused, neid kindlalt ellu viima ja järjekindlad olema.
4. Vanemd peaksid hoiduma mittevajalikust enese jõuga maksmapanekust.
5. Vanemad peaksid aitama lastel saavutada kontrolli tunnet iseenda ja neis ümbritseva keskkona üle.
6.5. Areng nooremas koolieas.
Taju. Areneb kogu algkooliea vältel. Algul ei eritle süstemaatiliselt esemete tajutavaid omadusi. Arenedes muutub taju sihipäraseks.
Tähelepanu. Kooli astuvatel lastel ei ole üldjuhul sihipärast tähelepanu. 2.-3.klassis lisandub tahteline tähelepanu.
Mälu. Tahtmatu ja tahtelise mälu vastastikune suhe ei püsi muutumatuna. Koolitee algul omandab laps sõnalise info paremini kui kujundilise.
Lapsed alustavad teadliku meeldejätmise õppimist. Neil kujunevad välja vastavad mälustrateegiad:

• Kordamise kasutamine
  
• Materjali organiseerimine
  
• Materjali semantiline viimistlemine
  
• Kujundite kasutamine
  
• Meenutamine
  
• Skeemide kasutamine
  

Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi:
1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt
2.-3.klassis ilmub kujunditesse rohkem tunnuseid ja omadusi.
Mõtlemine. 1.-2.klassis mõtlemine sarnaneb koolieeliku omaga.
MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST .
1. H .Spencer mõtlemise evulutsioonist.
Herbert Spencer (1820-1903) oli esimene autor kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid primitiivrahvaste (autori kasut. nimetus) mõtlemise kohta, et neid teaduslikult üldistada

• Kuna kõik maailmas areneb ja muutub siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda.
  
• Mõtlemise evulutsiooni põhjuseks pidas ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist
  
• Mõtlemise areng on seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus.
  

Mõtlemise operatsionaalset külge pidas muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus , mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes

• Pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene-aga vähem ja halvemini sest ta teab meist vähem
  

2. L.Levy-Bruhl (1857-1939)- ja eelloogilise mõtlemise hüpotees.

• Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi.
  
• Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus
  
  • puudub loogika , et mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud
    
• Primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi ei allu loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi
  
  • Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas
    
• Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele.
  

3. L . Võgotski (1896-1934). kultuurilis -ajalooline mõtlemiskäsitlus.

• Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma , ja toimuvaid muutusi peaks saama eksperimentaalselt uurida
  
• Võgotski kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee on selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes
  
• Inimlik tunnetus saabki ainult kultuuris tekkida. Madalamad funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile, need on sünnipärased ja universaalsed.
  
• Kõrgemad funktsioonid seevastu sõltuvad sellest, missuguste märkidega need on vahendatud ja kuidas ühes või teises kultuuris märke tunnetuses kasutatakse
  
• Kõrgemaid psüühilisi funktsioone-näiteks verbaalset mõtlemist loodusest tuletada ei saa.
  
• Kooiharidus iseenesest tekitab arengus muutusi.
  
  • Kool annab teaduslikud mõisted (neid omandab laps teiste sõnade kaudu).
    
  • Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis
    
  • See tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi.
    
  • Kooli mõju uuritud traditsionaalsetes kultuurides.
    
  • Tema idee oli teha uurimusi eri tasemega keskkondades ja keskkondades, kus toimuvad mingid kiired muutused.
    

4. C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises.

• Igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma
  
• Erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid
  
• Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidub kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone.(parem-vasak ;mees-naine).
  
• Binaarsete opositsioonide ja nende kombineerimise reeglite universaalsus tuleneb sellest, et inimaju töötab binaarsete opositsioonide põhimõttel
  
• Eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut
  
  • Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu
    
• Teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel
  
  • Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et kodustatud mõtlemises on iga reaalsusesfääri jaoks olemas oma mõisted, samal ajal kui metsikus mõtlemises kasutatakse ühtsama mõistet erinevates sfäärides, kusjuures uues sfääris kasutamisel säilitab mõiste osa oma eelmiste sfääridega seotud tähendusest
    
    • võrdleb kodustatud mõtlemist inseneriga, kellel on iga töö jaoks vastavad detailid ja tööriistad
      
    • Metsik mõtlemine ajab läbi asjadega mis tegijal parajasti käepärast on ja mis kannavad endas eelmiste rakenduste jälgi.
      
    • Metsikut mõtlemist kasutavad kõik inimesed.( kunst , käsitöö,põllumaj.)
      
    • Kodustatud mõtlemist rakendab ainult kaasaegne teadus.
      
    • Väldib järjekindlalt nende kahe mõtlemistüübi ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik, kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest.
      

Õppimishäired.
2 tuntumat liiki:
1. Düsleksia (sageli koos düsgraafiaga).
Suuri raskusi lugema õppimisel vaatamata normaalsele intelligentsusele ja sensoorsete või motoorsete häirete puudumisele. N. T.A. Edison , N.Rockefeller.
2. Tähelepanu puudulikkuse häire (koos hüperaktiivsusega või ilma selleta). Ei suuda oma tähelepanu hoida keskndatuna mitte millelegi piisavalt kaua selleks, et midagi ära õppida.
Lapsed ja perekond.
Ideaalis tasakaalustavad vanemad 2 vanemlikku mõõdet:

• Kontroll- vabaduse piiramine ja reeglite aktiivne ellurakendamine
  
• Soojus - tundmuste määr, mida vanemad oma lastele annavad.
  

Võib tuua välja 4 vanemlikku kasvatusstiili:
1. Juhtiv- (kõrge soojus, kõrge kontroll). Selle perekonna lapsed kõige enesekindlamad ja hästi tasakaalustatud.
2. Autoritaarne e. võimukas. (kõrge kontroll, madal soojus). Sünnitab enesessetõmbunud, kartlikke vähese iseseisvusega tujukaid ja ärrituvaid lapsi.
3. Lubav . (madal kontroll, kõrge soojus). Lapsed võivad olla agressiivsed, end nautivad, impulsiivsed ja sotsiaalselt saamatud.
4. Ükskõikne. (Madal kontroll, madal soojus).Kui kõikelubavus kaasneb vaenulikkusega (hülgava vanema korral), tunneb laps vabadust anda voli oma kõige destruktiivsematele impulssidele. See annab paljudel juhtudel käitumishälvikuid.
6.6. Areng noorukieas.
Nooruki -ja neiuiga on üleminekuperioodiks lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Perioodi pikkus sõltub ühiskonna majandusest ja kultuurist. Keerukates tänapäevaühiskondades vajavad noored pikemat aega täiskasvanu rollide ja oskuste õppimisks, vaatamata sellele, et nüüd küpsevad nad suguliselt varem.
Noorukieale 3 põhilist lähenemisviisi:
1. Biogeneetiline.
S.Hall-rekapitulatsiooniteooria
Zeller - seostavaks lüliks somaatilise ja psüühilise arengu vahel kehaehitus , mille arengu järgi võib hinnata psüühilist arengut.
Geselle- kasvamine ja arenemine sünonüümid. Tunnistab vähesel määral ka kultuurilisi mõjusid, kuid tema arvates kultuuri osa ei ole suur.
Tema arvates noorukiiga 11-21 aastani. Eriti tähtis periood 11-16 aasrtat. Pikaajaliste uurimiste alusel (165 katseisikut) kirjeldab noorukite küpsemise iseärasusi.
11a.- algab organismi ümberkorraldumine. Muutub impulsiivseks, negativism, meeleolude vaheldumine . Mässab vanemate vstu.
12a.-suhtumine maailma veidi positiivsem, iseseisvumine perkonnast, suureneb eakaaslaste mõju. Peamised jooned: arukus , kannatlikkus, huumorimeel. Muretseb välimuse eest. Hakkab huvi vastassoo vastu
13a.- pöördumine sissepoole. Muutub introvertsemaks. Enesekriitiline, väga tundlik teiste kriitika suhtes. Hakkab huvi tundma psühholoogia vastu. Valib sõpru. Kehalised muutused kiirendavad meeleolude vaheldumist
14a.- ekstravertsus , ekspansiivne, energiline , suhtlev, kasvab usk iseendasse, huvi teiste inimeste vastu. Vaimustub sõnast “isiksus”. Arutleb, võrdleb ennast teistega. Identifitseerib kino -ja kirjanduskangelastega.
15a.- võimatu väljendada ühtse vormeliga. Kasvavad individuaalsed erinevused, sõltumatuse kasv, mis muudab suhted kodus ja koolis pingeliseks
Suureneb haavatavus ja vastuvõtlikkus halbadele mõjudele
16a.- uuesti tasakaal, suunatud tulevikku.
Geselli meetod liialt kirjeldav, sest seosed siiski keerulisemad. Ei arvesta eriti individuaalseid iseärasusi,
2. Sotsiogeneetiline.
Lähtuvad ühiskonna struktuurist ja sotsiologiseerimise meetodeist.
K.Lewin- väljateooria. Käitumine on isiksuse ja keskkona seos. Kõikide komponentide ühtsust nim. Isiksuse eluväljaks. Noorukiea raskused tulenevad sellest, et ta on laste ja täiskasvanu vahepeal .
Kuulub 2 erinevasse gruppi ja ta ei tea kummasse ta kuulub. Sellest tulenevadki konfliktid. Vaatles noorust kui sotsiaalpsühholoogilist nähtust. Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi.
3. Psühhogeneetiline.
Ei eita biogeneetilist ja sotsiogeneetilist lähenemist ja nihutab esiplaanile psüühiliste protsesside arengu.
Olemas 3 voolu:
1. Psühhodünaamiline kontseptsioon- seletavad käitumist emotsioonide, tungidega.
Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu.
1. Usaldus või mitteusaldus
0-1,5 a.
+Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest
- Usaldamatus , turvatunde puudumine
2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus
1,5-3 a.
+Eneseusaldus kui “avastamist” julgustatakse
-Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine
3. Initsiatiiv või süütunne
3-6 a.
+Algatusvõime, eesmärgikindlus
-Süütunne toiminguist ja mõtteist
4. Usinus või alaväärsus
6-12 a.
+Kompetentsusetunne, töörõõm
-Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne
5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga
12-20 a.
+Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet
-Võimatus sobivaid rolle leida
6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a.
+Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng
-Hirm suhete ees teistega, üksindus
7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon , isekus. Keskiga 30-65 a.
+Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse
-Oma toimingute triviaalsuse, elu tühisuse tunnetamine
8. Ego terviklikkus või meeleheide. Hiline täiskasvanuiga.
+ Elutarkus , ei karda surma
-Kahetsus elus kaotatud võimaluste üle
KOKKUVÕTE- kõige märkimisväärsem aspekt on see, et areng ei peatu noorukieas
2. Kognitiiv-geneetiline kontseptsioon-
Piaget. Vaatleb 12-15-aastaseid. Noorukil küpseb võime abstrahheerida. Mõtlemise keerukamaks muutumine avaldab mõju teistele nähtustele.
2 momenti:

• Formaalste operatsioonide staadium. Võimalikkuse ja tegelikkuse kategooriate suhe muutub. Esiplaanile võimalikkus.
  
• Loogiline mõtlemine opereerib ka kujutletavate objektidega.
  

Teda hinnatakse väga kõrgelt. Tema teooria pole aga universaalne, jättes näiteks välja motivatsiooni. Uuris nooruki egotsentrismi. See raskendab kõlbeliste otsustuste langetamist. Nad usuvad, et kõigil on nendega sarnane arusaamine õigest ja väärast. Neil ettekujutus , et käitumist suunavad reeglid on niisama ranged ja muutumatud nagu füüsikaliste nähtuste vahelised põhjus-tagajärg suhted. Nad ei mõista, et reeglid on teinud inimesed ise selleks, et reguleerida käitumist. N. kumb kahest poisist käitus halvemini, kas poiss, kes ust avades paiskas ümber juhuslikult kandiku ja lõhkus 15 tassi, või poiss, kes lõhkus tassi, üritades varastada moosi . Väiksemad lapsed pidasid 15 tassi lõhkumist tõsisemaks üleastumiseks. Sellel kõlbelise arengu staadiumil juhinduvad lapsed sunnimoraalist, kus nad langetavad otsused sooritatud teo kohta selle tagajärgede tõsisuse ning tõenäolise karistuse põhjal. Vanemad lapsed tõid esile teise võimaluse. Sellel arenguastmel olevad lapsed on Piaget järgi kooperatiivse ehk vastastikuse moraali staadiumis . Nad hakkavad aru saama, et käitumisreeglid on paika pandud sotsiaalsete kompromisside ja kokkulepetega ning seetõttu ei ole need vääramatud ega muutumatud.
L.Kohlberg- Piaget ideede jätkaja. Ühendas Piaget geneetilised ideed mõnede sotsiaalpsühholoogiliste ideedega. Tema arvates kogu moraalne areng toimub astmete kaupa:
Prekonventsionaalsed astmed :
1. Karistuse ja allumise orientatsioon .
Lapsed püüavad peamiselt hoiduda ebameeldivustest ja seega vältida karistust. Vastab Piaget sunnimoraalile.
2. Instrumentaal- relativistlik orientatsioon.
Lapsed mures oma tarvete rahuldamise pärast, kuid nad saavd aru, et ka teistel on teatud õigused ning seetõttu ilmutavad mõnikord soovi jõuda kokkuleppele, mis võimaldaks võrdsel alusel rahuldada kõikide poolte vajadusi.
Konventsionaalse moraali astmed.
3. Armsa tüdruku/hea poisi orientatsioon.
Elu kuldreegel - tehke teistele seda, mida tahate, et nad teeksid teile. Hakakb ilmnema Piaget kooperatiivsuse ja vastastikuse moraal .
4. Seaduse ja korra orientatsioon.
Lapsed saavad aru, et sotsiaalne kord sõltub inimese tahtest täita oma kohust ning nende austusest seaduslike võimuorganite vastu.
Postkonventsionaalsed astmed.
5. Sotsiaalse kokkuleppe orientatsioon.
Reegleid võib muuta, kasutades seaduslikke protseduure. Otsustused paindlikumad. Enamik emotsionaalselt küpsetest täiskasvanutest on võimeline arutlema sellel tasemel vähemalt mõnin- gatel juhtumitel
6. Universaalste eetika printsiipide orientatsioon.
Inimene ei järgi mitte ainult ühiskonna fikseeritud reegleid, vaid pöörab tähelepanu ka sellele, kuivõrd respekteeritakse universaalseid eetilisi printsiipe . Äärmuslikel juhtudel võib inimene oma põhimõtete kaitsmise nimel minna märtrisurma. Selle arengutaseme saavutavad vähesed.
Robert Hogan- (1973) kõlbelise arengu skeem. Tema arvates toimub laste areng läbi järgmiste astmete:
1. Kõlblusteadmiste omandamine:käitumismallide äratundmine, mida inimesed järgivad üksteisega suhetes.
2. Sotsialiseerumine - ühiskonnas käibivate vaadete omaksvõtmine e. internaliseerimine.
3. Empaatia - teiste tunnete, hoiakute ning tegevuse põhjuste mõistmine.
4. Käitumisreeglite seadusjõulisuse tajumine- fakti aktsepteerimine, et reeglid on inimeste tegutsemises määrava tähtsusega.
5. Autonoomia saavutamine- võime langetada ise otsuseid, mõnel juhul isegi vaidlustades konventsionaalsel moraalil rajanevat käitumist
Moraalne areng naistel.
Carol Killigan (1982)- rõhutas Kohlbergi teooria väga olulisele puudujäägile. Erinevate sotsialiseerumiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas naised ja mehed moraalset käitumist näevad.
Mehed- moraalsus eelkõige õiguse ja õigluse terminites
Naised- vastutus indiviidi suhtes ja soov end ohverdada konkreetese inimese aitamise suhtes teatud kontekstis.
Seetõttu saavad naised meestest madalamaid tulemusi moraalsete hinnagute testides Kohlbergi astemete järjestust kasutades.
Killigani naiste moraalse arengu astmed:

Individuaalse ellujäämise orientatsioon-

• naine keskendub sellele, mis on praktiline ja tema jaoks parim
  
• Selle astme jooksul üleminek isekuselt vastutusele, mil naine mõtleb sellele, mis võiks olla parim teiste jaoks.
  

2. Headus eneseohverdusena- naine hakkab mõtlema, et peab ohverdama oma isiklikud soovid teiste inimeste heaks.
3. Vägivallatuse moraalsus- naine näeb, et igaühe, kaasaarvatud iseenda haavamine on ebamoraalne.
3. Personoloogilised kontseptsioonid.
Spranger - indiviidiide sisemaailm mittetaandatav bioloogilistele determinantidele. Psühholoogia põhiülesanne isiksuse sisemaailma tunnetamine. Arvab, et see seotud kultuuri ja ajalooga .
Noorukiiga: tütarlastel-13-19a.
poistel -14-22a.
Mina-avastamine. Iseenda individuaalsuse tunnetamine. Oluline eluplaani kujundamine. Noorukieas peaks toimuma sissesaamine elusfääridesse- peab minema mina-avastamiselt praktilisele tegevusele.
Jagab nooruse 2 faasi:
14-17a.- kriis, vabaduse püüd
17-21a.- esiplaanil üksindustunne
Ch.Bühler- kasutas uurimiseks päevikuid. Eriline tähelepanu bioloogilise ja kultuurilise küpsemise perioodidele. Eristab 2 faasi noorukieas:

• negatiivne- algab puberteedieelsel perioodil ja seda iseloomustab
  

- rahutus
-ärrituvus
-disprportsioonid füüsilise ja vaimse arengu vahel- see kestab 2-9 kuud.
Tüdrukutel see periood 11-13 ja poistel14-16 a.

• positiivne- saabub järkjärgult. Hakkab tundma looduse lähedust. Tekib vajadus intiimse läheduse järele.
  

Oli biograafiline meetod. Kogus üle 100 nooruki päeviku ajavahemikul 1873- 1910 . Jättis uurimata motivatsiooni. Metoodika liialt ühekülgne, piiratud. Päevik väga subjektiivne allikas. Päevikut peavad vähesed. Tüdrukud peavad päevikut sagedamini. Ainult 5 päevikut käsitööliste ja tööliste peredest.
6.6.1. Murdeiga
M. Mahler murdeeast.

• murdeiga meenutab paljus mina kujunemise ajajärku 1-2aastasel lapsel.
  
• Väike laps saab sel ajal teadlikuks oma kehast, et ta on füüsiliselt emast eraldatud.
  
• Murdeealisel vastab sellele keha kiire kasv ja suguline küpsemine. Väike, alles käima hakanud laps katsetab oma füüsilisi võimeid.
  
• Murdeealine katsetab erinevaid rolle erinevate harrastuste, kujutluste jms kujul.
  
• Kui 1-2aastane laps on saanud teadlikuks, et ta on emast eraldi, kaotab ta varasema turvatunde, sest mõistab, et ema ei suuda teda igal hetkel kaitsta. Murdeealine saab teadlikuks, et vanematest lahkumine on paratamatu ja iseseisval elul on oma nõuded - ka talle tähendab see turvatunde kaotust.
  
• 3. eluaastal saavutab laps uue kindluse, ta mõistab, et ema armastab teda ka siis, kui ta on ära või vihane . Murdeealisel noorel on selleks uueks kindluseks oma identiteedi leidmine, mis ei pruugi olla seesama, mida talt ootavad vanemad või eakaaslased.
  

Murdeea kriisis on 13-16 aastaselt esikohal inimsuhete kriis, 16-19 aastaselt aga identsuskriis.
1. Inimsuhete kriis avaldub selles, et kui lapsepõlves oli lapsel vanematest idealiseeritud ettekujutus, siis nüüd hakkab ta neid nägema reaalsete, tihti ideaalist palju erinevate lihtsurelikena.

• Inimsuhete kriis kujuneb seda tõsisemaks, mida suuremas sõltuvuses on laps olnud oma vanematest
  
• Täiskasvanud peaksid arvestama, et teatud negativism on normaalne nähtus, mis teenib noore arengut ja oma identsuse ülesehitamist. Negativismi on vaja, et suuta vanematest eralduda ja luua oma identsus.
  

2. Identsuskriis tekib seetõttu, et on vaja luua oma mina, tuleb hinnata oma võimeid, vajadusi, unistusi , majanduslikke võimalusi jpm ning leida vastavalt sellele oma koht elus.

• Nüüd saavad noorele tähtsaks just perevälised suhted, mida ta kasutab vanematest eraldumiseks ja endale elus uue koha leidmiseks.
  
• Identsuse otsimine on seda raskem, mida keerulisem on ühiskond, mida enam on ühiskonnas erinevaid rolle ja mida kergem on liikuda ühest rollist teise. Feodaalajal, mil talupoja poeg oli mõistetud talupojaks, ei saanud rääkida identsuskriisist tänapäevasel kujul.
  

Murdeea probleemid.
M.Mead. Etnokultuurilised uurimused.

• Erinevates ühiskondades lapse sotsialiseerumine erinev.
  
• Uuris puberteeti Samoa saartel ja Uus-Gineas
  
• Seal ei ole mingit kriisi, üleminek toimub sujuvalt . Lülitub järkjärgult täiskasvanuellu
  
• Tüdrukud ei tundnud seksuaalseid tabusid nagu Euroopas ja Ameerikas. N. Rousseau nim. puberteeti teistkordesks sündimiseks.
  
• Konfliktid puberteedis on omased lääne ühiskonnale.
  

R.Benedict. Üldistas Meadi teooriat. Üleminek sõltub sellest, kui suur vahe on lapsele ja täiskasvanule esitatavates normides. Kui vahe on suur, siis kriis.
Offerite- näitas oma uurimusega, et probleeemid on ainult igal kolmandal.
VANUS
LAPSE
PÕLV
PUBER
TEET
FÜÜSILINE
KÜPSUS
9,5 a.
100% T
100% P
11,5 a.
60% T
90% P
20 % T
10% P
20% T
13,5 a.
5 % T
60% P
15 % T
30% P
75 % T
10 % P
15,5 a.
0 % T
10 % P
5 % T
30 % P
95 % T
60 % P
17,5 a.
0 % T
5 % P
100 % T
95 % P
Ka puberteedi algusest sõltub lapse käitumine. N. varaküpsenud tüdrukud- neil sagedasti käitumisprobleeemid, mis hiljem kaovad.
Poiste ja tüdrukute enesehinnagud on erinevad- poiste madal enesehinnag annab kaua aega tunda, tüdrukutel kaob kiiremini. Varaküpsenud poisid on kompromissialdimad, ettevõtlikumad kui hiljem küpsenud. Viimased on tihti abitud, tõrksad, tihti konfliktsed eakaaslastega.
Sooline identiteet ja sugulised kogemused. Kultuuriväärtused ja normid mõjustavad seksuaalse teadvuse ja käitumise erinevust poistel ja tüdrukutel.
40.-50.-ndail aastail peeti tüdrukutel kohaseks süütuse säilitamist enne abielu. Need seisukohad muutusid 70.-ndate seksuaalrevolutsiooni käigus. Seks- revolutsioon mõjutas rohkem tüdrukute kui poiste hoiakuid ning näitas topeltstandardite alanemist.
80.-ndatel muutsid noored oma seksuaalkäitumist konservatiivsemaks. AIDS-i oht muutis suhted monogaamsemaks ja ilmneb üha rohkem homofoobia.
Noorukiea seksuaalkäituimist mõjutavad:

• haridus
  
• psühholoogiline sättumus
  
• perekondlikud suhted
  
• bioloogiline küpsemine
  

Noorukiiga on stresside periood. Tihti on selle tulemuseks hälbiv käitumine. Statistika näitab, et hälbiv käitumine on enamlevinud linnades.
6.6.2. Käitumishäired. Käitumisgeneetika.
“Rasked” lapsed.
Ebaefektiivsel kasvatuspraktikal 4 põhilist joont:
1. puudujäägid järelvalves
2. puudujäägid vanemate distsipliininõuetes laste järele (jäigad või vastuolulised nõuded).
3. laste julm kohtlemine
4. vähene seotus lapse eluga
Probleemset tavakooli õpilast iseloomustavad:
1. antidistsiplinaarne käitumine kehtestatud distsipliini ja reeglite rikkumisena
2. antisotsiaalne käitumine- hulkumine, valetamine , kaklemine, popitegemine, väljakutsuv käitumine, klassikurususe kordamine, suitsetamine , alkoholi tarvitamine.
3. delinkventne käitumine-varastamine.
Lisaks käitumisprobleemidele mitmed negatiivsed isiksuse probleemid- laiskus, kangekaelsus, rahutus, endasetõmbumine, depressioon .
Suhtumine käitumishälvetesse eri kultuuriregioonides.

• Kesk-Euroopa saksa keelt kõnelevas (Saksamaa, Austria, Shveits ) kultuuripiirkonnas alustasid “raskete “ laste uurimist meedikud-psühhiaatrid, ning ühiskonna murelapsi liigitatakse meditsiiniliste näitajate alusel. Ümberkasvatamist nimetatakse RAVIPEDAGOOGIKAKS.
  

• Inglise keelt kõnelevas kultuuripiirkonnas (USA, Kanada , GB) hakkasid käitumishälvikuid uurima sotsioloogid-kriminoloogid, mis tähendab seda, et noori õigusrikkujaid liigitatakse sotsioloogiliste näitajate alusel. Ümberkasvatamine on RESOTSIALISEERIMINE.
  

• Romaani keelt kõnelevas kultuuripiirkonnas ( France , Italia, Hispaania ) tegelevad nendega psühhoanalüütikud.
  

Inimese käitumise geneetilisi sõltuvusi.
Käitumisgeneetika- e. psühhogeneetika- käitumise ja selle psüühiliste ning neurofüsioloogiliste aluste probleemid. Uus teadusharu – esimene monograafia 1960.a. Fuller ja Thompson.
1.Geneetilised defektid.
Kaasnevad psüühika ja käitumise häired. Geneetilise pärilikkuse aspekte saab vaadelda, konstrueerides karüotüübi, mis isoleerib ühest munarakust 46 kromosoomi ja grupeerib need 23 paariks. 22 paari kannavad füüsilisi ja vaimseid tunnuseid. 23.paar (XX naistel ja XY meestel) kannab seksuaalseid ja sooga seotud tunnuseid

• Normaalne keharakk jaguneb mitoosi kaudu, mille puhul kõik 46 kromosoomi end täpselt dubleerivad
  
• Reproduktiivsed rakud sisaldavad ainult 23 kromosoomi ja reprodutseeruvad meioosi kaudu
  
• Vastsündinu sugu määratakse ära mehe spermatosoidiga, mis kannab ka X või Y kromosoomi, kuna munarakk sisaldab ainult X kromosoome.
  

Meioos
XX
22+0 kromosoomi 22+2 kromosoomi
Y X X Y
YO XO XXX XXY XYY
45 45 47 47 47
Hukkuvad Turneri Super naise Klinefelderi Diplo-y sündroom
kohe sündroom sündroom Sündroom
Turneri sündroom- tõenäosus 1/3000. Ainult naised. Vaimselt alaarenenud. Väikest kasvu, lühike kael , aordi anomaalia . Sekundaaarsed suguelundid väga nõrgalt arenenud. Vaimne piiratus .
Supernaise sündroom- tõenäosus 1/1000, tugevalt arenenud välised suguelundid. Võivad olla nii sterilised kui fertiilsed. Kui on fertiilsed, on järglastel võimalikud normaalsed (XX ja XY) kromosoomgarnituurid. Vaimselt alaarenenud. Kõrge risk psühhoosidele.
Klinefelderi sündroom- Tõenäosus 1/1000, kuid krooniliste alkohoolikute lastel 1/7. Ainult 10% alaareng. Käitumine lastena halb- impulsiivsus, nõrk enesekontroll , raskused suhtlemisel. Suur kasv, vaimsed häired. Need omadused kasvavad antisotsiaalseteks tegudeks. USA-s vanglates neid palju.
Sama garnituuriga võib olla väliselt naine. Alates 1968.aastast hakati naistelt nõudma kromosoomtesti. Asi sai algus vene kuulitõukajatest, kes olid küll pealtnäha naised, kuid osa neist ei saanud võistlema Mexico olümpiamängudekele, sest selgus, et nad olid nn.Klinefelderi naised (XXY või XXXY). Algul on nad täiesti poisid, kuid alates murdeeast algavad naiselikud muutused- suurenevad rinnad ja laienevad puusad. Neil säilub poistele omane kile hääl, nad on steriilsed , sest nende suguorganid ( penis ja munandid) ei funktsioneeri.
Diplo-y sündroom (Supermehe sündroom)- tõenäosus 1/250. Mehed. Tugev kehaehitus, Võivad olla vaimselt normaalsed. Iseloomulik antisotsiaalne hoiak. 60.-ndate keskel avastati, et neid on palju USA vanglates. See tingitud sellest, et nad on agressivsemad.
Kes süüdi- naine või mees?
Naine- naisel tekivad munarakud ainult üks kord elus- prenataalsel perioodil- ja seetõttu rakuvad väsivad naise vananedes . See eriti iseloomulik downi sündroomi puhul.
Mees- Georg Burns tõestas 1976.aastal, et valdavalt Turneri sündroomiga laste sünnis on süüdi mehed. Supermehe sündroomi puhul süüdi ainult mees, sest naine ei saagi anda lisa Y-kromosoomi.
2. Käitumise geneetilise kontrolli morfofüsioloogilised ja biofüüsilised tegurid.
2.1.Käitumise sõltuvus KNS füsioloogia geneetilisest määratlusest.
Hüperaktiivse lapse sündroom- loeti varem kasvatamatuseks. Sellised lapsed (enamasti poisid) nõrga tähelepanuga, rahulolematud, pretensoonikad. Võib olla põhjustatud entsefaliidist, loote alkoholismi sündroomist, ajutraumast. Enamasti kaovad peale puberteeti. Täiskasvanutel asenduvad alkoholismiga, antisotsiaalsusega.
2.2.Käitumise sõltuvus organismi üldise ainevahetuse geneetilisest kontrollist.
Ainevahetuse tase organismis sõltub maksa ja neerude talitlusest. Need ainevahetuse produktid mõjutavad aju arengut ja väljakujunenud aju talitlust ning võivad mõjutada käitumist.
Fenüülketanuuria- monogeenne defekt aminohapete ainevahetuse osas. Tekivad getohapped, mis on mürgised ja kahjustavad aju. Lõpeb debiilsusega.
Hüpourikeemia- uriinis on suurenenud kusiaine kontsentratsioon. N. podagra - kusiaine ladestumine kõhredes. Podagrahaiged enamasti väljapaistvate vaimsete võimetega, s.t. kusihappe kontsentraadid tegutsevad aju stimulaatoritena.
2.3. Käitumise geneetika sõltuvus hormoonidest.
Hormoonide ala- või ületootmine mõjutab aju arenemist ja talitlust. N. Soolised psüühilised käitumuslikud erinevused suurel määral meessuguhormoonide kontrolli all. Sellest tingitud 3 käitumisnähtust:
-üldine liikumisaktiivsus
-täiskasvanu rollide eelistamine mängudes
- agressiivsus
Neerupealsete hüpertroofia- meesuguhormoonide produktsiooni tõus. Sellisel tüdrukul ilmnevad paljud poisi käitumisjooned. See näitab, et poisi ja tüdruku käitumise erinevus ei ole seotud mitte ainult kasvatusega, vaid ka geneetilistest iseärasustest.
Üleminek lapseeast täiskasvanuikka.
Lapseeast täiskasvanuikka üleminek tähendab rea järjestikuste oskuste omandamist. Neid oskusi võib vaadelda trepina, kus iga eelnev aste on ettevalmistav järgmistele.
1. Oma keha tunnetamine
2. Uute küpsete suhete saavutamine mõlemast soost eakaaslastega
3. Oma soole vastava käitumise omandamine
4. Emotsionaalse sõltumatuse saavutamine oma vanematest ja teistest täis kasvanutest.
5 .Ettevalmistumine tööalaseks karjääriks ja elukutse omandamine
6. Ettevalmistumine abieluks ja pereeluks
7.Sotsiaalse vastutuse omandamine ja ühiskonnas sotsiaalselt õigeks tunnistatud käitumise omandamine
8. Väärtushinnangute ja eetiliste normide süsteemi kujndamine.
6.7. Täiskasvanuiga.
Areng täiskasvanueas omandab uue iseloomu, sest areng ei tulene enam eelkõige paljalt füüsilisest kasvamisest. Erinevates kultuurides on küpsuse määratlused erinevad.

• Juriidilises mõttes oleks see valimisõiguse saamine.
  
• Freud: küps on indiviid, kes on võimeline tööks ja armastuseks.
  
• Psühholoogilisteks tunnusteks on
  

#psühholoogiline sõltumatus ja autonoomsus
# iseseisvus otsustamisel
# stabiilsus
# arukus
# usaldusväärsus
# terviklikkus
# kaastunne
Elu sotsiaalse kella kaardistamine.
Kooli lõpetamine öö leidmine. Abiellumine . Lapse sünd. Töökohtade vahetus. Vanavanemaks saamine.
Neugarten- igaüks neist sündmustest kujutab endast nn. sotsiaalse kella tiksu, mis näitab peamisi verstaposte täiskasvanu elus. Me kõik kanname sotsiaalset kella, mis annab meile teada, kas me oleme elu verstapostideni jõudnud õigeaegselt.
Formaalselt võib täiskasvnuea jagada 3-ks:
1. varane-20-39
2 .keskmine-40-59
3. hiline- >60
6.7.1. Areng varases täiskasvanueas.
Täielik arenemine täiskasvanuikka eeldab meisterlikkust 4 arenguülesandes:
1. ”Unelma” määratlemine- tegelikkusega algselt seostamata täiskasvanulikud saavutused ning tähtsaimaks omaduseks on inspireerida inimest tema praegusteks tegudeks. Unelm võib täitumata jääda või alluda muutustele.
2. Vanema nõuandja ( mentori ) leidmine- tema peamiseks ülesandeks ülemineku võimaldamine vanema-lapse suhetest täiskasvanud eakaaslaste suhetele.
3. Karjääri loomine.
Super (1957) tõi välja töise elu 5 staadiumit, keskendudes inimese eneseteostumisele ja enesele kohase ameti leidmisele:
3.1. kasvustaadium 0-14
3.2. otsingustaadium 15-24
3.3. elukutse sisseseadmise staadium 25-44
3.4. alalhoiu staadium 45-64
3.5. loojaku (allakäigu) staaium- >65
4.Intiimsuse saavutmine.
Nooruk õpib ennast tundma suhetes vastassooga.
Miks inimesed abielluvad.?
Inimestele meeldib mõtelda, et nad on armunud. See emotsioon , mida nad tunnevad , on väga sageli tugev seksuaaltung, hirm või soov tunnustuse järele.
Miks siis inimesed ikkagi abielluvad? Põhjuseks on paljude tegurite
kombinatsioon:
Mille alusel inimesed abikaasasid valivad?
1. Freud. Lapsel kujuneb ligitõmme ja armastus vastassoost vanema suhtes. See kandub alateadlike potsesside vahendusel üle sotsiaalselt vastuvõetavamatele isikutele- oma võimalikule tulevasele abikaasale.
2. Vastastikku täiendavate (komplementaarsete) vajaduste teooria Vastandid tõmbavad teineteist ligi.
3. Mõjub nii vajaduste sarnasus kui vastastikune täiendavus.
4. Stiiimul-väärtus-rolli teooria- kaasa valik toimub mõlema partneri poolt parima võimaliku tehingu sooritamise põhimõttel.
R.Sternberg- armastuse kolmnurga teooria.
Armastus koosneb 3 komponendist:

Intiimsus- püüdlus teha armastatu elu paremaks

Kirglikkus- erutuse vormid, mis viivad seksuaalvahekorrani. Mõnikord viib intiimsus kirglikkusele, teinekord eelneb kirglikkus intiimsusele.

Otsustavus/kohustus-
-lühiajaline aspekt- inimese otsus, et ta kedagi armastab
-pikaajaline aspekt- võetav kohustus seda armastust säilitada.
Armastuse tüüpide taksonoomia Sternbergi järgi.
Armastuse tüüp Intiimsus Kirglikkus Kohustus
Armastuse
puudumine - - -
Meeldimine
+ - -
Meeletu
armastus - + -
Tühi
armastus - - +
Romantiline
armastus + + -
Seltsivus -
armastus + - +
Saatuslik
armastus - + +
Täiuslik
armastus + + +
Kokkuvõte: Varase täiskasvanuea ülesanded. (Havighurst)
1. kaaslase valimine
2. partneriga koos elama õppimine
3. perekonna rajamine
4. laste kasvatamine
5. koduse elu juhtimine
6. elukutse alustamine
7. kodanikuvastutuse võtmine
8. meelejärgse sotsiaalse grupi leidmine
6.7.2.Areng keskmises täiskasvanueas.
Põhidilemma E. Eriksoni järgi rahutus. See lähedane A.Maslow eneseaktualisatsiooni mõistele. Tahavad olla head vanemad, kompetentsed töötajad, truud sõbrad, väärikad partnerid.
Keskea kriis.
C.G. Jung - oli esimene, kes määratles keskea kriisi. Tema järgi oli selle põhjuseks muutus kontrollis .

• Eluea 1. poolel harjutavad inimesed teadlikku, aktiivset kontrolli oma elu ja keskkonna üle.
  
• Eluea 2. poolel seisavad inimesed silmitsi alateadvusega, pöördudes rohkem oma sisemusse . Enamik tunnetab isiklikku piiratust ning võimetust kontrollida haigusi ja surma.
  

Keskea esimene staadium algab 30-aastaselt ja kestab 40-ndate alguseni . Siis jõutaksegi keskea kriisi. Peamisteks karakteristikuteks unistuste ja elu eesmärkide lahkuminek tegelikkusest. 40-aastaselt ei olda enam nõus väitega-“veel tohutult on aega selleks, et teha seda, mida tahan”. Selle asemel loosung - liiga hilja on muuta midagi minu karjääris. Illusioonidest vabanemine võib muutuda ohtlikuks isiksusele.
Probleeemid iseenda jaoks:
1. Füüsilise jõu ja veetlevuse kadumine.
Peab oskama vananeda. "Vanadus on nagu armastus, seda pole võimalik peita ."

• Nägemisteravus hakkab alanema 40-50 aastaselt
  
• Kuulmisteravus peale 20.a.
  
• Keskeas väheneb maitse-, lõhna- ja valutundlikkus .
  
• Reaktsiooniaeg ja sensomotoorsed võimed aeglustuvad
  
• Peale 50. -ndat aeglustuvad närviprotsessid, skelett jäigastub, lihased ja nahk kaotavad elastsuse, keha keskossa hakkab kogunema rasvkude
  
• Südamearterite läbimõõt kolmandiku võrra väiksem kui 20 aastaselt.
  
• Kahaneb kopsumaht
  

2. Seksuaalsus.
Paljud kurdavad, et nooruses tähendas seks neile rohkem. Samas on just siis mehi ja naisi, kes vaatavad igat vastassoo esindajat kui potentsiaalset seksuaalpartnerit. Uurimused näidanud, et igal 7.-ndal inimesel (võrdselt naistel ja meestel) on seksuaaleluga probleeme.
Naiste kaebused :

• Seksuaalne sobimatus- 18%
  
• Madal sugutung- 17%
  
• Orgasmi saavutamise raskused- 17%
  

Meeste kaebused:

• Impotentsus- 18%
  
• Suguline ebaadekvaatsus-13%
  
• Madal sugutung 11%
  

Kinsey arvates on homosekseksuaalsuse kogemus kolmandikul ameerika meestest ja kaheksandikul naistest. Homoseksuaalsed mehed omavad rohkem paarideväliseid vahekordi kui heteroseksuaalses abielus olevad mehed (vastavalt 66 ja 15 %). Lebilised naised on oma partnerile sama truud kui heteroseksuaalsed abikaasad (vastavalt 15 ja 13%).
Edukas keskea kriisi lahendamine sisaldab tavaliselt eesmärkide ümberformuleerimist realistlikemaks ja selle tunnetamist, et inimene on ajas piiratud nähtus. Menopaus ja klimakteerium. Abielu, lahutuse ja kordusabielu müüdid.
Areng labi elu.
Üsna vähe on teoreetilisi käsitlusi selle kohta, kuidas inimesed läbi eluea muutuvad. Näitena võiks tuua Peck´ i käsitluse. Peck arendas Eriksoni teooriat. Ta kritiseeris Eriksoni selle eest, et tema 8 arengustaadiumi panevad liiga palju stressi esimesele 25 eluaastale, kus tuleb läbida 6 arengukonflikti. Tema püüab vaadelda arengukonflikte täiskasvanueas.
Toob valja täiskasvanu arengu 7 konflikti:
1. Arukuse või füüsilise jõu väärtustamine- kuna füüsiline tugevus alaneb , tuleb rohkem jõudu suunata vaimsele tegevusele
2. Sotsialiseerumine või seksualiseerumine inimsuhetes- kuna sotsiaalsed piirangud ja bioloogilised muutused toimivad, tuleb nendega kohaneda, saavutada tasakaal.
3. Kathektiline(emotsionaalne) paindlikkus või kathektiline vaesumine- inimesel tuleb teha palju emotsionaalseid kohastumisi seoses perekondade purunemisega, sõprade ärakolimisega, vanade huvide lõppemisega.
4. Vaimne paindlikkus või vaimne jäikus( rigiidsus )- inimestel tuleb võidelda oma mõtteviiside liigse kinnistumise ja usaldamatusega uute ideede suhtes.
Jargmised 3 eriti tähtsad vanas eas, kuigi nendega hakatakse tegelema juba keskeas.
5. Ego differentseerumine või töörolli domineerimine - põhiküsimuseks orienteerumine tööle või perekonnale, millest sõltuvad lahendused töökoha muutudes , laste kodunt lahkudes, pensionile jäädes.
6. Keha transtsedentsus või domineerimine- võime omamine mitte keskenduda valudele ja füüsilistele hädadele, mis vanusega kaasnevad
7. Ego transtsedentsus või ego domineerimine- et inimene ei jääks kinni surmamõtteisse, vaid näeksid kõiksuse perspektiivi nooremas põlvkonnas, kes neid üle elab.
D.Levinson (1986)- täiskasvanu arengumudel. Koostas selle 40-mehelise grupi järgi. Meeste elus 3 umbes 20 aasta pikkust ajastut . Iga ajastu loob oma “elustruktuuri”. Täiskasvanueelne periood on 0-22.
Suuremad pöördepunktid:

• Perekonnast lahkumine
  
• Rahunemisperiood hilistel 30.-ndatel.
  
• 40.-45. Elu pannakse küsimärgi alla. Inimesed sisenevad keskea muutuste perioodi ning mõtlemises muutub tähtsaimaks idee, et elu on lõplik. See võib olla ka keskea kriis, kuid see ei ole iseloomulik kõigile. Sellel perioodil arengu põhimõtteks on, et täring on visatud ja et tuleb oma elu asjaoludega toime tulla.
  

• 50.-ndad aastad. Tunnevad vabalt nautimaks elu. Muretsevad vähem probleemide üle. Omaks võetud, et surm on vältimatu.
  

Hilise täiskasvanuea muutusteperiood
60-65
Keskmise Hiline
täiskasvanuea täiskas-
kulmineeruv vanuiga
elustruktuur 60+
55-60
50. eluaasta
muutuste
periood
50-55
Keskmisse
täiskasvanu-
ikka sisene-
mine 45-50
Elu keskea muutusteperiood
40-45
Varase Keskmine
täiskasva- täiskasvanuiga
nuea kulmi- 45-60
neerumine
35-40
30.aasta
muutused
28-33
Sisenemine
22-28
Varase täiskasvanuea
muutused 17-22
Varane täisakasvanuiga
17-45
Kokkuvõte:
Keskea ülesanded.(Havighurst)
1. Täiskasvanuea kodaniku-ja sotsiaalse vastutuse saavutamine
2. Majandusliku elustandardi loomine ja säilitamine
3. Vaba aja veetmise tegevuste loomine
4. Teismeliste laste aitamine vastutustundlikeks ja õnnelikeks täiskasvanuiks saamisel
5. Iseenese suhe abikaasasse kui isiksusse
6. Keskea füsioloogiliste muutustega leppimine ja kohanemine
7. Kohanemine vananevate vanematega
6.7.3.Areng vanemas täiskasvanueas. (Vanadus). >60-65 aasta.
Füüsilised muutused.

• Lihaste kaal, tugevus ja vastupidavus alanevad. Lihasfunktsioonid aeglustuvad , lõdvestumise aeg pikeneb
  
• Veresoonte elastsus alaneb
  
• Luud hõrenevad ja nõrgenevad
  
• Muutub immuunsussüsteem, antikehade tootmise süsteem alaneb
  

Põhitegevused tukastamine, söömine, jalutamine, vestlemine . Huvitav see, et samad tegevused on peamised ka üliõpilastel.
Muutused välimuses.
Muutused sensoorses tundlikkuses.

• Kuulmine alaneb kõrgemate helisageduste osas. Tihti võimetus eristada helisid foonimürast
  
• Alaneb võime fokuseerida pilku objektidel. Läätse elastsuse kadumine mõjub ka sügavustajule. Kaed. Alaneb nägemisteravus.
  
• Maitsmismeel ka vanas eas võrdlemisi püsiv. Kõrge vererõhuga inimestel võib olla raskusi soola maitse aistmisega.
  

Mis on taandarengu põhjused? 2 peamist seletust:
1. Geneetilise etteprogrammeerituse teooria-
inimrakkude reprodutseerimisel sisse ehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
2. Kulutamise teooria- keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise.
Kumb õige? Võib-olla mõlemad. Tähtis arusaam, et füüsiline vananemine pole haigus, vaid loomulik bioloogiline protsess. Paljud füüsilised funktsioonid ei alane vananedes. N. Suguelu jääb nauditavaks üsnagi vanas eas (kuigi sagedus langeb).
Kumbki teooriatest ei seleta fakti, miks naised elavad kauem kui mehed. See algab juba vahetult peale viljastumist. Kuigi mehi viljastatakse rohkem, on meeste sünnieelne, vastsündinuea- ja lapseea suremus naiste omast kõrgem ja 30.-ndaks eluaastaks on meeste ja naiste arv võrdne. 65.-ndaks eluaastaks on elus 84% naisi ja 70% mehi.
Tunnetuslikud muutused.
Kõige rohkem uuritud mälu funktsioneerimist. Mälu ei pea halvenema. Muutustest mälu liigiti :
Sensoorne mälu - veidi väiksem
Lühimälu- muutusi eriti ei ole
Püsimälu- suudavad meenutada loetelust vähem objekte ja vähem detaile kujundist.
Intelligentsust saab jagada 2 laialdaseks alaks:
1. Voolav (paindlik intelligentsus )- füsioloogiliselt mõjutatud, tipneb noorukieas ja alaneb samm- sammult läbi täiskasvanuea. Põhineb peamiselt neuroloogiliste ja füsioloogiliste tegurite kiirusel
-liigutuste kiirus
- induktiivne jäljendamine
-mälu kujundilised seosed
Need voolavad paljude intellektuaalsete võimete sisse (tajumine, äratundmine, õppimine, analüüsimine, probleeemide lahendamine jne.) Ta on parallelne NS efektiivsuse ja terviklikkusega.
2. Kristalliseerunud intelligentsus- õpitud võime infot töödelda- leida seoseid , langetada otsuseid, analüüsida probleeme ja kasutada õpitud strateegiaid probleemidele lahenduse leidmisel. Need võimed omandatakse nii hariduse kui kultuurikontaktide kaudu. Kristalliseerunud intelligentsus elu jooksul suureneb.
Dementsus , e. seniilsus .
Mõjutab ainult 3-4% > 65 aastastest. Edasi sagedus tõuseb. 75-84- aastastel kuni 20%-ni ning 85-aastatel ja vanematel 47 %-ni.
Kastenbaumi (1979) järgi on seniilsus progresseeruvalt kulgev mõtlemise ja tegevuse mandumine seoses taastumatute ajukahjustustega.

• Piiratud abstraktsioonivõime
  
• Fikseeritus samadel mõtetel
  
• Ideede puudus
  
• Mõtlemise aeglus
  
• Tähelepanematus ümbritseva suhtes
  
• Mälu hiljutiste sündmuste kohta alanenud
  
• Vaimne allakäik takistab enese korrashoidu
  

Dementsuse diagnoosiga 50% põevad Alzheimeri tõbe. Selle aluseks ajurakkude taandareng . Unustamine segiolek dementsus. Mõne aastaga muutub iseseisev vanainimene lapsesarnaseks pidevalt hooldust vajavaks olendiks.
Surm kui arengu lõppstaadium.
Suremisel tuleb inimestel lasta oma teed järgida.
Surmaga kohanemine.
E.Kübler-Ross- surmaga silmitsi seisjad läbivad 5 staadiumi:
1. Eitus - kui öeldakse, et shansid väga väikesed, keeldub omaks võtmast.
2. Viha- teiste, arsti, jumala peale. Miks mina?
3. Tingimine – surija püüab mõelda surma edasilükkamise teedest. Võivad pühendada usule . Paluvad näha näiteks lapselapsi.
4. Depressioon- jõuavad arusaamisele, et tingimine kasutu. Kogevad oma surma “ettevalmistavat südamevalu”.
5. Omaksvõtt- Võtavad tulekul oleva surma omaks. Harilikult mitteemotsionaalsed ja mittekommunikatiivsed.
Kõik inimesed ei koge kõike staadiume ühtemoodi.
Lein .
4 kurvastamise staadiumi. Need pole seotud sellega, mida surev inimene kogeb enne surma.
1. Shokk, eitus, uskmatus. Mõni päev, venides mõnikord kuude pikkuseks .
2. Depressiooon. 5 päeva kuni aasta.
3. Leppimine surma paratamatusega.
4. Uue identiteedi ülesehitamine.
Eutanaasia .
Tapmine halastusest. Praktiseriti juba Vanas Kreekas.Teadalevatest tuntuim Sigmund Freud.
1. Aktiivne eutanaasia.
2. Passiivne eutanaasia seisneb selles, et tuleb loobuda elu säilitamisest.
Eutanaasia vastu räägib ka elu puutumatuse põhimõte, sellest taganemine on siiski sedavõrd oluline, et see lõhuks õiguskorra põhialused. Mitteelamisväärsest elust loobumine, kui isik peab seda vajalikuks, on võimalik ka enesetapu kaudu, s.t. selliselt , et seda teeb inimene ise ja mitte keegi teine.
Lisaks elu puutumatuse kui absoluutse põhimõtte rõhutamisele tuuakse aktiivse eutanaasia vastu välja veel järgmised argumendid:

• arstipraktikas esineb veel väga palju valediagnoose,
  
• inimorganism on salapärane, eelterminaalse ja terminaalse seisundi mõisted on suhtelised, esineb täiesti ulatuslikke ja ebatõenäolisi paranemisi,
  
• meditsiini areng tähendab ka seda, et täna veel ravimatu haigus on homme ravitav.
  
• põhimõtteliselt ei ole õige panna arstile kohustusi, mis on otseses vastuolus tema kutsega - arst peab inimest ravima, aga mitte teda tapma .
  

Senine seadusandlik praktika on hoidunud otseselt puudutamast eutanaasia küsimusi. Paljude riikide kriminaalseaduses on norm, mis näeb ette kergema karistuse tapmise eest, kui see pandi toime kannatanu palvel või nõudmisel.
"Inimese surm ei ole mitte hetk, vaid protsess. Eutanaasia korral on põhiprobleem selles, kuidas ja kui kaua peab arst selles protsessis surijat ” saatma " .
Kokkuvõte.
Hilise küpsuse ülesanded:(Havighurst)
1. Kohanemine kahaneva füüsilise jõu ja tervisega
2. Kohanemine pensionile jäämise ja vähenenud sissetulekuga
3. Kohanemine abikaasa surmaga
4. Oma eagrupiga täpse osaluse loomine
5. Sotsiaalsete ja kodanikukohustuste täitmine
6. Rahuldavate füüsiliste elutingimuste loomine