Facebook Like
Küsitlus


Arengupsühholoogia konspekt (3)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskkond või pärilikkus ?
  • Millel põhineb indiviidi geneetiline loomus ?
  • Millal algab inimese elu ?
  • Kuidas suhtuda narkoosis sünnitamisse ?
  • Mis põhiline- kas vorm või värv ?
  • Kes süüdi- naine või mees ?
  • Miks inimesed abielluvad. ?
  • Miks siis inimesed ikkagi abielluvad ?
  • Mille alusel inimesed abikaasasid valivad ?
  • Mis on taandarengu põhjused ?
 
Säutsu twitteris








ARENGUPSÜHHOLOOGIA












1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru
1.1. Mõisted, aine
1.2. Koht teaduste süsteemis
1.3. Uurimismeetodid
2. Arengutegurid
2.1. Pärilikkus
2.2. Keskkond
3. Arenguteooriad .
4. Kreatsioon vs evolutsioon
5. Arengu periodiseerimine
6. Ülevaade arenguperioodidest
6.1. Sünnieelne areng
6.2. Areng imikueas
6.3. Areng väikelapseeas
6.3. 1.Kõne ja keele areng
6.4. Koolieeliku areng
6.4.1. Mänguteooriad
6.5. Areng nooremas koolieas
6.6. Areng noorukieas
6.6.1. Murdeiga
6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika
6.7. Täiskasvanuiga
6.7.1. Areng varases täiskasvanueas
6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas
6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas
- eksam (kirjalik test ja suuline vastamine)
-referaat, seminariettekanne


  • 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru.
    Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus.
    Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontogeneeside reast paljude põlvkondade jooksul, kusjuures iga ontogenees mingil määral kordab eelnevat fülogeneesi (biogeneetiline reegel). Samal ajal mõningad ontogeneesis toimunud muutused põhjustavad edasise fülogeneesi muutuse. Fülogeneetilse püsivuse alus on pärilikkus ja stabiliseeriv valik.
    Ontogenees – inimese areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb surmaga. Epigenees- põhiliste liigiomaduste, organismitunnuste uusteke. Areng on põlvest põlve suure täpsusega korduv (geneetiliselt determineeritud), sügoodi organisatsiooniga eeelkujundatud e. preformeeritud.
    Ainus, mis organismist täielikult olemas juba sügoodis, on genotüüp. Genotüüpi annavad oma osa mõlemad gameedid ( sugurakud ). Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades.
    Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks , et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne.
    Põhiterminid.
    • Kasvamine.
    • Areng.
    • Küpsemine.

    Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega.
    Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Arengut võib vaadelda 4 erinevast aspektist :
    1. Kognitiivne areng- mõtlemine, tajumine
    2. Sotsiaalne areng- käitumine, suhted teistega
    3. Emotsionaalne areng- tunded, hoiakud
    4. Füüsiline areng- olulisem, sest see on baasiks igasugusele muule arengule.
    Küpsemine- osutab muutustele, mis leiavad aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil. See puudutab muutusi, mis toimuvad spontaanselt. Võib käsitleda:
    • Bioloogilises tähenduses- arengupsühholoogid
    • Sotsiaalses tähenduses- sotsiaalpsühholoogid
    • Füsioloogilises tähenduses- meditsiin

    Aktselerant- vara küpsev
    Retardant- hilja küpsev.
    Arnold Gesell- küpsemine ja areng on omavahel seotud.
    • Lapse huvid ja toimingud liiguvad mööda üha laienevaid ringe , hõlmates alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda.

    2. Arengutegurid.
    Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad.
    1. Keskkond või pärilikkus?
    2. Pidev või hüppeline areng?
    3. Organism või mehhanism ?
    4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad?
    1. Pärilikkus või keskkond?
    Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord)
    • Kas me võime omistada käitumise põhjused
      • keskkonnale- vanematele, perekonnale , koolile , toitumisele jne. või
      • pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus.

    Loomuse-kasvatuse küsimusel on sügavad filosoofilised juured.
        • Inglise filosoof John Locke väitis 17.sajandil, et inimesed sünnivad puhaste tahvlitena, tabula rasa sarnastena, millele võib kirjutada nende individuaalse kogemuse loo.
        • Jean Jacques Roussseau- kontrastina sellele esitas 18saj. erineva arengukontseptsiooni, milles keskkonda nähti kõlvatuna, loomust rikkuvana ja kus kõige mõjukamd olid loomulikud (geneetilised) aspektid.

    Mõned arenguteooriad rõhutavad
    • õppimise osa, teised rõhutavad inimloomuse
    • bioloogilist aspekti
      • rõhutab pärilikkuse ja küpsemise bioloogiliselt ettemääratud käitumismustrite avaldumise tähtsust arengumuutuse tekitamisel.
      • Geneetilised tegurid mitte ainult ei anna potentsiaali teatud käitumiste või joonte ilmnemiseks, vaid ühtlasi asetavad nad ka piirangud selle käitumise või selliste joonte ilmnemisele.

    KOKKUVÕTE- arengupsühhologid võtavad reeglina loomuse-kasvatuse küsimuses interaktsionistliku positsiooni, viidates sellele, et arengu tekitab eelsoodumuse ja keskkonnamõjutuste kombinatsioon.
    2. Pidev või hüppeline areng?
    3. Organism või mehhanism?
    • Kas lapsed on arenguprotsessis aktiivsed või passiivsed?
    • Kas laps on subjekt või objekt?

    Mehhanism?- inimene reageerib passiivselt keskkonna ärritustele:
    • Areng toimub väliste tegurite mõjul
    • Muutused on pidevad ( gradueeritud, kvantitatiivsed ilma astmeteta)
    • Põhiliselt õppimisteooriad

    Organism?- organism on aktiivne
    • Areng tuleb organismi seest
    • Muutused ei ole pidevad (katkendlikud, kvalitatiivsed , eksisteerivad teatud tasemed )

    4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad?
    17.-18.sajandil oli 3 põhilist sotsiaalfilosoofilist kirjeldusviisi:
    1. lapsed on olemuselt läbinisti halvad
    2. lapsed on olemuselt läbinisti head
    3. lapsed on pigem halvad kui head
    Kaasajal on need kirjeldused kaetud kindla arengupsühholoogilse teooriaga.
    3. Arenguteooriad.
    Ajaloost.
    Alguse sai K.E. von Baeri embrüoloogiaalastest töödest. Teisest küljest toetub evolutsioonimudelitele(Ch. Darwin ).
    Biogeneetilised teooriad – arengu määrab ära bioloogilise küpsemise protsess.
    • G.Stanley Hall (1844-1924). Tegeles lapsepsühholoogiaga. Oli pedoloogia (lapseõpetus) looja
      • Lähtus Haeckeli rekapitulatsiooni seadusest ( 1886 .a.-loote arengulugu on liikide ajaloo lühike ja kiire kordamine)
      • Püüdis biologiseerida lapse arengut.
        • Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma arengus läbi kogu liigi arengu).

    • Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik
    • Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud
    • Stern - laps elab läbi ühiskonna arengu etapid:
      • Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga
      • Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga
      • 1.-5.-aastane-ürginimese areng
      • algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine
      • keskmine kooliiga - keskaeg , kristlik kultuur
      • küpsusiga- uusaeg

    Õppimisteooriad.
    Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna.
    • Põhineb usul , et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt

    Biheiviorism .
    Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus ) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale).
    Operantse tingrefleksi (operantse tingituse )- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu
    • Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele.

    Sotsiaalse õppimise teooria.
    Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele.
    • Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus
    • Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid keerukaid käitumisi, nagu keele õppimine, millised põhinevad kaasasündinud vaimsetel mehhanismidel.

    Tunnetuslikud teooriad.
    Käsitlevad mõistust aktiivse ja erksana, mis on varustatud kaasasündinud struktuuridega info töötlemiseks ja organiseerimiseks.
    • Jean Piaget(1896-1980). Prantsuse-shveitsi psühholoog.
      • Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises.
      • Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale.
    Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele:
    1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani
    Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates
    2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani
    Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega.
    3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a
    Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid operatsioone konkreetsetele objektidele või sündmustele.
    4.Formaalsete operatsioonide aste>12 a.
    Suudavad uurida loogilisi seletusi nii konktreetste kui abstraktste mõistete kohta.
    Lev Võgotski- Tunnetuslik areng peidetud sotsiaalsesse ja kultuurilisse konteksti
    Informatsioonitöötluse teooriad.
    • Kriitilised Piaget suhtes
    • Kasutavad aju mudelina arvutit ja uurivad kogu elu jooksul tähelepanu, mälu ja taju.

    Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut.
    Psühhoanalüütilised teooriad.
    Sigmund Freud - deterministlik teooria:
    • Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid .
    • Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks.
    • Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel.

    1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud
    2. Anaalne faas- 1,5a.-3a.
    3. Falloslik faas- 3.-6.a.
    4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani
    5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani
    E. Erikson . Sarnane Freudiga.
    • Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria.
      • Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi.
      • Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja kirjeldada isiksuse kujunemist sotsiaalsetes tingimustes.
      • Põhiidee- küpsus s.o. identsus, väljakujunenud eneseteadvus . Inimese arengut ei määra ainult organismi kujunemise staadiumid, vaid ka sotsiaalsed staadiumid
        • Elu jooksul toimunud arengumuutusi võib vaadelda kui psühhosotsiaalse arengu astmelisi järgnevusi.

    Humanistliku psühholoogia teooriad.
    Heidavad kõrvale nii õppimisteoreetikute kui ka freudistide determinismi (põhjuslikkuse).

    Abraham Maslow - eneseaktualisatsioon-
    • seesmiste, väljenduslike vajaduste areng, mille abil inimene püüdleb iseenese ja maaailma paremale mõistmisele.

    Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne.
    Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks.
    4. Kreatsioon vs evolutsioon
    5. Arengu periodiseerimine.
    Näiteid ajaloost:
    • Watering – jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks.

    0-7 fantaasiaelu aeg
    7-14 imaginatsiooni aeg
    14-21 puberteet ja noorukiiga
    21-28 elu aluste omandamine
    28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine
    35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös
    42-49 maniakaal-depressiivne faas
    49-56 võitlus oma allakäiguga
    56-63 tarkus
    63-70 teine noorus
    • Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi:

    sise-ja välismaailma tundmaõppimine
    sise-ja välismaailma aktsepteerimine
    sise-ja välismaailma mõtestamine
    • Moers.

    1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani
    2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad
    3.faas 28-42
    4.faas 42-56
    5.faas vanadus
    6.faas- vanadus
    • R.Steiner.

    3 korda 7 aastat kehalis -hingelise arengu jaoks
    3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks
    3 korda 7 aastat vaimu arenguks
    Enamlevinud periodiseerimine:
    imik
    väikelaps
    koolieelik
    7-11(12) noorem kooliiga
    11(12)-15(16) keskmine kooliiga
    15(16)-22 vanem kooliiga
    20(22)-35 varajane küpsusiga
    35-55(60) hiline küpsusiga
    55(60)-70 elatunud
    70-90 vana
    >90 pikaealine.
    6. Ülevaade arenguperioodidest.
    Sünnieelne areng.
    Viljastumine .
    Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva.
    • Iga 100 tüdruku kohta eostatakse 160 poissi, sünnimomendiks jääb suhe 105 poissi 100 tüdruku kohta.
    • Umbes 8% paaridest on normaalse viljastamisega probleeme.
    Sünnieelses arengus 3 staadiumi:
    1. Eostumisperiood:0-2 nädalat.
    Struktuurid
    Aeg
    Areng
    Viljastumine
    Rakkude jagunemine
    2t.-12päeva
    Tekib kera > kui
    70-st rakust
    Implantatsioon
    12-14 päeva
    Blastula kinnitub emaka seina
    Viljastatud munarakk e.sügoot jätkab pooldumist ja laskub samal ajal piki munajauha emaka suunas. Raku kiire jagunemine kestab 10-12 päeva, kuni moodustub õõnes rakkude kera blastula, mis kinnitub emaka seinale implantatsiooni tulemusena.
    2. Embrüonaalne periood:2 nädalat kuni 2 kuud. Selle jooksul kujunevad embrüo struktuurid ja koed . Embrüo areneb amniootilises (vee) kotikeses, saades hapnikku ja toitaineid läbi platsenta . Embrüo koosneb 3 rakukihist:
    ektoderm - moodustub nahk ja NS
    mesoderm- kujunevad lihased, veri
    endoderm- seedesüsteem, kopsud , näärmed

    STRUKTUURID
    AEG
    ARENG
    Toitumis-
    struktuurid
    1.-4. nädal
    Kujuneb nabaväät
    Rakulised strukt.
    1.-4. Nädal
    Ektoderm, mesoderm,
    endoterm
    Süda ja NS
    3.-4. Nädal
    Hakkavad kujunema ja toimima
    Pea
    3.-4. nädal
    Kujuneb ja kasvab kiiresti
    Organid ja jäsemed
    4.-8. nädal
    Sopistuvad välja käed ja jalad, kujunevad kopsud ja seede -ning erituselundid
    Näo osad
    4.-8. nädal
    Silmad paigutuvad pea külgedele, kujunevad suu ja kõrvad
    3. Looteperiood:2-9 kuud.
    • Otstarbe omandavad kõik organid, jäsemed, lihased ja elundsüsteemid
    • Loode kasvab pidevalt pikkuses ja suureneb kaalus
    • Hakkab liigutama
    • Viimasel 3-l raseduskuul või loode reageerida puudutustele ja helile
    • Viimasel raseduskuul pöörab tavaliselt pea allapoole asendisse ja hakkab ootama.

    Perinatoloogia- uurib lapse sünniga seotud protsesse alates viljastumisest kuni esimeste elukuudeni. Kasutatakse:

    Millal algab inimese elu?
    Erinevaid teoreetilisi seisukohti:
    • Religioosne seletus- inimese elu algab siis kui tekib hing
    • Filosoofiline seletus- inimese elu algab siis kui tekib enesetunnetus
    • Moraalne seletus- inimese elu algab siis kui ta on võimeline andma või vastu võtma armastust
    • Meditsiiniline seletus- ajalooliselt muutunud: elu algab siis kui:
      • on võimeline ellu jääma ema organismi väliselt
    • loode hakkab liigutama
    • võimalik eristada suguelundeid
    • kui laps teeb esimese hingetõmbe
    • hakkab süda lööma
    • esimesed aju biovoolud

    20.sajandi esimene poolel oldi kindel, et elu tekib viljastumisel. Praegu selle üle vaieldakse.
    Abort- kas mõrv või otsustamisvabadus?
    Areng imikueas.
    Vastsündinu periood.- sünd kuni 1-2 kuud.
    Sünnitus toimub 3 staadiumina:
    • Tuhud- kestavad 2-18 tundi või kauemgi ja mille käigus avaneb emakakael lapse väljutamiseks
    • Sünnitus- 10-20 regulaarse, 2-3- minutilise intervalliga lihaskontraktsiooni tulemusena laps ema kehast väljub. See kestab 15 minutist 2 tunnini
    • Järelsünnitus- umbes 20 minutit. Väljutatakse platsenta ja sellega seotud koed emakast.

    Lapse läbielamused sünnitusel.
    Väga stressitekitav elamus .
    Frederick Leboyer- prantsuse sünnitusabi arst, lõi sünnitusmeetodi, mille eesmärgiks sünnituse muutmine lapse jaoks vähem pingutavaks. Eitab:
    • Eredat valgust
    • Müra
    • Lapse hoidmist pea alaspidi
    • Vastsündinule laksu andmist.

    Sünnitus peab toimuma vaikses ruumis, nabanöör peab jääma ühendatuks mitmeks minutiks, vastsündinu tuleks asetada ema kõhule ja seejärel sooja vanni. Sünni viimastel momentidel eritub vastsündinul verre adrenaliin ja noradrenaliin, mis leevendab hapnikuvaegust ja valmistab ette kopsude kaudu hingamist.
    Kuidas suhtuda narkoosis sünnitamisse?
    Enneaegsed.
    Enne 37 rasedusnädalat ja alla 2,5 kg. Peavad tegeme läbi erilise kohanemise ja mõjud võivad kesta läbi kogu lapseea.
    Probleem:Beebid ja vanemad võivad olla raskustes kohese sideme loomisel, kuna nad on haiglas lahutatud ja kuna laps on võimetu signaliseerima
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


    Konto olemas? Logi sisse

    Vasakule Paremale
    Arengupsühholoogia konspekt #1 Arengupsühholoogia konspekt #2 Arengupsühholoogia konspekt #3 Arengupsühholoogia konspekt #4 Arengupsühholoogia konspekt #5 Arengupsühholoogia konspekt #6 Arengupsühholoogia konspekt #7 Arengupsühholoogia konspekt #8 Arengupsühholoogia konspekt #9 Arengupsühholoogia konspekt #10 Arengupsühholoogia konspekt #11 Arengupsühholoogia konspekt #12 Arengupsühholoogia konspekt #13 Arengupsühholoogia konspekt #14 Arengupsühholoogia konspekt #15 Arengupsühholoogia konspekt #16 Arengupsühholoogia konspekt #17 Arengupsühholoogia konspekt #18 Arengupsühholoogia konspekt #19 Arengupsühholoogia konspekt #20 Arengupsühholoogia konspekt #21 Arengupsühholoogia konspekt #22 Arengupsühholoogia konspekt #23 Arengupsühholoogia konspekt #24 Arengupsühholoogia konspekt #25 Arengupsühholoogia konspekt #26 Arengupsühholoogia konspekt #27 Arengupsühholoogia konspekt #28 Arengupsühholoogia konspekt #29 Arengupsühholoogia konspekt #30 Arengupsühholoogia konspekt #31 Arengupsühholoogia konspekt #32 Arengupsühholoogia konspekt #33 Arengupsühholoogia konspekt #34 Arengupsühholoogia konspekt #35 Arengupsühholoogia konspekt #36
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 255 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor zwky Õppematerjali autor

    Lisainfo

    36 leheline konspekt hõlmab kõike arengupsühholoogiaga seonduvat, erinevate psühholoogide vaateid ja mõtteid. Samuti erinevate terminite definitsioonid

    Märksõnad

    Mõisted

    fülogenees, ontogenees, epigenees, arengupsühholoogia, kognitiivne areng, aktselerant, arnold gesell, arengu põhiküsimus, biogeneetilised teooriad, arengulugu, lev võgotski, oraalne faas, o põhiidee, abraham maslow, carl rogers, elu 10, mesoderm, endoderm, toitumis, perinatoloogia, abort, tuhud, frederick leboyer, o pupillirefleks, kaob 3, elavnemiskompleks, ilmumisel, o vastsündinud, robert frantz, elukuu, nutmine, harlow, bowlby, eraldatusega leppimine, varasemad avaldused, o 3, eluaasta, eluaasta, o 1, o 3, arusaadavus, imiteerimine, o artifitsialism, võgotski, sapir, umbes 5, funktsioonimäng, tegelemine esemetega, paberile paneb, o ilmselt, ruumitaju, ajataju, stern, piaget järgi, sõnaline, vaimsed võimed, locke, adler, bühler, bytendyk, elkonin, kultuurierinevusi, kultuurilis, nooruki, zeller, geselle, identifitseerib kino, komponentide ühtsust, psühhodünaamiline kontseptsioon, varane täiskasvanuiga20, keskiga 30, kognitiiv, olevad lapsed, kohlberg, instrumentaal, elu kuldreegel, robert hogan, sotsialiseerumine, autonoomia saavutamine, headus eneseohverdusena, vägivallatuse moraalsus, spranger, tütarlastel, minema mina, bühler, iseseisval elul, murdeealisel noorel, negativismi, identsuse otsimine, rousseau, offerite, varaküpsenud tüdrukud, viimased, antisotsiaalne käitumine, delinkventne käitumine, käitumisgeneetika, uus teadusharu, supernaise sündroom, klinefelderi sündroom, diplo, fenüülketanuuria, hüpourikeemia, podagra, hormoonide ala, erinevates kultuurides, neugarten, võimaldamine vanema, stiiimul, sternberg, intiimsus, jung, kinsey arvates, lebilised naised, üsna vähe, täiskasvanuea kodaniku, eluaastaks, alaneb samm, kristalliseerunud intelligentsus, kübler, inimorganism, eutanaasia korral

    Kommentaarid (3)

    sokikoll profiilipilt
    sokikoll: Sest puuduvad viited raamatutest lõikude lõpus. Kahju
    20:22 20-01-2013
    kettli profiilipilt
    kettli: Väga hea, kiidan!
    13:03 19-12-2012
    mirjamsyvari profiilipilt
    mirjamsyvari: Väga hea!
    16:20 07-02-2013


    Sarnased materjalid

    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    70
    docx
    Arengupsühholoogia
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    29
    docx
    Arengupsühholoogia
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    15
    docx
    Arengupsühholoogia loengukonspekt
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED





    Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Konto olemas? Logi sisse

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun