Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel. (0)

LÄHIAJALUGU I
Suuline arvestus
Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel
I Maailma Esimese maailmasõja eel

• Imperialismiajastu iseloomulikud jooned
  

Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas
Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas
Majandusliku mõjuvõimu laiendamist
Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks

• Koloniaalimpeeriumite teke
  

1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades
20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada.
Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal , Hispaania …

• Maailmamajandus 20. Sajandi algul
  

1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste hulk e. sisemajanduse kogutoodang ühe in kohta kahe korra
Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa odavamalt ja suuremates kogustes transportida.
Sadamate ja kaubandusfirmade areng
Maailm globaliseerus- rahandusasutused, kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega
Inglise insener Wilhelm Henry Perkin avastas sünteetilised värvid→hakkas tootma aga hoopis Saksamaa firma BASF, sest Inglismaa ei osanud seda ära kasutada
Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni

• Ühiskondlikud liikumised 20. Sajandi algul
  

• Kolmikliidu ja Antanti kujunemine ja blokkide eesmärgid
  

Kolmikliit - Saksmaa- haarata uusi kolooniaid , laiendada oma poliitikat Euroopa
tasandilt maailma tasandile→vajas võimsat laevastikku
Austria-Ungari- tugevdada oma positsiooni Balkanil , tuli maha suruda Serbia domineerimiskated ja saada Sks toetus, kui peaksid kaasa tooma sõja Vm-ga
Itaalia- nõrgim lüli, kaitsta end Pr rünnaku eest, vallutada Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutada see oma kolooniaks nimega Liibüa→tegi ära
Antant- Prantsusmaa- soovis vähendada Sks mõjuvõimu Euroopas, saada tagasi Elsassi ja Lotringit
Venemaa-tahtis omada Konstantinoopolit ja Dardanelle, purustada Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil
Inglismaa- ei tahtnud lasta Sks muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks

• Teaduse ja tehnika areng 20. Sajandi algul
  

Hugo de Vries- geneetika (hüpotees geenide olemasolust)
Saksa füüsik Max Planck - kvantmehaanika( energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid portsjonite kaupa)
Albert Einstein - erirelatiivsusteooria(kõigutas seniseid tõekspidamisi ja oli raske uskuda)
Sigmund Freudi psühhoanalüüs(inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus)
Masinaehituses hakati valmistama kõrge tootlikkusega tööpinke, panid aluse seeriatootmisele
Henry Ford lõi oma autotehases esimesed konveierid→autode tootmine suurenes plahvatuslikult
Lennundus - Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev
Vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk
1895 . a. Guglielmo Marconi esimene raadiosaade + raadiosignaal üle Atlandi
II Eesti Esimese maailmasõja eel ja ajal

• Majanduse areng 19. Sajandi lõpul ja 20. Saj algul( raudteed , põllumajandus, tööstus)
  

Raudteed- 1870. a. valmis esimene Balti Raudtee(paldiski- tln- narva- peterburg)algul laiarööpeline raudtee ja hiljem kitsasraudtee(läbis ka vlj). Kõik tollased linnad said raudteeühenduse(v.a Kuressaare). Soodsad võimalused kaubavahetusel- eriti peterburi turule saatmiseks. Tänu raudteele tihenes suhtlemine erinevate piirkondadega, arenes sisekaubandus. Uued tööstusettevõtted ja asulate rajamine.
Põllumajandus- 2/3 oli oli elanikkonnast tegev põllumajanduses. Domineeris mõisamajandus- kuulus peaaegu pool põllumajanduslikust maast XX sajandil. Jätkus talude päriseks ostmine (1916 a. oli 4/5 talumaast päriseks ostetud). Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja ei andnud enam kasumit. Peamiseks põllumaj haruks kujunes piimakarjakasvatus- piim, koor, juust, või(peamiselt mõisamaj koostisosa). Kasvatati ka rasvasigu, lihaveiseid. Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Aretas välja rukkisordi.
Tööstus- juhtiv tööharu tekstiilitööstus, Narvas avati Kreenholmi puuvillamanufaktuur-suurim ettevõtte. Järsult kasvas ka masina- ja metallitööstuse osakaal. Elektrimasinatehas „Volta“ ja vagunitehas „Dvigatel“. Paberitööstus kolmandal kohal. Suurim tööstuskeskus Eestis oli pikka aega Narva, ent sajandivahetusel tõusis esikohale Tallinn. I MS aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi.

• 1905. Aasta sündmused Eestis
  

Eesti ja Läti osalesid ülevenemaalises üldstreigis
16.okt (1905) avas sõjavägi Tallinnas Uuel turul ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule
Nikolai II 17.okt manifest, milles lubatud vabaduste alusel algas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine→Jaan tõnissoni algatusel Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis oli liberaal -demokraatlik reformipartei.
Nii Lätis kui ka Eestis kutsuti kokku rahvaesindajate nõupidamised.
Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega

• Eestlaste osalemine poliitikas
  

• I maailmasõja mõjud Eesti majandusele
  

sõda tabas põllumaj- 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest mobiliseeriti armeesse→tootmise piiramine. Toodangumahu vähenemine tõi peagi kaasa varustusraskused ja ähvardas suurimaid linnu näljaga. Sõja eel oli Eesti tööstus lootnud sisseveetavale toorainele→katkestas Saksa sõjalaevastik. Enamik ettevõtteid läksid üle sõjatoodangule- mürsud, padrunid, transpordivahend , mundrid, saapad .

• Eestlased sõjaväes
  

Vene armeesse mobiliseeriti 100 000 eestlast. Langes rindel ligi 10 000 eestlast, vigastatute arv suur. Paljud sattusid sõjavangi, tagasi pöörduda alles pärast MS lõppu. Halva keele oskuse pärast pidid kannatama tagakiusamise käes.
III Esimene Maailmasõda

• Maailmasõja põhjused, ajend
  

Alahinnati ohtu- suurriikide valitsused ei uskunud MS võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt
Sõda romantiseeriti- levis 20. saj kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav , isegi oodati sõdasid
Rahvusvahelisi kriise reguleerivate instituutide puudumine polnud organisatsioone, kes korraldaks nt suurriikide liidrite kohtumisi
Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - sõjaplaanid väga keerulised
Ajendiks oli 24 juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine

• Sõjaosapooled ja sõjaplaanid
  

Sks- Schlieffeni plaan; Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
Pr- plaan 17; nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist Prantsusmaa käest ja seejärel sissetung Saksamaale
GBR- iseseisev sõjaplaan puudus ning oli nõus koostööks Prantsuse vägedega
Vm- kaks rünnaku suunda Ida- Preisimaa ning A-Ungari vahel
Austria-Ungari- tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu (lisaks Saksamaa toetus)

• Positsioonisõda ja tähtsamad lahingud
  

Positsioonisõda- kaeviku sõda, kus tegevus toimub samas kohal pikemat aega
Marne ’i lahing- 5.-6. Sept 1914, milles inglaste poolt toetatud prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikusse, algas positsioonisõda. Lääneridel muutusteta.
Ypres ’i lahing- 22.aprill 1915, saksa väed kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida . Inglased suutsid Sks tagasi lüüa. Palju vigastatuid, surnuid
Tannenbergi lahing- 2.sept 1914. Venemaa ja Saksa vahel. Lahing märkimisväärne, sest just rongide abil sai Saksa armee kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida- Preisimaal taanduma
Verduni lahing- 1916a veebruarist novembrini. Saksa üksused asusid rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain . Lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Saklastel ei õnnestunud prantslasi murda ja armeed verest tühjaks imeda.
Somme’i lahing- 1-juulist nov lõpuni 1916. Inglise-prantsuse väed püüdsid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Kasutati esimest korda inglaste poolt tanke. ,õled osapooled kasutasid lahingus 1,3 milj meest, kui edu ei toonud kummalegi
Jüüti merelahing - 31 mai 1916. Nii inglased kui ka sakslased kandsid raskeid kahjusid. Suurim merelahing, osales 250 alust. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda.
Nivelle’i lahing- aprill 1917. Saklased lõid liitlaste rünnakud Reimsi ja Soissons’i vahel. Prantsuse armee ülemjuhataja kindral Nivelle’i järgi ajalukku.

• Uuendused sõjapidamises
  

Maal- tankid , mürkgaas, gaasimaskid , kaitserajatised, postsioonisõda e kaevikusõda
Õhus- lennukites kuulipildurid+ pommid
Merel- allveelaevade areng

• Muutused ühiskonnas
  

Maj elu- kiirelt kasvas maksukoormus , mis tugevdas riigi positsiooni rikkuse koguja
Naiste roll- pidid ära tegema ka meestetöö ja kasvatama ka pere- palk väiksem kui meestel

• Venemaa väljumine sõjast
  

• Pariisi rahukonverents
  

18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud .
Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles ’i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles’i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919.
IV Eesti iseseisvumine

• Vabadussõda
  

Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda. Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi, kuid kiirendas ka saksa vägede lahkumist Eestist. Sakslased loovutasid paar päeva hiljem punaarmeele Pihkva → kasvatas ohtu Eesti lõunapiiril. Kui Eesti üksused oli sunnitud ülekaalukate jõudude pärast taanduma, marssisid järgmisel päeval Punaarmee Narva. Enamlaste kätte langesid üksteise järel Jõhvi, Kunda, Rakvere, Võru, Valga, Tartu. Uue aasta alguseks oli rinne ähvardavalt lähenenud Tallinnale, Paidele, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused peitused vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses. Aastavahetusel Punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine . Eesti Rahvavägi piiras edukalt vasturünnakuid ja piiras vastaste tegevusvabadust. Edu saavutasid soomusrongid. Moodustus ka vabatahtlike väeosi- meeleolu võitluslikum ning tegutsemine tulemuslik. Eesti sai ka välis abi. Detsembris saabus Tallinna Ignlise laevastikueskaader- nurjas pealinna vallutamise plaani. Vabatahtlike saabus ka Soomest, Taanist ja Rootsis.
6.jaanuaril hakkavad eestlased vastupealetungi, suund Tallinn-Narva. Eestlased vabastasid järjest Valga, Võru ja Petseri.
Vasteliina-Orava ja Rõuge- Haanja all murti Punaarmee rünnakuhoog.
Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.

• Tartu rahu
  

Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska , Vene oma Adolf Joffe. Piiriküsimustes puhkesid kõige ägedamad vaidlused, kuna enamlased nõudsid enestele kogu Petserimaad ja Virumaad (kuni Kundani). Rahulepingule kirjutati alla 1920. a. 2. Veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise.
V Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel

• Demokraatia tunnused
  

Inimeste võim mõjutada otsuseid, mis raamistavad nende igapäevast elu (seaduse)
Enamuse võim, kusjuures vähemuse õigused on kaitstud
Poliitiliste liidrite valitsemine rahva poolt saadud mandaadi alusel
Kodanikuvabadus
Mitmeparteisüsteem

• Vanad ja noored demokraatiad
  

Vanad- Inglismaa, Prantsusmaa, Skandinaavia
Iseloomulik-pahempoolsete jõudude mõju kasv
Suhteline poliitiline stabiilsus
Elujärje paranemine
Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata
Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail
Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju
Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad
Majandusraskused-sõjavõlad, reparatsioonid ,majanduse ümberstruktueerimine
Majanduskriis 1929-1933 tabab tunduvalt valusamalt

• Majandus, sise- ja välispoliitika Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s
  

RIIK
MAJANDUS
SISEPOLIITIK
VÄLISPOLIITIKA
Inglismaa
riigi mittesekkumine maj.ellu
kolooniad - kapital, turg , laevastik, ametnikud
arengutempo aeglustamine
teravilja sissevedu
Monarhia, kaheparteisüsteem
1906-tööerakonna asut.
Liberaalide reformid
David Lyod, George
Naisõiguslaste liikumine ehk sufražett (naisõiguslane)
Vastuolud Saksamaaga
Inglise- Buuri sõda
L-Aafrika liidu loomine
Iirimaa küsimus
Prantsusmaa
Venemaa sõjalised tellimused
Raudteede ehitamine kolooniates
Traditsioonilised majandusharud kriisis (veini, siidi tööstus)
Rantjeed- elavad divitentidest
Vabariik
Mitmeparteiline süsteem
Kirikuroll ühiskonnas
Kiriku lahutamine riigist- suured maavaldused, antakse usuvabadus
Passiivne periood
Valmistumine uueks sõjaks
1904- leping GBR
USA
1894- I maailmas tööstus toodangu poolest
Ettevõtete koondised- trustid
Neist suuremad- Morgani grupp
Rockefelleri grupp
Liberaalne majandus
„avatud uksed ja võrdsed“
Kaheparteiline süsteem- VB partei ja demokraatlik partei
William McKenley
Theodore
Roosevelt
Woodrow Wilson
Probleemiks trustide omavoli, loodusressursside raiskamine
1898 - lõppes sõda Hispaaniaga
Välispol põhisuunad:
1. kaubandus- Hiina ja Ida- Aasia
2. Ladina-Am
1914- Panama kanali avamine - kauplemine
VI Diktatuuride kujunemine: Nõukogude Venemaa ja NSVL , Saksamaa ja Itaalia näitel

• diktatuuride tekke põhjused
  

uute, kergemini manipuleerivate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu: valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada

pettumine Versailles’ süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles’ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada

pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse „kõva käega“ valitsuse järele

majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemisr

• Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
  

Autoritaarne

riigi sekkumine majandusellu

võimu koondamine ühe inimese või rühma kätte

reformid eelne seadustiku baasil

võimu haaramine toimub riigipöörde või revolutsiooni teel

sõjaväe oluline roll

väline konformism
NT: Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Hispaania jt…
Totalitaarne

riigi ulatuslik sekkumine majandusse

ühe partei süsteem

isikukultus

hirmuvalitsemine ehk terror

valitsev, lubatud ideoloogia

riigi kontroll inimese meelsuse üle

eelneva seadustiku hävitamine

sõjaks valmistumine

võitlus sise- ja välisvaenlastega
NT: NSVL, Itaalia, Saksamaa

• Saksamaa, Itaalia ja Jaapani olukord pärast I MS
  

Saksamaa- Saksamaa sai I MS lüüa ning pikka aega kasvanud
rahulolematus 1918. aasta novembris revolutsiooniks. Wilhelm oli sunnitud troonist loobuma ning kuulutati välja vabariik. Vabariik kuulutati välja Weimaris , sai ka riigi nimeks Weimari vabariik.
Compiegne ’i vaherahu tingimused- pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumidelt, vaid ka Reinimaalt. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus, ka allveelaevad.
Itaalia- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid
Jaapan- jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid

• fašism Itaalia näitel, natsionaalsotsialism Saksamaa näitel,kommunism Venemaa/NSV Liidu näitel
  

Itaalia- juhiks sai Benito Mussolini, fašistlik liikumine. Lubas taastada riigis korra ning muuta Itaalisa sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium .
Saksamaa-Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölispartei (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler . Demokraatlike institutsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelsusjärelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kohaselt. Rassilise puhtuse tagamine→1935 piirati oluliselt juutide kodanikuõigusi, paljud olid sunnitud Sks põgenema
NSVL- 1922 aastal. Diktaator Jossif Stalin . Eesmärgiks maailma vallutamine. Stalin korraldas ulatusliku relvastusprogrammi ja ass Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine- üleminek käsitöönduslikust tootmisviisist tehaslikule. Hakati kehtestama viisaastaku plaane
VII Eesti Vabariik sõdadevahelisel ajal

• Majandus: maareform ja rahareform
  

Maareform- 1920ndatel . Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad. Maad jagati soovijatele asendustaludena. Rajati 56000 uut talu
Rahareform- margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega, Leo Sepa eesvedamisel, välislaen 28 miljonit Inglise pankadelt

• isepoliitika: esimene põhiseadus, 1924. aasta riigipöördekatse, sisepoliitiline kriis, vabadussõjalaste tegevus, sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, juhitav demokraatia
  

esimene põhiseadus- 15. Juuni 1920
kehtestas laialdased kodanikuõigused: kodaniku võrdsus seaduse ees, isiku- ja varapuutumatus, õigus eraomandile
1924. aasta riigipöördekatse- 1 dets. umbes 300 relvastatud võitlussalklast tungis Tallinnas kallale valitsusasutustele, sidekeskustele ja sõjaväeosadele. Kuna sõdurid jäid kindlaks/truuks valitsusele, suudeti riigipööre maha suruda mõne tunniga, enne veel, kui mässulised jõudsid pöörduda abipalvega Moskva poole.
Sisepoliitiline kriis- elujärje halvenemise süüdlasi nähti erakondades. 1931. aastal tehti katse olukorra tervendamiseks erakondade liitumise teel.
Vabadussõjalaste tegevus- ehk vapsid nõudsid põhiseaduse muutmist
Sõjaväeline riigipööre-kuulutati välja 6 kuuline kaitseseisukord riigis
Suleti vapside organisatsioonid
Vangistati 400 vapsi
Valimised lükati edasi
1934. aasta sügisel saadeti parlament laiali, algas „vaikiv ajastu“
Vaikiv ajastu- K. Päts juhtis riiki ainuisikuliselt→keelustas erakondade tegevuse, ajakirjandus allutati tsensuurile, ainus lubatud poliitiline organisatsioon oli Isamaaliit .
„Vaikivale ajastule “ oli iseloomulik Riigi sekkumine majandusellu. Eraettevõtlust kontrolliti ühtse maksu ja hinnapoliitika kaudu.
Juhitav demokraatia-esimeseks presidendiks sai K.Päts.

• Välispoliitika: Eesti ja Rahvasteliit , Balti liit, suhted NSV Liiduga
  

Rahvasteliit-Eesti seisund kindlustus 1920. aastate kekspaigus, kui Euroopas vähenes relvakonfliktide oht. Eesti ühines kõigi kokkulepete ja deklaratsioonidega, mis tõotasid vähendada sõjategevust.
Balti liit- 1923 a lõpus kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule. Pandi paika kahe riigi vaheline piirijoon. Balti liidu loomine jäi küll veel päevakorda järgnevail aastail, ent teostada seda ei suudetud.
NSVL- sõlmiti kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping . Hiljem lisandus ka mittekallaletungileping (10 aastat hiljem)
VIII Rahvusvahelised suhted sõdadevahelisel perioodil

• Rapollo leping
  

1922 aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapollos Versailles’ süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed

• Sõjajärgne majanduskriis
  

Ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus, mis oli eriti suur sõjast naasnud meeste seas.
Saksamaal oli kujunenud keerulisemaks majandusprobleemid , mille majanduslikku olukorda raskendasid Antanti riikide makstavad reparatsioonid→ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal algas hüperinflatsioon.
Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks

• Komiterni tegevus
  

Suurenesid inimeste hulgad, kes leidsid , et senine ühiskondlik korraldus ei suuda nende ees seisvatele probleemidele lahendust pakkuda.
„kõva käega“ valitsejate võimuletulekus nähti väljapääsu.
See kõik tugevdas 1920. Aastate algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju.
Venemaal moodustati komitern.

• Dawesi plaan
  

1920ndatel Ameerika Ühendriikide rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. USA andis ka Sks reparatsioonide maksmiseks laenu.

• Locarno konverents
  

1925 aasta lõpul, millest võttis osa Inglismaa, Pr, It, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Sks. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sks-le Versaille ’s paika pandud läänepiiri.

• Briand ´i Kelloggi pakt
  

1928. oma autorite , Prantsuse välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem ühines 48 riiki veel → uut MS ei suutnud sellised deklaratsioonid paraku ära hoida

• Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933
  

Esimesena ilmnesid kriisinähud põllumajanduses- valitses ületootmine, mille tagajärjel hinnad hakkasid langema .
29.okt 1929 puhkes New Yorgis börsi paanika , kus hakati müüma väärtpabereid ning nende hinnad langesid kohutava kiirusega.
Põhjused- ületootmine→ kaupa toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta
Vale majandamine→riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida, ei suudetud enam laenu maksta. Laenukoormus läks liiga suureks
Valitsuse vead kriisi ajal→kaheldava väärtusega oli loobumine vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine
Tagajärjed-suur tööpuudus, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest. Nälg ja rahulolematus.

• Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal
  

• Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine
  

1935 aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles’ lepingu

• Saksamaa relvastumine
  

Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud.

• Etioopia okupeerimine
  

1935 aastal ründas Itaalia Etioopiat. Ägeda vastupanu järel löödi aafriklaste väed puruks ning Itaalia vallutas Etioopia

• Komiterni vastane pakt
  

1936 aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan … pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järgmisel aastal ühines paktiga Itaalia, hiljem veel teisigi riike

• Hispaania kodusõda
  

1936 aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelati relvade vedu Hispaaniasse. Saksa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise.
Franco väed suutsid 1937 aasta lõpuks kontrollida juba suuremat osa Hispaania territooriumist.
1. aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur

• Austria anšluss
  

1938 aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei suutnud agressori vastu seista ning alistus. 13 märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. 4 aprillil 1938 Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele.

• Müncheni konverents
  

Briti peaminister Neville Chamberlain 29. Septembril 1938 sõlmisisd Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeenimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tšehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid.

• MRP
  

23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on ajalukku läinud allakirjutajate järgi kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia ( Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks minema. Saksamaa müüs kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga NSVL ka Leedu, saades selle eest vastutasuks osa algul NSVL mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi.

• Baltikumi okupeerimine
  

14 juunil 1940 esitas Nõukogude Liit ultimaatumi Leedu VB, nõudes luba Punaarmee Täiendavate üksuste sissemarsiks ning „ ausalt “ kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. Leedu võttis NSVL tingimused vastu ning 15. juunil 1940 Leedu okupeeriti ning Leedu president Smetona põgenes Saksamaale
16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid ja omavalitsused. 17. juunist 1940 olid Balti riigid okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused

• Talvesõda
  

NSVL avaldas samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele.
Valitsusel oli selge, et NSL dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi suruda. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSVL ei söanda teda rünnata. NSVL vastas sellele süüdistusega, et Soome on NSV Liitu rünnanud. 30. Nov 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei olnud sõjaks sugugi valmis ning Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee ei suutnud suurele ülekaalule vaatamata kuidagi läbi tungida Karjala kannadele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarmee oli sunnitud peatuma→ilm muutus külmaks, neile tundmatutel maastikutel ümber piirati ja hävitati. Mindi abijõude tooma, kuid Soome jätkas vastupanu. Soome poolele oli tulnud Inglismaa ja Prantsusmaa, see sundis Stalini Soome vallutamisest loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu, Soomel tuli loovutada Karjala maa ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima.
IX Teine maailmasõda

• Poola purustamine
  

MPR-ga sai Hitler vabad käed Poola purustamiseks, hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale
1. Sept 1939 sõda kuulutamata kallale. 3. Sept 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja GBR Saksamaale sõja, kuid sõtta veel ei sekkunud.
Sakslased kasutasid Poola ratsaväe vastu tanke, Poola lennuvägi hävitati esimesel päeval.
Õhu täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitasid Poola üksuste ühendusteid ning tagalat→puhastades teed oma soomusjõududele
17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola.
6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, ning NVSL ja Saksa väed pidasid koos võiduparaadi: Poola riik oli lakanud eksisteerimast

• Kummaline sõda
  

1939-1940
Saksamaa paiskas kiirelt enda väed Saksa-Prantsuse piirile rajatud Maginot’ ja Siegfriedi kaitseliinil
Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust
Aktiivsem tegevus merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis suurt kahju.
Suurema tegevusvabaduse tagamiseks, käskis Hitler vallutada Taani ja Norra
Taani hõivas saksa armee vastupanuta.
Siiski õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. Jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mil järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati

• Välksõda läänes
  

10. mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused.
12-13 mail ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, mis prantslaste kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse tungisid.
22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne’i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga.

• Lahing Inglismaa pärast
  

16. juulil 1940 andis Hitler käsu GBR Luftwaffe jõududega põlvili suruda.
Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid ning inglastel oli puudus väljaõppinud pilootidest, st oli nende kaotused suuremad. Septembri keskpaigaks oli Luftwffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata

• Sõjategevus Aafrikas
  

7. dets 1940 alustasid Briti väed aafrikas vastupealetungi ning vallutasid suure osa Liibüast.
Itaalia vallutas edukalt paljud kolooniad.

• Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõjategevus
  

22. juunil 1941 ületasid saksa väed NSVL piiri.
Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi
Väegrupp Mitte pidi sisse piirama ning purustama Valgevenes asuvad Punaarmee üksused ning liikuma edasi Moskva peale
Väegrupp Süd pidi vallutama Ukraina .
Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimest- Saksa piiras kuid ei suutnud linna vallutada.
6. detsembril 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealtungi. Ilmastikuolud oli rasked- külm. Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli aga läbi kukkunud.

• Jaapani sõttasattumine
  

7. detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris .
Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.

• 1944. Aasta sündmused
  

Narva all pandi punaväe edasitung kauemaks kui pooleks aastaks seisma
Punaarmee jõudis Ukrainas välja Rumeenia piirini
22 juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealetung sakslaste tsentri vastu
Punaarmee tungis Poolasse, liikudes edasi Varssavi poole
1944 aasta septembris sõlmis Soome NSVL vaherahu ning väljus sõjast
1944 aasta sügisel okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria , koos kohalike partisanidega lõi punavägi sakslased välja ka Jugoslaaviast.

• II maailmasõja aegsed konverentsid
  

• II maailmasõja lõpp ja tagajärjed
  

Sõjas hukkus kokku 60 miljonit inimest, kõige rohkem NSVL
Balti riigid jäid NSVL mõju alla, tema kontrolli alla läks Kesk- ja Ida- Euroopa, see tõi omakorda kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke.
Tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus

• sõjakuriteod ja Nürbnbergi protsess
  

NSVL- Katõni lähedal metsas lasti maha 20 000 Punaarmee kätte vangi langenud Poola sõduri ja ohvitseri
1941 aasta suvel küüditas NSVL 50 000 inimest Siberisse
X Eesti ja eestlased II maailmasõjas

• baaside ajastu:MRP ja Eesti
  

NSVL koondas oma väed Balti riikide ja Soome vastu, valmistudes talle MPRga lubatud riikide hõivamist.
Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.
24. September 1939 toimunud kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid.
28. sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18. Oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.
5. oktoobril 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla
10. oktoobril kirjutati leping Moskvas alla Leedu poolt

• baaside leping
  

venemaa esitas nõude Eestile, mille kohaselt loodaks Eestisse Nõukogude sõjalaevastiku baasid

• Eesti okupeerimine
  

Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud piiri.
Algas sõjaline agressioon Eesti vastu: NSVL õhujõud tulistasid alla Tallinnast startinud Soome reisilennuki, merevägi blokeeris Eesti sadamad, baasides olevad väed seati lahinguvalmis.
17. juuni varahommikul ületas Punaarmee Eesti riigipiiri. 80 000 punaväelastvalgus laiali üle kogu maa, suurematesse asulatesse paigutati NSV Liidu garnisonid. Baasiväed võtsid enda kontrolli alla Tallinna.
17. juunil Narva raudteejaamas kirjutas J Laidoner alla „Narva diktaadile“. Kontroll anti kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Eesti VB üürike iseseisvusaeg oli asendunud Nõukogude okupatsiooniga.

• Juunipööre
  

Tallinnasse saabus NSVL eriesindaja Andrei Ždanov. Olles kontaktis siinsete Nõukogude Liidu meelsetega, tegi ta neile ülesandeks korraldada 21. Juunil meeleavaldus NSVL ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks . Kogu sündmust julgestasid punaväelaste patrullautod ja soomusautod

• Eesti Vabariigist Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks
  

21-23 juulil aset leidnud Riigivolikogu istungijärgul selgusid kommunistide tegelikud sihid. Alustuseks nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja otsustati paluda selle vastuvõtmist NSV Liitu.

• Majandusreform
  

Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele-käsumajandus
Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel
Talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil

• Eestlased II maailmasõja rinnetel
  
• Taasiseseisvumiskatse
  

1944 a suvel koondusid seni erinevatel seisukohtadel olnud poliitilised rühmitused Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ümber.
Esimeheks oli omariikluseaegne poliitik Otto Tief
18. septembril määras Jüri Uluots presidendi kohusetäitjana ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mille eesotsa seisis Otto Tief ja koosseisu kuulu 10 ministrit
Pika Hermanni torni heisati rahvuslipp , ent rohkemat ei suudetud

• Sõjakaotused
  

Eesti rahvastiku vähenemine ligi 200 000 inimese võrra
Eesti VB ei suudetud taastada