Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel. (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

AJALOO KT II MS

kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel. Vallutati ka kreeta, malta jäi alistumatuks. 15. Sõjategevus Aafrikas ­ mis toimus Aafrikas 1940-1941 Peale balkanimaadel möllamist läks sõda üle ka aafrikasse. 1940 läks aafrikasse itaalia, appi tuli jälle hitler. Itaalia aga kaotas oma kolooniad aafrikas. Ptk 20: 16. Baaside leping ehk ,,vastastikuse abistamise pakt" ­ mis see oli, mis riikide vahel see sõlmiti. 17. Millal sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu Vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Miks nad seda tegi? Mis olid selle tagajärjed? Nad nõustusid, kuna kartsid NSV Liitu. Eesti 28 sept. 1939 Läti 05. okt 1939 Leedu 10.okt 1939 Selle lepingu kohaselt kaotasid need riigid sisuliselt on iseseisvuse. Toodi sisse punaväelasi 18. Miks ei sõlminud Soome vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Mis oli selle tagajärg? Kuna soome on demokraatlik vabariik ning seal konkureerivad üksteisega poliitilised

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17

Ajalugu

8

doc

II Maailmasõda

*Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tsehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tsehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe ­ kui märk lääne nõrkusest *Molotov-Ribbentropi pakt ­ mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL ­ Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine) 2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused. 15 MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks) 16 Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu) 17 Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola 18 tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine) 19 Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani. 20 inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks.

Ajalugu

18

docx

Teine maailmasõda

sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut maailmasõda, mistõttu ta nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks“. 23. augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP). Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu lahutamatuks ja kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia (Rumeenia osa) anastamiseks, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem sõlmitud lisaprotokolliga müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades selle eest vastutasuks algul NSV Liidu mõjusfääri kuulunud Poola territooriumi

Ajalugu

33

docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia ­ Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904

Ajalugu

200

pdf

Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

Otsustavaks sai NSV Liidu käitumine.  Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) ❧ 23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw  TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939–1941 ❧ Poola purustamine ❧ Kummalina sõda 1939–1940 ❧ Välksõda läänes ❧ Lahing Inglismaa pärast

Ajalugu

12

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

· Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. MRP · Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga. · 23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu ­ MRP (kestus 10a.) · Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada. · MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. · Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. · Uus maailmasõda võis alata! Maailmasõja algus · MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. · Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. · sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. · sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. · 17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. · Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale

Ajalugu

Kommentaarid (0)