PKHK Ajaloo konspekt (3)

• Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis.
  
• Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.)
  
• Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu)
  

• Kuritegevus kadus
  
• Kõrtsid jäid tühjaks
  
• Inimesed muutisid töökateks
  
• Tekkis ettevõtlikus
  

• Kuritegevus kadus
  
• Kõrtsid jäid tühjaks
  
• Inimesed muutisid töökateks
  
• Tekkis ettevõtlikus
  

• Põhja Eestist jõuti Peterburgi lähistele
  
• Võru rindelt ähtudes vallutati Pihkva
  
• Lõunarindel vabastati Põhja-Läti kuni Daugavpilsini
  

• I Maailmasõja lõpetas Pariisi rahukonverents 1919-1920 a.
  
• Kõikide I ms, kaotajariikidega sõlmiti eraldi rahulepingud ja nad olid äärmiselt kaotajariikidele vaenuikud
  
• Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahulepingu järgi hakati kogu ajastut nimetama selle järgi.
  

• Pidid loobuma osa territooriumitest (NT.Elsass-Lothring Prantsusmaale)
  
• Vähentati kaotajate sõjavägesid miinimumini (nt. Saksamaal ainult 100000 . meest armees
  
• Kõik kaotajad kohustusid maksma reparatsioone võitjariikidele
  
• Kõigis riikides pidi kehtestatama demokraatlik riigikord
  
• Rahukonverentsi kohaselt moodustati Rahvasteliit – ühendus mis pidi tulevikus sõjad ära hoidma.
  

• Usa valis peale sõda isolatsionismi poliitika, jäljendades Inglismaad 1815. a. ST Isolatsionism tähendas selja pööramist Euroopa poliitikale, ning tähelepanu alla võeti Aasia
  
• Kuiv seadus- 1919. a. Keelustas USA alkoholi tootmise ja müügi, mille tulemuseks oli organiseeritud kuritegevuse tugevnemine
  
• 1920ndatel pistab USA maailmas silma BRIANDI -KELLOGGI PAKT-iga USA ja Prantsusmaa Välisministrite lepe, millega sõjad muudeti ebaseaduslikuks.
  

• 20 milj. Hukkunut
  
• 1921. a. Nälg (u.5 milj.)
  
• Haritlased olid põgenenud läände (2. milj)
  

• Majandusreformid – Lubati osalist turumajandust
  

• Rahareform – ajutine raha ehk Tšervoonets käibele
  
• Justiitsreform – ühtne kohtusüsteem Venemaal
  
• Sõjaväereform – armee vähendamine – tööarmee
  

• Jaanuar 1924.a. Lenin suri
  
• Tekkis võimuvõitlus N.Liidu trooni pärast
  
• Trotski – Stalin – Zinovjev
  
• Tagajärjeks – võimule saab Jossif Vissariobovitš Dšugašvili Stalin. (1879-1953)
  
• 1928.a.-st algas NEP-i likvideerimine N.Liidus talupoegliku klassi hävitamisega. (Stalini terrori algus ehk nn. Suur murrng N.Liidus)
  

• Likvideeriti turumajandus
  
• Talupoegade kollektiviseerimine – Kolhoosidesse, sohvoodisesse
  
• Forsseeritud industrialiseerumine
  
• Alustati Viisaastaku plaanidega
  
• Suur ümberrelvastumine sõjaväes
  
• Rahva kohtuväline karistamine
  
• Määratleti rahvavaenlased e. Kulakud (4.6% ühiskonnast)
  

• 30. jan. 1933. a. Sai Saksamaa kantsleriks A. Hitler
  
• Hitleri ja NSDAP (Hitleri partei) saksamaal oli seletatav suure tööpuudusega
  
• Kohe võimule saades alustas Hitler suurte ümberkorraldamisega – plaan luua täiesti uutmoodi toimiv riik (III Reich )
  

• Kommunistide arreteerimised
  
• Katoliiklaste tagakiusamised
  
• Loodi natskikud löögirühmad (SA – pruunsärklased, SS – mustsärklased)
  
• Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF)
  
• Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota
  
• Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer
  
• 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka natsiparteis (E. Röhm ja SA)
  
• Augustis 1934, peale Hindenburgi surma ühendas Hitler presidendi ja kantsleri ametid ja sai Saksa rahva juhiks e. Füüreriks.
  

• Saksamaa muutus totalitaarseks diktatuuriga riigiks
  
• Majandusele seevastu Hitleri poliitika oli positiivne: tööpuudus kadus, elatustase tõusis, maj. Kasv.
  

• Kuidas hinnata Brian- Kellogi pakti?
  
• Nimeta asjaolusid mis algatasid Suure majanduskriisi maailmas (arutle ja iseloomusta)
  
• Too välja autoritaarse ja totalitaarse riigi erinevused
  
• Loetlege põhjusid mis aitasid kaasa diktaktuuride tekkele 1930ndete aastatel
  
• Mis olid Suure kriisi tagajärgedeks maailmas.
  
• Mis ümberkorraldusi kasutas F. D. Roosevelt USA väljatoomisel kriisist
  
• Mida tegi Hitler Saksamaal kriisist väljumiseks ja oma võimu tugevdamiseks?
  

• Töötuse suurenemine – 1933 oli USA-s 15 ja Saksamaal 6. milj. Töötut. (üle 50%)
  
• Inimestel kadus usk paremasse tulevikku ja hakati pooldama äärmuslikke parteisid (kommunistid, Tašistid, Natsid, kuklux-Klan)
  
• Paljudes riikides tulid võimule totalitaarsed ja autoritaarsed jõud (sh. Eestis ja Lätis)
  
• USA-s sai presidendiks F.D. Roosenvelt, kes algatas „New Deal“-i poliitika (tähendas sotsialistlikke refore)
  
• Saksamaal tuli võimule Adolf Hitler (30.01.1933.)
  

• Katoliiklaste tagakiusamised
  
• Loodi natskikud löögirühmad (SA – pruunsärklased, SS – mustsärklased)
  
• Töölised koondati Saksa töörindesse (DAF)
  
• Majanduses viidi sisse plaanisüsteem, mille järgi võimud otsustasid mida ja kui palju toota
  
• Kõikjal viidi sisse juhtprinitsiip nt. Igal organisatsioonil oli oma füürer
  
• 30. juuni 1934. a. Pikkade nugade ööl hävitas Hitler oma konkurendid ka natsiparteis (E. Röhm ja SA)
  
• Augustis 1934, peale Hindenburgi surma ühendas Hitler presidendi ja kantsleri ametid ja sai Saksa rahva juhiks e. Füüreriks.
  

Kordamisküsimused ajaloos (AT10):

Eesti Vabariik 1920-40

• Riigivolikogu muudeti ENSV ülemnõukoguks.
  
• Tegelik võim Eestis läs EKP-le, mille juhiks sai Karl Säre.
  
• Stanislik konstitutsioon .
  
• Eest kaitsevägi likvideeriti ja muudeti Punaarmee 22. territoriaalseks korpuseks.
  
• Suuremad ettevõtted ja pangad natsionaliseeriti.
  

• Rahareform – Millega Eesti kroon asendati Vene Rublaga.
  
• Teostati “Maareform” - igale talule jäeti alles 30 ha maad.
  
• Ülejäänud maa jagati Uusmaasaajatele kuni 20 ha maad-
  
• Asutati esimesed Sohvoosid ja Kolhoosid, mille juurde kuulusid veel HLP-d (Hobulaenutuspunkt) ja MTJ-d (Masina-traktori jaamad )
  

• Kehtestati range tsensuur .
  
• Toimusid keelatud raamatute massipõletamised
  
• Massirepressioonnid – Esimene Massiküüditamine (14. juuni 1941.a) 10205 eestlast viidi Siberisse “Töölaagrisse” (Enamik hukkus esimesel talvel)
  

• 22.juuni 1941.a. Algas Saksa-N.Liidu sõda sakslaste ennetava rünnakuga.
  
• Saksa väed on edukad – Kiiresti hõivati Leedu, Valgevene ja Lääne-Ukraina.
  
• 7. juuli 1941.a, oli Saksa Wehrmacht juba Iklas ja alustati Eesti vabastamist.
  

• 7-10 juuli vallutasid Saksa väed u. poole Eesti territooriumist. Saksa vägesid toetasid Eesti Vabatusvõitlejad ( Metsavennad )
  
• Punaarmee moodustas Hävituspataljonid, kelle eesmärk oli Eestist maha jätta “Must maa”
  
• Juuli-aug 1941.a. Eesti vabatahtlikud osalevad koos Saksa vägedega Eesti vabastamises (Erna salk )
  

• Saksa okupatsiooni Eestis juhtis K. S. Litzmann.
  
• Eesti poolelt Hjalmar Mäe (Eesti omavalitsuse juht)
  
• Eesti rahvas enamus toetas Saksa vägesid ja paljud astusid vabatahtlikult Saksa armeesse.
  
• Eestlasi kasutati Politsei- ja idapataljonis
  
• Waffen SS – Eestlased võitlevad ka Saksa SS – Vabatahtlike hulgas.
  

• Pataljon narva (Võitles Ukrainas) ja 20. Eesti SS diviis.
  
• Nõukogude armees: Võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juuli 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpus (Velikie Luki )
  
• Soome armees: Võitlesid need kes ei soovinud võidelda N.Liidu ega Saksa armees – Jalaväe rügement 200 (U. 3000 meest)
  

• Jaanuaris 1944.a. Murdis Punaarmee läbi Saksa põhjarinde – lõppes nn. Leningradi blokaad .
  
• Vene väed peatati alles Narva jõe väeosadele ja Lääne-Euroopa vabatahtlikud (SS – vabatahtlikud)
  
• Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele.
  

• Tõrjelahingutes 1944 kevadel paistsid silma mitmed eestlased keda autasustati Saksa armee kõrgeima autasuga -
  
• Rüütliristiga (5)
  
• (Adolf Rebane, Harald Rebane)
  
• Karistuseks maa kaitsmise eest, tegi N.Liidu sõjalennuvägi eesti linnadele pommirünnakuid.
  
• Hävitati Narva linn ja purustati Tallinn, Tartu, Pärnu.
  

• Eesti omavalitsus tostas ka mobilatsiooni kuna oht oli uuesti langeda punaterrori alla.
  
• Suurima lahing mis eales Eestis peetud, toimus Sinimägedes (kul-aug 44) (3 kõrgendikku sillamäe lähedal), mille tulemusena võib pidada meie võiduks – Punaarmee ei suutnud “Eestis termopüülidest” läbi murda.
  

• Kokkutõttes polnud Saksa väejuhatajatel 1944. a. sügisel eanm jõudu ja Eesti otsustati maha jätta. (plaan Aster)
  
• Eesti taas-okupeeriti Kommunistliku Venemaa poolt septembris 1944, kuid Sõrve poolsaarel pidasid saksalased vastu nov. lõpuni 1944.a.
  

• Eesti väeosad, kes jõudsid Eestist põgeneda, võitlesid 1945.a. Sileesias
  
• Sõja lõpus jäid paljud eesti sõjamehed “Tšehhi põrgsse”, (u. 500 hukkus) osadel õnnestus jõuda lääneliitlasteni (USA, Suurbritannia vägedeni).
  
• Punaarmees olevad eestlased võitlesid sõja lõpuni “Kuramaa koti ” lahingutes. (seal kasutati neid “kahurilihana” - eesmärgiks võimalikult suur hukkunute hulk)
  

• Kokkuvõttes: Eesti jäi II Maailmasõjas üheks suurimaks kaotusi kandnud riigiks, kaotades veerandi (282000 in) oma rahvastikust. Ainult Läti kaotused olis sõjas suuremad( 1/3 rahvastikust)