PKHK Ajaloo konspekt (3)

Vene Aeg
Eesti peale põhjasõda(1710-1918)
Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!!

• Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis.
  
• Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.)
  
• Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu)
  

Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased .
Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud .
Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi.
See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist.
Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut.

saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel
Anna I (1730-40 sakslanna ) 9 aastat peale Liivimaa vallutamist Venemaa keisrinna .
Põllumajanduses oli 18.saj. Heal järjel. Eriti hästi läksid mõisamajantitel
Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi.
Põhja-Eesti mõisad ehitati viina raha eest.
Eesti talupoegade elu oli 18. saj. Kõike muud kui hea
Eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse 18.saj.(jahikoer maksis 10-20 talupoega)
Eestlaste õiguslikuks madalseisuks loetakse Roseni Deklaratsiooni aastast 1739, kus eesti takupoeg üldjoones võrdsustada rääkivaks tööriistaks.
Linnad käisid 18. sal. Alla. Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas.
Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris isegi Tallinaga
Kunstis valitses 18. saj. Aöguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism
Paremaks näiteks on Tartu kesklinn (1775 tartu põlemine)
Kordamine

Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile?

Miks oli Balti maariik eestlastele kasulik?

Kui mõjukad olid sakslased 18. saj. Venemaal

Millega kaubeldi 18. saj. Eestis?

Mida sisaldas Roseni deklaratdioon?

Iseloomusta eestlasi 18. saj.?

Millega paistis silma Katariina II

Mida muutis asehalduskord Eestis

Kuidas suhtusid Eesti talupojad Vene-Rootsi sõjasse(1788-1790)?
Vastused
1)Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!!

• Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis.
  
• Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.)
  
• Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu)
  

Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist.

18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. Katariina II sai keisrinnaks.

Mõisad tegelesid pamiselt viinaäriga( 2/3 teraviljast), mida veeti Venemaale peamiselt Peterburi. Rohkem sõnnikut – rohkem vilja – rohkem viina – rokem praaka – rohkem härgi – rohkem sõnnikut.

Roseni Deklaratsiooniga võrdsustati Eesti talupoeg rääkiva tööriistaga.

Linnad olid varemeis ja söötis. Linnaõigused olid vaid kolmel linnal. Linnakodanikud pidid tegema teotööd. Linnad säilitasid provintsilinnade ilme.

Võimletulekauga algas valgustusajastus . Surus maha vene aristkraatia.Laiendas impeeriumi. Reformis põhjalikult riiki.

Loodi uusi maakondi ja linnasid. Piirati järsult rüütelkondade ja linneliidi privileege. Eesti ja Liivimaa ühendati.

Talupojad põgenesid metsa, et vajadusel liituda Rootsi vägedega.
Valgustusajastu ja vaimuelu
Katariina II( 1763 -1796) – tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valgustatud monarh )
Katariina viib läbi mitmeid reforme:

Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused

Kehtestab baltikumis pearahamaksu.
Vaimuelu 18. saj. Eestis
Põhjasõda oli suur tagasilöök Eesti kultuurile ja haridusele.
Läbi 18. saj. Toimusid kultuurilised muutused vaid Vennastekogudusteks
(vagadusliikumine – usk, võrdsus, vendlus)
Liikumise prohvet: Tallima Paap
1743 . a. hernuutlased keelustatakse
Tagajärjed:

• Kuritegevus kadus
  
• Kõrtsid jäid tühjaks
  
• Inimesed muutisid töökateks
  
• Tekkis ettevõtlikus
  

Kirjasõnast trükiti kõige rohkem Maarahvakalendrit
August Wilhelm Hupel(1737-1819) Selle aja viljakam kirjamees, uuris Eesti keelt ja rahvast
Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvas.
Pärisorjuse kaotamine Baltikumis
Paul I (1796-1801) Alustab muutusi - Eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. 100 aasta jooksul võeti Vene sõjaväkke 150 000 noort Eesti meest. Sõjaväe teenistus kestis 25-30 aastat.
Aleksander I (1801-1825) Vene keiser , kes vabastas talurahva Baltikumis.
1816 vabastuskiri Eestimaa kubermangus
1819 Liivimaa kubermang
Selle tagajärjel Eesti talupoegadele perekonnanimede andmine
Kolmandik nimedest saksakeelsetest
Eestlased osalevad ka Napoleoni vasases sõjas 1807-1815 ( maamiilits )
Michael Andreas Barclay de Tolly – Kõrgeim sõjaväelane Eestist (feldmarssal)
Kordamis küsimised

Mis organisatsioonid olid vennastekogudused ja mida nad kaasa tõid?

Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi?

Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit.

Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned)

vagadusliikumine – usk, võrdsus, vendlus
Tagajärjed:

• Kuritegevus kadus
  
• Kõrtsid jäid tühjaks
  
• Inimesed muutisid töökateks
  
• Tekkis ettevõtlikus
  

Õigus vallasvarale, Valla ja kihelkonna kohtud, Õigus pärandada talusid, talupoegadele perekonnanimed ja vabadus.

Võeti Liivimaalt kokku 20000 meest
Eesti 19. saj. Alguses
1820-1855
19 saj. I poolel olid eestlased ametlikult vaba rahvas, kuid tegelikult muutunud polnud midagi. Elu oli läinud isegi raskemaks.
Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikka teotööd teha.
Talupoegade protestivormiks maa mittesaamisel oli:
a) Väljarändamisliikumine (Sellega pandi alus eestlase asundustele Siberis) Välja rännati ka 19 saj 1000 võimaluse maale. Eestist rändas välja üle 100 000 inimese
b) Usuvahetusliikumine – usku vahetati Lutheri usust Vene usku lootuses saada maad
19 saj esimesel poolel tekkis Eestis hulgaliselt “mittevajalikke inimesi” ehk Popsid 1850 aastaks oli popse eesti maarahvast pool (50%). Popsodest said esimesed Eesti linnaelanikud.
1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta.
19 saj mõmed talupojad rikastuvad tänu linakasvatusele
1840. aastal võetakse kasutusele kartul ja muutus kiiresti peamiseksvpõllukultuuriks
Kartuli tulekuga kaovad näljahädad.
19 saj oli ka Eesti tööstusele muutuste aeg – toimus tööstluslik pööre
Eesti majanduse areng kiirenes tunduvalt peale 1870. a. kui ehitati esimene Peterburg - Paldiski raudtee
Küsimused
Kirjelda kuidas tekkis 19. saj algul Eestisse hulgaliselt nn. Mittevajalikke inimesi?
Mis tekitas 19. saj keskel rahulolematust talupoegade hulgas?
Kuidas kaotati teoorjus Eestis?
1866. vallaseadus – miks oluline oli?

Pojad kellele ei pärantatud midagi ning kes ei läinud sõjaväkke. Neile ei jätkunud maad ning lõpuks läksid linnadesse elama

Tekkis popse liiga palju. Usku vahetadis saadi petta. Ikaldused, taudid, nälg ja rahutused . Talumaade nappus.

.

Tegi lõpu mõisnike- ja politseivõimule vallakogukonna üle. 1868 keelati teorent eramõisais, see jäi aind kirikumõisates
Rahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamise aega tähendas eestlastele teadasaamist, et nad on eraldi rahvus eestlased.
Ärkamise eeldused:

Euroopas hkkasid tekkima rahvusriigid(esimene rahvusriik Prantsusmaa)

Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud iseteadvamaks

Eesti majandusareng kiirenes

Oli tekkinud eestikeelne haritlaskond
1838. a. loodakse Õpetatud Eesti Selt – Haritud sakslased kes uurisid kohalikku maad ja rahvast.
Estofiil – mitte eestlased kes huvitusid eesti rahvast ja maast. Arvasid et Eesti keel sureb kohe välja.
Friefrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg
Faehlmann kogus andmeid.
1857. a. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Asutas ajalehe “Perno Postimees ” (esimene Eesti ajaleht)
1864. a. toimus Eestis palvekirjade aktsioon Vene keisrile, kaebamaks talupoegade raske olukorra vastu Eestis.
1869. a. ärkamisaja kõrghetk – I Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula
Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks suunda, kes omavahel läbi ei saanud
a) Radikaalne suund – juhtis Carl Robert Jakobson ( 1841 -1882) Eelistas majandust
b)Mõõdukas suund – juhtis Jakob Hurt (1839-1907) Pooldas esmalt kultuuri arengut
1878 – 1882 trükiti Viljandis ajalehte “Sakala” Jakobsini surmaga lõppes ka esimene ärkamisaeg