Ajaloo konspekt (5)

Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918)
Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik.
Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos.
28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal inglismaa kuulutas saksamaale sõja. Nii astusid sõtta euroopa suur-riigid. Väiksemates riikides sattus keskriikide rünnaku alla serbja kõrval belgja. Euroopa suur-riikides jäi esialgu kõrvale vaid itaalia, kes sekkus sõtta 1915 aastal antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail antandiga järk-järgult pea kõik maailmariigid . keskriikide poolel astusid peale saksamaa ja austria-ungari välja vaid türgi ja bulgaaria.
Läänerindel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema A von Sclicffeli sõjaplaani seda nimetatigi Sclicffeli plaaniks. Selle kohaselt pidi saksa armee purustama prantsusmaa enne, kui venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast. Kuid peagi rinne eos stabiliseerus. vastaspooled kaevusid maasse. Algas positsiooni ehk kaevikusõda selles kasutati peamiselt suurtükke kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda. Rinde joon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni, ehkki iga maalapi pärast valati ohtralt verd. Nii langes 1916 aastal 10 kuuses verduni lahingus umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud.
Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda venemaa rutakas sissetung Ida-Preisimaale. Seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja algul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam. 1915 aastal koondasid keskriigid oma peajõud itta , murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi , kuid vene armeed otsustavalt purustada ei õnnestunud. Ka idarindel tekkis pati seis. Siingi algas raske kaevikusõda. Sõjategevuse raskuspunkt kandus taas läänerindele, kus 1916 aastal toimusid kaks suurt lahingut(verduni ja somme). Antandi poolel astusid sõtta 1914 aastal jaapan, 1915 aastal itaalia 1916 aastal portugal ja rumeenia.1917 aastal kreeka ja ameerika ühendriigid. Keskriikide poolel aga 1914 aastal türgi ja 1915 aastal bulgaaria. Kestis kurmalis sõda, milles ümberpiiratud keskriikidel oli palju vähem eduvõimalusi, kui sõja venimine tulenes pigem nende taktikalises üleolemises lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, kui nende liitlased: austerlased,ungarlased bulgaarlased ja türklased. Ometi üritas ka saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada. Talvesõja abil, mis võttis aina suurem ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide riikidega kauba ja reisilaevadele. Antant pidas survele vastu eelkõige tänu ameerika majanduslikule ja finantsabile.
Sõda oli ränk koorem sõdivate maade majandusele. Sõda neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Tagalas ei jätkunud toiduaineid, riiet ja muid tarbekaupu. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigele eluks vajalikule. Eriti keskriikides ja venemaal. Võttis linnades maad tõeline nälg. Tulemusena küpsesid tulevased vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis üha ägenev sisekriis isevalituse kukutamiseni 1917 aasta märtsis. Ning hiljem lenini juhitud enamlaste diktatuuri juhtimiseni. Enamvaste valitsus sõlmis sakslaste rahu. Venemaa väljumine sõjast ei päästnud siiski keskriike lööasaamisest. Astus antandi poolel sõtta usa. Ning euroopasse hakkasid sattuma ameerika ühendriikide deviisid.
Märtsist aprillini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi. Ent lõplik võit jäi jälle tulemata.
5. november 2007
1)Läänemeremaad sõja eel.
Rootsi oli laostunud,kuna seal oli olnud näljahäda.1699 aastal sõlmisid Venemaa,Taani,ja Poola kuningad liidu rootsi vastu,nad tahtsid lõpetada rootsi ülemvõimu.venemaa ja pola suhted olid paranenud .sõlmiti rahu türgiga.Rootsi sõjatööstus oli hästiarenenud.Tänu vabadele talupoegadele sai pidada suurt sõjaväge)seal ei olnud pärisorjust).
2)Poola,Venemaa,Taani ja Saksi leping rootsi ülemvõimu vastu.
Nad sõlmisid rootsi ülemvõimu vastu lepingu 1699 aastal.tahtsid kaotada rootsi ülemvõimu ja laiendada oma valdusi.
3)Rootsi olukord enne sõda.
Rootsis puudus põrisorjus,seega oli seal väga suur sõjavägi(neil oli palju vabu talupoegi.
Rootsi sõjatööstus oli väga hästi arnenenud.
Rootsis oli võimule tulnud 15 aastane karl XII,kuna Karl XI oli surnud(1697)
4)Sõja algus.
a)Poola-11.veebruaril kogunesid August II väed Riia alla ja alustasid pikka,kuid edutut piiramist.
b)Taani-Taanil õnnestus vallutada mõned rootsi alad saksamaal,kuid peagi oli Taani sunnitud rootsiga rahu sõlmima,kuna rootsi laeastik oli hakanud liikuma kopenhageni poole.
c) Vene väed kogunesid 1700.a. sügisel Narva alla ja asusid linna piirama, kuid neid saatis ebaedu 20.novembril 1700.a. said Vene väed Rootsi vägede käest lüüa.
5) 20. Novembril 1700.a. toimus Narva lahing. Kuigi Venelaste vägi oli Rootslaste omast 3 korda suurem õnnestus Rootsil siiski võita, sest nad liikusid udu katte all otse venelaste kindlustusliini ette ja peale rünnakukäsu andmist tõusis lumetorm , mis oli Venelastele otse vastu, Vene väed põgenesid ja sildade purunemise tõttu uppusid neist paljud. Venelaste kaotuse põhjuseks olid:

Peeter I lahkumine oma sõjaväe juurest.

Halvad ilmastikutingimused

Vene sõjaväelaste vähene motiveeritus
6)Venelaste edu aastail 1701,1704
Rootsi kuningas Karl XII tegi 1701.a.sügisel valearvestuse – ta ei uskunud, et venelased võiksid talvel uuesti rünnata ja jättis Liivimaad kaitsma ainult väikesearvulise garnisoni, mis andis venelastele võimaluse rünnata Tartut ja Narvat 1704.a. need linnad ka vallutati.
7)Eesti talurahvas sõja-aastail,eestlased rootsi sõjaväes.
Vormistati pärisorjus,
8)Narva ja tartu vallutamine venelaste poolt.
1708.a. viidi läbi küüditamine Tartust ja Narvast ja hävitati Tartu linn sest Peeter I kartis, et Karl XII võib oma vägedega veel tagasi pöörduda.
9)Poltaava lahing.
1709.a. toimus Poltaava lahing, kus Karl XII sai hävitavalt lüüa ja see võimaldas Baltikumi vallutamise lõpuni viia.
10) Tallinna kapituleerimine .
11)Põhja sõja lõpp,samas uusikaupungi rahu,
1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega määrati, et:

Venemaa sai Ingerimaa , Liiv-ja Eestimaa ning osa Kagu-Soomest

Venemaa andis Rootsile tagasi osa hõivatud Soome aladest .

Venemaa maksis Rootsile kahjutasu

Rootsi sai õiguse igal aastal vedada ilma tollita Eestist välja 50 000 rubla eest teravilja.

Kinnitati Baltikumi valitsemise korra põhijooned.
Liitlastevahelise kokkuleppe järgi pidi Venemaa saama endale ainult Ingerimaa, kuid sai lisaks Eesti- ja Liivimaa ning osa Kagu – Soomest. Taani pidi saama Lõuna-Rootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid.
6. november 2007.
Veneaeg
1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis, haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi.
Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadrimatriklid,kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. aadli positsioone tugevndas järsult peeter esimese poolt läbiviidud mõisate restitutsioon -rootsi rigi poolt riigistatud mõisamaade tagastamine nende endistele omanikele. sellega kaasnes uus pärisorjastamine. Baltisaklased olid mõjukad peterburi õukonnas,palju oli neid venemaa kõrgeimate ametiisikute ja sõjaväelaste seas.
Nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem,mida nimetatakse balti erikorraks(või balti maarigiks). Vastutasuks olid baltisakslastest aadel ja linnakodanikud tõesti tsaaritruud. Baltisakslaste ülemvõim teostus muidugi siinsete põlisrahvaste eestlaste ja lätlaste abil. Kuid samas pakkus balti erikord ka eestlastele kaitset venestamise eest,säilitas kohaliku eripära. Saksa kultuuri kaudu said eestlased osa euroopa ühiskultuurist. Võitlus balti erikorra poolt ja vastu oli eesti ajaloo läbivaim teema järgneva kahe sajandi jooksul.
Peterburi lähedus ja kroonu tellimused vene armee varustamiseks leivavilja ning eriti sellest põletatud viinaga avasid aadlile uued võimalused rikastumiseks. Mõisnike seni üsna lihtne eluviis muutus. 18 saj.kerkisid eestisse uhked barok stiilis, aastsaja lõpul juba klassitsistlikud mõisahäärberid parkide ja iluaedadega.talupoegade olukord aga langes absoluutsesse õigusliku madalseisu. Talupojad olid pärisorjad nende vara kuulus mõisnikele ,nende müümine ja koormised sõltusid mõisnike tahtest. Mõsnikele kuulus ka kohtuvõim talupoegade üle. Ekstersioni areng.mõisate tulud ei olnud enam vastavuses mõisnike pidevalt kasvavate väljaminekutega.suurenevate koormiste tõttu käisid alla ka talumajapidamised.
Üha enam hakkas kostma hääli, mis nõudsid talurahva olukorra paranemist. Kritiseeriti feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja tulutut. Peeti vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile.
8. november 2007.
Kordamisküsimused
1)Eesti pärast põhjasõda?
2)Balti erikorra olemus?
3)Mis on restitutsioon? V: maade tagastamine....
4) Põllumajandus vene ajal?
5) Talurahva olukord vene võimu all?
6) Kriisinähud mõisamajanduses? V:Esimesed kriisinähud tekkisid 18 saj. Lõpul,mil mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majandusliku kandevõimet. Sidemed saksamaaga tõid kasa püüde jälgida sealset elustandardit. Mis baltikumi kehvades oludes nõudis väljaminekute olulist suurendamist. Suuremaid kulutusi ei suutnud aga ajast-arust mõisamajandus enam katta .see sundis paljusid mõisnike üha rohkem võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota. Seda aga püüti teha vanal viisil uusi mõisapõlde rajades,ja talupoja koormisi tõstes. Mida edasi,seda enam sai selgeks et niimoodi kriisist väljuda ei õnnestu.
7) Pärisorjuse kaotamine eesti ja livimaal? Pärisorjus kaotati eeestimaal 1918. talupojad said isiklikult vabaks,kuid majanuslikult jäid sõltuvaks mõisnikest. Maa tunnistati mõisnike ainuomandiks. Et edasi elada tuli mad mõisniku käest rentida.seega pidi talupoeg ka edaspidi teo kohustusi täitma. Mõisnikega sõlmiti rendilepingud. Mis andis mõisnikule võimaluse oma nõudmisi talupoegadele dikteerida.
8)Usuvahetusliikumine? Usk keisrisse vallandas 1845 aasta suvel lõunaeestis massilise astumise vene õigeusku. Talupojad olid veendunud,et „keisri usku“ vastu võttes antakse neile maad,vabastatakse teoorjusest ning lisandub muidki hüvesid.kuigi ametlikult kinnitati et usuvahetusega ei saada mingeid majanduslike soodustusi ei tahtnud talupojad oma unistustest loobuda. Kolme aasta jooksul astus vene õigeusku üle kuuekümne tuhande eestlase. Kuigi lõpuks veenduti,et mad ei sa sooviti luteri usku tagasi võtta. Sellel seisis aga valitsus järsult vastu.
9) Talude päriseksostmine?
10) Mahtra sõda?
11) Väljarändamine?
12) Millal ilmus eesti keeles piibli täielik tõlge?
13)Tartu ülikooli taasavamine ?
14)Üleminek teorendilt raharendile?
22.11.07
1)Kriis ühiskonnas 20 saj algul.
2) revolutsiooni puhkemine.
3) 16 okt 1905 sündmused tallinnas
4) 17 oktoobri manifest.
5) rahva asemike koosolek tartus
A: mõõdukamate koosolek tõnissoni juhtimisel
B: radikaalide koosolek ülikooli aulas.
6) mõisate põletamine
7) karistussalkade tegevus eestis.
27. november 2007
Esimene maailmasõda (28 juuli 1914- 15 november 1918)
Maailmasõda on laia haardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda toimus põhiliselt Euroopas. Kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Anting meresõjaga kõikide maailma ookeanidel. Keskriigid ehk saksa keisririik austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik.
Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos.
28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal inglismaa kuulutas saksamaale sõja. Nii astusid sõtta euroopa suur-riigid. Väiksemates riikides sattus keskriikide rünnaku alla serbja kõrval belgja. Euroopa suur-riikides jäi esialgu kõrvale vaid itaalia, kes sekkus sõtta 1915 aastal antandi poolel. Konflikti paisudes maailmasõjaks liitusid järgnevail aastail antandiga järk-järgult pea kõik maailmariigid. keskriikide poolel astusid peale saksamaa ja austria-ungari välja vaid türgi ja bulgaaria.
Läänerindel üritasid sakslased ellu viia kindralstaabi ülema A von Sclicffeli sõjaplaani seda nimetatigi Sclicffeli plaaniks. Selle kohaselt pidi saksa armee purustama prantsusmaa enne, kui venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida. Seda teha ei õnnestunud. Saksa armee hõivas küll enamiku Belgiast ja osa Prantsusmaast. Kuid peagi rinne eos stabiliseerus. vastaspooled kaevusid maasse. Algas positsiooni ehk kaevikusõda selles kasutati peamiselt suurtükke kuulipildujaid, hiljem ka sõja käigus leiutatud miinipildujaid mürkgaase ja tanke. Kaevikute kohal käis sootuks uutmoodi võitlus-õhusõda. Rinde joon ei muutunud kuigivõrd peaaegu sõja lõpuni, ehkki iga maalapi pärast valati ohtralt verd. Nii langes 1916 aastal 10 kuuses verduni lahingus umbes 1000 000 meest. Ligi neljakuuses somma lahingus langes ligi 1,3 miljonit meest, ilma, et kumbki pool oleks midagi märkimisväärset saavutanud.
Idarindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda venemaa rutakas sissetung Ida-Preisimaale. Seevastu said austerlased venelastelt kohe sõja algul nii rängalt lüüa, et õieti ei toibunudki sellest enam. 1915 aastal koondasid keskriigid oma peajõud itta, murdsid rinde läbi ja liikusid kaugele edasi , kuid vene armeed otsustavalt purustada ei õnnestunud. Ka idarindel tekkis pati seis. Siingi algas raske kaevikusõda. Sõjategevuse raskuspunkt kandus taas läänerindele, kus 1916 aastal toimusid kaks suurt lahingut(verduni ja somme). Antandi poolel astusid sõtta 1914 aastal jaapan, 1915 aastal itaalia 1916 aastal portugal ja rumeenia.1917 aastal kreeka ja ameerika ühendriigid. Keskriikide poolel aga 1914 aastal türgi ja 1915 aastal bulgaaria. Kestis kurmalis sõda, milles ümberpiiratud keskriikidel oli palju vähem eduvõimalusi, kui sõja venimine tulenes pigem nende taktikalises üleolemises lahinguväljal. Sakslased olid lihtsalt paremad sõdurid, kui nende liitlased: austerlased,ungarlased bulgaarlased ja türklased. Ometi üritas ka saksamaa Inglismaad blokaadiga kägistada. Talvesõja abil, mis võttis aina suurem ulatuse. Armu ei heidetud isegi neutraalsete riikide riikidega kauba ja reisilaevadele. Antant pidas survele vastu eelkõige tänu ameerika majanduslikule ja finantsabile.
Sõda oli ränk koorem sõdivate maade majandusele. Sõda neelas tohutul hulgal materjaalseid ressursse. Tagalas ei jätkunud toiduaineid, riiet ja muid tarbekaupu. Kehtestati kaardisüsteem pea kõigele eluks vajalikule. Eriti keskriikides ja venemaal. Võttis linnades maad tõeline nälg. Tulemusena küpsesid tulevased vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis üha ägenev sisekriis isevalituse kukutamiseni 1917 aasta märtsis. Ning hiljem lenini juhitud enamlaste diktatuuri juhtimiseni. Enamvaste valitsus sõlmis sakslaste rahu. Venemaa väljumine sõjast ei päästnud siiski keskriike lööasaamisest. Astus antandi poolel sõtta usa. Ning euroopasse hakkasid sattuma ameerika ühendriikide deviisid.
Märtsist aprillini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurpealetungi. Ent lõplik võit jäi jälle tulemata.
17.01.2008
kordamisküsimused
1) veebruarirevolutsion venemaal samas tsaarivalitsuse kukutamine .
2) millal eesti saavutas autonoomia ?
3) oktoobripööre eestis
4) iseseisvuse väljakuulutamine.
5) saksa okupatsioon
22.01.2008
Vabadussõda (28 nov. 1918-3 jaan 1920)

Venemaa ettevalmistused impeeriumi piiride taastamiseks. V:

Jõudude koondamine eesti piirile.

Soov anda

Vabadussõja algus

Narva vallutamine punaarmee poolt.

Punaarmee kiire edasitung eesti pinnal.

Eesti rahvaväe ebaedu sõja alguses.

Eesti töörahvakommuuni väljakuulutamine narvas.

Kommuuni eesmärgid

Murrang vabadussöja käigus. Soomusrongide ja meredessantide osa murrangu saavutamises.

Vabatahtlike väeosade moodustamine eestis.

Vägede juhtimise ümberkorraldamine. Laidoneri nimetamine ülemjuhatajaks. V: 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon , mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud

Välisabi saabumine.

Eesti vabastamine 1919 aasta jaanuaris- veebruaris .

Kaitselahingud lõunarindel 1919 kevad-talvel.

Riigi elu korraldamine vabadussõja ajal.

Saaremaa mäss. (veebruar 1919)

Asutava kogu tegevus. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine.

Eesti vägede suurpealetung 1919 mais.

Landeswehri sõda:

sakslaste eesmärgid
b. võnnu lahing. V: Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha.

nõukogude Venemaa soov sõja lõpetamiseks ja samas tulemusteta rahukõnelused pihkvas.

Narva kaitselahingud

Tartu rahu läbirääkimised

Vaherahu lepingu sõlmimine.

Tartu rahu. Selle tingimused.

Vabussõja tulemused ja tähtsus.
Eesti 30- datel aastatel
1929-1933 aasta ülemaailmse majanduskriisi ajal nähti eesti hädade ühe põhjusena ebasobivat põhiseadust. Tehti ettepanek teostada uus konstitutsioon . Mis looks riigikogu ja valitsuse kõrvale presidendi ametikoha. Ja parlamendi rolli riigiasjade otsustamisel. Väideti et riigikogu on koondanud enese kätte liialt suure võimu, mistõttu valitsused ei suuda riigi elu tervendada.
Arvati, et kriisist võimaldab üle saada presidendi institutsiooni kehtestamine kuna presidendist kujunes tasakaalustav jõud konfliktide korral. Riigikogu võttis ettepaneku menetlusse. Kuid eelnõu väljatöötamine hakkas venima. Nüüd astus esile uus poliitiline jõud. 1929 aastal moodustati eesti vabadussõjalaste keskliit. Mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna parandamine sõjamälestuste jäädvustamine ja vabadussõja aegse varsti sekkusid vabadussõjalased poliitilisse võitlusse. Ja vabadussõdalased et muuta põhiseadust
Vabadussõjalased süüdistasid seniseid poliitikuid korruptsioonis ja nõudsid uuendusi riigi juhtimises. See leidis rahva hulgas massiliselt toetajaid vabadussõjalased muutusid suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks Eestis. Vapsid otsustasid koostada omapoolse põhiseaduse projekti. Vapside ametlikuks juhiks oli erukindral andres larka . Tegelikult aga etendas juhirolli artur silk.
1932 aasta augustis toimus riigikogus koostatud uue põhiseaduse
1936 aasta alguses teatas konstantin päts,et on aeg alustada tagasipöördumist normaalsete olude juurde. Selleks on aga vaja välja töötada uus põhiseadus. Kutsuti kokku rahvuskogu põhiseaduse koostamiseks. Ja esimesel jaanuaril 1938 jõustuski uus, kolmas põhiseadus. Selle kohaselt oli eesti vabariigi riigipeaks president , kes valitakse rahva poolt otsestel valimistel kuueks aastaks. Presidendi kandidaadiks esitati ainult üks isik- konstantin päts. Seetõttu jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938 kinnitati eesti vabariigi esimeseks presidendiks konstantin päts. 1939 aastal algas eesti majanduselus kiire areng. Peagi saavutati ja ületati kriisieelne tase.
Eriti hoogsa arengu tegi läbi tööstus. Eesti oli muutumas agraalmaast tööstusriigiks. 1960- date aastate lõpus ületas eesti elatustase mitmete lõuna ja idaeuroopa riikide, sealhulgas ka läti ja leedu taset. Jäi aga suuresti maha arenenud tööstusriikidest.
Maailm kahe maailmasõja vahel
1919 aasta jaanuaris algas pariisis rahukonverents, mille üheks tähtsamaks tulemuseks oli sama aasta 28 juunil sõlmitud versai rahuleping , mille tingimused olid saksamaa jaoks väga rasked. Selle lepingu järgi sai prantsusmaa taas elsass -lotringi oma valdusse. Endise saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud poola riigile ja tšehhoslovakkiale. Ning belgiale ja taanile . Danzig kuulutati vabalinnaks. Memen(plaipüla) läks leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest tsaarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma aladest ning mitu miljonit sakslast jäi elama väljapoole riigipiire. Võitjate kätte läksid ka endise saksa keisririigi asumaad . Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi sõjaga tekitatud kahju hüvitama. Reparatsionide suurust rahuleping siiski ei määranud. Kaotaja pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid ka lahingulennukid, tangid ja raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid sajast tuhandest elukutselisest sõdurist. Osa saksamaa territooriumist jäi 15-daks aastaks liitlaste oupatsiooni alla. See ala hõlmas breeni jõe vasakut kallast ja viiekümne laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati reini demilitariseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Pariisi rahukonverentsil koostati aastal 1919-1920 rahulepingut ka saksamaa endiste liitlastega austria-ungari keisririik lakkas olemast. Pälvinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki- austria,ungari ja tšehhoslovakkia. Uusi riike ei tekkinud mitte üksnes saksamaale või tema liitlastele kuulunud aladele , vaid ka mujale. Venemast eraldusid poola, leedu, läti, eesti ja soome. Austria-ungari slaavi aladel moodustati jugoslaavia kuningriik. Pariisi rahukonverentsi koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama versai süsteemiks.
Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tükide rahumeelset lahendamist ja vajadusliku.
1930-datel aastatel hakkasid maailmas tekkima mis lõpuks viisid välja teise maailmasõjani. 1931- jaapan tungis kallale hiinale ja vallutas manšuuria.
Arvult kolmandal kohal olid slovakid. Sudeedi sakslastel tekkis saksamaaga ühinemisnõuded natsipartei, mida suunati Berliinis. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tšehhoslovakkias taga. Sõjaliselt tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja nõukogude liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida. 20 sept 1938 toimus Münhenis saksamaa itaalia suurbritannia ja prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otsustati saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Tšehhoslovakkia esindajaid konverentsile ei lastud ja nad seati toimunud fakti ette. Liitlasteta jäänud tšehhoslovakkia andis järele. Hitler kinnitas, et saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja et püsivale rahule euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muidugi ei pidanud. 15 märts 1939 okupeerisid saksa väed kogu Tšehhoslovakkia. Loetletud sammudega saksamaa ja tema liitlaste agressiivne sõda ettevalmistav tegevus ei piirdunud. 1939 aasta märtsis võttis saksamaa jõuga ähvardades Leedult klaipeda piirkonna. 1939 aasta aprillis okupeeris ja annekteeris itaalia albaania teine maailmasõda polnud veel alanud, kuid versai leping polnud veel alanud. Teise maailasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu.
Teine maailmasõda
1.sept.1939-2.sept 1945
Purustati saksamaa, itaalia jaapan ja nende liitlased. Saksamaa ja jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka kolm balti riiki. Maailms polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi usa ja nsv liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse 80 000 meest vastaspoolel kaheksakümmend miljonit meest. Sõjas hukkunute inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude liit kaotas enda hinnangul üle 27 miljoni inimese. Teistel andmetel ulatub see arv aga isegi neljakümne miljonini. Poolal kuus miljonit saksamaal üle kuuekümne miljoni. Jaapanil umbes kaks miljonit jugoslaavial 1,7 miljonit USA-l 0,4 ja suurbitannial 0,37 miljonit. Suurem osa hukkunuid olid tsiviilisikuid sõja ajal toodeti ainuüksi USA-s NSV liidus suurbritannias ja saksamaallennukeid 653 tuhat . Ja tanke ning muid soomusmasinaid 287 tuhat. Enamik neist ka hävitati.teise maailmasõjaga hakkas aatomiajastu. Tänini ei ole ajaloolased üksmeelel sellest, miks teine maailmasõda ikkagi puhkes. On palju erinevaid seisukohti:
1)
2)läänerikkide kokkuleppe poliitika.
3) hitleri agressiivse poliitika tagajärg
4)sõja provotseeris nõukogudeliit, et valla päästa maailmarevolutsiooni .
Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus omakorda süüdistas kõiges lääneriike. Vaieldamatuks aga jääb,et teine maailmasõda päästis valla Hitleri ja Slaavide sobing ja lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit. Kel oli sõjapidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku.
Kreml tahtis lääneeuroopa suurriike omavahel sõtta ässitada oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. 1939 aasta kevadel ja suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn poola koridori küsimus- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid Ida-Preisimaaga läbi koridori. Surve avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord järeleandmistele enam minna ei saanud. Läbi kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised ühelt poolt lääneriikide ja nõukogude liidu, teiselt poolt nõukogude liidu ja saksamaa vahel. Läänelt nõudis Stalin tasuks oma abi eest punaarmee pääsu balti riikidesse Poolasse ja Rumeeniasse. Mille vastu nood maad ägedalt seisid. Lääneriigid oleksid valmis olnud toona ohvriks balti riigid. Kuid poola puhul ei tulnud see kõne alla arvata võib, et järeleandmiste korral oleks Stalin veelgi oma nõudmisi suurendanud. Ning läbirääkimised lõpuks ikkagi nurjanud. Kõnelusi läänega oli Stalinile vaja surve alandamiseks Hitlerile. Korraga nii idas kui läänes saksamaa ei suutnud. Polnud väljaõpetatud sõdurite reserve (sõjaväe kohustus taastati saksamaal alles 1935), sõjatööstust alles rajati, ei jätkunud isegi laskemoona. Ettekujutus saksaarmee paremast relvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et prantsusmaa ja suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23 augustil 1939 sõlmiti Moskvas nn Hitleri Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Paktile lisatud salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat. Esimesel septembril 1939 tungis saksamaa Poolale kallale. Sõda laienes kohe. Kolmandal septembril kuulutati saksamale sõja suurbritannia ja prantsusmaa. Ülekaalukad saksa jõud purustasid poola armee paari nädalaga. Kasutades välksõja ( blitzkrieg ) taktikat. 17 sept. tungis Poolale kallale ka nõukogude liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud lääne-Valgemere ja lääne- Ukraina kus kohe algas Sovjetiseerimine ja etniline puhastus. Poolakaist elanikud saadeti Siberisse. Nõukogude liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Pärast poola vallutamist sõlmisid NSV liit ja saksamaa sõprus ja piirilepingu. Millega jagati hõivatud alad ning täpsustati mõjusfääride piiri. Üheaegselt poola vallutamisega hakkas moskva avaldama survet balti riikidele. Nõudes punaarmee baaside rajamise luba nende territooriumil. Baltimaad jäid rahvusvahelisse isolatsiooni ja pidid järele andma. Septembris oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lepingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris eesti läti ja leedu. Teisiti läks soomega . Ka soomelt nõudis moskva vaesuse luba ja peale selle aga veel ka piiride muudatusi karjala maakitsusel, mis oleks jätnud soome nõukogude liidu rünnaku puhul kaitsetuks. Soome järeleandmisi ei teinud. Novembri lõpus 1939 tungis punaarmee Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda, mille käigus nõukogude liit kasutas soome linnade pommitamiseks ka oma eestis asuvaid lennuväebaase. Kallaletungi eest Soomele heideti NSV liit rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle kolme kuu üksi vastu panna. . Lõpuks said soomlased küll puhtsõjalises mõttes lüüa, kuid nõukogude liit jättis muutunud poliitilise olukorra tõttu maa okupeerimata ja leppis esialgu vaid kümnendikuga soomest. Nimelt olid suur Britannia ja prantsusmaa valmis saatma Soomele appi oma vägesid. inglaste ja Prantslastega aga Stalin ei kavatsenud sõdida.
Kogu selle aja peeti läänerindel nn kummalist sõda, kus lääneriigid hoidusid aktiivsest sõja tegevusest saksamaa vastu. Kummaline sõda toimus 3.septembrist 1939-10.mai 1940 saksamaa tungis kallale prantsusmaale.1940.a aprillis hõivasid sakslased neutraalse taani ja tungisid Norrasse .Mais alustasid nad otsustavat pealetungi läänerindel. vallutati neutraalselt holland, belgia ja Luksemburg. Ja purustati Inglise -prantsuse vägede tungi. nende riismed suudet vaevu Inglismaale evakueerida. juuni keskel langes Pariis ja 22 juuni prantsusmaa kapituleerus. suurriikides jätkas avalikka võitlust Hitleri vastu ainult suurbritannia mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill .Ajal mil kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogude liit laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmee väeosi. moodustas eesti Lätis ja Leedus marionett valitsused.
Eesti 1939-1441

Molotovi ribbentropi pakt salaprotokolli sisu.
V: salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat

Teise maailmasõja algus
V: Teine maailmasõda algas 1. september 1939a. Saksa armee sissetungiga Poolasse. Hitleri lootused, et ka seekord jäävad teised riigid lihtsalt kõrvalvaatajateks ei täitunud. 3. septembril kuulutasid sõja Saksamaale Inglisamma ja Prantsusmaa, keda sidus Poolaga sõjalise liidu leping. 17. septembril tungis Punaarmee Ida-Poolasse ja Moskva juhtkond teatas, et kuna Poola riiki ja valitsust enam ei eksisteeri, võttis NSV Liit Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene elanikkonna elu ja vara oma kaitse alla. See kaitse tähendas kommunistide vägivallatsemist vallutatud aladel.

Orzeli juhtum
V: NL-le ajend sekkumiseks EV siseasjadesse, väitmaks, et EV ei suuda tagada neutraalsust.

Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine eesti ja nõukogude liidu vahel.
V: Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aastal Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai.
Pakti sõlmimisest võtsid osa Vene rahvakomissaaride nõukogu esimees Vjatšeslav Molotov ja Stalin Vene poolelt ja Eesti välisminister Karl Selter, Eesti Riigivolikogu esimees Jüri Uluots, Ants Piip ja Eesti saadik August Rei Eesti poolelt.
Pakti kolmandas artiklis lubab Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiski linna. Samuti on lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega ning muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastatikuselt kokku väljaspool baaside lepingut.
Paldiski elanikele tähendas baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Lepingut täitsid Eesti võimud kahetsusväärselt tõhusalt, mistõttu Vene vägede tulekuks oli linn elanikest tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastele üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna Soome laht lukk . Patareisid hakati ehitama Suur- ja Väike-Pakrile ning Pakri poolsaare tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahurite tulistamiseks mõeldud platvorme mis on ka tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.

Punaarmee sissemarss eestisse
V:

Balti sakslaste lahkumine

Eesti okupeerimine(juuni 1940)

Juuni pööre

Uue valitsuse moodustamine

Riigikogu „valimised”

Eesti kuulutamine nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks.

Eesti inkorporeerimine nõukogude liidu koosseisu.

Võimu aparaadi ümberkorraldamine

Majandusreformid (tööstus, põllumajandus)

Repressioonide algus

Esimene massiküüditamine.
Sõja alguses toetas Suurbritanniat lend leasi süsteemi kaudu, mis tähendas ameerika tööstustoodete ja relvade tasuta või võlgu tarnimist. Vastuseks hoogustus saksa allveelaevade tegevus atlandil.
Aastail 1940-41 valmistusid nii nõukogude liit kui saksamaa vastastiku kallaletungiks. Mõlemad grupeerusid üksnes rünnakuks, mitte kaitseks. Ja edu pidi saavutama see, kes teist ennetada jõuab. 22 juunil 1941 tungis saksamaa nõukogude liidule kallale. Saksamaal esialgu suur edu. Punaarmee kaotas juba sõja esimestel kuudel miljoneid mehi Langenute haavatute vangide ja ülejooksikutena. Ning enamvähem kõik tankid . Kuid sakslaste pealetungi hoog hakkas vaikselt raugema, kuna nõukogude impeeriumi sügavustest toodi rindele üha uusi reserve. Ning õnnestus evakueerida itta enamik sõjaks vajalikke tööstusettevõtteid. Samuti hakkasid lääneliitlased punaarmeed lend-leasei süsteemi kaudu jätkus pikk ja verine kurnamissõda. Saksamaa lootused sõda kiiresti ära võita nurjusid täielikult pärast moskva lahingu kaotamist 1941 aasta lõpus ja sellele järgnenud punaarmee vastupealetungi. Baltimaade elanikud võtsid esialgu sakslasi vastu kui vabastajaid, aga siiski toetas . hitlerit,pidades teda staliniga võrreldes kahest halvast väiksemaks.
Nõukogude liidule hakkasid abi andma ameerika ja suurbritannia. 14 august 1941 kirjutasid winston churchill ja franklin delano roosevelt alla atlandi hartale, milles deklareeriti natsliku saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupolitika põhimõtteid. Muuhulgas lubati selles dokumendis taastada kõikie teie maailmasõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Atlandi harta sõlmimisega astus usa sisuliselt sõtta. Tema tohutu tööstusvõimsus rakendati nüüd tööle võidu saavutamise nimel.
7 septembril 1917 tegi jaapani laevastik üllatusrünnaku USA vaikse ookeani peabaasile pearl harboris . Seega õnnestunud lägiga tagas jaapan endale pooleks aastaks sõjalise plekaalu kogu vaiksel ookeanil. Jaapanlased vallutasid filipiinid ,indoneesia,pirna ja kogu ülejäänud kagu- aasia ning tungisid india ning austraaliani. USA oli aga nüd avalikult sõjas ja jõudude vahekord otsustavalt liitlasriikide kasuks muutunud. Jaapanlaste edasitungike pandi piir juba 1942 aasta juunis kui nad kaotasid otsustava midway merelahingu. Kuni sõja lõpuni pidas jaapan kaitselahinguid. USA sõtta astumine tähendas ka allveesõja hoogustumist. Kuid siingi toimus 1949 aastal murrang. Ameerika tööstus lihtsalt suutis toota uusi laevu kiiremini kui saksa allveelaevnikud neid uputada jõudsid. Sagenesid liitlaste rünnakud saksa linnade ja tööstusobjektidele.1942 aastal algas murrang sõja käigus. Idarindel saavutasid sakslased mõnda aega veel suuurt edu jõudes välja volga jõeni stalingradi juures ja kaukaasiasse. Seejärel aga nad peatati ja ppurustati mitu kuud kestnud stalingradi lahingus. 1943 aasta veebruaris kapituleeruma. d