Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki. 1941. aastal ehitustööde algades pidi see tulema 125 000 sõjavangi laagriks. 1942. aastal avati see Auschwitzi laagri osana ja sai samal ajal juutide põhiliseks hukkamispaigaks. Põhiline osa ilmselt kuskil 90% - ohvritest Auschwitzi koonduslaagris surid Birkenaus. See
AUSCHWITZ'I KOONDUSLAAGER ELISA KÄRNER 11H KAS TEADSID ET... Umbes 1.1-1.6 millionit inimest mõrvati nelja ja poole aasta(1940-1945) jooksul Auschwitz'i koonduslaagris RAJAMINE Algselt ehitati töölaagriks Poola vangidele Paiknesraudteede ristumiskohas Koosnes algselt ühest laagrist Laienedes jagati kolmeks: Auschwitz I (peakontor,baaslaager) , Auschwitz II-Birkenau (hävituslaager) , Auschwitz III-Monowitz (keemiatehas) 1944 kasvu tipphetk - 135 000 vangi ASUKOHT AUSCHWITZ II BIRKENAU 1944 SAABUMINE 1942.aastast veeti inimesi laagrisse rongidega iga päev Kästi moodustada read "valimise protsessi" jaoks ---------> Inimesed jagati kahte gruppi Vange hakati tatoveerima numbritega tuvastamise eesmärgiga GAASIKAMBRID Sealsetes gaasikambrites võis mõrvata kuni 2000 inimest ja võimsuseks oli arvestatud 12 000 mõrva päevas Keda ei tapetud gaasikambrites surid nälga, sunnitöö, nakkushaiguste, individuaalsete hukkamiste ja
uurijatele , et teda hoiti pühas saladuses peaaegu 50 aastat . Sellele ongi pühendatud inglise ajaloolase Vivian Birdi raamatuke (115 lk) , nimetusega ,,Auscwitz : The Final Count ,, , välja antud 1999 a. jaanuaris , 2000 a. mais ja juba peale autori surma -2006 a. oktoobris . Seda teost on võimalik ingliskeelsena tellida : The Barnes Review , Box 15877 , Washington , D C 20003 Auschwitz -Birkenau Oswiecim ,,Auschwitz" , kurva kuulsusega kontsentratsioonilaager Poolas , sai sünonüümiks ajaloolisele perioodile , mida me mäletame nagu ,,holokaust" . Pea 50 aasta vältel õppisid kogu maailma koolilapsed , et ,,kuuest miljonist juudist , kes sakslaste poolt hävitati , hukkus neid süütuid hingi neli miljonit Auschwitzi gaasikambrites ,, . Esimene avalik avaldus sellest , et Auschwitzis hukkus minimaalselt 4.000.000 , ilmus 7 mail 1945 a.
....................................14 Lisad.....................................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................18 Sissejuhatus Üle maailma on Auschwitzi koonduslaagrist saanud terrori, genotsiidi ja holokausti sümbol. Laager asus Lõuna Poolas ja oma nime sai ta Poola linna Oswiecimi järgi. Auschwitz rajati 1940 aastal sakslaste poolt. Vajadus rajada Auschwitz tekkis natsidel pärast seda, kui kõik kohalikud vanglad olid täis ja vange polnud enam kuhugi mujale paigutada. Auschwitzist sai üks suurimaid surmalaagreid. Laagrid Auschwitzi komples hõlmas enda all suurt tööstuse ala, mis oli rikas maavarade poolest. Auschwitzis oli kokku 48 laagrit. Kolm põhi laagrit olid Auschwitz I, Auschwitz II ( tuntud ka Brikenau nime all) ja Auschwitz III ( tuntud ka Monowitzi nime all)
Auschwitz Keit Putrolainen 12. h Auschwitz Sunnitöö- ja surmalaager ,,juutide probleemi" lahendamiseks Rajati 1940. aastal Lõuna- Poolas Auschwitz on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja 2006. aastal renoveeriti põhjalikult Nime sai Oswiecimi järgi Vangid selekteeriti töökõlblikeks ja kõlbmatuiks Inimesi mürgitati Zyklon-Bga, mis oli mõeldud satikatõrjeks Ühest gaasikambrist ei piisanud ja ehitati neli tükki juurde Hukkunud Peeti kinni 1,3 miljon inimest 1,1 miljonit hukkus, kellest 90% olid juudid Kuid hukkunute arvuks on pakutud
That day on the selection platform was the last time she would ever see her mother again. Eva’s mother was sent directly to the gas chamber. For the next nine months, Eva and her sister Miriam were housed in a rat-infested bunk with 300 other children and subjected to medical experiments daily. Despite the daily torture, Eva was determined to survive. When liberation finally came on January 27, 1945, Eva and Miriam were at the front of the line as the children were led out of Auschwitz. Renee Firestone survived by using her skills as an aspiring designer to throw off the Nazis. After Auschwitz she met her brother and moved to Prague. She was a famous fashion designer and later on she and her brother moved to U.S. Martin Greenfield survived the bitter cold of the death march by wearing layers of discarded Gestapo uniform shirts he obtained while working as a tailor in Auschwitz. He was 14 when he was forced going to Auschwitz. He got tattooed with his father
HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, a...
Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elani...
Musterung) -meldete sich bei Waffen-SS (um nicht von der Militärpolizei oder der Gestapo mitgenommen zu werden) -hätte gern mit den Häftlingen getauscht, weil die Bedingungen für Wachmänner zu schlecht waren (kann auch sein, dass Sterben einfach besser klang als solche Arbeit, der er tat) -wurde gesagt, dass in Buchenwald Räuber und Mörder eingesperrt seien Warum so spät? (Haftbefehl - Sommer 2013) -In einem Vernichtungslager wie Auschwitz ist nicht möglich, klare Beweise für einen Mord, die Täter und Opfer genau zuzuordnen. -nach dem Demjanjuk-Urteil (2011) wurden die Akten noch einmal durchgesehen Oskar Gröning (10.06.1921) -ein Sparkassenbeamte in Nienburg -hat sich freiwillig zu einer Zahlmeister bei der Waffen- SS gemeldet -der Unterscharführer der Waffen-SS, wachte in Auschwitz an der Rampe und zählte im Büro das Geld der Ermordeten und Todgewaihten; "entschied, wer leben und wer sterben würde"
Holokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud j...
Auschwitzi koonduslaager Lizette Tarlap 9.c Sissejuhatus Oli suurim ja tuntuim Saksamaa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Asus Lõuna-Poolas. Maailma suurim holokaust. Ajalugu 1940.a Laagrid. Birkenau e. Auschwitz Hukkamised Gaasikambrid. Mahalaskmised. Poomised. Surnuks näljutamine. Karistused Põhjused. Kõige sagedamad. 11.Osakond Post Juhid ja töökorraldus Meestest: Naistest: Rudolf HöB Johanna Langefeld, Arthur
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit ...
JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel,
II maailmasda lõppes 2. septembril 1945. aastal. 6.Mis riigid olid II maailmasõja peamised osalised? Kes neist tegid koostööd Saksamaaga, kes moodustasid Hitleri-vastase koalitsiooni? II maailmasõja peamised osalised olid Nõukogude Liit ja Saksamaa ning Suurbritannia, USA, Prantsusmaa ja Jaapan. Hitleri-vastase koalitsiooni liikmeteks olid Suurbritannia, NSV Liit ja USA. 7. Seleta mõisted: Atlandi harta (lk 96), ÜRO (lk 100), totaalne sõda (lk 110), Auschwitz (lk 110), Holokaust (lk 110), Nürnbergi protsess (lk 112). Atlandi harta- Rosenveldi ja Churchilli alla kirjutatud harta, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. ÜRO- Ühenendu Rahvaste Organisatsioon Totaalne sõda- totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Auschwitz- Saksamaa koonduslaager Poolas, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Holokaust- II maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiid
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid ka mustlased, poolakad ja venelased. Siiski mõistavad enamik õpetlasi holokausti all üksnes Teise Maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi; laiemas mõistes on holokaust igasugune genotsiid. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini. 1990. aastal teatas Auschwitz-Birkenau laagri muuseum, et ainult selles laagris hukkunute arv oli umbes 1,11,6 miljonit inimest, kellest 90 % moodustasid juudid). Holokausti juudi rahvusest ohvrite mälestamiseks on 1990. aastatest saati tähistatud Holokausti mälestuspäeva. Eesti Vabariigis sai mälestuspäev valitsuse heakskiidu ja esimest ...
Poola on riik Kesk- ja Ida-Euroopa piiril. Ta on Euroopas suuruselt seitsmes riik. Poola rahvaarv on 2001 aasta seisuga 38,6 miljonit inimest, mis on peaaegu protsent maailma rahvastikust. Rahvastikutihedus on 122,9 inimest ruutkilogrammi kohta. 62% rahvast elab linnades. Suur arv poolakaid elab välismaal, lausa 12 miljonit. Suurim kogukond on Ameerika Ühendriikides, kus elab 5,6 miljonit poolakat. Keskmine eluiga on meestel 69,7 aastat ja naistel 78 aastat 2000 aasta seisuga. 98 protsenti rahvast on poolakad, 1,3% sakslasi ja suurema osa allesjäänud 0,9-st protsendist moodustavad leedukad, juudid, valgevenelased ja ukrainlased. Poola pealinn on Varssavi, elanikearvuga 16 miljonit. Riigikeel on poola keel, mis kuulug slaavi keelte hulka. Poolas kehtib Keks Euroopa aeg, CET (Central European Time). Eesti ja Poola aegade vahe on üks tund, Eestis tõuseb päike tund aega varem, kui Poolas. Poola riigilipp: Poo...
Teine maailmasõda (01.09.1939-02.09.1945) Poliitilised:Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks; RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike; Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust Majanduslikud:Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist;Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud Ideoloogilised:Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik;Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee Rahustamispoliitika ehk lepituspoliitika Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939; Osapooled: NSVL ja Saksamaa;Sisu: Mittekalaletungi lepin 10 aastaks;cSalajane sisu: Ida-Euroopa jagamine Liitlased FRA, ENG, RUS&NSVL(1941) Lääneliitlased GER, ITA, JAP Holokaust (eluta ja elusa looduse täielik hävitamine põletamise teel) Hävitati: juute, slaavlasi, mustlasi Getod; Koonduslaagrid ;Hävituslaagrid (Auschwitz, Treblinka);Meditsi...
Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Majandus a. Sarnasused: mõlemas riigis majanduse allakäik; raha väärtus mõlemas riigis oli väga madal, oluline oli materiaalne väärtus; majandustegevust juhtis riik, mitte rahvas (ettevõtjad, madalal kohal poliitikud jne); b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus ar...
JALTA: 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest vötsid osa samad inimesed. Seal kooskõlastati kuidas lõplikult purustada Saksamaa ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon-
neid sunnitakse kandma juudi märke. Holocausti käik 1938 Märts Austria annektsioon ja juudi vastaste seaduste kehtestamine. 9.nov Kristallöö juutidele kuuluvate asutuste purustamine Saksamaal ja Ausrias. 910 nov. 26000 juuti saadeti koonduslaagisse ja nende lapsed eemaldati koolidest. Dets juutidelt sundvõõrandati nende varandus. Holocausti käik 1942 Jaanuar Massiline tapmine Auschwitz Birkenau koonduslaagris. 20 jaan. Natsi liidrid kogunevad Wanessee konverentsile, et koordineerida Goeringi resolutsiooni täitmist. Juuli 100 000 juuti Varssavi getost saadeti Treblinka surmalaagrisse. Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta N...
Vastse-Kuuste Kool Referaat Josef Mengele Taavi Hernits juhendaja: Siiri Hommik 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................1 Noorpõlv........................................................................................................................................2 Auschwitz...................................................................................................................................2-3 Põgenemine...................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.............................................
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised Juudi noorukid osutasid vastupanu Tartu tänavatel 11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine
· "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 · sõlmiti rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome vahel · allkirjastamine 10.02.1947 reparatsioonid territooriumikärped relvastuse piiramine SAN FRANCISCO KONVERENTS 1951 · 8. sept
ümber selliselt, et üks hoone rekonstrueeriti nii, et ta paistis suure "gaasikambri" moodi välja. Pärast seda, kui Fred Leuchter, Ameerika juhtiv gaasikambrite ehitamise ja planeerimise spetsialist, kontrollis seda ning ka teisi Auschwitzis asuvaid väidetavaid gaasirajatisi, pidas ta absurdseks väidet, et neid oleks võinud kasutada hukkamisteks. Mis selle tõeline eesmärk siis oli? Seal valmistati sünteetilist kütust ja laagrielanike kasutati tööjõuna. -slaid- Kui Auschwitz ei olnud hävituslaager, miks komandant Rudolf Höss siis tunnistas, et oli? Briti sõjaväepolitseinikud piinasid teda, nagu seda hiljem tunnistas üles üks Hössi ülekuulajatest. Millist gaasi sõjaaegsetes saksa koonduslaagrites kasutati? Tsüaniidgaasi Zyklon B, putukamürki, mida kasutati laialdaselt kõikjal Euroopas. Miss otstarbeks valmistati Zyklon B-d? Ta oli putukamürk, mida kasutati riiete ja ruumide detsinfitseerimiseks,
Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Sissejuhatus Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki....
75. Mis sündmus/linna vallutamine tähistab II maailmasõja lõppu Euroopas? Berliini vallutamine. 76. Millal viskas USA Jaapanis aatompommid? 6,9 august 1945 77. Mis linnadele viskas USA Jaapanis aatompommid? Hiroshima,Nagasaki. 78. Mis kaalutlustel kasutas USA aatompomme Jaapani vastu? Et säästa enda mehi ja et aatompommi katsetada. 79. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 2.septembril 1945 80. Mida tähendab holokaust? Juutide väärkohtlemine 2.maailmasõja ajal. 81. Mis oli Auschwitz? Koonduslaager. 82. Mida tähendab koonduslaager? Koht,kuhu koondti inimesed keda sooviti hävitada. 83. Mida tähendab vastupanuliikumine? Mitte-ametlik liikumine. 84. Kui palju juute sakslased tapsid II maailmasõja ajal? 6 miljonit. 85. Mille läbi kannatas saksa rahvas II maailmasõja lõpukuudel ja sõja järel? Saksa naisi vägistati massiliselt,linnade pommitamine. 86. Mis toimus peale II maailmasõja lõppu Nürnbergis? Otsustati sõjakurjategijad kohtu alla saata. 87
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida
1. Konverentsid a) Teherani konverents 1943. aasta lõpus tugevdas liitlaste (USA, GBR, USSR) omavahelisi suhteid b) Jalta konverentsil veebruaris 1945 kavatseti taastada kõikides riikides demokraatlikud valitsused Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast M...
Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti jäävad nad seisma ning relvastatud SS-lased valvavad neid, laagri ülem hakkab rääkima, nende koduks saab Auschwitz II – Birkenau. Kõik saavad enda vasakule käsivarrele numbri, Lale numbriks on 32407, see ongi nüüd tema nimi, kogu identiteet. Peale seda viidi nad pesuruumi, kus paluti riidest lahti riietuda ning end ära pesta – kui mehed pesid võeti ära kõik nende riided ning asendati need SS-i sõjaväevormidega. Juuksed aeti maha. Kõik mehed jaotati plokkide vahel ära, Lale ja Aron jõuavad 7.plokki, voodeid on liiga vähe, nad jagavad neljakesi üht. Meeste tööks saab uue ploki ehitus,
c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid: · Stalin küüditas Siberisse terveid rahvaid, keda süüdistati koostöös sakslastega (tsetseenid, krimmitatarlased jt.)
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
- September 1939 - juudivastane poliitika sai uut hoogu o hakati eraldama linnaosadesse (getodesse) sinna sunniti kõik juudid sealsed elutingimused olid rasked, suremine oli muutunud igapäevaseks o koonduslaagreid rajati ka linnast välja surmalaagriteks kutsuti o Eestisse oli 1941 a sügiseks jäänud umbes 1000 juuti, kunagi oli olnud 5000 o Eesti suurim vangilaager oli Klooge o Auschwitz tuntuim rohkete gaasiakmbritega vangilaager üldse asus Poolas o 27.01.1945 holokausti päev 6 mlj juuti, ka mustlased o Tapeti kõiki ka rasedaid ja lapsi ja vanainimesi, kõik viati ühte auku lõpuks kaevati ikka kõik üles ja põletati ära, et varjata oma kuritegusid Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine riikide liit Hitleri vastu - Algas 1940 aasa sügisel
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi.) Seejärel visat...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I ...
Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõ...
1.6 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
110 km põhja pool. Sinna on võimalik sõita autoga (kestus kaks tundi), rongiga või bussiga. Teised suuremad linnad Zakopane juures on Katowice (200 km) ja Czestochowa (250 km). Riigipiir Slovakkiaga asub Lysas ja on ainult 23 km linna keskusest. See annab suurepärase võimaluse külastamaks Slovakkia kuulsaid kuurorte nagu Tatranska Lomnica ja Stary Smokovec, samuti ka linnu nagu Poprad ja Kezmarok. 4. Oswiecim Tagasihoidlik provintslinn Oswiecim, rohkem tuntuid oma Saksa nime järgi Auschwitz, oli tunnistajaks kurjusele, mille põhjustas inimkond. Ligikaudu 1,5 miljonit inimest hukkus suurimas Natsi hävituslaagris Teise maailmasõja ajal. Õudne ekspositsioon endises laagris paneb külastajad 17 mõtlema põhilistele inimväärtustele nagu humaansus ja inimväärikus. Oswiecim on linn, kus elab umbes 45 000 inimest, ja on oluliseks kaubandus-ja tööstuslinnaks. Kuigi enamus inimesi Poolas ning maailmas seostavad linna
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide...
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes tapaasutused, samal ajal kui Auschwitz ja Majdanek omasid topelteesmärki – ohvreid ühtaegu nii vangistada kui ka tappa. Näiteks Auschwitz koosnes kolmest kompleksist: Auschwitzi põhilaager oli kõigi etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks. Riigi Julgeoleku Peaamet (RSHA) mängis juhtivat osa genotsiidi üleüldises organiseerimises, k.a ohvrite
tööriistana. Kokkuvõte Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer ja Dönitz olid Hitleri kuus käsilast ja tema võimu täidesaatjad. Nende ja paljude teiste selliste inimesteta poleks Hitler oma võimu hoida suutnud. Alles tänaseks on selgunud 20.sajandi kurito tegelik suurus ning diktatuuri kurjakuulutav enne. Selleks polnud mitte sõda oma õudusega, vaid varjatud kuriteod, nagu massimõrva sünonüümiks saanud Auschwitz. Kainest ajaloolisest vaatevinklist vaadatuna jääb ka kõige kohutavam sõda kord unustuse varju. Enam kui viie aastakümne möödudes mõjub Teine maailmasõda mantlina, mille hõlma all viidi täide ja varjati holokausti kuritegusid. Koos Hitleri käsilastega olid kuritegude täidesaatjaiks ka nende abilised. Holokausti otsesteks süüdlasteks võib lugeda poolt miljonit sakslast.
alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. · Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. · Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. · Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil) Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid · Osutasid natsireziimile vallutatud aladel elavad rahvad. · Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). · Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. · Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a
Donetsi söebassein. Armeegrupp NORD Leningradi blokaad Armeegrupp MITTE 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp. Armeegrupp SÜD vallutas Kiievi. koonduslaagrid kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid, sabotaazid, ülestõusud. Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939). Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud.
) NSVLi ja Jaapani vahel kehtis 1941.a. kevadest neutraliteedileping III Murrang sõjas 1942.a. 1. 1. jaanuar 1942 Washingtonis Ühinenud Rahvaste deklaratsioon - 26 Kolmikliidu vastast riiki kirjutasid alla ühise tegevuse kokkuleppele - Washingtoni pakt, millega vormistub Hitleri-vastane koalitsioon Juudiküsimuse nn. lõplik lahendamine (Endlösung) - jaan. 1942 Wannsee konverents - koondada juudid idaaladele rajatavatesse surmalaagritesse - Auschwitz, Majdanek, Treblinka jt. Hukati ligi 11 milj inimest, neist 5-6 milj juudid - holokaust. 2. Murrang sõjas 1942.aastal - murrangut tähistavad kolm lahingut I - Vaiksel ookeanil toimus USA sõda Jaapani vastu. Murranguks sai lahing Midway atolli juures juunis 1942 - seejärel muutus pealetungivaks pooleks USA II - Põhja-Aafrika toimus Kõrbesõda Saksamaa ja GB vahel. Murrang toimus 1942.a. oktoobris-novembris El-Alameini all - peale seda oli GB pealetungiv pool ja 1943.a
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed tapmiskomandod juutide hukkamiseks. ● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. Suuremad vangilaagrid - Auschwitz, Treblinka, Dachau, Buchenwald ● Holokausti ohvrite arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. ● Mõistest - “holokaust” kr. k. holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - põletusohver ● Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks Teise maailmasõja ajal ● Genotsiid - tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
