II Maailmasõda (0)

1 Hindamata

Eesti 1920datel- 30datel aastatel
3. märts 2009. a.
15:09
1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris ) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis.
Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised.

Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele

Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100-liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleaegne peaminister oli ka president .
Parlament vahetus palju ja erakonnad olid noored ja ebastabiilsed. 1920 aasta põhiseaduse jooned kajavad vastu tänasestki põhiseadusest (101 liikmeline ja ühekojaline Riigikogu)

Kommunistlik Internatsionaal (Komintern). Eesti jaoks oli asutatud Eestimaa Kommunistlik Partei, millel olid põrandaalused rakukesed ka Eestis. Juhiks oli Viktor Kingisepp, 1922 aastal tabati ja lasti maha riigireeturina. Riigipööret see ei peadanud, Moskas õpetati välja, relvastati ja saadeti eestisse spetsiaalsed riigipöörajad, kes kohapealsete kommunistidega pidid haarama võimu kas või mõneks tunniks ja piiril ootava Punaarmee appi kutsuma.
Mäss algas 1924 aasta 1.detsembri varahommikul. ~350 relvastatud vandenõulast ründas Toompead, raudteejaama, postkontorit ja sõjaväelennujaama jm. tähtsamaid objekte.
Saavutati edu kuid mõnel pool oli tõrkeid, ei õnnestunud hõivata Tondi Sõjakooli ja Sõjaministeeriumit. Telegraafi vallutas tagasi möödajalutava kindral Põdderi improviseeritud rühm enne kui saadeti appikutse.
Kaitsestruktuurid kogusid end ja mõne tunni jooksul oli mässupesad likvideeritud.
See andis kommunistide populaarsusele hävitava löögi.

Rahvaerakond ( Jaan Tõnisson) (endine Rahvameelne eduerakond) võib nim keskparteiks. Kuulus linna ja maa rahvast, haritlasi kuid listtöölist, põhiline ühendav joon - rahvuslus . Tartu ja " Postimees "
Eraldus Kristlik Rahvaerakond ( Johan Kõpp, Jaan Lattik jt.) mõju aegamööda vähenes
Konstantin Pätsi maaliidust kasvas välja parempoolne erakond Põllumeestekogud, esindas jõukamate talunike huve. Olid Riigikogu valimistel stabiilselt edukad, saavutades järjekindlalt kohtade arvu poolest kas esimese või teise koha
Enam vähem sama edukas oli Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ( August Rei, Karl Ats, Mihkel Martna)
Neljandaks oluliseks oli Tööerakond (Otto Strandman , Ants Piip jt.), mis esialgu kuulus koos sotsialistidega vasakpoolsete parteide hulka. Nende mõju langes aja jooksul, see-eest leidis Eesti poliitikamaastikul koha tööerakondlastest eraldunud Asunike Koondis (Otto Tief , jt. ), mis esindas eeskätt asunikutalude omanike huve ja propageeris seisukohta, et Eesti riigi jõukus põhineb vaid põllumajandusel

1921. a astus Eesti Rahvasteliitu arendas seal elavat tegevust ja põhieesmärk oli riikliku julgeoleku kindlustamine. Oli lugupeetud liige ja tunnustatud vahendaja. Rahvasteliidu komisjon pani Johan Laidoneri juhtimisel 1925 aastal paika Türgi-Iraagi piiri.

Üritati luua Läänemere idakalde riike ühendav julgeolekusüsteem Balti Liit. Oleks kujutanud reaalset ohtu kui peale Eesti, Läti ja Leedu oleks hõlmanud ka Poola ja Soome. Soome kujunes balti liidust Skandinaavia riigiks. Poolakad olid aga Leedult hõivanud Vilniuse nii et leedukad ei tahtnud Poolat samasse paari. Üks ebaõnnestumise põhjuseks oli ka N Liidu üliterav vastaseis Balti Liidu moodustamisele.

Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga . 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti-Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda.

Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest Vene aja lõpupoole toimunud tööstuslikku pööret tuleb vaadelda üle venemaaliste protsesside raames. Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis

Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma . 1.jaanuar 1928 vahetus marga välja kindlale alusele seatud ja kattevaraga varustatud kroon.

Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine

Maaseaduse sisu

Põhiseaduse sisu

1924 aasta 1.dets mäss

Eesti peamised erakonnad

Eesti vastuvõtt rahvasteliitu

Balti-liidu loomise ebaõnnestunud katse

Eesti suhted Rootsiga

Majandus 20datel aastatel

Rahareform eestis

Eesti 1930
10. märts 2009. a.
15:07
ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus

Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses

Vapside liikumine, eesmärgid

Põhiseaduslik kriis. Kaks rahvahääletust.

Vapside põhiseaduse vastuvõtmine, selle sisu

1934 aasta 12 märtsi riigipööre , olemus

vaikiv olek, selle olemus

1938 aasta põhiseadus, selle sisu

uue riigivolikogu valimised

Konstantin Päts - Eesti esimene president

Majanduse 1930- date teisel poolel

välispoliitika selle prioriteedid.
Vili ikaldus. New Yorgis alanud majanduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid „ haamri alla“ minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal.

Vaata esimest küsimust.

1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka , tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade „kemplemine“ Toompeal ja seada riigis sisse vali kord.

1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht . Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi.

1933 sügisel läks hääletlusele vapside põhiseadus ja võeti suure häälteenamusega vastu.

1934 12.märtsil võtsid Sõjakooli kursandid ja Kaitseliit Toompea ja Tallinna kesklinna oma kontrolli alla. Kehtestati kaitseseisukord, kõigi erakondade tegevus peatati ja vapside organisatsioon id suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni.

1935 keelati erakonnad. Neid asendas ainupartei , mis oli rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit . Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks . Kehtestati tsensuur , võeti Tõnissoni käest ära „Postimees“, moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. 1935 Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul, kus olevat arutatud sõjaväelise riigipöörde plaani. Üle saja inimese mõisteti vangi. Avaliklusele edastati aga infot, et vapside populaarsus kadus . Opositsioonide keskusteks kujunes Tartu. Opositsioonilise „Tartu vaimu“ üheks keskseks kandjaks oli tõusmas Ilmar Tõnisson (Jaan Tõnissoni poeg), kuid ta suri 1939.

1936 aastal algatas riigivanem Päts kolmanda põhiseaduse koostamise. Selleks korraldati kõigepealt rahvahääletus, mis andis kõrge jah-sõna. Valiti spetsiaalne rahva kogu, mis vastas riigivanema soovidele. EV põhiseadus jõustus 1938 aastal. Uus põhiseadus nägi ette tugeva võimuga presidendi, kes pidi valitama otse rahva poolt 6 aastaks. Nii nagu 1933 aasta põhiseaduse järgi riigivanemal, nii ole ka presidendil täielik võim valitsuse üle.Riigikogu muudeti 2 kojaliseks. 80 liikmelise alamkoja ehk Riigivolikogu pidi valima rahvas, ülemkoda aha moodustus kutsekodade esindajast. Lisaks jäi presidendile teatavatel juhtudel õigus anda presidendiseadus-dekreete.

Kui Tõnissoni lahkumise järel moodustatud üleminekuvalitsuse etteotsa sai Konstatin Päts. Valitama pidi nii uus Riigikogu kui ka riigivanem (Sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus, riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner, Konstatin Päts, Andres Larka ja August Rei. Päts ja Laidoner sõlmisid kokkuleppe, kartes vapside võimuletulekut. 12. Märtsil 1934, peatati kõikide erakondade tegevus ja vapside organisatsioon suleti. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja riigivanem Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega.

1930-ndate teine pool osutus majanduslikult Eestile väga edukaks. Tööstuse ja pällumajanduse vastavusse viimine iseseisva riigi vajaduste ja võimalustega oli lõppenud, majanduskriisist olid eluga välja tulnud kõige elujõulisemad ettevõtted. Aitas ka riigi sekkumine majandusellu. Hoogsalt arenes põlevkivi- ja keemiatööstus, samuti puidutööstus jt tööstusharud. Tööliste arv kasvas, tööpuudus praktiliselt likvideeriti. Riik toetas jõuliselt põllumajanduse arengut. Laiendati põllupinda, rajati uusi asundustalusid, mis enamasti ka jalad alla said. Laiandaselt tegeleti maa- ja tõuparandusega ning arendati ühistegevust. Eriti olelused olid piimaühisused, mis rajasid meiereisid, kus valmistasid võid. Eesti vedas välja peekonit, võid ja mune, samuti metsa, lina paberit, tekstiili.

Aeg kahe maailmasõja vahel
26. märts 2009. a.
15:32

19nov 1918 Saksamaa kapituleerus. I maailmasõda lõppes. 1919 jaanuaris algas Pariisis rahukonverents, mis lõppes sama aasta 28 juunil Sakslaste jaoks raske Versailles ’ lepingu sõlmimisega. Selle lepingu järgi sai Prantsusmaa taas Elsass -Lotringi oma valdusesse. Endise Saksa keisririigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tšehhoslovakkiale ning Belgiale ja Taanile . Danzig ( Gdansk ) kuulutati Poola tollipiirkonda kuuluvaks vabariigiks. Memel (Klaipeda) läks Leedule. Liitlaste käsutusse läks maavarade poolest rikas Saarimaa. Saksa riik kaotas kaheksandiku oma territooriumist ning mitu miljonit sakslast jäi elama välja poole Saksamaad. Võitjate kätte läksid ka endise Saksa keisririigi asumaad . Saksamaa kuulutati sõja süüdlaseks, kes pidi sõjas tekitatud kahju hüvitama., välja maksma suuri reparatsioone. Saksamaa pidi ka sõjalises mõttes karistust kandma. Tal polnud õigust omada suuri sõja- ega allveelaevu. Keelatud olid lahingulennukid, tankid ning raskekahurid. Relvajõud võisid koosneda vaid 100 000st elukutselisest sõdurist. Osa Saksamaa territooriumist jäi 15ks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50 km laiust vööndit jõe paremal kaldal. Nimetatud piirkond kuulutati Reini demilitaliseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi.
Rahulepingud sõlmiti ka Saksamaa endiste liitlastega. Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Uusi riike tekkis mitte üksnes Saksamaale ja tema liitlastele kuulunud aladele . Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Endisest Serbiast Montenegrost ning Austria-Ungari slaavialadest moodustati Jugoslaavia kuningriik.
Pariisi rahu konverentsil loodi Rahvaste Liit-rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel.

1931-Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandžuuria.
1933-Saksamaal tuli võimule Hitler .
1935-1936 – Itaalia vallutas Etioopia.
1936-1939 – Toimus vähemalt 1 000 000 ohvrit nõudnud Hispaania kodusõda. Sealse vabariikliku valitsuse vastu tõusis üles sõjavägi kindralt Francisco Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia Itaalia toetasid Francot ning saatsid Hispaaniasse oma vabatahtlikke ja relvastust. Vabariiki toetas NSV Liit aga ka muu maailma avalik arvamus. Toimuvas nähti Demokraatia ja Totalitarismi kokkupõrget. Tuhanded vasakpoolse maailmavaatega inimesed (ka Eestist) läksid vabatahtlikena internatsionaalsete brigaadide koosseisus Hispaania kodusõtta. Sõda lõppes Fancistide võiduga. See sõda oli II maailmasõja eelprooviks, polügooniks kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat.
1938-1939 – 1938 kevadel teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Hitlerliku Saksamaa tugevnedes tekkis ka sudeedisakslastel Saksamaaga ühendamist nõudev Natsipartei , mida suunati Berliinist. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusatakse Tšehhoslovakkias taga. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksa agressiooni korral kaitsma, kuid ootas sel juhul relvaga appi ka oma liitlasi Suurbritanniat, Prantsusmaad ja NSV Liitu. Kriis venis läbi 1938 aasta suve. Aina selgemaks sai lääneriikide soov. Ka seekord osaliste järeleandmistega sõda ära hoida. 29 septembril 1938 aastal toimus Münchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine , kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ning sudeetide piirkond talle anda. Tšehhoslovakkia esindajaid konverentsile ei lastud ja nad seati toimunu fakti ette. Liitlasteta jäänud Tšehhoslovakkia andis järele. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on nüüd lõplikult rahuldatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna ei pidanud. Märtsis 1939 okupeerisid Saksa väed kogu Tšehhoslovakkia.
1938-Toimus Austria ühendamine Saksamaaga. Austria riik kuulutati Saksamaa osaks.
1939-Saksamaa võttis jõuga ähvardades Klaipeda piirkonna, samal aastal okupeeris ja annekteeris Itaalia Albaania . II maailmasõda polnud veel alanud, kuid Versailles’ leping oli juba jalge alla tallutud. Juba sõditi Hiinas, Hispaanias ja Etioopias. Juba olid Euroopa kaardilt kadunud 3 riiki ja täielikult muutunud riikide jõuvahekorrad. II maailmasõja puhkemiseni jäi vaid mõni kuu.

Küsimused

II Maailmasõja eellugu

Molotovi-Ribbentropi pakt, sala protokolli sisu.

II Maailmasõja algus, Poola jagamine Saksamaa ja NSV Liidu vahel.

Vastastikuse abistamise pakti sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel. Pakti sisu.

Balti Sakslaste lahkumine Eestist.

Eesti okupeerimine (Juuni 1940).

Juuni pööre. Nuku valitsuse ametisse kinnitamine.

Eesti NSV välja kuulutamine.

Eesti inkorporeerimine NSV koosseisu.

Repressioonid Eestis

Natsionaliseerimine

Maareform .

Rahareform.

Esimene massiküüditamine.

Kõik teatmeteosed kinnitavad, et Teine maailmasõda algas 1. Septembril 1939. Aastal. Kuid sama hästi võiks öelda, et uue sõja algus peitus juba Esimeses maailmasõjas.

23. August 1939 sõlmisid NSVL ja Hitleri mittekallaletungi lepingu mille juurde kuulus salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis.

Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud.

1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping

1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased . Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist.

1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima. Aprillis okupeerisid sakslased Taani ja ründasid Norrat, mais alustasid pealetungi läänerindel. Kiiresti hõivati Belgia, Holland ja Luksemburg ning murti läbi prantslaste kaitsest. Inglaste ekspeditsioonijõud paisati mere taha tagasi, 14 juuni langes Pariis. Kui Prantsusmaad purustati kasutas hetke ära NSV Liit Baltikumi allaheitmiseks.Pariisi hõivamise päeval (14 juuni) esitati Leedule, 2 päeva hiljem Eestile ja Lätile ultimaatium. Ultimaatiumite sisu oli ühesugune. Neis süüdistati Balti riikide valitsusi vastastikkuse abistamise lepingu rikkumises (mis oli täiesti vale), nõuti „pakti ausalt täitva valitsuse“ moodustamist ja täiendavate Punaarmee üksuste laskmist maale. Eesti oli blokeeritud nii maalt kui merelt . Ultimaatiumi vastamiseks anti vaid 8 tundi.President teatas, et tingimused võetakse vastu. Selleks ajaks oli punavägi juba alustanud sissetungi. 17 juuni okupeeriti Eesti lõplikult umbes 80 000 punaväelase poolt.

Kui Eesti oli vallutatud hakati näiliselt eesti rahva vabatahtlikku liitumist „NSV Liidu rahvaste vennalikku perre“ teostama , et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi agressioonis. Tallinna saabus 19. Juunil Leningradist Andrei Ždanov. Ta seadis sisse NSV Liidu saatkonna Pikal tänaval ja sealt hakati Eesti tulevikku suunama. Kõigepealt pandi kokku Eesti uue valitsuse koosseis. Ždanov esitas oma kanditaadid, kelle eesotsas oli Johannes Vares , luuletajanimega Barbarus. Riigipöördega kaasaläinuid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks. 20.juunil korrldati mõned „tööliste“ koosolekud, kus kutsuti üles 21.juunil meeleavaldusi korraldama . Need toimusid NSVLi soomusmasinate eskordi saatel. Tallinnas toimus miiting Vabaduse väljakul, mis läks edasi Kadriorgu presidendilossi ette. Pika Hermanni torni tõmmati punalipp . Raua tänaval kõlasid juba lasud. 21.juuni kinnitas Päts Vares-Barbaruse nukuvalitsuse ametisse.

Vormiliselt oli Eesti iseseisev riik ja selle ebakoha parandamiseks oli vaja olemasolev Riigivolikogu välja vahetada. Selleks kuulutati põhisedust rikkudes välja uue Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn. Eesti Rahva Liidu kandidaatide heaks. Ühtki vastast mõne erakonna näol sellel liidul ei olnud, küll aga seadsid Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud enamikus valimisringkondades üles omapoolse vastaskandidaati. See oli Andrei Ždanovile äärmiselt ebameeldiv üllatus ja vastaskandidaadid sunniti lõpuks hirmutamise ning muude võtetega oma kandidatuuri maha võtma. Algusest lõpuni seaduserikkumise ja võltsimise tähe all toimunud valimised kujunesid täielikuks plganiks, mille ametk ´likud tulemused (92,8%häältest) ei ütle meile mitte kui midagi, sest need on ilmselgelt võltsitud. Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21. juulil tuli nõndanimetatud Riigivolikogu kokku, kuulutas Eesti: Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.

6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks.

Ümberkorraldused ja repressioonid olid tegelikult alanud juba juunipöörde ajal. Nüüd need jätkusid ja laienesid. Riigivolikogust sai Ülemnõukogu, Vares-Barbarusest selle presiidiumi esimees, Vabariigi Valitsusest Rahvakomisaaride Nõukogu eesotsas Johannes Lauristiniga. Tegelik võim läks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kätte. Eestimaa Kommunistlik Partei, mida juhtis Karl Säre, oli selle allüksuseks.Eesti Vabariigi juhtivad tegelased arreteeriti järk-järgult ja osalt tapeti kohapeal, osalt saadeti Venemaale. Laidoner viidi ära 19.juulil, Päts 30. Juulil. On arvestatud, et 1940.aasta keskpaigast kuni aasta lõpuni kadus jäädavalt umbes 1000 inimest.

Viidi läbi kiire ja jõhker maareform. Talu maksmaalsuuruseks kuulutati 30 hektarit. Ülejäänud jagati uusmaasaajatele.

1940. Lõpul tehti maareform. Kroonid vahetati ebaõiglase kursiga rubladeks. Üle 1000 rublased hoiused likvideeriti.

Nimetatakse ka Juuniküüditamiseks. Toimus 1941. a 14.juuni. Küüditati üle 10 000 inimese.

II maailmasõda (1.sept 1939 - 2.sept 1945)
26. märts 2009. a.
15:23
Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan ja Itaalia ja nende liitlased
Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse. Saksamaa tükeldati. Iseseisvuse kaotasid ka 3 Baltiriiki.
Kogu Ida-Euroopa langes Nõukogude Liidu mõjusfääri. Maailm polariseerus kahe kõige tugevama suurriigi USA ja Nõukogude Liidu vahel. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liitlaste relvajõududesse u 30 milj. meest, vastaspoolel u 80 milj. meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täpselt öelda. Nõukogude Liit kaotas enda hinnangul üle 20 milj inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40 miljonini. Hiina kaotused olid ligikaudu 10 milj., Poolal 6 milj., Saksamaal üle 6 milj., Jaapanil u 2 miljonit, Jugoslaavial u 7 milj., USA-l 0,4 milj., Suurbritannial 0,37 milj.
Sõja jooksul toodeti ainuüksi USA-s, NSV Liidus, Suurbritannias ja Saksamaal lennukeid u 653 000 ja tanke ning muid soomusmasinaid 287 000, enamik neist ka hävitati. Teise maailmasõjaga algas aatomiajastu. Tänini ei ole ajaloolased üksmeelel selles, miks teine maailmasõda ikkagi puhkes, on palju erinevaid seisukohti:
see oli I maailmasõja loomulik jätk,

Hitleri agressiivse poliitika tagajärg

Lääne poliitika tagajärg

Sõja provotseeris Nõukogude Liit et valla päästa maailmarevolutsiooni
Viimasel ajal on maailma poolehoidu pälvinud viimane seisukoht, Nõukogude ajalooteadus süüdistas aga kõiges lääneriike, vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing, sõjaks oli enim valmis Nõukogudeliit, kellel oli näiteks moodsaks sõjapidamiseks vajalikke tanke ja lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. 1939 aasta kevade-suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn. "Poola koridori" küsimus -- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid läbi "koridori" ja Dansigi linna. Surve Avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord järelandmistele enam minna ei saanud, läbi kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised ühelt poolt lääneriikide ja Nõukogudeliidu, teisel poolt Nõukogudeliidu ja Saksamaa vahel. Läänelt nõudis Hitler tasuks oma abi eest punaarmee baltiriikidesse, Poolasse ja Rumeeniasse.

Lääneriikide liidrid oleksid valmis olnud tooma ohvriks Balti riigid, kuid Poola puhule ei tulnud see kõne alla. Kõnelusi läänega oli Stalinil vaja surve avaldamiseks Hitlerile. 23 Augustil sõlmiti Moskvas nn Hitleri-Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega NSVL ja Saksamaa jagasid omavahel Euroopa.
1. Septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale kallale. Algas II Maailmasõda. Sõda laienes kohe kolmandal Septembril kuulutas Saksamaale sõja suurbritannia ja ... . Ülekaalukad Saksa väed purustasid Poola armee paari nädalaga. Kasutades uudset välksõja ( Blitzkrieg ) taktikat. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Valgevene ja Ukraina kus kohe algas sovetiseerimine ja etniline puhastus. Poola elanikud saadeti Siberisse, Nõukogude Liidule lääneriigid sõda ei kuulutanud. Samal ajal hakkas Moskva avaldama survet Baltiriikidele nõudes punaarmee baaside rajamist territooriumile. Baltiriigid jäädes rahvusvahelisse isolatsioonitsooni pidid järele andma. Septembris . Oktoobris sõlmiti vastavad lepingud ja Punaarmee sisuliselt okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, teisiti läks Soomega , ka Soomelt nõudis baaside luba, kuid Soome keeldus. Novembri lõpus 1939 tungis Nõukogude Liit Soomele kallale. Algas märtsini 1940 kestnud talvesõda. Kallale tungi eest Soomele heideti Nõukogude Liit Rahvaste liidust välja. Tänu erakordselt karmile talvele, mis raskendas sõjatehnika massilist kasutamist lumistes metsades suutsid soomlased üle 3 kuu üksi punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks sai Soome küll puht sõjalises mõttes lüüa, aga Nõukogude Liit jättis maa okupeerimata ja leppis vaid kümnendikuga Soomest. Nimelt valmistusid Suurbritannia ja Prantsusmaa saatma Soomele appi oma vägesid aga Inglaste ja Prantslastega Stalin ei kavatsenud sõdida.
Kogu selle aja peeti läänerindel nn " kummalist sõda" (3.sept 1939-10.mai 1940) Lääneriigid hoidusid aktiivsest lahingutegevusest Saksamaa vastu olukord hakkas muutuma 1940 aasta kevadel, kui Saksa armee saavutas suurt edu. 1940 aasta aprillis hõivasid Sakslased neutraalse Taani ja tungisid Norrasse. 10. mail alustasid nad otsustavat pealetungi läänerindel. Vallutati neutraalsed Belgia ja Luksemburg, suruti vastu merd ja purustati inglise ja prantsuse vägede tuurid , nende riismed suudeti vaevu Inglismaale evakueerida. Juuni keskel langes Pariis ja Prantsusmaal dekapituleerus pealinn. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia. Mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill , Inglismaalt võitlust jätkavate prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal, kui kogu maailma tähelepanu oli pööratud Prantsusmaa katastroofile, sundis nõukogudeliit Baltimaid laskma oma territooriumile täiendavaid punaarmeelasi, moodustas Eestis, Lätis ja Leedus marionettvalitsused ja annekteeris need riigid augustis 1940. Aastail 1940 - 1941 toimus põhiline võitlus Saksamaa ja Inglismaa vahel. Võimsa briti laevastiku tõttu ei olnud Hitleril võimalik Inglismaale tungida . Londonit üritati põlvili suruda bolshevnikute õhu- ja allveesõja abil. Peale selle kandus sõjategevus üha enam kolooniatesse --- eelkõige Põhja-Aafrikasse kus Itaallased said Inglastelt lüüa ning kuhu seetõttu saadeti Saksa abivägesid. Sõja edenedes toetas USA aina avalikumalt Suurbritanniat, nn lend- lease 'i süsteemi kaudu, mis tähendas Aameerikas toodetud tankide ja relvade tasuta või võlgu tarbimist. Vastuseks hoogustus Saksa allveelaevade tegevus Atlandi ookeanil . Aastail 1940-1941 valmistusid nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa vastastikuseks pealetungiks. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit valmistasid üksnes rünnakuks, mitte kaitseks. Edu pidi saavutama see kes teist ennetada suudab. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa Nõukogude Liidule kallale. Esialgu saavutasidki saksa väed suurt edu ja tungisid sügavale Nõukogude territooriumile. Punaarmee kaotas juba sõja esimestel kuudel, miljoneid mehi. Langenute, haavatute , vangide ja ülejooksikutena ning enam-vähem kõik tankid. Kuid sakslaste pealetungi hoog hakkas varsti raugema kuna nõukogude impeeriumi sügavustest toodi rindele üha uusi reserve ning riigil oli õnnestunud evakueerida itta enamik sõjaks vajalikke tööstusettevõtteid ning lääneliitlased hakkasid punaarmeed lend-lease süsteemi kaudu varustama. Jätkus pikk ja ohvriterohke kurnamissõda. Hitleri lootused sõda kiiresti ära võita nurjusid täielikult pärast 1941 lõpus Moskva lahingu kaotamist ja sellele järgnenud punaarmee edukat pealetungi. Esialgu enamik võttis sakslasi vastu kui vabastajaid kuid pettusid uues võimus ruttu. Siiski toetasid eestlased, lätlased ja leedukad pigem Hitlerit, pidades teda kahest halvast väiksemaks. 17 aug. 1941 kirjutasid Churchill ja Franklin Delanor Roosevelt alla Atlanti hartale, milles deklareeriti natsliku Saksamaa vastase sõja ja oma riikide tulevikupoliitika põhimõtteid. Muuhulgas lubati selles dokumendis taastada kõikide teise maailmasõja käigus sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvus. Atlanti harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta. Tema tohutu tööstusvõimsus rakendati nüüd tööle võidu saavutamise nimel. 7. detsembril 1941 tegi jaapani laevastik üllatusrünnaku USA Vaikse Ookeani laevastiku peabaasile Pearl Harboris selle õnnestunud löögiga tagas Jaapan endale pooleks aastaks. Sõjalise ülekaalu kogu Vaiksel Ookeanil. Jaapanlased vallutasid Filipiinid, Indoneesia , Firma ja kogu ülejäänud Kagu-Aasia ning tungisid India ja Austraaliani. See-eest oli USA nüüd avalikult sõjas. Jaapanlaste edasitungile pandi piir juba 1942. aasta juunis. Kui nad kaotasid otsustava Mitteni merelahingu. Sealt edasi kuni sõja lõpuni kasutati impeeriumit ainult kui kaitsevahendina . USA sõjaastumine tähendas ka allveesõja aeglustumist, kuid ka siin toimus 42 aasta teisel poolel murrang. USA suutis toota uusi laevu kiiremini kui Saksa allveelaevnikud neid uputada suutis.
Norra teise maailmasõja käigus algas 1942 aastal. Lisarindel saavutati sakslased suurt edu jõudes välja Volga jõeni Stalingradi juures, Kaukaasiasse. Seejärel nad aga peatati Kaukaasiasse ja purustati mitu kuud kestnud Stalingradi lahingus. Novembris 1942 piiras punaarmee Stalingradi all ümber Saksa kuuenda armee (300 tuhat meest) ja sundis selle riismeid (511 tuhat meest) Novembris (1930 meest) kapituleeruma. Juba enne sõda Oktoobris ja Novembris oli toimunud põhja Aafrika kampaanias murranguline El-Alameeli lahing. Põhja-Aafrikast saabusid ka USA väed.
1943 aastal jätkus Hiteri Saksamaa allakäik. Lõplikult tuli lahkuda Põhja- Aafrikast oma liitlasväed maabusid Itaalias. Ida rindel murti Leningradi blokaad. Juunis 1943 võtsid Sakslased Kurski kaarel ette viimase suurima viimase pealetungi, mis lõppes aga suurima ebaõnnestumisega. Aasta lõpuks tõrjuti Saksa väed välja peaaegu kogu Ukrainast. Liitlasriigid olid oma võidus juba kindlad, ning tegid plaane sõjajärgse maailma ümberkujundamiseks. Seejuures õnnestus riik Lääneriikidel välja kaubelda suuri järelandmisi. Nii nõustusid Roosevelt ja Churchill 1943 aasta Novembri-Detsembri vahetusel toimunud Teherani konverentsil Balti maade jätkamisega NSVL-e.
Holokaust.
II maailmasõja käigus sattusid natside võimu alla miljonid juudid slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erirežiimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz , Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja
Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne.

Eesti 1950
14. aprill 2009. a.
15:28
2 peamist leeri Eesti NSV padrikus ?

Füüsiline terror Eestis

Metsavendade tegevus

Plaani ehk käsumajanduse olemus.

1949 aasta Märtsiküüditamine

EKP keskkomitee kaheksas fleenum ja selle otsused.

Hružovi sula aeg NSV liidus

Stagnatsiooni aeg Nõukogude liidus

Jõuline venestamine Karl Vaino ajal.

Noorte rahutused ja 40-kiri

Kolmed matused kolme aastaga

Eesti rahva ja keele hävitamise programm

Perestroika algus

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 64 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krisavi Õppematerjali autor

Õpetaja konspekt

ajalugu ii maailmasõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo konspekt

austria-ungari kaksikmonarhia türgi impeerium ja bulgaaria said esimeses maailmasõjas rängalt lüüa. Antant eesotsas suurbritannia ja Prantsusmaaga ning nendega hiljem liitunud itaalia ja ameerika ühendriikidega väljus sellest sõjast võitjana ( Antandi poolel olnud vene impeerium varises sisevastuolude tõttu kokku.). Esimeses maailmasõja tulemusena muutus põhjalikult euroopa poliitiline kaart. Tekkis terve rida uusi rahvusriike, sealhulgas eesti vabariik. Esimene maailmasõda puhkes paljude vastuolude teravnemise tõttu suurriikide vahel. Üheks peamiseks põhjuseks oli suurbritannia ja saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Esimese maailmasõja ajendiks oli sai austria ungari troonipärija herts hertsogi franc ferdinari tapmine 28 juunil 1914 Bosnias sarajevos. 28.juuli 1914 austria ungari kuulutas serbiale sõja esimesel augustil saksamaa kulutas venemaale sõja, kolmandal augustil saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Neljandal

Ajalugu

doc

Ajaloo konspekt.

29nov 1938 toimus Muchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa juhtide kohtumine, kus otustati Saksamaa nõudlused rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest.

Ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.

Ajalugu

docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

Euroopa riigid püüdsid kaasa aidata enamlaste kukutamisele kodusõjas, ei loonud 1920. aa alguses diplomaatilisi suhteid. USA tugevnes, paljud Euroopa riigid olid tema võlgnikeks. USA Kongress ei ratifitseerinud Versailles'i lepingut, riik loobus astumast Rahvasteliitu. Türgi territoorium vähenes, kaotas alad Lähis-Idas. Türgist sai ilmalik vabariik eesotsas kindral Mustafa Kemaliga. Lääne suurriigid pärast I maailmasõda Rahvusvahelised suhted 1920.a USA naasis isolatsionistliku välispoliitika juurde ja jäi kõrvale Rahvasteliidu tööst. Sksm rahulolematu Versailles'i rahulepingu tingimustega, aga täitis neid (peaminister Stresemann). Kommunistlikud riigipöördekatsed Bulgaarias, Poolas, Saksamaal, Eestis. Ükski Euroopa suurriik va Saksamaa ei tunnustanud kuni 1924. aastani NSV Liitu.

Ajalugu

doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail (Hitler sooritas enesetapu 30. aprillil). NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus (=andis tingimusteta alla). Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. (9. augustil alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu). NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud. V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon=liit · Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi,

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda kestis 1. september 1939 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit

Ajalugu

Rohkem sarnaseid