Eesti vabadussõda Kirjutan esse teemal Eesti vabadussõda ja filmi ,,Nimed marmortahvlil'' põhjal. Eesti Vabadussõda algas peale seda kui kirjutati alaa Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule. Olukord Eestis oli pingeline, sest kaitsevägi ei alles loomisel. Lahingutest võtsid osa ka kooliõpilased. ,,Nimed marmortahvlil'' algab sellega kui Tartusse pandi üles kuulutused, kus kutsuti mehi armeese. Rahvas oli tusane ja kisuti kuulutusi maha. Käämeril ja Käsperil tekkiis vaidlus kommunismi üle. Ahas ei teadnud kumma poolt olla, kas kommunistide või rahvuslaste poolt
1)Millal toimus vabadussõda? Vabadussõda toimus 1918 –1920 Vabadussõda algas 28. novembril 1918, kui Punaarmee ründas Narvat. 2)Miks algas vabadussõda? Sest Nõukogude Venemaa ei tunnustanud Leedu ja Läti iseseisvust ning alustas 1918 sõda Baltikumi vallutamiseks. 4)Kes oli sõja algul edukam? Sõja algul oli edukam venemaa, kes vallutas Narva, Võru, Rakvere ja Tartu. 1919. a jaanuari alguseks jõudis Punaarmee Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusele. 5))Miks näis sõja algul Eesti Vabariigi olukord lootusetu? Ainuke Eesti ohvitser, kes langes Vabadussõjas diviisiülemale vastaval ametikohal
Kellele või millele rajaksin ma ausamba? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõjas kaotati 3600 sõdurit, haavati sai 14000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. Vangi oli langenud 1000 eestlast, kes vahetati 10000 vangilangenud punaväelase vastu. Meie Eesti rahva ajaloos oli Vabadussõda üks kõige tähtsam sündmus: see oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele.
Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid
Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus. Eesti vabadussõda 19181920 Eesti Vabadussõda algas Narva all Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis.
Vabadussõda Autorid: Rauno Sander Karlo Kalamees Vabadussõda sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse säilitamiseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeese kuulusid kokku umbes 12000 meest. Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919. 12
Eesti Vabadussõda Vabadussõda · Vabadussõda oli 1918 aasta 28.novembrist 1920-nda aasta 2.veebruarini kestnud sõda Eesti Iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. · Vabadussõja osalised olid: Eesti, Nõukogude Venemaa ja Landesveer(Balti maakaitse). · Vabadussõda toimus nii Eesti, Läti, Peterburi ja Pihkva kubermangu Sõja alguses ... · Tundus suuremale osale eestlastest, et on mõttetu võidelda nii suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing
Tapa, Valga, Võru ja Tartu. 1919.a alguseks oli pool Eestit vallutatud. Punaarmee paiknes 35 km kaugusel Tallinnast. EESTI KOMMUNISTID. Vaenlase kõrval tungisid Eestisse ka eestlastest koosnevaid Punaarmee väeosi. Eesti kommunistid moodustasid Narvas oma valitsuse. Rahvas pettus õige pea kommunistides, sest nad ei täitnud rahva ootusi. Näiteks ei jaganud nad mõisnikelt ära võetud maid talurahvale. KAITSE KORRALDAMINE. Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 2 Sõja alguses ei uskunud paljud eestlased, et Eesti suudab suure Venemaaga edukalt võidelda. Eesti võitu uskusid peamiselt noored, kes astusid vabatahtlikena Eesti kaitseväkke. Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER.
tundsid seda ala hästi, oli neil ka palju suurem võimalus see sõda võita. Kui eestlased poleks tundnud kõike seda maa-ala nii hästi ei oleks nad ka võib-olla võitnud. See oli väga oluline faktor sõjas. Neljandaks väga oluliseks põhjuseks, miks eestlased võitsid vabadussõja võis olla see, et punaarmee oli veel eelmisest sõjast väga nõrk. Punaarmee oli nõrk, sest enne vabadussõda toimus Esimene maailmasõda. Esimene maailmasõda lõppes vaid vähem kui üks kuu enne vabadussõda. Eestlastel oli tänu sellele väga palju suurem võimalus sõda võita ja seda nad ka tegid loomulikult. Ma arvan, et nende põhjuste pärast oligi eestlaste jaoks vabadussõda ülimalt edukas. Ragne Reial 9. klass
Varbola Kool Referaat Vabadussõda 6.Klass Ragne Reigam 11.02.09 Sisukord 1. Tiitelleht.............................................................................................. 2. Sisukord............................................................................................... 3. Sissejuhatus......................................................................................... 4. Vabadussõda........................................................................................ 5. Vabadussõda........................................................................................ 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostas: Reelika Villak Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvumise säilitamiseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 - 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.aastal Lätis Landeswehr’ist ja nn. Rauddisviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõjakäik ● 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri, armeesse kuulus vähemalt 12000 meest. Eesti vabadussõda oli alanud. ● 12.mail läks Eesti armee üldpealetungile ja 25.mail Pihkva.
nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid)
nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid)
Landeswehri sõjas hukkus palju mehi ning tänu sellele oli raske Venemaale vastu saada. 7. Milline riiklik tähtpäev on seotud 1919. aasta suve sündmustega? 23. juuni - Võidupüha 8. Kirjelda Tartu rahu sõlmimist: kuupäev, olulisemad osalejad (diplpomaatide nimed), rahulepingu sisu ja tähtsus poolte jaoks. 1920. aastal toimus Eesti Vabariigi esindaja ja Nõukogude Venemaa esindaja kokkusaamine, kus võeti vastu Tartu Rahulepe. Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin. 9. Millised raskused, probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda? Tuli alustada nullist oma rahasüsteemiga. Vabadussõjaga tekkis suur välisvõlg. Põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimise ja tööloomade rekvireerimise. 10
* Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi
EESTI VABADUSSÕDA Cerle Siim 9.Klass PÕHJUSED TOIMUMISE AEG/KOHT MIS ON EESTI VABADUSSÕDA? SÕJAS OSALEJAD JA JÕUDUDE VAHEKORD VABADUSSÕJA KÄIK 1918, 1919 EESTI KAART VABADUSSÕJAS EESTLASTE EBAEDU PÕHJUSED VABADUSSÕJA LÕPP EESTLASI ABISTASID EESTLASTE JUHID TARTU RAHU KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vabad ussoda.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914- 1920_Esimene_maailmas %C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss %C3%B5da/ Lähiajalugu ajaloo õpik 9.klassile 1 osa
põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees. Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. See oli see leping, mis lubas NL enda väed sisse viia, et kaitsta Eestit. Küüditamine- inimeste sunniviisiline ümberasustamine. See on
1) Aeg : Vabadussõda toimus 1918 a. 28.novembrist kuni 1920 a. 3.jaanuarini . 2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10.30 j õustus vaherahukokkulepe. 6) Tagajärg : Sõlmiti Tartu rahuleping. Allikad : · www....
telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse. Peagi leiavad poisid endid veriselt ja jõhkralt sõjarindelt. Esimene Eesti Vabariik – (4.-9.osa) ilus elu, palju armusuhteid.
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Eesti vabadussõda- Vabadussõda pidas Eesti oma iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918.a. 28. novembrist 1920.a. 3. jaanuarini Nõukogude Venemaa ja 1919.a juunis ja juulis Landeswehri vastu.
moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga. Sõjavägi oli varustatud moodsa ja küllusliku käsirelvastusega, omas 2000 kuulipildujat, 300 suurtükki, 10 soomusrongi, 12 soomusautot ja tanki, 28 lennukit, 25 sõjalaeva ja paarkümmend abilaeva. Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Vabadussõjas langes 5000 Eesti sõdurit.
Riigimees Jaan Poska ja Tartu rahu Igal asjal siin maailmas on olemas algus ja lõpp. Igavesti ei kesta meie lihtsurelikus maailmas midagi, ka mitte sõjad. Eesti vabadussõda on ilmselt sündmus, mida teab iga eestlane kui võitlust oma isamaa iseseisvuse nimel. Nii palju ohvreid, võitlusi, lootusi, ootuste purunemisi, kurbust, mis viisid lõpuks rahuldava otsuseni-Tartu rahuni. Nimelt algas 28. novembril 1918. aastal Eesti vabadussõda. Põhjusi oli mitmeid, miks kõik algas. Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes riikides, sealhulgas Eestis, kus taheti kehtestada nõukogude võim. Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased, kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist.
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi
RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed, Kreenholm,turumajandus,viinavabrikud, Eestis toodeti peaaegu kõike, väliskapital, hea geogr.asend, rahvaarvu kasv,eestlased rohkem linnades. 1905a.REV. Vene-Pr. sõda, Verine Pühapäev, 17.10 manifest, parteid (J.Tõnisson), VSDTP(bols,mens) ESIMENE MAAILMASÕDA 10/100, ohvitserid (vabadussõda), hajutatus; puudus, hindade tõus 1917 Nikolai II loobus troonist (2), Ajutine valitsus, nõukogud, Jaan Poska kubermangu komissar(esim.), aj...
Eesti Vabadussõda Sissejuhatus Tähtis sündmus Toimumisaeg (1918-1920) Edukus Eesti vabadussõda 1918-1920 Keisri kukutamine venemaal Maavalitsuse tekkimine (19. veebruaril 1918) Sinna kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Manifest (kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus) Ajutine valitsus Peaministriks sai Konstantin Päts Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud! Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks
riskides oma eluga. Kuid siiski jätsid paljud oma lähedased ja läksid sõtta. Selle sõja juures oli kõige jubedam see, et paljud eestlased sõdisid venelaste poolel eestlaste vastu, näiteks peres oli kaks poega ja üks poeg sõdis Eesti poolt teine, aga Punaarmee poolt. Põhjused miks Punaarmeesse mindi oli küll kõigil erinevad, kuid eks igalühel oli mingi inimlik põhjendus. Nii oligi väga raske sõdida teades, et sa võid oma kuuliga tappa oma kunagise tuttava. Eestile oli see vabadussõda üks edukamaid sõdasi üldse lähiajaloos, kuid rahvale olid sõja mõjud väga laastavad, kuna eestlased sõdisid mitmel rindel
VABADUSSÕDA Andre Erik 9.Klass 2014 VABADUSSÕJA ALGUS Vabadussõda algas 1918. aasta 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Punaarmee ründab edasi ning kiirelt vallutab Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. VASTUPEALETUNG 7. jaanuar aastal 1919 läks 1. veebruar Rahvavägi üle vastutungile. Lisavägede Vabastati: abil sai Eesti Tapa pind Kunda vaenuvägedest
· Balti hertsogiriik · ``Keelan, käsen, poon ja lasen`` Saksamaa I okupatsioon Novembrirevolutsiooni tõttu 3. november 1918. a. (ülestõus Kielis) väljub Saksamaa sõjast ja annab võimu Eesti valitsusele. Relvasis Eesti armeele ei anta. · 9. november 1918. a. Wilhelm II põgeneb Hollandisse. · 11. november 1918. a. Compiegne`i vaherahu; EV AV taas koos. · 13. november 1918. a. Nõukogude Venemaa tühistab ühepoolselt Bresti rahu. Eesti Vabadussõda 1918-1920 · 1918. a. 22 november enamlaste I rünnak Narvale. · 1918. a. 27. novembril võtab Eesti Valitsus pärast pingelist arutelu vastu otsuse hakata Nõukogude Venemaale vastu Vabadussõja algus. Eesti Vabadussõda 1918-1920 VABADUSSÕDA 1918. a. 28. 11- 1920. a. 2. 02. Eesti Vabadussõda 1918-1920 1918. a. 29. novembril kuulutavad bolsevikud Narvas välja EESTI TÖÖRAHVA KOMMUUNI (J. Anvelt) eesmärgiga näidata, et Eestis toimub kodusõda.
3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Kommunistlik Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt Eesti Vabariigi sõjaline ebaedu EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitsusel polnud vajalikku varustust ega laskemoona, samuti puudus ka sõjavägi. Rahval...
lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest tagasi tulnud Maapäeva liige Hugo Kuusner, kes teadis, et Päästekomitee tahab Eesti Vabariigi välja kuulutada Eesti polgu kaitse all Haapsalus. Ja kui see ei õnnestu, siis Pärnus, kust enamlased olid juba lahkunud ja kuhu Saksa väed ei olnud veel jõudnud. Tallinnast saabus 23. Veebruari päeval Pärnusse Maapäeva asjade valitseja Jaan Soop. Võttis
vägivallavalitsusest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma." Nii algas 1918. aastal 24. veebruaril Päästekomitee liikmete poolt ette loetud ,,Iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele". Sellega oli EV välja kuulutatud, kuid selle püsimajäämine oli kaheldav, seda Saksamaa ja Nõukogude Venemaa poolt tekitatud ohu tõttu. 10., 11. slaid Vabadussõda 28.novembril 1918 algas ametlikult Vabadussõda. Eelnevalt peeti Aleksander Tõnissoni juhtimisel nädal aega edukaid kaitselahinguid Narva all. Esimese linnana langeski Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun. Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast. Sõja algus oli Eesti kaitsjatele ebaedukas. Puudus oli relvadest ja võitlusmoraalist. Noorte koolipoiste ja üliõpilaste võitlustahe oli siiski suur
Vabadussõja puhkemine Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude venemaa vastu. Sõda kestis 1918.aasta 28.novembrist 1920.aasta 3.jaanuarini (402 päeva). Vabadussõda on väga oluline sündmus Eesti ajaloos ning see puhkes paljudel erinevatel põhjustel. Esimese maailmasõja lõpuaastatel oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Armee oli demoraliseerunud, tehased seisid, linnad nälgisid ning
1. Vabadussõja algus ja lõpp 28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 2. Eesti Vabariigi väljakuulutamine (täpne kuupäev) 24.veebruar 1918 3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) - algus ja lõpp. 1934-1940 Teemad/küsimused 1. Eesti vabadussõja põhjused 1. Taheti Eesti Vabariiki, säilitada riiklik iseseisvus ehk Eesti nn kaitsevõitlus punaarmee eest 2. Venelased tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused riigipiirid 2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 1. Vastaste arvuline ülekaal- rahvaväe loomine oli alles algusjärgus 2. Relvastust ja varustust oli vähe 3. Madal võistlusmoraal- inimesed ei tahtnud enam relva kätte võtta 4. Otstarbeka juhtimise puudumine 4. Landeswehr'i sõda osapooled - eestlased, lätlased, baltisakslased
Esimene võimalus avanes pärnus 23. veebruaril, selle luges ette Maapäeva liige Hugo Kuusner Endla rõdult. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati AV, mille esimeseks peaministriks sai K. Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse Saksa vead ja AV saadeti laiali. Algas Saksa okupatsioon, mis kestis 1918. Aasta novembrini. Siis taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt ja Punaarmee nägi selles oma võimalust ja tungis üle Narva jõe, algas Vabadussõda 4. 28. Novembril 1918. Algas Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale. Alguses oli Punaarmee edasitung väga kiire, järjest langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid: 1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta
Saue Gümnaasium Referaat Vabadussõda Saue Gümnaasium Gunnar Mizer 9c. klass 30.12.2012 Saue Gümnaasium Eesti Vabadussõda 02.11.1918-02.02.1920 Vabadussõda pidasid noore Eesti Vabariigi väed Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (Punaarmee) ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist
suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest
suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik. Senised kubermanguvõimud sunniti lahkuma. · Ajutine valitsus nimetas Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska, kellest
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Põhjused • Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine • Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis • Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest • Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner
· Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina · 1920 kui Vabadussõda saab läbi saadetakse Gailit ajakirjanduse ataseeks Riiga. · 1922 teeb ta väikese tiiru Euroopas ja elab seal kaks aastat. · 1924 asub ta elama Tartusse ja töötab seal kutselise kirjanikuna · 1932 saab Gailitist Vanemuise Teatri direktor · Tuleb Tartust Tallinna ja töötab edasi kutselise kirjanikuna
VABADUSSÕDA 19181920 Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 9A klass Õa2011/2012 *Sissejuhatus Click icon to add picture Click icon to add picture * Enne Vabadussõda lõppes I Maailmasõda, selle lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28
saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 28. novembril 1918. aastal toimus relvakokkupõrge Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee kahe diviisi suuruse üksuse jõududega (kokku 12 000 meest),sealhulgas selle kooseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Korraldati mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku Eesti kaitsejõududesse ainult 13 500 meest. Põhilise osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. 24. veebruaril 1919. aastal kandis kindral J. Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud
Taasiseseisvumisel tuli jagu saada eelkõige riigisisesest okupatsioonist. Üheks sarnasuseks pidada seda, et Eesti kasutas ära olukorda, kus Venemaa oli väga raskes seisundis, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele. Nimelt Venemaa majanduses valitses suur kaos, eestlased ja teised rahvad püüdsid eralduda impeeriumist. Venemaa nõrgenemine toimus aastal 1918, mis andis Eestile võimaluse kuulutada välja iseseisvusmanifest. Iseseisvumiseks tuli maha pidada Eestil raske Vabadussõda, mis oli aastatel 1918- 1920. Taasiseseisvumine toimus Eestil hoopis teistmoodi. Seekord toimus see rahumeelselt, kuna Nõukogude Liidus oli alanud perestroika, nn laulev revolutsioon. Lisaks veel toimusid ka mitmekesised rahvaüritused, näiteks nagu Bali kett ja Eestimaa laul, millest võtsid osa mitmed riigid. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisel on mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Suurimaks erinevuseks võib välja tuua selle, et iseseisvumiseks tuli maha pidada Vabadussõda
rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner. abi saadi välisriikidelt:tallinna saabus Briti laevastiku eskaader, vabatahtlikud Soomest, mõne võrra hiljem tuldi ka Taanist ja Rootsist. Detsembri lõpul hakasid rahvaväe üksused andma punarmeele valusaid vastu lööke ning 1919aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati. Kuid vabadussõda polnud veel kaugeltgi lõppenud. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia Eesti sõjategevus Eestist väljapoole. LÕPP- nov.1919 jõudis puanarmee uuesti eesti piirini ning terve detsembri kuu tuli rahvaväel tõrjuda punaarmee üli vägevaid rünnakuid Narvale. Rinde olukord halvenes, mis tõttu tõusis sõja lõpetamis vajadus ja Jaan Tõnissoni valitsus otsutas minna läbirääkimistele. Rahulepingule kirjutati alla alles 2.Veebruar 1920 (Jaan
28. Animism- hingeusk 29. Uusikaupungi- rahuleping 1721 30. Pietism- usuvool luteri kirikus 31. Tartu ülikooli teadusosakonnad olid- arsti-,õigus-,usu- ja filosoofia. 32. Mahtra soda toimus- 1858 33. Stagnatsioon majanduslik,kultuuriline ja poliitiline seisak riigis 34. Dissident-teisitimõtleja ja riigi poolt tagakiusatud isik 35. Vaikiv ajastu-1934-1939 1. Eksamil tuleb kirjutada 1 arutlevat jutuest.Vali nende teemade hulgast endale meeldivam. Vabadussõda ja Tartu rahu. 2. Maailmasõda Talupoegade elu ja olu läbi sajandite Rootsi aeg eestis Ärkamisaeg ja rahvaste liikumine 19.saj. Eesti taasiseseisvumine Riikide vahelised organisatsioonid (ÜRO,NATO) 2. Tunda ja osata kirjeldada lühidalt järgmiseid organisatsiooni ja lippe. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu
Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
