§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse
mitteaadlike süüasjadega Maakohtud Liivimaal igapäeva asjade kohtud Ülemmaakohus Raskemate kuritegude lahendamise kohus Eestimaal Õuekohus Raskemate asjade lahendamise kohus Liivimaal Adrakohtud Kohtud, mis tegelesid Eestimaal asjadega. Sillakohtud Kohtud, mis tegelesid Liivimaal väiksemate karistustega ja Reduktsioon Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Restitutsioon Mõisade tagasiandmine nende õigetele omanikele Aadlimatriklid Rüütelkonna liikmete nimekirjad George Browne Riia kindralkuberner, kes viis täide asehalduskorra Asehalduskord Eesti- ja Liivimaa esiotsa pandi ühine asevalitseja Linnaduuma Rüütelkond Eestimaa rüütelkond- selle moodustasid aadlikud Põhja-Eestis, mis oli Rootsi võimu all. (Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad.) Jesuiidid Katoliku mungaordu liikmed Superintendent Kubermangu kõrgeim vaimulik
Vasta küsimustele õpiku teksti põhjal (lk101) Miks vajas Venemaa baltisaksa aadli toetust? Venemaa võit Põhjasõjas kujundas põhjalikult ümber jõudude vahekorra Põhja-Euroopas, ei võinud Venemaa oma vallutuste püsivuses sugugi kindel olla. Seetõttu oli Vene võimule tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. 2. MÕISTED: seleta mõisted kasutades õpiku teksti Restitutsioon – s.t Rootsiu valitsusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Aadlimatriklid – Üksnes immartikuleeritud (aadlinimekirja kantud) aadlikud omasid Eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade priveleege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Asehalduskord (наместничество) – Eesti-ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk .
soodsaile majandusoludele, suuremate epiteemiate puudumisele ja suhtelisele rahuajale. Balti provintsid olid Venemaale tähtsad, kuna nendest sõltus uue pealinna Peterburi julgeolek, st koondati siia arvukas väekontigent, mille ülalpidamine kuulus valitsuswe ja kohalike võimude esmaste ül hulka. Eesti-Saaremaa rüütelkonna omavalitsus kinnitati ja Liivimaa oma taastati. Baltisaksa aadli eesõiguste kinnitamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Rüütelkondade täiskogu-maapäev käis koos iga 3 aasta järel. Seal valiti omavalitsus-,kohtu- ja politseiasutuste ametimehed, arutati kubermangu asju, keskvõimude ettepanekuid jne. Kõigi Balti rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Rüütelkondade eesotsas seisis rüütelkonna peamees Eestimaal ja maamarssal Liivimaal. Aadli positsioone tugevdas järsult Peeter I pool läbi viidud mõisade restitutsioon, millega
Lõppes rootsi aeg Eestis. Balti erikord - Erikord, mille kohaselt Balti aadlitel ja linnadel olid Vene ajal teatud privileegid: 1)Kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused 2)Säilis kirkukorraldus, luteriusk 3) Säilis saksakeelne asjaajamine 4) Säilis tollipiir Venemaaga, tollivaba viljakaubandus Rootsiga 5) Tallinnas ja Riias valitsesid kindralkubernerid (nt. iirlased, rootslased jne.) 6) Maapäevad tegustesid edasi 7) Rüütelkonna suur võim 8) 1730. 40.-ndatel aastatel koostati aadlimatriklid (aadli suguvõsade nimekiri) Reduktsioon Karl XI poolt läbi viidud reform, millega võttis riigile tagasi eramõisad, tekkis juurde palju riigimõisaid ehk kroonumõisaid. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Aadel sai ka tagasi endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel 1730.-40.-ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad
mõisnik muutus rentnikuks ja pidi riigile maksma. Seati sisse vakuraamatud, kuhu olid üles märgitud talpoja kohustused mõisa ees. Riigiststud müisades kaotati pärisorjus. Resitutsioon-Mõisade tagasi andmine aadlikele Vene ajal, kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine Asehalduskord- Katariina II kord ple Venemaa ja Liivi-ning Eestimaal (1783) Balti valitsuskord läheb ple Venemaale, linnadesse tulid vene seadused, kohtusüsteem jne. Aadlimatriklid kaotasid kehtivuse (pearahamaks) Pearahamaks- Katariina II poolt kehtestatud maks, mida pidid maksma vaid täisealised mehed. Aitas määratleda rahvaarvu. Talupoegade eest pidi maksma mõisnikud. Katariina II- Vene keisrinna, püüdis käituda valgustatud monarhina, proovis viia läbi venestamist Eestis ning lõi asehalduskorra, püüdis talupoegi aidata Põhjasõda- 1700-1721; toimus enamusjaolt Rootsi ja Venemaa vahel; lahingu
16.septembril 1629.aastal sai Rootsi terve mandriosa endale Altmargi vaherahuga. Baltierikord oli Liivimaa ja Eestimaa mõisnike eriõigused Põhjasõja järgses Vene võimu koosseisus. Reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse võtmine. 17301740.aastal koostati rüütelkonna liikmete erilisi nimekirju, mida nimetati aadlimatrikliks. Üksnes aadlinimekirja kantud aadllikud omasid Eesti ja Liivimaa poliitilise ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete aadli suguvõsade eesõigusi Venemaa ja Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Talupoegade olukord siinsed talupojad olid pärisorjad, keda mõisnik võis pärandada, vahetada või müüa, nagu muud mõisa vara. Talupoeg kuulus üheskoss maa ja varaga mõisnikule. Vakuraamat oli talupoegade talude ja nendel lasuvate koormiste(maksude) nimekiri Eesti ja Läti aladel. 3) Põhjasõda. Vastus: Põhjasõda oli 17001721
Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu. Venelased tahtsid baltisakslastega hästi läbi saada.
* Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi.
* Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? * Taastati Balti autonoomne maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik va. vene rubla ja sõjavägi.
Frederik IV Taani kuningas, juhtis taani vägesid Põhjasõjas Karl XII Rootsi kuningas, juhtis rootsi vägesid Põhjasõjas August II Saksi kuurvürst, juhtis saksi vägesid Põhjasõjas BALTI ERIKORD Tunnused Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad (poliitilised ja majanduslikud eesõigused) Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest Venemaa ei võinud oma vallutuste püsivuses kindel olla. Tulemused Siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine
Eesti- ja Liivimaal puudus üldine koolikorraldus, igas kihelkonnas valitsesid kooliõpetuse suhtes omad põhimõtted. Mõisnikel avanes võimalus tagasi võtta koolimaad, mis enne sõda olid eraldatud koolmeistri ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Karl XII - Rootsi kuningasaastatel 1697–1718. Poltava lahing - toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709. Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid olid aadlikorporatsioonidesseimmatrikuleeritud aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Katariina II oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796 Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks talurahva ajaarvestusmeetod arvestati mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Vennastekoguduse - ehk hernhuutlaste liikumine Anton thor Helle - saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees
a-ni, siis alles hakkas see arenema. Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest. Poliitilised muutused: Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon:
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga
1804, kodu-uurija ja literaat. August von Kotzebue- kirjanik, kes asutas 1784. aastal Tallinnas Eesti esimese teatritrupi Anton Thor Helle- tõlkis Vana Testamendi eesti keelde Mõisted: Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-Liivimaa, maapäev, maanõunike kolleegium, rüütelkonna pealik, maamarssal, meeskohtud, maakohtud- maakonna tasandil kohus Liivimaal, Ülemmaakohus, Õuekohus, adrakohtud, sillakohtud, reduktsioon, restitutsioon, aadlimatriklid, George Browne, asehalduskord, linnaduuma, rüütelkond, jesuiidid, superintendent, pietism, hernhuutlased Rahulepingud (aeg, osapooled, sisu): Jam Zapolski- 1582. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Poola vahel, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale Pljussa- 1583. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, mis jättis Rootsile nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1590. aastal puhkes taas sõjategevus. Täyssinä- 1595
venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti erikord andis aadlikele väga laialdased võimupiirid, Vene valitsus siseasjadesse praktiliselt ei sekkunud. Rootsi ajal alguse saanud rüütelkonnad mängisid Vene võimu ajal väga suurt rolli. Rüütelkonda saamiseks loodi aadlimatriklid, kuhu kanti vanad Balti aadli suguvõsad ning ainult need aadelkonnad võisid kuuluda rüütelkonda. Balti erikorral oli nii positiivne, kui ka negatiivne roll. Rootsi ajal kehtestati ametlikult pärisorjus, kuid kõik pärisorjuse tunnused tekkisid just nimelt Vene võimu ajal. 1739. anti välja Roseni deklaratsioon, mida loetakse pärisorjuse lõplikuks kinnistamiseks. Balti erikord kehtis kuni Katariina II võimule tulekuni, kes hakkas asju muutma. Oli läbi ja
Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni? Johann Köler 9. Miks astus rahvas massiliselt vene õigeusku? Sest vene tsaar lubas õigeusku astujatele venemaal maad. 10. Suurim talurahvarahutus 1858? Mahtra sõda 11. Millise kultuuri kasvatamine muutus 19. sajandi 2. veerandist alates ulatuslikuks
Opositsioonis: Patkul( liivimaa maanõunik) eestis tõi reduk kaasa suure pahameele mõisnike poolt. Kodukarjaõigus-mõisnik võib talupojale ihunuhtlust anda VENE AEG: pärast põhjasõda Balti erikord *põhjus: balti-sks aadlikele erikohustuste jaoks et soodustada koostööd. *restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi
Kohtuvõim talupoja üle kuulus maanõuniku arvates vaid rüütelkonnale,mitte riigile.Seda deklaratsiooni asustoetama ka riigivõim, kaotades talupoegadel kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused.asehalduskord- Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783-maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Hingeloendused,1765 positiivsed määrused-e. Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks, talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.uued usuvoolud-pietism(taotles usu
tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse.
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15
asehaldusaja tunnus]. Liivimaa kubermangus Pärnu maakond jagati kaheks (eraldati Viljandimaakond) Tartu omast Võru, Riia mk Valmiera mk ja Võnnu mk-st Valga. Viimased 4 mk säilisid ka pärast asehaldusaega. Selline haldusjaotus kehtis aastani 1917. Kõikide linnade linnaõigused taastati (linnade läänistus lõpetati). Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks,
Maaelu 18. sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi
2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa Keisririigis, Nõukogude Venemaal, Vene SFNV-s ja Nõukogude Liidus 7. Kindralkuberner - monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses / korraldab kogu piirkonna elu. 8
pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning andnud selleks vastava tõotuse. ▪ Liivi sõda- koondnimetus Vana-Liivimaa aladel aset leidnud relvakonfliktidele 1558-1583 aastatel. ▪ Põhjasõda- 1700-1721, Läänemerel Rootsi, Venemaa, Taani ja Saksimaa vahel aset leidnud sõjaline periood. ▪ Reduksioon- riigistamine, oma maa/riigi tagasivõtmine. ▪ Restitutsioon- maa/riigi tagasi andmine endisele omanikule. ▪ Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. ▪ Balti erikord- Eesti-, Liivi-, Saare-, ja Kuramaal baltisaksla aadli omavalitsussüsteem. ▪ Asehalduskord- 1783 a. baltikumile laiendatud uus halduskord. ▪ Pearahamaks- asehalduskorraga kehtestatud maks, mida pidid maksma mõisnikud iga talupoja eest. ▪ Hingeloendus- Katariina II poolt korraldatud isikute loendus. ▪ Rüütlimõis- eramõisad, kuulusid enamasti baltisaksa mõisnikele.
2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu, Narva) oli varemeis, põllumaa oli sööti jäetud. 2.Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( inimesi oli alles jäänud u. 150000 ringi) 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut? Taastati Balti autonoomia maariik, mis oli peaaegu iseseisev riik, kui välja
Reduktsiooni tulemusel kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Võimu korraldus Vene ajal Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. Restitutsioon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle.
põhjasõja ajal antud lubaduse. ○ Privileegid baltisakslastele: ■ Restitutsioon - riigistatud mõisad tagastati omanikele tasuta (mõisnik ei pidanud enam renti maksma) ■ Aadlikud ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse (s.t kehtima jäid senised seadused, maksekorraldus ja kohtusüsteem) ■ Koostati aadlimatriklid (s.t vaid seal kirjas olevad aadlikud omasid eesti aladel poliitilisi ja majanduslikke eesõiguseid) - need aitasid ära hoida suurt venelaste migratsiooni siia ■ Täielik võim talupoegade üle ■ Tollipiir Venemaaga (venelased ei saanud tulla kauplema) ■ Säilis luterlus põhiusuna (mujal Venemaal õigeusk) ja saksakeelne asjaajamine
monarhiani. * politseilised mõisnike hulgast Eesti kubermangus ülesanded valiti kohalike Adrakohtunikud, Liivimaal mõisnike hulgast. Eesti sillakohtunikud. kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Rüütelkondade Toetasid kindralkuberneride Toetasid võimu. 1730-1740 koostati positsioon ja võimu. Neid oli 3, 1) Eestimaa, rüütelkonna liimetele aadlimatriklid. ülesanded. 2) Liivimaa ja 3)Saaremaa Poliitilised ja majanduslikud rüütelkond. Koondasid siinseid eesõigused uustulnukate eest. Ainult aadlikke jakaitsesid nende põlisaadlikud said rüütelkondadesse õigusi ja huve. Lahendasid astuda. . Katariina II valitsusaja paiku kohalikke küsimusi. saadeti rüütelkondade ja maanõunike
Lääne Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Balti erikord kehtis põhijoontes kuni 19.saj. lõpu venestamisreformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtinud nn asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Balti ja asehalduskord 1. Balti erikord: Restitutsioon Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle Maksukorraldus Luteri usk, saksakeelne asjaamamine Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad Aadlimatriklid Justiitkolleegium Säilis linnade omavalitsus Väikelinnad mõisniku võimu all 2. Positiivne Balti erikorra puhul Tõke Venemaa ja Balti vahel Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära Välistas kolonisatsiooni Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne- Euroopaga Tagas siinsete alade kiire arengu 3. Negatiivne Balti erikorra puhul Baltisaksa aadli piiramatu võim Eestlaste õiguste mahasurumine
Kui Venemaal teostas kubermangureform, millega kubermangude valitsemist ühtlustati, siis seadis Katariina eesmärgiks, et reform laineks ka Balti kubermangudele. 1782 aastal kaotati Balti kubermangude tollipiir Venemaaga ja aasta hiljem teostati kubermangu reform, mis tähendas sisuliselt Balti erikorra kaotamist. Tulemuseks oli nn. asehalduskord, sest sell ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. Rüütelkonna ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse kõik aadlikud võrdsustati, kroonu ametnike arv mitmekordistus. Otsustavalt reformiti kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. a. Lisati kolm uut maakonda (Pihkva, Viljandimaa ja Võrumaa) b. Mõlema kubermangu etteotsa nimetati ühine asehaldur. c. Maanõunike kolleegium rüütelkondades ja raed saadeti laiali. d
saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal
1680 reduktsioon vt. punkte Johann Reinhold Patkul Saadeti laiali maanõunike kolleegium, maapäev allutati keskvõimule Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid Rüütelkonnad --------------- kõiki kohalikke küsimusi Aadlimatriklid-erilised Rüütelkonnad säilusid, nende Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti
abilisteks määratud kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsus teostasid rüütelkonnad, säilitades Rootsi valitsusajal kujunenud organisatsioonilise struktuuri. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. Kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada, nõutades endile kohad kiriku juhtorganites. 173040 koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Üksnes immatrikuleeritud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Kohtu ja rahandusasjade ajamiseks loodi Peterburis Balti kubermangude jaoks eraldi ametiasutused: Eesti ja Liivimaa asjade justiitskolleegium ning Eesti ja Liivimaa asjade kammerkontor. Omavalitsus säilis ka linnadel
· Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine.
ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad 18.Mis on aadlimatriklid? (sisu?) Rüütelkond. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. 19.Millised muutused toimusid mõisamajanduses peale Põhjasõda? Era ehk rüütlimõisad Riigi- ehk kroonumõisad Kirikumõisad ehk pastoraadid Tähtsaks muutus teraviljaeksport
Venekeskvõimu kõrgemateks esindajateks said tallinnas ja riias ametisse määratud kindralkubernerid.(venearmees karjääri teinud välismaalased.) valitsusohjad jäid enamasti kohaliku aadli hulgast kindralkuberneri abiliseks valitud kahe valitsusnõuniku kätte. Maapäevadele ei kutsutud enam linna esindajaid nagu see varem oli. Ka kiriku üle püüdsid rüütelkonnad kontrolli kehtestada. Nõudes endale kohti kiriku juhtorganites. Koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult need kes sinna kuulusid omasid eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nad pidi kaitsma siinsete aadlike privileege venemaalt ja saksamaalt tulnud uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Väiksemad linnad olid läinud ümbruskonna mõisnikke kätte, elanikke sunniti nagu talupoegi mõisatesse tööle. Poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodaniku õigusi jagas linnavalitus raad . omavalituse kõrgem ladvik maanõunikud ja raehärrad
Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate
Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord-Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused.1765 positiivsed määrused-talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.Valgustussajand(18
ja kuigi suuremalt jaolt jäid need elluviimata, siis oli ikkagi tegemist esimese tõsiselt võetava katsega parandada talupoegkonna olukorda. 1783. aasta toob suuremad muutused ka Baltikumi. Nimelt, Katariina II andis ukaasi, millega 3. juulil 1783 kehtestati Baltimaades asehalduskord. Nii Eesti- kui Liivimaal samasugune valitsemiskorraldus nagu Vene riigi teistes osades- valitsemisviis ühtlustus. Siinsed maakonnapiirid muutusid, korrigeeriti ametnike arvu, aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (aadlike õiguslik seisund võrdsustati). 1785. aastal hakkas Baltikumis kehtima ka uus linnaseadus. Kõik vabad linnaelanikud said nüüd kodanikuõigused, kauplemine ja käsitööline tegevus muutus vabamaks- kõigil õigus sellega tegeleda. Samuti laiendati linnade omavalitsuses erinevate ühiskonnakihtide rolli, kuid vaatamata sellele omas keskvõim linnade omavalitsuste üle tugevat kontrolli. (Laur, M 2000, lk 222) Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796
kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema. Loonusrent on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. Aadlimatriklid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 18. sajandi keskel koostatud ametlik nimistu, mis sisaldas rüütlekonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid. Kubermang- suurem haldusüksus Venemaal, mis jagas Eesti kaheks. Kindralkuberner- oli kubermandude kõrgem haldusametnik, kes teostas järelvalvet tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Talle allusid kumbermangu politseiasutused ja sõjaväeosad. Balti erikord- oli Balti kubermangude laialdane omavalitsus Vene riigi koosseisus.
8. Mõisted Reduktsioon Karl XI alustas erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmist. Üldjuhul kuulusid reduktsiooni alla vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. Restitutsioon Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati sellega. Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Aadlimatriklid 1730.-1740. aastal tehtud rüütelkondade erilised nimekirjad. Üksnes aadli nimekirja kantud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslike eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord Sellega kinnitati Baltikumi valitsemise põhijooned koos Uusikaupungi lepinguga . Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse
Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. Eestimaal võisid vaid immatrikuleeritud aadlikud omada rüütlimõisaid ja osaleda maapäeval. Kirik läks rüütelkondade kontrolli alla. Baltisakslased olid mõjukad Peterburi õukonnas. Suur osa Vene ohvitseridest olid sakslased. Vastutasuks oli baltisaksa aadel täiesti tsaaritruu. Põllumajandus ja talurahva olukord Peterburi läheduses ja riiklikud tellimused Vene armee varustamiseks vilja ja viinaga avasid
2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7. kubermang endine haldusüksus vene keisririigi ja NSV ajal 8. kindralkuberner asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses, korraldab elu. 9. balti erikord baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemereäärsetes provintsides 10
11. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? · Balti erikord baltisaksa aadli ja linnade privileegid ning omavalitsus Venemaa koosseisus · Kehtisid endised seadused ja maksukorraldus, valitses luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir · Vene keskvõim oli huvitatud vallutuste püsimisest kohaliku baltisaksa aadli toetusel · Kohalik aadel sai tagasi Rootsi riigistatud mõisad; aadlimatriklid tagasid poliitilised ja majanduslikud eesõigused 12. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukorrast lähtudes. · Negatiivne: Aadel sai koos mõisatega tagasi õigused talupoegade üle Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes säilitas eestlaste õiguste allasurumise · Positiivne: Erikord välistas Vene kolonisatsiooni, säilitas maa kultuuri ja omapära
1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2. valiti ametimehi omavalitsusse 3. valiti haagi- ja sillakohtunikke
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik
kirikuvalitsus ja maksusüsteem. Kubermangude eesotsas kindralkubernerid. Kohalikke aadlike koondasid rüütelkonnad, käisid koos Maapäeval. Vahepeal teostasid võimu 12 maanõunikku. Igapäevaseid küsimusi lahendasid maakindral ja maapealik. *Kohtukorraldus: 3-astmeline. 1)Mees- või maakohtud. 2)ülemmaa või õuekohus. 3)sai edasi kaevata kuningale. !*Karl XI valitsusrefrm !*reduktsioon !*Johan Reinhold Patkul- !*Võimukorraldus Vene ajal !*Balti erikord !*Restitutsioon !*aadlimatriklid !*KatariinaII !*asehalduskord(millal, millised ümberkorraldused) Mõis ja talu: *Mõisatüübid: 1)eramumõisad e rüütlimõisad 2)Kroonumõisad e.riigimõisad-anti rendile 3)kirikumõisad e pastoraadid-elatasid kirikuõpetajat 4)Eraldi mõisad linndel ja rüütelkondadel *Tegevusalad-1)teravlijaeksport-rukkis, oder. 2)viinapõletamine-õigus vaid mõisnikel !*Talud:Eestis u40000 !*Koormised !*Vakuraamatud !*Adramaarevisjonid !*pearahamaks-kehtestati 1783 !*Hingeloendused-1783
sõja ajal alanud restitutsiooniga:mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele. Aadlikel säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene võimu esindajateks määrati kindralkubernerid,keda aitasid valitsusnõunikud. 2) Aadlimatrikkel, miks koostati ja milleks? - 1730-40ndatel koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad- aadlimatriklid. Ainult immatrikuleeritud aadlid omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimtriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege uustulnukate eest. 3) Roseni deklaratsioon - talupoegade seisuse fikseerimine, mille kohaselt talupoeg oli,on ja jääb pärisorjaks; teda võib pärandada,müüa,vahetada nagu mõisa vara. 4) Kirjelda põllumajanduse olukorda pärast Põhjasõna, mida toodeti ja millisele turule?
kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised * tugevad kaubandussidemed Lääne- Euroopaga * maarahva allasurumine, õiguste piiramine säilisid (Saksamaa, tollipiir) * tagasi kiirema arengu võrreldes Venemaa sisekubermangudega * reformide katselava (pärisorjuse kaotamine) * Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse * senised seadused ja maksukord * aadlimatriklid (kuid samas piirasid arengut) 1739. Roseni deklaratsioon- talupoeg on pärisori ja selleks jääb, vakuraamat kaotati ja koormised 6 päeva Järeldus: hoidis ära venestamise, ühtlustamise Vene km, õigeusustamise Mõis ja talu Mõisatüübid ja lühike iseloomustus Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e
annaabi.ee 
