Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. ...
Tee Eesti iseseisvumisele polnud kerge ning sellele aitasid tublisti kaasa meie rahvas ja ühtekuuluvustunne, mis tol ajal oli suure tähtsuse all- loodi ühinguid, toetati üksteist, korraldati miitinguid ja streike. Samuti olid tähtsatel kohtadel poliitilised erakonnad, edukam näiteks legaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, hiljem Eesti Demokraatlik Erakond. Kindlasti poleks me hakkama saanud ilma tublide Eesti meesteta: Jaan Tõnisson, kes pani aluse Eesti rahvusluse uuele tõusule; Kontsantin Pätsita, kes oli Eesti Päästekomitee juht ning selle liikmete Konsantin Koniku ja Jüri Vilmsita. Oluliselt kergendas Eesti omariikluseni jõudmist ka 1914. aasta juulis puhkenud Esimene maailmasõda, kuna alustasid tööd mitmed uued sõjaga seotud organisatsioonid ja asutused (näiteks Põhja- Balti Komitee), kes hoolitsesid sõjapõgenike eest ning püüdlesid sõja lõpetamise poole. Samuti püüeldi iseseisvumise poole, sest sõja ükski müeldav lõpplahendus ei paistnud
Päts kolis Tallinasse hea ajal, sest sajandi alguses olid sinna siirdunud teisedki samas radikaalses vaimus mõtlevad Tartu ja Peterburi ülikooli lõpetanud mehed. Radikaalide probleemiks oli oma häälekandja puudumine. Tuli üle minna sõnadelt tegudele ja asutada Tallinas uus sõltumatu ajaleht. Pätsi kirjas Ado Grenzteinile 1901. aasta mais sisaldub juba uue päevalehe asutamise mõte. Noored radikaalid asutasidki ajalehe Teataja, mille toimetajaks ja väljaandjaks sai Kontsantin Päts. 15 Loa saamine polnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud., õnneks asi lahenes õnnelikult. Tallinlased seadsid rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võistluse. Nad leidsid, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu
vastuvõetud seadused. 8.Uus põhiseadus võetu Rahvuskogus vastu 1933. aastal, kehtima hakkas 24. jaanuaril 1934. aastal. 9. Sõjaväeline riigipööre - 1934. aasta 12 märts. Vastulöök oli algselt planeeritud 15. märtsile, et n kindral J. Laidoner hakkas kartma, et vapsid avastavad vastulöögi plaani. Nende patrullid jälgisid kõike, mis toimus Toompeal. Valitsus kutsuti erakorraliseks istungiks kokku. Riigivanem Kontsantin Päts teatas, et ta on otsustanud kehtestada 6 kuuks kaitseseisukorra, määrata J. Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks ja sisekaitse ülemaks. Vabadussõjalaste Liit määrati likvideerimisele. Laidoner alustas kiiret tegevust : sõjavägi ja kaitseliit viidi lahingukorda, Tallinna tänavaile toodi soomusautod. Keelati avalikud kooseolekud ja demonstratsioonid. Suleti Vabadussõjalaste Liidu 400 osakonda ning arreteeriti vapside silmapaistvamad juhid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
