Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

II MAAILMASÕDA (1939-1945) (22)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
II MAAILMASÕDA (1939-1945)
1938
13. märts 1938
Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß).
29. september 1938
Müncheni konverents . Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.
15. oktoober 1938
Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa.
1939
15. märts 1939
Saksa väed marssisid Prahasse, Tšehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik.
21. märts 1939
Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi (Gdansk) vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist.
22. märts 1939
Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda (saksa k. Memel) piirkonna.
23. märts 1939
Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler , kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul.
7. aprill 1939
Itaalia vallutab Albaania .
aprill-august 1939
Suurbritannia, Prantsusmaa ja NSV Liidu kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa-vastase liidu loomiseks, mis NSV Liidu ülemääraste nõudmiste ja soovimatuse tõttu liitu sõlmida läbi kukkusid. Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks.
22. mai 1939
Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel.
23. august 1939
Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa-Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas.
1.september 1939 Saksamaa alustas II maailmasõda Poolale kallaletungiga.
3. september 1939
Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. Algab nn "Kummaline sõda".
8. september 1939
Saksa sõjajõud piirasid ümber Varssavi.
17. september 1939
Poola valitsus lahkus erilennukiga Suurbritanniasse.
Punaarmee ületas Poola piiri, algas Nõukogude-Poola sõda.
27. september 1939
Varssavi kapituleerus. Sõda Poolas oli lõppenud.
28. september 1939
Saksamaa ja NSV Liit sõlmisid piiri- ja sõpruslepingu, mille salajase lisaprotokolliga muudeti osaliselt NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piire . NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule.
Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
5. oktoober 1939
Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Läti vastastikuse abistamise leping, millega Läti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
10. oktoober 1939
Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Leedu vastastikuse abistamise leping, millega Leedu territooriumile paigutati 20000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks.
30. november 1939
Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingut sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda.
1940 12. märts 1940
Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel.
14. detsember 1939
NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust.
9. aprill 1940
Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani.
10. mai 1940
Saksa väed alustasid Läänerindel pealetungi Prantsuse ja Suurbritannia vägedele.
Luxemburgi okupeerimine.
Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks.
15. mai 1940
Holland kapituleerus Saksamaale.
28. mai 1940
Belgia kapituleerus Saksamaale
10. juuni 1940
Itaalia kuulutas sõja Prantsusmaale.
Prantsuse valitsus pages Pariisist
12. juuni 1940
Prantsuse rinne varises kokku. Vastupanu osutasid veel ainult hajutatud ja keskse juhtimiseta väeosad.
14. juuni 1940
Saksa armee sisenes Pariisi.
NSV Liit esitas ultimaatumi Leedule, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist Leedu Vabariigi territooriumile.
NSV Liidu õhujõud tulistasid alla Soome lennukompanii " AERO " reisilennuki, mis suundus Tallinnast Helsingisse, Punalipuline Balti laevastik blokeeris sissepääsud Eesti sadamatesse.
15. juuni 1940
Punaarmee okupeeris Leedu Vabariigi
16. juuni 1940
NSV Liit esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile, nõudes valitsuse vahetamist ning Punaarmee täiendavate väeosade lubamist nende riikide territooriumile.
17. juuni 1940
Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi.
Leedus toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
20. juuni 1940
Lätis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
21. juuni 1940
Algasid Saksa-Prantsuse läbirääkimised Prantsusmaa kapituleerumise üle.
Eestis toimus Punaarmee toetusel kommunistlik riigipööre.
22. juuni 1940
Prantsusmaa ja Saksamaa vahel kirjutatakse alla vaherahulepingule.
24. juuni 1940
Lõppes lahingutegevus Prantsusmaa pinnal.
21. juuli 1940
Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule.
3. august 1940
NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi.
5. august 1940
NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi.
6. august 1940
NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi.
15. august 1940
Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja.
27. september 1940
Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile.
28. oktoober 1940
Itaalia tungib kallale Kreekale .
18. detsember 1940
Hitler allkirjastas "Barbarossa plaani".
1941
6. aprill 1941
Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale.
18. aprill 1941
Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud.
29. aprill 1941
Mandri-Kreeka lõplikult okupeeritud.
22. juuni 1941
Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, ennetades nii Nõukogude vägede kallaletungi Saksamaale.
6. detsember 1941
Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv ( Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel .
7. detsember 1941
Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA kisti II maailmasõtta. Rünnaku mõjul muutus USA avalik arvamus, mis siiani oli selgelt sõtta sekkumise vastane selgelt sõjakaks. On arvatud, et USA president F. D. Roosevelt oli rünnakust teadlik, kuid lasi sel meelega toimuda, et saavutada meeleolumuutust. Lisaks Pearl Harborile pommitasid jaapanlased veel Filipiine , Guami ja Wake saart, Malaisiat, Taid, Shanghaid ja Midway atolli.
8. detsember 1941
USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Kuna NSV Liidu ja Jaapani vahel oli 1941. a. kevadest kehtiv neutraliteedileping, siis nende riikide vahel sõjategevust ei toimunud.
9. detsember 1941
Hiina kuulutas Jaapanile sõja.
11. detsember 1941
Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
25. detsember 1941
Hongkong kapituleerus jaapanlastele .
2. jaanuar 1942
Filipiinide pealinn Manila kapituleerus jaapanlastele
10. jaanuar 1942
Malaisia pealinn Kuala Lumpur kapituleerus jaapanlastele.
16. jaanuar 1942
Jaapanlased alustasid pealetungi Birmas.
31. jaanuar 1942
Briti väed lahkusid Malaka poolsaarelt.
15. veebruar 1942
Suurbritannia olulisim sõjalaevastikubaas ning tugipunkt Kagu-Aasias - Singapur - kapituleerus jaapanlastele.
16. veebruar 1942
Jaapanlaste dessant maabus Sumatra saarel.
1. märts 1942
Jaapanlaste dessant maabus Jaava saarel.
3. märts 1942
Hollandi väed Borneol kapituleerusid jaapanlastele.
8. märts 1942
Jaapani väed maabusid Uus-Guineal.
9. märts 1942
Hollandi väed Jaaval ning Birma pealinn Ranguun kapituleerusid jaapanlastele.
Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on.
Venemaal on Saksa-Nõukogude sõda (1941–1945) tuntud ka Suure Isamaasõja nime all.

Põhjused


On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi.
Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö ' nuga selga ' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele.
Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja Prantsusmaa 1930-ndatel valmis järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. Reparatsioonide teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. NSDAP populaarsust suurendas asjaolu, et Saksamaa võidud (Saarland'i, Sudetenland'i liidendamine, Anschluss ) saavutati just rahumeelsel teel.
Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigi oldi investeeritud sõjalaevastikku ning lennuväkke (strateegilise pommitamise kontseptsioon ja hävitajad ' Spitfire '). Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli veendunud, et Hitler on 'mees, kellega saab asju ajada'.
Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel.
Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit , mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandžuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne -natsionalistlik leer .
Mõnede ajaloolaste arvates ei tahtnud Hitler suurt sõda, vaid pooldas väiksemaid sõdu diplomaatiliselt isoleeritud oponentide vastu. Sellepärast apelleeriski talle niivõrd 'Blitzkrieg'i' idee ning Hitler ei kaotanud sõja esimestel aastatel pikka aega lootust sõlmida Inglismaaga kokkulepe maailma jaotamise
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
II MAAILMASÕDA-1939-1945 #1 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #2 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #3 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #4 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #5 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #6 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #7 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #8 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #9 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #10 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #11 II MAAILMASÕDA-1939-1945 #12
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1000 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 22 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor despondency Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (22)

kaurikorm profiilipilt
kaurikorm: päris hea, eriti hea on see et kõik mis toimus on dateeritud. faktoloogia on paigas
19:02 26-11-2008
erko77 profiilipilt
erko77: Väga hästi tehtud:)...Tabelid on väga selgesti mõistetavad.
14:58 12-04-2009
GreeteT profiilipilt
GreeteT: Väga palju abi saab sellest kokkuvõttest. Sündmused.
21:31 07-01-2009


Sarnased materjalid

34
docx
TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
48
odt
Teine maailmasõda
7
doc
Teine maailmasõda 1939-1945
8
docx
II Maailmasõda 1933-1943
8
doc
II Maailmasõda
18
docx
Teine maailmasõda
8
doc
KT II maailmasõda
15
odt
Teine maailmasõda



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun