Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu ?
  • Kuidas pikendada töövõime aega koolides ?
  • Mis saab Grafi põiekesest ?
  • Mis on positiivne mõttelaad ?
  • Mis on positiivne suhtumine, mis on positiivsus ?
  • Mida ma naeran, kui hing karjub sees ?
  • Mis ja miks on kehvasti ?
  • Kuidas rääkida seksuaalsusest ?
  • Kes ma olen, kust ma tulen ?
  • Kuidas ennast kaitsta ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1.
  • Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited.
  • Loetle seedesüsteemi organid , nende ülesanded ja omapära.
  • Mis on seksuaalsus , seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu?
    1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine )
    Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :
    • 1. tajuda ja mõista reaalsust,
    • 2. õppida juurde uusi asju,
    • 3. teadvustada iseennast ,
    • 4. hakkama saada pingelises olukorras jne.

    Vaimset tervist rikuvad:
    • stress ,
    • muremõtted, 
    • erinevad hirmud, 
    • vihastamine, 
    • solvumine, 
    • pidev virisemine
    • alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

    Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
    Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
    Emotsonaalne tervis:
    • võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada;
    • tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid.
    • Väga suured emotsioonid (viha, kurbus , rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
    • Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist.

    Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!
    Sotsiaalne tervis:
    • on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega.
    • See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl, kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes .

    Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas . Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad!
    Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises.
    2.
    Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitainedseedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre.
    • Valgud lõhutakse aminohapeteks,
    • Rasvad glütserooliks, rasvhapeteks ja monoglütseriidideks,

    Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. 
    Seedeprotsess on seda edukam , mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. 
    Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab.
    Seedekanali  moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu , kaksteistsõrmiksool, umbsool , ussiripik, peensool , jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkuneSeedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. 
    • suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.)

    • neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba  seedeprotsessis

    • magu. Kõik toi­mub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole.

    • Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp ,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust.

    • Peensooles  toimub enamus imendumisprotsessist.

    Imendumine  on toidust väljalõhustunud osade "filtreerumine" sisekeskkonda, peensoole limaskesta kaudu lümfi või portaal­verre ( veri läbi maksa).
    • Jämesooles imenduvad vajalikud ained lõplikult, imendumata jäänud ained moodustavad soole lõpposas väljaheite, mis sisaldab veel soolerakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett.

    3.
    Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. 
    Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine ( puudutused , suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
    Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks.
    Iga inimese seksuaalsus on kordumatu , kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
     
    Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis.
    Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest .
    Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel. Teerajajad selles vallas ( Kinsey , Masters ja Johnson ) näitasid koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas.
    Bioloogiline ja sotsiaalne sugu:
    Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt
    • anatoomiast (rinnad, tupp ; peenis, munandid jne.), 
    • füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.)
    • geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).
    • Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.

    Pilet 2.
  • Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited.
  • Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega.
  • Nimeta kõik mehe suguelundid , nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen.
    1.Regulaarne kehaline koormus.
    Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame- veresoonkonna haigustesse , mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest , tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi -ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele.
    Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi enam väites, et meditsiinilisest aspektist vaadatuna tugevdab füüsiline aktiivsus tervist ja pikendab eluiga. 
    Regulaarsed füüsilised harjutused :
    • parandavad enesetunnet , muutes teid seeläbi võluvamaks ja enesekindlamaks
    • vallandavad heaoluhormooni nõristumise
    • üldine kehaainevahetus kiireneb
    • ennetavad paljusid kroonilisi haigusi ( südame-veresoonkonna haigusi, suhkruhaigust, mõningaid vähivorme )
    • aitavad taluda stressi
    • ennetavad unehäireid
    • lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks
    • treenivad lapsed-noored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle
    • liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb , õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt,
    • erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega , toimetulekut iseendaga , õpetavad last kinni pidama ka hügieeninõuetest jne.
    • õpetavad oma aega ratsionaalselt jaotama
    Seega näiteks12-18.a. lapsed peaks käima treeningutel umbes 4 korda nädalas ja liikuma erineva intensiivsusega kokku 1-1,5 tundi järjest.
    Oma tervisele mõeldes võiks suurlinnas linnakodanikud mõned bussipeatuste vahed ka jala käia.
    2.
    Maks: on organismi suurim nääre, asub rohkem paremal pool (pildil Liver) ja on kaitstud rindkere luustikuga. Kaal täiskasvanul umbes 1,5 kg. Maksa ülesanded:
    • teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, 
    • reguleerib vere suhkrusisaldust,
    • asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), 
    • on veredepooks,
    • eritab sappi rasvade seedimiseks.
    • Sapikapillaarid moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Need ühinevad sapijuhadeks.
    • Sapp koguneb tilkudes mööda sapipõiejuha sapipõide (Gallbladder), mis tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum)
    • Sapi  koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid.
    • Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas.
    Maks
    • Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini.
    • Organismi mürgistuse korral ( alkohol , süsihappegaas, tubakasuits ) võib tekkida maksa laienemine.
    • Ülirohke valgurikas toit koormab maksa (palju piima ja lihatooteid) ja mürgitab organismi.
    • NB! Erinevalt teistest elunditest voolab maksak nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Nii saabuvad siia peensoolest toitained ja jämesoolest kahjulikud keemilised ühendid.

    Kõhunääre:
    ehk pankreas on umbes 100 gr kaaluv piklik nääre, asub kõhuõõne elundite(maksa ja mao) taga.
    • toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks( suubub kaksteistsõrmikusse koos sapinõrega)
    • seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks
    • toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon)
    Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l.
    • Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks.
    • Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. 
    • Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon  glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin ). 
    • Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist.
    • Taimedes on glükoos tärklisena.
    Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada ükski teine hormoon.
    • Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus. (On haigusi, kus insuliin ei toimi, nagu näiteks diabeedi II tüübi korral).
    • Kehalise töö ajal toodab kõhunääre insuliini rohkem.
    • Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse.
    • Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse.
    • Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks
    • Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest saabub hüperglükeemiline šokk, millest võib päästa ainult insuliini süstimine.
    • Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini.
    • Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse
    • Suurendab ka  kaaliumi  liikumist rakku
    • Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele

    3.
    Mehe suguelundid:
    I. Sisemised:
    1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein .
    • Ülesanne : toodavad meessuguhormoone

    2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal.
    • Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!

    3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist , millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit.
    • Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks.

    4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal
    • Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat

    5.  Seemnejuhad  ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja
    6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused
    • Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale

    II. Välimised:
    1.  Munandikott  ( 1 ) kaitseb munandeid
    2.  Suguti  ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise.
    • Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha )

    3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks.
    Fimoos - eesnaha ava kitsus . Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.
    • Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus , valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid.
    • Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon.

    Intiimhügieen:
    • Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega.
    • Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis , mis on hea sööde mikroobidele.
    • Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega.
    • Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma (rasvataolised ained: kolesteriin, selle estrid , letsitiin, neutraalrasvad, jm . kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.)
    • Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile.
    • Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga

    Pilet 3.
  • Liikumise tähtsus igas eas: lapsele, noorele ja täiskasvanule.
  • Tervislik toitumine kooliperioodil. Nõuded noorte tervislikule toitumisele.
  • Nimeta kõik naise suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen.
    1.
    Liikumine:
    1.Regulaarne kehaline koormus.
    Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame-veresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi-ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele.
    Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi enam väites, et meditsiinilisest aspektist vaadatuna tugevdab füüsiline aktiivsus tervist ja pikendab eluiga. 
    Regulaarsed füüsilised harjutused :
    • parandavad enesetunnet, muutes teid seeläbi võluvamaks ja enesekindlamaks
    • vallandavad heaoluhormooni nõristumise
    • üldine kehaainevahetus kiireneb
    • ennetavad paljusid kroonilisi haigusi ( südame-veresoonkonna haigusi, suhkruhaigust, mõningaid vähivorme )
    • aitavad taluda stressi
    • ennetavad unehäireid
    • lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks
    • treenivad lapsed-noored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle
    • liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb, õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt,
    • erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega, toimetulekut iseendaga, õpetavad last kinni pidama ka hügieeninõuetest jne.
    • õpetavad oma aega ratsionaalselt jaotama
    Seega näiteks12-18.a. lapsed peaks käima treeningutel umbes 4 korda nädalas ja liikuma erineva intensiivsusega kokku 1-1,5 tundi järjest.
    Oma tervisele mõeldes võiks suurlinnas linnakodanikud mõned bussipeatuste vahed ka jala käia.
    2.
    • Koolilaps vajab oma kasvamisel korralikku toitumist.
    • Sel perioodil on toiduvajadus suhteliselt suur ja söögivahed ei tohiks olla liiga pikad. 
    • Süüa tuleks korrapäraselt (rütmiliselt).
    • On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismi vajadustele.
    • Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D- vitamiin . Täiskasvanul võib piima rasvasisaldus olla väiksem, vanemaealistele sobivad kooritud piim ja selle produktid.
    • Vale toitumise tagajärjeks on tütarlastel menstruatsioonihäired (näiteks valkude või rasvade alatarbivusest).
    • Laste kõhuvalud õhtuti võivad olla ka sapipõieprobleemid tingitud valest toitumisest. 
    • Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik.Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Tunnused: jõuetus , nõrkus, kehvveresus, töövõime langus, unehäired , meeleolu halvenemine, apaatsus, agressiivsus või loidus, kõhukinnisus või -lahtisus.
    • Näljutamine koolilastele on väga ohtlik. Miks? Organismi ainevahetusetüüp muutub aeglasemaks ja peale näljutamist sööma hakkamisel tulevad lisakilod ruttu juurde. Kannatada saavad kasvueas ka elutähtsad organid ja nende
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #1 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #2 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #3 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #4 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #5 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #6 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #7 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #8 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #9 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #10 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #11 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #12 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #13 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #14 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #15 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #16 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #17 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #18 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #19 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #20 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #21 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #22 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #23 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #24 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #25 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #26 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #27 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #28 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #29 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #30 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #31 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #32 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #33 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #34 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #35 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #36 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #37 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #38 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #39 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #40 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #41 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #42 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #43 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #44 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #45 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #46 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #47 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #48 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #49 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #50 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #51 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #52 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Tervikasvatuse ja esmaabi eksami küsimused ja vastused.

    Märksõnad


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    38
    docx
    Seksuaalkasvatus
    36
    docx
    BIOMEDITSIIN
    29
    doc
    Pediaatria
    22
    docx
    Tunnikontrolli vastutsed meditsiin
    42
    doc
    Inimene kui tervikorganism
    88
    doc
    1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia
    67
    doc
    Terve naine





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun