Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös (0)

Meditsiin - Meditsiin
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on seksuaalsus seksuaalkultuur bioloogiline ja sotsiaalne sugu?
  • Kuidas pikendada töövõime aega koolides ?
  • Mis saab Grafi põiekesest?
  • Mis on positiivne mõttelaad?
  • Mis on positiivne suhtumine mis on positiivsus?
  • Mida ma naeran kui hing karjub sees?
  • Mis ja miks on kehvasti?
  • Kuidas rääkida seksuaalsusest?
  • Kes ma olen kust ma tulen?
  • Kuidas ennast kaitsta?
Pilet 1.
  • Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited.
  • Loetle seedesüsteemi organid , nende ülesanded ja omapära.
  • Mis on seksuaalsus , seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu?
    1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine )
    Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :
    • 1. tajuda ja mõista reaalsust,
    • 2. õppida juurde uusi asju,
    • 3. teadvustada iseennast ,
    • 4. hakkama saada pingelises olukorras jne.

    Vaimset tervist rikuvad:
    • stress ,
    • muremõtted, 
    • erinevad hirmud, 
    • vihastamine, 
    • solvumine, 
    • pidev virisemine, 
    • alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

    Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
    Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
    Emotsonaalne tervis:
    • võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada;
    • tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid.
    • Väga suured emotsioonid (viha, kurbus , rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
    • Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist.

    Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!
    Sotsiaalne tervis:
    • on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega.
    • See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl, kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes .

    Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas . Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad!
    Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises.
    2.
    Seedimine on toidu lõhustumisprotsess, mille käigus töödeldakse toitainedseedeensüümide toimel organismile sobivateks väiksemateks komponentideks, mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre.
    • Valgud lõhutakse aminohapeteks,
    • Rasvad glütserooliks, rasvhapeteks ja monoglütseriidideks,

    Imendunud toitaineid kasutab organism vastavalt füsioloogilistele vajadustele. 
    Seedeprotsess on seda edukam , mida organismipõhisem, tasakaalustatum ja mitmekesisem on toit. 
    Samuti tuleks söömiseks leida piisavalt aega ning mida rahulikumas ning meeldivamas miljöös toit söödud saab, seda paremini meie organism toitained omastab ning neid kasutab.
    Seedekanali  moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu , kaksteistsõrmiksool, umbsool , ussiripik, peensool , jämesool ja pärak. Täiskasvanud inimese seedekanal on 8 -10 meetri pikkune . Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. 
    • suus toimub hammastega toidu mehhaaniline peenestamine ning segamine süljega. NB! Kui hambad on korras, korras ka seedetrakt ( Hammaste alged tekivad juba raseduse I poolel s.t. looteeas.)

    • neelust liigub toit edasi söögitorru ja sealt edasi osaleb juba  seedeprotsessis

    • magu. Kõik toi­mub silelihaste kokkutõmmete tagajärjel. Maos seguneb toit maonõrega. Maoliigutuste tagajärjel liigub küümus maos allapoole.

    • Maolukuti kaudu lastakse toidumass kaksteistsõrmiksoolde. Siia tuleb kõhunäärmest nõre ja maksast sapp ,et parandada seedimist. Siin sünteesitakse ka hulk hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust.


    Imendumine  on toidust väljalõhustunud osade "filtreerumine" sisekeskkonda, peensoole limaskesta kaudu lümfi või portaal­verre ( veri läbi maksa).
    • Jämesooles imenduvad vajalikud ained lõplikult, imendumata jäänud ained moodustavad soole lõpposas väljaheite, mis sisaldab veel soolerakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett.

    3.
    Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. 
    Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine ( puudutused , suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
    Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks.
    Iga inimese seksuaalsus on kordumatu , kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
     
    Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis.
    Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest .
    Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel. Teerajajad selles vallas ( Kinsey , Masters ja Johnson ) näitasid koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas.
    Bioloogiline ja sotsiaalne sugu:
    Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt
    • anatoomiast (rinnad, tupp ; peenis, munandid jne.), 
    • füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.)
    • geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).
    • Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.

    Pilet 2.
  • Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited.
  • Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega.
  • Nimeta kõik mehe suguelundid , nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen.
    1.Regulaarne kehaline koormus.
    Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame- veresoonkonna haigustesse , mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest , tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi -ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele.
    Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi enam väites, et meditsiinilisest aspektist vaadatuna tugevdab füüsiline aktiivsus tervist ja pikendab eluiga. 
    Regulaarsed füüsilised harjutused :
    • parandavad enesetunnet , muutes teid seeläbi võluvamaks ja enesekindlamaks
    • vallandavad heaoluhormooni nõristumise
    • üldine kehaainevahetus kiireneb
    • ennetavad paljusid kroonilisi haigusi ( südame-veresoonkonna haigusi, suhkruhaigust, mõningaid vähivorme )
    • aitavad taluda stressi
    • ennetavad unehäireid
    • lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks
    • treenivad lapsed-noored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle
    • liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb , õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt,
    • erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega , toimetulekut iseendaga , õpetavad last kinni pidama ka hügieeninõuetest jne.
    • õpetavad oma aega ratsionaalselt jaotama
    Seega näiteks12-18.a. lapsed peaks käima treeningutel umbes 4 korda nädalas ja liikuma erineva intensiivsusega kokku 1-1,5 tundi järjest.
    Oma tervisele mõeldes võiks suurlinnas linnakodanikud mõned bussipeatuste vahed ka jala käia.
    2.
    Maks: on organismi suurim nääre, asub rohkem paremal pool (pildil Liver) ja on kaitstud rindkere luustikuga. Kaal täiskasvanul umbes 1,5 kg. Maksa ülesanded:
    • teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, 
    • reguleerib vere suhkrusisaldust,
    • asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), 
    • on veredepooks,
    • eritab sappi rasvade seedimiseks.
    • Sapikapillaarid moodustavad maksas tiheda võrgustiku. Need ühinevad sapijuhadeks.
    • Sapp koguneb tilkudes mööda sapipõiejuha sapipõide (Gallbladder), mis tühjeneb pärast söömist kaksteistsõrmiksoolde (Duodenum)
    • Sapi  koostise olulisemad komponendid on sapisoolad, need on rasvade imendumiseks vältimatud. Veel sisaldab sapp pigmente (sellest rooja värv), kolesterooli (mis mõnikord sadeneb ja moodustabsapikive), vett, vähemal määral ensüüme, ja palju teisi aineid.
    • Sappi tekib umbes 0,5-1 liitrit päevas.
    Maks
    • Mürgised ained (jääkained) teeb maks kusiaineks, mis viiakse verega neerudesse. Neerud filtreerivad verest välja uriini.
    • Organismi mürgistuse korral ( alkohol , süsihappegaas, tubakasuits ) võib tekkida maksa laienemine.
    • Ülirohke valgurikas toit koormab maksa (palju piima ja lihatooteid) ja mürgitab organismi.
    • NB! Erinevalt teistest elunditest voolab maksak nii arteriaalne kui ka venoosne veri. Nii saabuvad siia peensoolest toitained ja jämesoolest kahjulikud keemilised ühendid.

    Kõhunääre:
    ehk pankreas on umbes 100 gr kaaluv piklik nääre, asub kõhuõõne elundite(maksa ja mao) taga.
    • toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks( suubub kaksteistsõrmikusse koos sapinõrega)
    • seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks
    • toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon)
    Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l.
    • Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks.
    • Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. 
    • Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon  glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin ). 
    • Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist.
    • Taimedes on glükoos tärklisena.
    Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada ükski teine hormoon.
    • Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus. (On haigusi, kus insuliin ei toimi, nagu näiteks diabeedi II tüübi korral).
    • Kehalise töö ajal toodab kõhunääre insuliini rohkem.
    • Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse.
    • Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse.
    • Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks
    • Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest saabub hüperglükeemiline šokk, millest võib päästa ainult insuliini süstimine.
    • Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini.
    • Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse
    • Suurendab ka  kaaliumi  liikumist rakku
    • Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele

    3.
    Mehe suguelundid:
    I. Sisemised:
    1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein .
    • Ülesanne : toodavad meessuguhormoone

    2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal.
    • Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!

    3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist , millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit.
    • Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks.

    4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal
    • Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat

    5.  Seemnejuhad  ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja
    6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused
    • Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale

    II. Välimised:
    1.  Munandikott  ( 1 ) kaitseb munandeid
    2.  Suguti  ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise.
    • Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha )

    3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks.
    Fimoos - eesnaha ava kitsus . Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.
    • Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus , valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid.
    • Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon.

    Intiimhügieen:
    • Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega.
    • Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis , mis on hea sööde mikroobidele.
    • Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega.
    • Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma (rasvataolised ained: kolesteriin, selle estrid , letsitiin, neutraalrasvad, jm . kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.)
    • Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile.
    • Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga

    Pilet 3.
  • Liikumise tähtsus igas eas: lapsele, noorele ja täiskasvanule.
  • Tervislik toitumine kooliperioodil. Nõuded noorte tervislikule toitumisele.
  • Nimeta kõik naise suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen.
    1.
    Liikumine:
    1.Regulaarne kehaline koormus.
    Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste närvilisuse suurenemisest ja tervise halvenemisest võrreldes vaarisade-emadega. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südame-veresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussi-ja rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele.
    Liikumine on üks inimesele looduse poolt antud tähtsamaid vajadusi, mida igaüks realiseerib omamoodi suuremal või vähemal määral. Arvatavasti, ei kahtle keegi enam väites, et meditsiinilisest aspektist vaadatuna tugevdab füüsiline aktiivsus tervist ja pikendab eluiga. 
    Regulaarsed füüsilised harjutused :
    • parandavad enesetunnet, muutes teid seeläbi võluvamaks ja enesekindlamaks
    • vallandavad heaoluhormooni nõristumise
    • üldine kehaainevahetus kiireneb
    • ennetavad paljusid kroonilisi haigusi ( südame-veresoonkonna haigusi, suhkruhaigust, mõningaid vähivorme )
    • aitavad taluda stressi
    • ennetavad unehäireid
    • lastel tekivad kehaliselt treenides lisaveresooned, mis jäävad varupagasiks kogu eluks
    • treenivad lapsed-noored kaebavad vähem seljavalude ja halva nägemise üle
    • liikuva lapse areng on kiirem ja tasakaalukam, tõuseb tähelepanelikkus, mõtlemisvõime paraneb, õpiedukus suureneb, ei teki ülekaalulisust jne., puberteediiga möödub valutumalt,
    • erinevad treeningrühmad soodustavad suhtlemist teistega, toimetulekut iseendaga, õpetavad last kinni pidama ka hügieeninõuetest jne.
    • õpetavad oma aega ratsionaalselt jaotama
    Seega näiteks12-18.a. lapsed peaks käima treeningutel umbes 4 korda nädalas ja liikuma erineva intensiivsusega kokku 1-1,5 tundi järjest.
    Oma tervisele mõeldes võiks suurlinnas linnakodanikud mõned bussipeatuste vahed ka jala käia.
    2.
    • Koolilaps vajab oma kasvamisel korralikku toitumist.
    • Sel perioodil on toiduvajadus suhteliselt suur ja söögivahed ei tohiks olla liiga pikad. 
    • Süüa tuleks korrapäraselt (rütmiliselt).
    • On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismi vajadustele.
    • Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D- vitamiin . Täiskasvanul võib piima rasvasisaldus olla väiksem, vanemaealistele sobivad kooritud piim ja selle produktid.
    • Vale toitumise tagajärjeks on tütarlastel menstruatsioonihäired (näiteks valkude või rasvade alatarbivusest).
    • Laste kõhuvalud õhtuti võivad olla ka sapipõieprobleemid tingitud valest toitumisest. 
    • Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik.Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. Tunnused: jõuetus , nõrkus, kehvveresus, töövõime langus, unehäired , meeleolu halvenemine, apaatsus, agressiivsus või loidus, kõhukinnisus või -lahtisus.
    • Näljutamine koolilastele on väga ohtlik. Miks? Organismi ainevahetusetüüp muutub aeglasemaks ja peale näljutamist sööma hakkamisel tulevad lisakilod ruttu juurde. Kannatada saavad kasvueas ka elutähtsad organid ja nende varustamine toitainetega. Kasvueas tekitatud muutused mõnes organsüsteemis võivad olla eluaegsete tagajärgedega, mida hiljem enam parandada ei saa.
    Seedetrakti häired lastel tekivad, kui:
    • hommikul kodus loobutakse hommikusöögist;
    • koolilõunat ei sööda;
    • peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.;
    • ainuke tugev söök on õhtul.

    3.
    Naise suguelundid:
    I. Sisemised:
    1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus.
    2.  Munajuhad  ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse.
    • Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine.
    NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga- kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik  munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida!
    3.  Emakas  ( 1 ) paikneb alakõhus, on 7-8 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a)  lihaskiht , mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ).
    • Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga
    4.  Emakakael  ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal . Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakorkemakakaelal.
    5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid!
    6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ).
    NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest!
    II. Välimised:
    1. Väikesed ja suured häbememokad  kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid.
    Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 
    2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga).
    Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub , et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB! Olla hoolikas ja jälgida ennast !
    Intiimhügieen:
    • Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega.
    • Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis, mis on hea sööde mikroobidele.
    • Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele.
    • See kõik soodustab haudumuste, põletike ning seenhaiguste teket.
    • Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega.
    • Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut ( sellega lüüakse sassi happeline keskkond tupes !)
    • Happeline keskkond tupes on vajalik bakterite, mikroobide, seemnerakkude hävitamiseks.
    • Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile.
    • Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga
    • Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant.

    Pilet 4
  • Inimese närvisüsteem, peaaju seos mäluga. Mälu.
    Närvisüsteem
    Ülesanne:
    loob sideme väliskeskkonnaga;
    ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus;
    kordineerib kehaosade talitlust;
    tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ).
    Somaatiline e. kehanärvisüsteem jaguneb:
    I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju
    II. Perifeerseks närvisüsteemiks
    • tundenärvid (tsentripetaalsed)
    • närvipõimikud, ganglionid
    • liigutusnärvid (tsentrifugaalsed)
    • seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid)

    Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on ühenduses pea- ja seljaajuga. Tundenärvid toovad signaale tundeelunditest ja liigutusnärvid viivad käske näiteks lihastesse ja näärmetesse. Need närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe.
    Ganglionid on väikesed moodustised närvide teedel, neis toimub erutuse ümberlülitumine sünapsite abil.
    Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks.
    Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.
    Peaaju seos mäluga
    Mälu on seotud suuraju poolkerade koorega , mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.
    Mälu
    Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi.
    Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud s.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal– mälu taastub , kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ).
    Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja, mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega– seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon . Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.
    Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel.
    Ajurakkudel on võime talletada ja taastada mälu jälgi.
    Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired (mitte ehituslikud ).
    Mälul on kolm faasi:
    1) Lühiajaline mälu ( umbes 1 minut )– info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul.
    2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) – närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada.
    3) Mälu on kõige parem. Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. Toimuvad struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab kujunema pärast mitme tunni möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist.
    Seejärel hakkab mälu tasapisi vaibuma. Ainuke võimalus on teda säilitada jälgnähtude sageda kordamisega s.o. tingitud refleksi kinnistamisega.
    Mälu realiseerub nelja protsessina:
    1. omandamine
    2.talletamine e.säilitamine
    3.taastamine
    4.taasäratamine, taasäratundmine
  • Toitumishäired- anoreksia , buliimia ja ortoreksia . Rasvumine . (Pilet 4)
    Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele.
    Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada.
    Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel , baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga.
    Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse , kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist.
    Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused .
    Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel , söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut.
    Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal . Vähese kehalise koormusega 19–30-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida , kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid.
    Selline toitumiskäitumine jääb tihti aja jooksul märkamatuks, sest seda varjatakse teiste eest ja haiguse teine pool jääb haige enda teada. Siiski on lähedastel võimalik buliimiahaiget tuvastada, kui inimene sööb väga palju, kuid kaalus juurde ei võta, eelistab süüa üksi, tihti, kui teised juba magavad , kui külmkapist kaob saladuslikult palju toitu, kui ta läheb pärast sööki tualettruumi.
    Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus , tüdimus, masendus . Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine.
    Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Buliimia algab tavaliselt 15–24aastaselt. Ligi 90% buliimiahaigetest on naised.
    Füüsilise tervise seisukohalt esineb buliimikutel hambaemaili erosioon , mis on põhjustatud okse happelisusest; paisunud nägu süljenäärmete paistetuse tõttu ja marrastused sõrmedel, mis on põhjustatud oksendamise esilekutsumisest ning vedeliku kaost. Sagedane oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete defitsiit, võivad põhjustada organismis ka füsioloogilisi muutusi, nt. elektrolüütide tasakaalu häired, krambid , südame rütmihäired jms.
    Mõnikord, kui elus on positiivseid muutusi, mis tõstavad enesehinnangut, võib buliimia ka ravita mööduda, kuid tavaliselt vajab haige ravi. Kuna buliimia põhjused on peale madala enesehinnangu ka sotsiaalsed ja psühholoogilised , siis haiguse raviks on vaja psühhoteraapiat. Esimeses järgus õpetatakse haiget sööma normaalselt ning pidevalt jälgima oma söömist, vältima olukordi , mis kutsuvad esile liigsöömise, võitlema stressiga teiste meetoditega peale söömise. Teises järgus teadvustatakse buliimikutele, et on ka teisi väärtusi peale keha. Edukaks on osutunud ka grupiteraapia. Buliimia ravi on pikaajaline, keskmiselt paraneb 80% patsientidest, kuid enamikul jääb eluks ajaks teravnenud tähelepanu kehakaalu ja toidu vastu.
    Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides , mis võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ta tarbib toite oma väljamõeldud “tervislikkuse” reegleid järgides. Sõna “orthos” tähendab kreeka keeles õiget ja korrektset ning sõna “orexis” tähendab isu.
    Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektikud ei ole võimelised valima endale toitu väljas einestades, sest nende arusaamise järgi sisaldab see palju rasva, saaste- ja lisaaineid.
    Oma väljamõeldud toitumisreeglite järgimine nõuab ortorektikutelt tugevat tahtejõudu ja tihti nad tunnevad , et on palju paremad ja tugevamad võrreldes teiste inimestega, sest teistel ei ole sama kõrget enesekontrollivõimet. Juhul, kui ortoreksia all kannataja rikub oma tervisele pühendatud toitumisreegleid ja alistub “keelatud” nimekirjas olevale toidule, siis ta tunneb ennast süüdi ja vaimselt ning füüsiliselt rüvetatud. See omakorda põhjustab tulevikuks veelgi rangemate ja absurdsemate toitumisreeglite väljamõtlemist. Üldine ortoreksia all kannatajate käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet. Tavaliselt kannatavad ortoreksia all madalama haridustasemega inimesed.
    Paljud perearstid ei ole võimelised ortoreksiat diagnoosima, sest see ei ole ametlikult söömishäire. Ravi on aga vaja alustada võimalikult vara. Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. Kuna nad on uhked oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse haarama ka toitumisteadlasi. Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt , nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad.
    Rasvumine on krooniline ainevahetushäire, mille tekkel on osa nii mitmetel pärilikel faktoritel kui ka liigsel söömisel (kaloritarbimisel) ning vähenenud füüsilisel aktiivsusel. Sagedasem põhjus on toiduga saadava ja organismi poolt kulutatava energia tasakaalustamatus - energiat saadakse rohkem, kui kulutatakse.
    Rasvumine soodustab mitmete väga tõsiste haiguste tekkimist või halvendab nende kulgu. Selle tagajärjel langeb elukvaliteet ja tõuseb varajane suremus. Rasvumine võib põhjustada ka depressiooni ning sotsiaalseid probleeme.
    Põhjused:
    • geneetilised faktorid - ob-geen kodeerib organismis söögiisu vähendava hormooni (leptiin) sünteesi. Mitmete uuringute tulemusel on leitud, et kõikidel tüsedatel on leptiini tase veres kõrgenenud, seetõttu oletatakse neil leptiiniresistentsust (millegi pärast söögiisu pärssiv hormoon rasvunud inimeste organismis toimida ei saa).
    • toitumine - liigne ning kõrge kalorsusega toidu tarbimine - energeetiline juurdevool ületab energia tarbimise (kõige tavalisem põhjus!)
    • sotsiaalmajanduslik staatus - eriti mõjutab naisi. Pikaajalised uuringud on näidanud, et mida madalam on sotsiaalne staatus, seda suurem on risk adipoossusele
    • elustiil - väga oluline on füüsiline aktiivsus (mitte ainult ei kuluta kaloreid, vaid aitab ka kontrollida tarbitava toidu kogust)
    • rasvarakkude arvu suurenemine lapseeas - dieedipidamine vähendab ainult rasvarakkude suurust, mitte nende arvu. See seletab, miks mõnedel inimestel on eriti raske dieeti pidades kehakaalu langetada. Mõnede teooriate kohaselt saavutab laps 2.-3. eluaastaks indiviiditi erineva rasvarakkude hulga, mis edaspidi mõjutab tema kehakaalu ja rasvaladestuse iseloomu.
    • ajukahjustus - põhjustatud näiteks ajukasvajast või infektsioonist, rasvumise põhjusena tuleb siiski väga harva arvesse.
    • ravimid - kaalutõusu võivad põhjustada steroidhormoonid , antidepressandid , uinutid (bensodiasepiinid), liitium ning psühhoosi raviks kasutatavad medikamendid.
    • endokriinfaktorid e. sisenõristusnäärmete iseärasused või häired - liiga kõrge insuliini tase organismis (kõhunäärme kasvajast), neerupealisekoore ületalitlus (Cushingi sündroomist), munasarjade düsfunktsioon (polütsüstiliste munasarjade sündroom ), kilpnäärme alatalitlus . Siiski on hormonaalsed häired rasvtõve põhjustajatena suhteliselt harvaesinevad.
    • psühholoogilised faktori - nn. "toiduahmimissündroom", öise söömise sündroom. Kõne alla tulevad ka stress, üksindus , depressioon .
  • Iseloomusta poiss-ja tütarlapse murdeiga . (Pilet 4)
    Poisslapse murdeiga
    Tunnused:
    1.kiire kasv;
    2.tujude vaheldumine , solvumised;
    3. muutlik käitumine;
    4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.);
    5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad
    Umbes 13-15 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem.
    Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid – need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
    Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute suhtes.
    Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas või-taoline aine, mida nimetatakse smegmaks.
    Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige veega ja õige pesuvahendiga, sest juba paari päevaga läheb smegma haisema ja sealsed „batsillid” hakkavad sügelema ning tekitama põletikku.
    Suguti otsa ei soovitata pesta duššigeelidega, vaid apteegist võiks osta intiimpesuvahendeid!
    Meeste suguelundid on välimised (silmaga näha) ja sisemised (kõhu sees )
    välimised on suguti, eesnahk sugutil, munandikott.
    eesnääre, 2 seemnepõiekest, 2 seemnejuha , 2 sugutisibulanääret, 2 munandit, 2 munandimanust
    Seemnerakk on meessugurakk ( mis on järglaste saamiseks vajalik rakk meestel )
    Munarakk on naissugurakk ja neid on ainult naissool...
    Seemnerakud hakkavad tekkima poistel murdeeas (seega tekib võimalus juba isaks saada!)
    Pollutsioon on iseeneselik seemnepurse poisslastel just murdeeas ja esineb tavaliselt öösiti! Poisslaps võib hommikul leida oma voodilinalt märja pleki .
    Pollutsioon tekib sellest, et keha on hakanud tootma seemnerakke ja ei suuda veel kõike kontrollida. See on normaalne nähtus ja möödub.
    Tütarlapse murdeiga
    Murdeeas, ehk puberteedis hakkab tütarlaste ajuripats nõristama hormoone, mis panevad talitama munasarjad. Muutused toimuvad ka vaimses arengus.
    Tunnused:
    1. kiire kasv;
    2. inimene on närviline, tujud vahelduvad, sage on solvumine;
    3. käitumine on muutlik;
    4. tekivad teisesed sugutunnused (karvakasv kaenlaalustes; häbemekingul; menstruatsioon umbes 1 a. hiljem; piimanäärmed paisuvad ja kujunevad rinnad; naha alla koguneb rasvakiht; laienevad puusad, );
    5. sõbrad hakkavad tüdrukut rohkem huvitama kui vanemad.
    6. suureneb huvi vastassugupoole vastu.
    7. tütarlapse keha muutub naiselikumaks.
    Umbes 11-13 a. hakkavad jõudsamalt tööle suguhormoonid – need on väga väikesed ained tütarlapse kehas, mis mõjutavad pea kõiki protsesse organismis.
    Suguhormoonide töö tõttu muutub neiu suguküpseks s.t. hakkavad valmima naissugurakud e. munarakud
    Iga kuu valmib üks munarakk ja eraldub kehast menstruatsiooniga - see on igakuine verejooks tupest.
    Menstruatsiooni ajal tuleks vältida külmetamist, ujumist, saunas käimist, ratsutamist ja ka hiljem seksuaalvahekordi.
    Kui munarakud on hakanud valmima, esinevad menstruatsioonid , siis neiu on valmis rasestuma.
    Munaraku ( naistelt) ja seemneraku (meestelt) kokkusaamisel ehk ühinemisel võib hakata arenema väike inimene.
    Munarakk ja seemnerakk on sugurakud s.t. vajalikud järglaste saamiseks.
    NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis.
    Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid.
    Neiu hügieen e. puhtuse pidamine:
    Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid ) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega .
    NB! Mitte pesta tavaliste dušigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhna-ja värvaineid !
    Pilet 5
  • Vaimne tervis, vaimne töö. Väsimus. Vaimne väsimus.
    Vaimne tervis
    Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :
    • tajuda ja mõista reaalsust,
    • õppida juurde uusi asju,
    • teadvustada iseennast,
    • hakkama saada pingelises olukorras jne.

    Vaimset tervist rikuvad:
    • stress,
    • muremõtted,
    • erinevad hirmud,
    • vihastamine,
    • solvumine,
    • pidev virisemine,
    • alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.

    Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
    Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
    Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga:
    ajuveresooned laienevad ja täituvad verega,
    mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned,
    samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned
    Vaimne töö
    Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis ), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired – näiteks liigne higistamine , temperatuuritõus, kõhulahtisus .
    Vaimne töö on efektiivne füsioloogiliselt ainult sel juhul, kui ajurakud saavad küllaldaselt hapnikku. Näiteks ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest, väikesel lapsel aga umbes 50 %. Seega mõtlemisel ja õppimisel need protsendid suurenevad. See näitabki, kui oluline on õhutada regulaarselt ruume, kus elatakse, õpitakse või tehakse tööd.
    Hapniku jõudmine aga organismi sõltub otseselt meie vere kvaliteedist. Punastes verelibledes paikneb keeruline punase värvusega aine, mida nimetatakse hemoglobiiniks. See seob endaga hapnikku ( 1 Hg seob endaga 4 molekuli hapnikku ). Nii hea vaimse kui ka füüsilise tervise tagab punaste vereliblede tervis.
    Aneemia on punaste vereliblede vähesus, mida nimetatakse ka kehvveresuseks, mille põhjus võib olla vales eluviisis, puudulikus toitumises, liigses sportimises, verekaotuses, häires vereloomes jne.
    Mida vähem saavad ajurakud hapnikku, seda väsinum on inimene, laps on koolitundides apaatsem, häiritud on tema keskendumise-ja õppimisvõime , soovitakse rohkem magada , füüsilise töö jõudlus väiksem.
    Vaimse töö iseärasuseks on see, et „ärritaja” lakkamisel ei kao tööga seotud mõtted kohe. Eriti kaua püsib see neil, kes töö ajal teiste inimeste juuresolekul ei suuda oma mõtteid koondada ja süveneda. See inimene toob töö koju kaasa, jätkab nende mõtete läbimõtlemist väsinud ajurakkudega. Selline mälu kasutamine on tulutu.
    Kui väsimus tõusis 19.saj teisel poolel meditsiini huvi orbiiti, hakkas Georg Miller Beard püsivat väsimust nimetama neurasteeniaks. Selle puhul ei ole nähtavaid, objektiivseid sümptomeid. Paljud väsimuse all kannatavad patsiendid kurdavad, et arstid ei võta neid tõsiselt.
    Väsimus
    Väsimust võib jagada kaheks:
    • Lühiaegne reaktsiooniväsimus (LRV) on peamiselt kehalise pingutuse tagajärjel saabunud väsimus, on loomulik seisund ja organismile vajalik kaitsemehhanism.
    • Pikaaegne, krooniline endogeenne väsimus (KEV) 1. Haigus puudub (psüühiline või füüsiline väsimus) 2. Haigus

    KEV – pidev väsimus, mis puhkusega kergesti ei möödu. KEV on meie aega iseloomustav, levinud ja murettekitav vaevus. Umbes kolmandikul kroonilist väsimust kaebavatel patsientidel leitakse väsimusele mingi meditsiiniline põhjus. Ülejäänud juhtudel on tegemist mittemeditsiiniliste füüsiliste või psüühiliste põhjustega. On uuritud 300 kroonilise endogeense väsimuse juhtu- 20 % puhul on tegemist füüsilistest põhjustest tuleneva väsimuse ja 80 % puhul peamiselt tundeeluga seotud põhjustega.
    Lühiaegne ja krooniline väsimus nõuavad erinevat lähenemist. Optimaalne pingutus soodustab isiksuse ja organismi arengut.Koolielu korraldamisel tuleb otsida võimalusi kroonilise väsimuse ennetamiseks ja ületamiseks.
    Vaimne väsimus
    Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest.
    Erinevad väsimuse faasid :
    I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga )
    II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita
    III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike.
    IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne
    V - esineb apaatsus, loidus
    VI - üleväsimus
    Kooliväsimuse tunnused:
    I staadium – vaimse ja kehalise töövõime langus, nihelemine, loidus, unisus
    II staadium – peavalu, tähelepanu langus, kasvab tehtavate vigade arv, söögiisu halvenemine, pidurdusprotsess ületab erutusprotsessi
    III staadium – kõik eelmised nähud süvendatult, rahutu uni, sage ärkamine, isutus või väga suur isu, eriti magusaisu
    Kuidas pikendada töövõime aega koolides ?
    • erinevate iseloomudega tundide vaheldumine,
    • koolitundide pikkuse optimaalsus,
    • optimaalne vahetundide pikkus,
    • vahetundide sisustamine (füüsilise ja vaimse koormuse vaheldus),
    • õppetundide ja vahetundide emotsionaalsus,
    • õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne.

    Laste ja noorte viljakale vaimsele tööle aitab kaasa õige toitumine ja peale kooli tegelemine regulaarse füüsilise koormusega. Alles pärast seda on kasulik järgmiseks päevaks koolitunde ettevalmistama ehk õppima hakata. Sel puhul on tähelepanu-ja konsentratsioonivõime paremad ja õppimisvõime kiirem. Laps/noor on tasakaalukam ja rahulolevam iseendaga.
  • Erinevad toitained. Seedesüsteemi omapära. (Pilet 5)
    Toitaineid jaotatakse nende vajaduse järgi:
    Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes - grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi).Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil.
    Mikrotoitaineid vajab organism milli- või mikrogrammides ( vitamiinid , mineraalained ).
    Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama nii makro- kui mikrokomponente.
    Inimese igapäevane toit peaks olema nagu hästitoimiv meeskond makro- ja mikrokomponentidest, igal meeskonnaliikmel on organismis oma kindel funktsioon. Ühe meeskonnaliikme puudumisel ei pruugi meeskonnatöö enam õnnestuda.
    Makrotoitained
    Valgud
    • Keha tähtsaim ehitusmaterjal;
    • Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises;
    • Osalevad ainete transpordil organismis.
    • Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid.

    Lipiidid
    • Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on neutraalrasvad ehk triglütseriidid ehk lihtsalt rasvad (90....96%);
    • Tähtsaimad energiavaruained organismis;
    • Vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks
    • Võtavad osa kasvuprotsesside ja muude elutähtsate protsesside reguleerimisest.

    Süsivesikud
    • Süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse.
    • Toidus esinevad süsivesikud monosahhariidide (glükoos, fruktoos ), disahhariidide ( sahharoos , laktoos, maltoos ) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos )
    • 1 kcal = 4,19 kJ
    • 1g süsivesikuid annab 4kcal
    • 1g rasva annab 9kcal
    • 1g valke annab 4 kcal

    Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet ).
    Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus , düstroofia, nälgus jne.
    Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik.
    Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis.
    Organismis puudub piisav mikrotoitainete varu selleks, et üle elada pikaajaline defitsiit. Õige toiduvalik võimaldab seda defitsiiti vältida.
    Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende ülemäärane kogus organismi regulatoorseid protsesse.
    Vitamiinid
    • Organismi jaoks asendamatud, organismi normaalseks funktsioneerimiseks elutähtsad, kuid vajalikud väga väikestes kogustes;
    • Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D), seega peab neid saama mitmekesise ja täisväärtusliku toiduga;
    • Jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks.

    Mineraalained
    • Organismi funktsioneerimiseks asendamatud mikrotoitained , vajalikud väga väikestes kogustes;
    • Vastavalt vajatavatele kogustele jaotatakse mako - ja mikromineraalideks;
    • Makromineraale (näiteks kaltsium, kaalium, naatrium , fosfor, jt) vajab organism päevas milligrammidest grammideni, mikromineraale (näiteks raud, tsink , vask, räni, jt) reeglina mikrogrammidest milligrammideni.

    Seedesüsteemi omapära
    Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem.
    • Iga 3-3,5 tunni tagant tõmbuvad kokku mao, sapipõie, kõhunäärme ja ka peensoole lihaskond. See kestab umbes 20-30 minutit. Sel ajal tekib tavaliselt näljatunne. Sel ajal süües on toidu omastamine kõige parem! Söögikordade vahe täiskasvanul võiks olla ka 3-4 tundi. Muul ajal süües katkestab söömine selle perioodika.
    • Seedekulgla rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4....6 toidukorda.
    • Vastsündinul põhjustab soolteperistaltika intensiivseid liigutusi, lapse häälitsusi ja nuttu.
    • Seedekulglarütm mõjutab kogu keha ( muutub vere koostis, lüheneb hüübimisaeg, suureneb punaste ja valgete liblede arv, suureneb seedeensüümide nõristumine verre).
    • Seedekulglarütm on individuaalne ja parimaks orientiiriks on näljatunne. Iga suutäis toitu või jooki vallandab erinevaid aineid, seejuures igaühel eri moodi. Seepärast mõjubki toit igale inimesele omamoodi.
    • Toidu mõju pingeseisundis ja rahuolukorras on erinev. Mõni toit võib pingeseisundis mõjuda hoopis teisiti. Samuti ei ole organismi seisukohalt kuigi mõistlik sundida end sööma toitu, mis ei maitse. Kõige rohkem on organismil kasu toidust, mis on söödud hea isuga, meeldivas miljöös ja mõõdukas tempos .
    • Meie kehas toimub pidevalt sisemise rütmi kooskõlastamine kehaväliste rütmidega. Biorütmide keskused asuvad peamiselt hüpotalamuses ja limbilise süsteemi piirkonnas.

  • Sugurakud. Munarakk ja seemnerakk. Esimesed rasedustunnused. Emakaväline rasedus . Rasedus. (Pilet 5)
    Munarakk ja ovulatsioon
    • Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk.
    • Ligikaudu 0,1- 0,2 mm.
    • On kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega.
    • Sisaldab 23 kromosoomi.
    • Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv.
    • Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes.
    • Küpsed munarakud on kaotanud jagunemisvõime ja ei kuulu ühegi koe hulka, nad on iseseivsad rakud.
    • Munarakud tekivad munasarjades.
    • Valmima hakkavad umbes 11-14.a.tütarlastel ja munarakkude moodustumine lõpeb umbes 50-55.a.naistel.
    • Munarakud valmivad Grafi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga.
    • Erandkorras võib munarakk valmida ka mõne tunniga, kui noorel naisel on väga tugevad meeldivad emotsioonid mehe suhtes.
    • Eluiga on umbes 1 ööpäev, kuid "heas ja soodsas keskkonnas" umbes 2-3 ööpäeva!
    • Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu.
    • Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400.

    Ovulatsiooniks nimetatakse küpse munaraku väljumist munasarja follikulist.
    Munarakk satub kohe munajuhalehtrisse.
    Munarakk on valmis viljastumiseks.
    NB! See on suguküpsuse tunnus, kuid mitte valmisolek raseduseks .
    Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ja selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koostöö.
    Mis saab Grafi põiekesest? Muidu eraldub menstruatsiooniga ja raseduse korral armistub ning muutub hormoonitaoliseks aktiivseks moodustiseks, mis toodab rasedust säilitavat hormooni- progesterooni.
    Seemnerakk ehk spermatosoid ehk sperm
    • umbes 0,06 mm pikk
    • eluiga tavaliselt 2-3 ööpäeva, kuid heades tingimustes (emakakaela limaskesta pilukestes) võivad elada ka 3-7 päeva olles ikka veel viljastumisvõimeline
    • emakas võib seemnerakk elada 10-20 tundi
    • tupes hukuvad kiiresti tänu selle happelisele keskkonnale
    • liigub saba abil ja väga liikuv tänu nõredele
    • liikumiskiirus umbes 3-3,5 cm minutis
    • tavaline aeg naise munajuhasse jõudmiseks on umbes 70 minutit
    • kõige paremates tingimustes - naise ovulatsiooniperioodil- kulub seemnerakkudel ainult 6 minutit, et jõuda läbi emaka munajuhadesse
    • viljastub kõige elujõulisem
    • erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta.

    Esimesed rasedustunnused
    • menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi )
    • muutused rinnanäärmetes ( rinnas valusööstud, pisted, suurenevad, muutuvad valulikuks )
    • iiveldus , halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu
    • väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus )
    • isu muutused ( suur isu, toitude valimine- hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea )
    • temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata !
    • lõhnatundlikkus suureneb ( tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele lõhnadele )

    Emakaväline rasedus ehk ektoopiline rasedus tähendab seisundit, kus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. Kõige sagedamini on emakaväline rasedus munajuhas (98%) ning väga harva kõhuõõnes (1,5%), munasarjas või emakakaelas (mõlemas alla 1%). Munajuhaks nimetatakse kanalit munasarja ja emaka vahel, kus toimub munaraku viljastamine seemnerakuga. Protsessi normaalse kulu korral laskub viljastatud munarakk emakasse, et selle limaskestale kinnituda. Munajuharaseduse puhul kinnitub embrüo munajuha limaskestale ja kasvab ning areneb seal.
    Munajuharasedus tekib siis, kui juha läbimine on takistatud. Emakavälise raseduse põhjuseks on sageli munajuha põletikuline kahjustus (harilikult klamüdioosi tõttu), vaagnapiirkonna lõikused, väikevaagnaelundite põletikud, ohuteguriteks võivad olla emakasisese vahendi (spiraali) kasutamine ning suitsetamine . Varasem emakaväline rasedus tõstab kordusriski 20 korda. Emakaväline rasedus on alati tõsine tervisehäire, sest loote kasvades munajuha lõpuks rebeneb, tekitades verejooksu ja šoki. Emakavälisel rasedusel on samasugused tundemärgid kui tavaliselgi rasedusel – rasedustest on positiivne, menstruatsioonid jäävad ära, esineb hommikune iiveldustunne , kiire väsimine jt. Normaalsest rasedusest eristavad seda korduvad ebaregulaarsed tupeverejooksud ning alakõhuvalu. Tugev valu tekib tavaliselt äkki kas vasakul või paremal alakõhus. Tänu tundlikele rasedustestidele ja ultrahelidiagnostikale on emakavälist rasedust võimalik diagnoosida enne sümptomite teket. Kehavälisel viljastamisel on emakavälise raseduse tekke risk mõnevõrra suurem kui loomulikul viljastumisel.
    Emakavälist rasedust ravitakse nii kirurgiliselt kui ravimitega, eesmärgiga rasedus katkestada. Kui munajuhale kinnitunud embrüo kasvab nii suureks, et munajuha lõhkeb, tuleb munajuha täielikult eemaldada. Kui munajuha on terve, eemaldatakse vaid viljastatud munarakk. Ravimitest kasutatakse tsütostaatilisi ravimeid, mis peatavad embrüo kasvu, nii et see irdub iseenesest. Osa emakavälistest rasedustest katkeb ja möödub ( imendub ) ilma igasuguse vahelesegamiseta.
    Rasedus
    • kestus viljastumiset umbes 280 päeva = normaalne raseduse pikkus 38-40 nädalat
    • NB ! ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel , enamik hilineb või sünnib varem.
    • NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all - sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega

    Platsenta e. emakook
    • on loote toitekest emaka limaskesta pinnal, mille kaudu saab loode kõik vajaliku (ja mittevajaliku) ema verest.
    • Üsasiseselt on platsenta lapse jaoks ainus toitumis -, hingamis-, endokriin -ja erituselund.
    • Tema funktsioon algab 12-13.nädalal ja lõplikult formeerub 16 nädalaks.
    • Platsental on mitu kihti ehk plaati , mille seintes on hatud.
    • NB ! Platsenta takistab paljude haigustekitajate ja keemiliste ainete sattumist emalt lootele .
    • Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV
    • Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud.“Tavapäraste“ infarktide ja põletike kõrval esinevad platsentas küpsemishäired, loote veresoonte haigused jt. patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne.
    • Platsenta väljub pärast lapse sündimist

    Nabaväät e. nabanöör
    • ühendab loodet ja platsentat.
    • On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen).
    • Ajalise lapse nabaväädi pikkus on 50-60 cm.
    • Üks olulisemaid patoloogiaid on ühe nabaarteri alaareng, mille korral esineb 25-50 % loodetest kaasasündinud sisemisi väärarenguid (just neerude ja kuseteedega).

    Lootekest
    • loode paikneb emakas veel nagu koti (õhupalli ) sees, mis on täidetud looteveega.
    • Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt.

    Lootevesi
    • kaitseb loodet mehhaaniliste survete, temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest.
    • Vee hulk suureneb pidevalt.
    • 37 ras.nädalal on seda 1-1,5 liitrit.
    • Lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel.

    Embrüoks nimetatakse kuni 2 kuu vanust inimalget emakaõõnes. Tema areng:
    18.-28.päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut.
    21.päeva jooksul hak, arenema veresooned ja magu,
    21.päeval hakkab lööma südamealge,
    28.päeva paiku tek. luude ja lihaste alged
    1 kuu vanuselt on loode 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1- 0,2 gr. !
    NB ! Oma välimuselt ei erine sea või elevandi lootest !
    NB ! Ülakeha kasvab kiiremini kui alakeha , kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks !
    50.päeva paiku s.o 7 elunädalal tekivad suguelundite alged.
    NB! Soolist vahet veel teha ei saa, kuid on tekkinud muutused ajus ja genitaalides vastavalt soole - muutused ajus on tagasipöördumatud !
    Loode
    • Kahe kuuga on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning teda hakatakse edasi nimetama looteks.
    • Loode tajub juba emasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu.
    • NB ! Veel 19.sajandi lõpul arvati, et laps sünnib kurdina !
    • Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5-nda raseduskuu jooksul.
    • Sel ajal on loode 25- 27 cm pikkune.
    • Alates 5 ras.kuust reageerib ta juba väliskeskkonna mürale (näit. ukse paugutamine, vali muusika , tugev riid jne. )
    • Siiani oli ta harjunud emakasiseste häältega, veresoonte kohina ja ema soolestiku helidega.
    • Peale sündi võiks lapse panna ema rinnale , sest see on tuttav heli !
    • Sünnimomendiks on loote normaalne pikkus 49-52 cm ja kaal 3- 4 kg

    Sünnitusel väljutatakse peale lapse ilmale tulekut ka platsenta koos nabaväädi ja kestadega, mida kutsutakse päramisteks. Ajaline platsenta on läbimõõduga 17-19 cm ja paksusega 2-2,5 cm, kaalub umbes 500-600 grammi.
    Ennem oli ämmaemandate põhiprobleemiks vastsündinute hüpoksia ja sünnitraumad, praegu aga sugulisel teel nakatunud rasedad ( alates 1990) . Süüfilisehaige rase pole enam haruldus ja aina rohkem on HIV-ga nakatunud rasedaid.
    Pilet 6
  • Mis on positiivne mõttelaad? Tugeva närvijõu loomine.
    Positiivne suhtumine ja mõttelaad
    Mis on positiivne suhtumine, mis on positiivsus ? Väga sageli kuuleme lihtsalt ütlust: "Mõtle positiivselt!" Ja samas on kindlasti inimesi, kes torisedes vastavad, mida ma mõtlen, kui kõik on kehvasti. Mida ma naeran, kui hing karjub sees? Aga mis ja miks on kehvasti? See vajaks arutlemist ja üle vaatamist. Lugege alljärgnevat kokkuvõtet ja mõtisklege oma mõtteviisi üle.
    Tugeva närvijõu loomine ( Paul C.Bragg )
    • Suurepärane , kui teil on tore perekond ja ustavad sõbrad, kuid te peate oskama elada ka üksi iseendaga. Pakkuge iseendale head seltskonda, tegutsege ja olge õnnelik. Nautige elu iga minutit, teie jaoks on 24 suurepärast tundi päevas. Mitte kellelgi pole neid rohkem, ei kuningal ega miljonäril. Aeg on liiga kallis, et seda asjatult raisata.
    • Ärge tegelege enesepiinamisega. Püüdke oma muredest ja emotsionaalsetest vapustustest mitte mõelda, pöörake mõtted teise suunda. Ärge muutke harjumuseks piinata end muredega. Te peate muredest lahti saama heade mõtete, selge ja emotsioonideta mõtlemisega. Mure ja kurbus on küll osa elust, kuid me peame valitsema oma emotsioone, mitte laskma neil valitseda ennast !
    • Laske oma erutused tuulde! Kui erutus hakkab teie üle valitsema, võib ta teid hävitada. Paljud inimesed liialdavad erutusega nagu muregagi. Nad puhuvad ise oma ärevuse nii suureks, et neid võib üksnes haletseda. Tõsi, erutus on sageli vältimatu, eriti kui see puudutab tööalaseid ebameeldivusi, armastatukaotust, vaesust jne. Sel juhul peame appi võtma selge mõistuse ja kaine mõtlemise. Erutus ei anna midagi ega aita kedagi, vastupidi, mida rohkem ärritume, seda rohkem raiskame oma närvijõudu. Peame olema optimistid. Optimist saavutab alati oma eesmärgi, pessimist mitte kunagi. Miljonid inimesed muretsevad tühja-tähja pärast, kulutavad oma närve ülemäärase edevuse, valehäbi, umbusu ja kahtlustuste peale. Naised muretsevad sageli sellepärast, mida teised neist mõtlevad ja nii muutuvad nad kergesti ärrituvaks. Murdeealisi peab õpetama mõtlema iseendale: kui kamp teeb rumalusi, ei pea nemad seda kaasa tegema. Enamus täiskasvanuid ei suuda murdeealistega ühist keelt leida, kuid see on hädavajalik, kui tahate neid sel raskel elujärgul aidata.
    • Olge alati heas tujus . Mõne inimese reipus sõltub ilmast. Kui paistab päike, on neil hea tuju. Kui ilm on halb, siis nad mossitavad. Halbade ilmadega on enesetappusid rohkem kui heade ilmadega. Püüdke end ravida naeratusega, õppige armastama ka vihmast ilma. Kui olete terve ja õnnelik, ei allu teie tuju baromeetrile. Teie enda sisemusest kiirgab valgust.
    • Ei ole olemas võlurohtusid, mis looksid tugeva närvijõu. Kõik kunstlikud stimulaatorid ( tee, kohv, tubakas, alkohol jt.) hoopis hävitavad seda. Ei ole olemas võlurohtu inimestele, kes on oma närvijõu ära kulutanud. Massaažid, igasugused muud turgutavad protseduurid on hetkelised ja kohaliku toimega ega tugevda närvisüsteemi tervikuna . Et koguda võimsat närvijõudu, peate selle heaks töötama iga päev kogu elu.
    • Lõpetage ülearune närvide kulutamine! Katsuge enesesisenduse ja terve mõistuse abil lahti saada erutusest, hirmudest ja negatiivsetest emotsioonidest. Vastandage neile kindel eesmärk ja enesekindlus . Mõistus juhib tundeid, mitte vastupidi.
    • Tundke elust mõnu! Ärge unustage lõbutseda. Edu ja aineline kindlustatus on head asjad, kuid veel parem on osata elust mõnu tunda. Laulge ja lustige. Hoidke eemale masendatuist ja murelikest. Muutke läbi iseenda maailm paremaks!

  • Erinevad toitained. Seedesüsteemi omapära. (Pilet 6)
    Toitaineid jaotatakse nende vajaduse järgi:
    Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi).Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil.
    Mikrotoitaineid vajab organism milli- või mikrogrammides (vitamiinid, mineraalained).
    Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama nii makro- kui mikrokomponente.
    Inimese igapäevane toit peaks olema nagu hästitoimiv meeskond makro- ja mikrokomponentidest, igal meeskonnaliikmel on organismis oma kindel funktsioon. Ühe meeskonnaliikme puudumisel ei pruugi meeskonnatöö enam õnnestuda.
    Makrotoitained
    Valgud
    • Keha tähtsaim ehitusmaterjal;
    • Osalevad kogu ainevahetuse reguleerimises ja kontrollimises olles ensüümide, hormoonide ja muude elutähtsate ainete koostises;
    • Osalevad ainete transpordil organismis.
    • Valgud on aminohapetest koosnevad biopolümeerid.

    Lipiidid
    • Inimorganismi ja toidu põhilised lipiidid on neutraalrasvad ehk triglütseriidid ehk lihtsalt rasvad (90....96%);
    • Tähtsaimad energiavaruained organismis;
    • Vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks
    • Võtavad osa kasvuprotsesside ja muude elutähtsate protsesside reguleerimisest.

    Süsivesikud
    • Süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse.
    • Toidus esinevad süsivesikud monosahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos)
    • 1 kcal = 4,19 kJ
    • 1g süsivesikuid annab 4kcal
    • 1g rasva annab 9kcal
    • 1g valke annab 4 kcal

    Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet).
    Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne.
    Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik.
    Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis.
    Organismis puudub piisav mikrotoitainete varu selleks, et üle elada pikaajaline defitsiit. Õige toiduvalik võimaldab seda defitsiiti vältida.
    Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende ülemäärane kogus organismi regulatoorseid protsesse.
    Vitamiinid
    • Organismi jaoks asendamatud, organismi normaalseks funktsioneerimiseks elutähtsad, kuid vajalikud väga väikestes kogustes;
    • Organism neid ise sünteesida ei suuda (välja arvatud mõningad erandid nt. vitamiin D), seega peab neid saama mitmekesise ja täisväärtusliku toiduga;
    • Jagunevad vesilahustuvateks ja rasvlahustuvateks vitamiinideks.

    Mineraalained
    • Organismi funktsioneerimiseks asendamatud mikrotoitained, vajalikud väga väikestes kogustes;
    • Vastavalt vajatavatele kogustele jaotatakse mako- ja mikromineraalideks;
    • Makromineraale (näiteks kaltsium, kaalium, naatrium, fosfor, jt) vajab organism päevas milligrammidest grammideni, mikromineraale (näiteks raud, tsink, vask, räni, jt) reeglina mikrogrammidest milligrammideni.

    Seedesüsteemi omapära
    Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem.
    • Iga 3-3,5 tunni tagant tõmbuvad kokku mao, sapipõie, kõhunäärme ja ka peensoole lihaskond. See kestab umbes 20-30 minutit. Sel ajal tekib tavaliselt näljatunne. Sel ajal süües on toidu omastamine kõige parem! Söögikordade vahe täiskasvanul võiks olla ka 3-4 tundi. Muul ajal süües katkestab söömine selle perioodika.
    • Seedekulgla rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, st. iga täiskasvanu ärkveloleku aja jooksul peaks olema 4....6 toidukorda.
    • Vastsündinul põhjustab soolteperistaltika intensiivseid liigutusi, lapse häälitsusi ja nuttu.
    • Seedekulglarütm mõjutab kogu keha ( muutub vere koostis, lüheneb hüübimisaeg, suureneb punaste ja valgete liblede arv, suureneb seedeensüümide nõristumine verre).
    • Seedekulglarütm on individuaalne ja parimaks orientiiriks on näljatunne. Iga suutäis toitu või jooki vallandab erinevaid aineid, seejuures igaühel eri moodi. Seepärast mõjubki toit igale inimesele omamoodi.
    • Toidu mõju pingeseisundis ja rahuolukorras on erinev. Mõni toit võib pingeseisundis mõjuda hoopis teisiti. Samuti ei ole organismi seisukohalt kuigi mõistlik sundida end sööma toitu, mis ei maitse. Kõige rohkem on organismil kasu toidust, mis on söödud hea isuga, meeldivas miljöös ja mõõdukas tempos.
    • Meie kehas toimub pidevalt sisemise rütmi kooskõlastamine kehaväliste rütmidega. Biorütmide keskused asuvad peamiselt hüpotalamuses ja limbilise süsteemi piirkonnas.

  • Mees-ja naissuguhormoonid , nimetused, kus toodetakse ja ülesanded. Doping . Iseeneselik ja kunstlik abort . (Pilet 6)
    Meessuguhormoonid
    Mõjutavad:
    • mehe suguelundite arenemist, spermatsoidide tekkimist.
    • suurendab higi eritumist , suurendab karvakasvu, parandab juuste kasvu
    • teeb hääle madalamaks
    • kasvatab lihasmassi ning rasvkudet , parandab füüsilist vastupidavust .
    • stimuleerib sugutungi,
    • tugevdab viha ja agressiivsust
    Meestel toodetakse munandites
    • Testosteroon on peamine meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka (veel on dihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jne.)
    • See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem)
    • Naistel toodetakse meessuguhormoone munasarjades ja vähesel määral neerupealistes.
    • Mehe organismis moodustub testosterooni 2-14 korda rohkem kui naisel ja seda on kõige rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma
    • Peale suguküpsuse perioodi saabumist on noormeeste lihasjõu treenitavus 2 x suurem kui tütarlastel.
    • Jõuharjutused soodustavad meessuguhormoonide tootmist. Pärast jõutreeningut on hormoonide tootmine organismis maksimaalne ! Jooksmine, pallimängud jne pärsivad meessuguhormoonide tootmist
    • Potents- sugujõudlus- sõltub suguhormoonide tasemest veres. Looduslikud potentsitõstjad on kreeka pähkli-, linaseemne-, viinamarjaseemne-,nisuidu-, päevalilleõlid
    Naissuguhormoonid
    tootmist kontrollivad hüpotaalamus ( eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab suguhormoonid kehas laiali, nii jõuavad need kõigi elunditeni.
    Östrogeen
    • toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused.
    • Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele.
    • Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma.
    • Mõjutab naise sugulist aktiivsust;
    • avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus jt.
    • väga oluline roll süsivesikute ja valkude ainevahetuses (soodustab rasvapolstri teket )
    • võime luukoes kinni hoida kaltsiumi!
    • kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu
    • oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses
    Östrogeene on naise veres kõige rohkem ovulatsiooniperioodil ( seepärast ongi viljastumine sel ajal kõige parem ). Samal ajal on aga naise füüsilise töö võime (võrreldes ühe menstruaaltsükli jooksul ) kõige madalam.
    • Tugevad kehalised koormused avaldavad östrogeenide tootmisele pidurdavat mõju
    Progesteroon (e. gestageen)
    • tekib samuti munasarjades .
    • Paneb aluse naiselikkusele,
    • reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit;
    • aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule.
    • Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma.
    • Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu.
    Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel.
    • Naistel moodustub suurem osa naissuguhormoonidest munasarjades, see on keeruline biokeemiline protsess, kus lähtematerjaliks on kolesterool )
    • Meestel toodetakse naissuguhormoone vähesel määral neerupealistes
    Oksütotsiin
    • tekib ajus ( hüpotalamuses ). Kutsub esile emaka kokkutõmbed sünnituse ajal ja piima eritumist rinnast pärast sünnitust
    Prolaktiin
    • tekib ajuripatsis, soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust
    • Takistab ovulatsiooni imetamise ajal
    • Liiga suur hulk kehas võib põhjustada anovulatsiooni ja viljatust
    HCG (ehk korionaalne gonadotropiin)
    • naise organismis hakkab tootma seda platsenta, aitab kindlaks teha raseduse
    • tekib pärast munaraku viljastumist ning stimuleerib munasarju jätkama östrogeeni ja progesterooni tootmist, mistõttu menstruatsioonid jäävad raseduse ajaks ära.
    • Kasutatakse viljatuse ravis ja ja antakse rasedatele , kelle progesterooni hulk on väike ja seetõttu on oht raseduse katkemiseks.
    Doping
    on
    • süstid, joogid, tabletid jm. on sünteetiline testosteroon ja anaboolsed steroidid.
    • Need kasvatavad lihaseid, kuid võivad põhjustada munandite ahenemise (sest steroidid mõjutavad spermat tootvaid hormoone).
    • Kui neid pidevalt organismi juurde manustada, lülitab oma keha nende tootmise välja, organismis tekivad häired- näiteks mehel sugulised raskused, suguorganite kõhetus e. atroofia, tekivad termilised häired, häiritud on neerude töö, kahjustub maks- suureneb vastuvõtlikkus hepatiidile.
    • Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks.
    Kuntslik abort
    Menstruatsiooni esilekutsumine
    Väga varane väljaimemise teel tehtav abort, mida tehakse sageli enne, kui rasedustest on positiivne.
    Väljaimemine
    Esmalt halvab abordiarst emakakaela. Siis paigutab ta emakasse noataolise otsaga õõnsa plastiktoru. Toru ühendatakse võimsa pumbaga , mille imamisvõimsus on 29 korda suurem kui tolmuimejal. See protseduur rebib beebi keha tükkideks ning voolik hakkab jõnksuma, kui beebi tükid sellest läbi imetakse. Siis lõigatakse platsenta emaka siseseinalt lahti ning selle jäänused imetakse pudelisse.
    Laiendamine ja väljakraapimine
    See pole tänapäeval enam tavaline ning seda kasutatakse raseduse esimese 10 nädala jooksul. See sarnaneb väljaimemisprotsessile, välja arvatud see, et abordiarst sisestab emakasse kaapenoa – silmusekujulise terasnoa. Seejärel lõikab ta platsenta ja beebi tükkideks ja kraabib need kausi sisse välja. Tavaliselt tuleb ohtralt verd.
    Laiendamine ja tühjendamine
    Seda tehakse raseduse 4.-6. kuul. See meetod on enamasti asendanud füsioloogiliste lahuste abil tehtavad ning keemilised abordid, mille tulemus oli liiga sageli see, et laps sündis elusalt, mis muidugi oli abordiarsti seisukohast komplikatsioon! Kasutatakse tangitaolisi instrumente, sest beebi luud ning kolju on juba kaltsiumiga küllastatud. Beebile ei tehta mingit tuimestust. Abordiarst paneb instrumendi emakasse, haarab kinni jalast või mõnest teisest kehaosast ning väänab selle beebil otsast. Seda korratakse veel ja veel. Selgroog tuleb pooleks murda ning kolju lömastada, et neid eemaldada. Haiglaõe ülesanne on kehaosad kokku koguda ning vaadata, kas kõik on eemaldatud .
    Osaline sünnitus
    Sedagi kasutatakse raseduse hilisemates järkudes. Emakakaela laiendatakse, et võimaldada rõngakujulistel sünnitustangidel emakasse mahtuda. Tehakse kindlaks labajala või sääre asukoht ning tõmmatakse see vagiinasse. Beebi tõmmatakse jalad ees välja, kuni pea on emakakaelas. Beebi jalad ulatuvad ema kehast välja. Beebi keeratakse nägu allapoole ning beebi kuklaosas torgatakse tema kaela sisse käärid ning tõmmatakse need laiali, et haava suurendada. Imamisvooliku ots sisestatakse beebi pähe ning eemaldatakse aju. Kolju vajub kokku ning beebi tuleb välja. Vaata fotot. Lõikumine ning väljaimemine jätkub, kuni emaka seinad on puhtad.
    Emakaeemaldus
    Seda meetodit kasutatakse tavaliselt raseduse hilisemas staadiumis ning see sarnaneb varase keisrilõikega. Ema kõht ning emakas avatakse kirurgiliselt ning beebi tõstetakse välja. Kahjuks on paljud need beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada.
    Soolamürgitus a.k.a. “Suhkruõuna beebid :”
    Kõige sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib tugevat soolalahust otse lootevette (beebit ümbritsev vedelik). Beebi hingab seda sisse ning neelab seda alla ning saab mürgituse, rabeleb ning mõnikord tekivad tal krambid. Beebi tapmiseks kulub rohkem kui tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord elusana!). Miks “suhkruõuna” beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore , punase, klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun. Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod sarnane napalmi viskamisega süütutele sõjaohvritele. See tehnika töötati algselt välja Natsi-Saksamaa koonduslaagrites. (allikas: Abortion and Social Justice, NY: Sheed & Ward, 1972)
    Prostaglandiinabordid
    Kolm vormi, kaks neist süstitavad ning üks vaginaalselt paigaldatav. Selle esimene tunnustatud kasutusviis oli nurisünnituse esilekutsumine 4.-6. raseduskuul. Hormoon põhjustab ükskõik kui suure beebi esilekutsutud sünnitust. Kui beebi on piisavalt suur, et sünnitustraumat üle elada, siis sünnib ta elusalt, aga on tavaliselt liiga väike, et ellu jääda. Ühes artiklis oli see komplikatsioonide seas kirjas kui elussünnitus!
    RU-486
    Tablett , mis põhjustab nurisünnitust, kui seda võetakse peale esimese menstruatsiooni vahelejäämist. Selle toimel blokeerub värskelt emaka sisekestale paigaldunud beebi esmaste hormonaalsete toitainete saamine, beebi sureb ning langeb välja. Pange tähele, et RU-486 ei ole rasestusvastane vahend, sest ta ei hoia ära viljastumist või emaka sisekestale paigaldumist. Seda kasutatakse vaid siis, kui emal on päevad vahele jäänud ning beebi on vähemalt kahe või kolme nädala vanune, tema süda lööb (loote süda hakkab lööma, kui ema päevad hilinevad neljandat päeva). See ei mõju enam peale kuut või kaheksat nädalat.
    Iseenesliku abordi põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral). Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge.
    Pilet 13
    1. Eesti noorte arusaam tervisest, Avatud Noortekeskuste roll tervisekasvatuses. Noorsootöötaja roll noorte tervisekasvatuses.
    See eesti noorte arusaam tervisest, siia võime ju pm ise ka välja mõelda et noored arvavad , et tervis on see kui sa pole haige ja et ei tohi olla ülekaaluline jne
    Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu; Toetada ja julgustada noori tegema tervislikke valikuid ; Toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist; Tõsta noorte enesekindlust ja arendada sotsiaalseid toimetulekuoskusi, misläbi noored oskavad tulla toime kaaslaste survega, sõlmida positiivseid suhteid ning tulla toime konfliktide ja raskete olukordadega; Arendada riskikäitumise eest kaitsvaid tegureid; Aidata noortel pääseda ligi tervishoiuteenustele, osaleda nende arendamises ja hindamises; Toetada noortelt noortele koolitusi või mentorlusprogramme; Pakkuda toetust vaimsete ja/või füüsiliste probleemide/haigustega noortele.
    Selle käigus täidab noorsootöötaja mitmeid erinevaid rolle:
    • ekspert: noorsootöötaja annab teadmisi ja oskusi, vastab küsimustele (või lubab hankida osalejatele Informatsiooni hiljem), selgitab väärarusaamu.
    • suhtleja: noorsootöötaja eesmärgiks on jagada koolitusgrupiga isiklikke väärtushinnanguid ja ideaale, näiteks teismelised ja täiskasvanud peaksid võrdselt kohtlema nais- ja meessoost inimesi ning edendama soolist võrdõiguslikkust.
    • juhendaja : osalejate kogemustele tuginedes aitavad noorsootöötajad koolitusmeetodite abil seminaril tutvustatud uusi teadmisi ja oskusi kergemini omandada.
    Noorsootöötaja ei saa ning ei peagi olema terviseteemadel nõustaja. Mitteformaalne lähenemine on enamasti parim viis töötamaks noortega noortekeskustes, see eristab ka koolis läbiviidavat tervisekasvatust noortekeskuse tööst – noorsootöötaja saab kasutada ära mitteformaalseid viise, misläbi noorte tervist edendada. Mitteformaalses keskkonnas sobivad hästi kasutamiseks aktiivse õppimise meetodid.
    Noorsootöötaja nagu ka tervisekasvataja üheks peamiseks ülesandeks on noorte kuulamine ja nõustamine , kas siis individuaalselt või grupina. Nõu andmisel tuleb aga kõigepealt selgeks teha, mida nooruk on juba enda aitamiseks teinud või kust abi otsinud. Selleks, et oskaks nõu anda, tuleb osata mure või probleem ära kuulata. Vesteldes noorukiga tuleb jagada konkreetset informatsiooni ja olla veendunud, et noor teeb teadlikult õigeid otsuseid ega lase kellelgi end mõjutada.
    Mõned hoiakud, mis on nõu andmisel abiks: suudad jääda konfidentsiaalseks ja erapooletuks; austad noort ja soovid tema muret tõesti kuulata; aktsepteerid noore vaateid ja arvamusi , isegi kui sa nendega ei nõustu. Vajalikud oskused grupi- ja individuaaltööks võib jagada kolmeks – reageerimis-, mõjutamis- ja tegutsemisoskus. Reageerimisoskust kasutatakse üksikisiku ja kogu grupi vajaduste ning tegevuse mõistmiseks. Selle alla kuuluvad: aktiivne kuulamine- kus tuleks rõhku pöörata sellele, mida ei öelda, näiteks jälgida ka kehakeelt; ukseavajate kasutamine- mis toetavad kõnelejat nagu „selge“, „mhm“; ümbersõnastamine- öeldu kordamine teiste sõnadega; sõnumi täpsustamine ehk lisaküsimuste küsimine; tunnete peegeldamine ehk nende sõnastamine ja kokkuvõtte tegemine, kus võetakse kõik oluline uuesti kokku.
    Mõjutamisoskus on grupi tegevuse alus. Seda oskust kasutatakse grupisisese suhtlemise julgustamiseks ja juhendamiseks nagu näiteks: erapooletu ja võrdne tähelepanu jagamine; koostööoskus; ennetamine- soovimatu käitumise ohjeldamine ; osalejate toetamine ; piiride ja reeglite kehtestamine; üksmeele ja kokkukuuluvustunde tekitamine.
    Tegutsemisoskuse abil julgustab noorsootöötaja grupiliikmeid ennast väljendama ja aitab neil ka tundeid esile tuua järgnevalt: küsimuste esitamisega; valusate tunnetega toimetuleku toetamine; siiruse ja soojusega ; arenenud empaatiaga; oma kogemuste esitamisega; protsessi jälgimine; eeskujuks olemisega; eesmärkide seadmise ja kokkulepete tegemisega; tegevuse rakendamisega.
    Kehtestav mina-sõnum ütleb teisele, mis tema käitumises on häiriv, mittesallitav, segav ja mis takistab mind vajaduste rahuldamisel. Kehtestav mina-sõnum toimib siis, kui seda öelda siiralt. Mina-sõnum on parem kui sina-sõnum, sest: sisaldab teateid minu enda kogemustest ja tunnetest, see ei kõla ründavalt ega käsklusena, suurendab noore iseseisvust, sina-sõnum ei kutsu noort koostööle.
    Noorsootöö üheks osaks on ka tervisekasvatus . Noorsootöötajate poolt ellu viidav tervisedendus täiendab koolis ja kodus teostatavat tervisekasvatust ning võib oma mitteformaalse metoodika poolest olla paljudele noortele sobiv.
    Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas:
    • pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu;
    • toetada ja julgustada noori tegema tervislikke valikuid;
    • toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist;
    • arendada riskikäitumise eest kaitsvaid tegureid;
    • aidata noortel pääseda ligi tervishoiuteenustele, osaleda nende arendamises ja hindamises;
    • pakkuda toetust vaimsete ja/või füüsiliste probleemide/haigustega noortele.
    2. Kehakaal ja toitumise seosed. Seedimine ja lühiaegne kehaline koormus. Lühiaegse ja regulaarse kehalise koormuse mõju rasvaainevahetusele.
    Lühiajalise kehalise koormuse mõju
    Lühiajaline kehaline koormus ei võta tarvitusele keharasvu. Energiat lihastööks saadakse glükogeenist (glükoosidepoo maksas ja lihastes) ehk teisiti öeldes kasutatakse ära näiteks hommikusöögil saadud "energia" ja eelmise õhtusöögi "ülejäänud energiat" ei kasutata.
    Pikemaajalisel kehalisel tegevusel (1-1,5 tundi treeningut) suureneb pikkamisi rasvade töösse võtmine rasvavarudest ja nende kasutamisest saadakse energia lihastööks.
    Rasvkude on deponeerunud rasvad.
    Rasvumine - rasvade kogumine depoosse ületab nende toitainete kasutamise. Näiteks ka liigne süsivesikuterikas toit muutub rasvadeks.
    Normaalne söömine koos regulaarse füüsilise tegevusega ületab rasvade kasutamine nende kogumise varudesse.
    Seedimine ja vähene liikumine pärast sööki
    Toidu normaalseks seedimiseks on vajalik piisav vere juurdevool seedetrakti.
    Vähene liikumine pärast sööki mõjub seedimisele hästi.
    Eriti hea on rütmiline liikumine (nõudepesu, jalutuskäik), see soodustab soolte liikumist.
    Kui pärast sööki teha kohe tugevat füüsilist tööd, siis juhitakse veri esmajärjekorras töötavatele lihastele ja seedimine peatub.
    Pärast sööki on soovitatud 2-3 tundi kergemaid koormusi ja alles seejärel tugevamat treeningut.
    Spordiga tegelevatel inimestel tõuseb ainevahetusekiirus ja sellega ka söögiisu.
  • Seksuaalkasvatus kui üks tervisekasvatuse oluline osa noorsootöös. Kuidas rääkida seksuaalkasvatusest noortega?
    6.1.1 Kuidas rääkida seksuaalsusest?
    Seksuaalhariduslike aktiivtööde läbiviimisel ja rääkides seksuaalteemadel tuleks alustada identiteediga seonduvast, kuna see on kõige alus. Seega ka kõige suurem osa püramiidist. Esialgu peaks rääkima noori huvitavatest küsimustest nagu: kes ma olen, kust ma tulen? Väga olulisel kohal on rääkida noortega armastusest, tunnetest, nende väljendamisest, väärtushinnangutest, suhetest. Teiseks tuleks noortega rääkida füsioloogiast ehk nö füüsilisest poolest – teisisõnu olulised on teadmised inimese füsioloogiast ja anatoomiast, seksuaalsusest, seksuaalorganitest ning erinevustest ja sarnasustest. Viimase osana seksuaalsusest rääkides on hea käsitleda tagajärgi nagu haigused, soovimatu rasedus vm. Selleks, et jõuda püramiidi tippu, tuleks alustada püramiidi vundamendist.
    Parim jutt on selline, mis toetub laste/õpilaste vajadustele. Üheks võimaluseks huviküsimusi teada saada on jagada väikesed paberilehed ja paluda anonüümselt kirjutada niipalju küsimusi kui pähe tuleb. Kõik küsimused on lubatud. Kriteeriumiks võiks olla, et kirjapandud küsimus huvi pakub. Kõigi laste küsimused on tähtsad, ühtegi ei tohiks jätta tähelepanuta. Vahel küsivad lapsed "prooviks", kuidas õpetaja/ lapsevanem vastab, kas tasub intiimsemaid ja tähtsamaid asju küsida. Seetõttu tuleks ka naljaküsimustele ausalt ja avatule vastata.
    TEGEVUS: Osalejad aimavad ette kõige raskemaid küsimusi, mida võidakse esitada klassis, püüavad mõista küsimuse tähendust, kogevad seksuaalsusest rääkimise mugavust ja testivad teadmiste tase
    Selles aktiivtöös on osalejatel võimalus esitada väljakutse üksteisele. Töö modelleerib väga hea metoodlise oskuse õpilastega kasutamiseks ja võib olla ka naljakas. Palju selle töö õnnestumisest sõltub energiatasemest, loovusest, huumoritajust ja mängulisusest grupis .
    Aktiivtöö algab väikestes gruppides. Alusta selgitusega, et mõnikord võivad õpetajad seksuaalsuse teega alustades leida, õpilaste küsimustele on raske vastata. Mõnikord tunduvad küsimused piinlikud. Mõnikord tahetakse küsimusi esitades näha, kui kaugele õpetaja oma vastustes läheb. Mõnikord küsitakse naljapärast, et maandada oma pinget. Ühe õpilase naljaküsimus võib teisele olla tõsiseks mõtlemisaineks.
    Õpilased jälgivad, kuidas õpetaja küsimustele vastab osaliselt sellepärast, et omada ettekujutust, kuidas tähtsamatele küsimustele võidakse hiljem vastata. Õpetaja vastamisstiil määrab, kas klass on turvaline paik vastuste saamiseks küsimustele, mida õpilased pole võib-olla varem esitanud.
    Palu osalejatel moodustada neli enam-vähem võrdse suurusega gruppi. Ülesandeks on koostada nimekiri rasketest küsimustest, mida õpilased võivad klassis esitada. Küsimused võivad hõlmata faktilisi teadmisi, kuid olla seotud ka väärtustega, uskumustega ja saavutustega. Küsimusi peaks olema vähemalt 5. Aega anna umbes 15 minutit.
    Pärast seda palu gruppidel ümber paikneda niiviisi, et nad istuksid eraldi, nelinurkselt nägudega üksteise vastas.
    Enne kui alustad, määra põhireeglid. Üks võistkond alustab ja esitab küsimuse teise rühma ühele liikmele või tervele rühmale. Kui küsija võistkond jääb vastusega rahule, on küsimus ammendatud. Nüüd on küsimuse esitamise kord sellel võistkonnal, kes vastas ja protsess kordub. Sina ja grupp koos võite otsustada, millal lõpetada.
    Edasi küsi osalejatelt selle tööga seotud tunnete kohta. Küsi, kas see töö võiks sobida ka klassis kasutamiseks. Õpilastele võib selline töövorm olla võimaluseks esitada üksteisele väljakutse konstruktiivsel ja võib-olla lõbusal viisil.
    Enamikule küsimustest, välja arvatud faktilistele, pole olemas absoluutselt õigeid või valesid vastuseid. On tähtis, et kõik seda mõistaksid. Kui keegi ei esita väärtustega seotud küsimusi, võid tahta seda lõpuks selgitada. Osavõtjate eetilised, väärtuste ja religiooniga seotud uskumused võivad küll “öelda” neile, et on olemas õigeid või valesid vastuseid. Kuid need vastused on inimestel erinevad. Seda oleks hea klassis demonstreerida.
    Pilet 14
    • Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020

    Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020

    Rahvastiku tervise arengukava (RTA) püstitatab strateegilised eesmärgid Eesti rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Tegu on olulise alusdokumendiga kogu Eesti tervisedenduslikud töös.


    Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed – sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures on eluiga pikenenud kiiremini Euroopas keskmiselt. Eesti tervishoiusüsteem on viimase kümne aasta arengute tulemusena kujunenud üheks Euroopa kulutõhusamaks. Samas on vahe Lääne-Euroopa ja Põhjamaadega, kelle tase on meile orientiiriks, ikkagi suur ja iive on endiselt negatiivne. Eesti keskmine eeldatav eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat.
    Märkimisväärne osa Eesti tervisekaost on ennetatav: varajase suremuse kolm peamist põhjust on südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ja vigastused. Kõik kolm on oluliselt mõjutatavad tervisekäitumise ja keskkonnategurite poolt. Näiteks vereringeelundkonna haigustesse suremus ületab Eestis 3,5 korda, välispõhjustest tingitud surmade arv aga lausa 4 korda n-ö vanade Euroopa riikide vastava näitaja. Hinnanguliselt vähendab tervis Eesti SKP-d 6-15%.
    Alates 1990. aastate algusest on Eestis koostatud mitmeid tervisepoliitika visioone ning 1995. aastal kinnitati ka Rahvatervise seadus. Aastate jooksul on koostatud mitmeid strateegilisi dokumente tervisevaldkonnas üles kerkinud probleemide ja ülesannete lahendamiseks. Ühiskonna arenguga kaasnenud muutused on seadnud meid silmitsi vajadusega sõnastada uuesti Eesti eesmärgid, põhimõtted ja prioriteetsed suunad rahvastiku tervise parandamisel.
    „Rahvastiku tervise arengukava 2008–2020" (RTA) üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.Arengukava koondab ühtseks tervikuks ja eesmärgistab vertikaalsed tervise valdkonna arengukavad ja strateegiad ning ühendab laia valiku juba toimivaid või loomisel olevaid strateegilisi dokumente teistest valdkondadest.
    Eraldi on arengukavas välja toodud 5 temaatilist valdkonda:
  • sotsiaalne sidusus ja võrdsete võimaluste suurendamine
  • lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamine
  • tervist toetava keskkonna kujundamine
  • tervislike eluviiside soodustamine
  • tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamine
    Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud ka arengukava üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid , strateegilised eesmärgid ning meetmete kompleksid .
    Arengukava väljatöötamises on osalenud erinevate töörühmade ning avalike arutelude kaudu suur hulk inimesi erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest, ministeeriumidest, maavalitsustest, kohalikest omavalitsustest, mittetulundusühingutest, erasektorist ning erinevatest sidus-, siht- ja huvirühmadest. Kõigi nende inimeste panus on olnud väga tänuväärne ning määrava tähtsusega nii uute ülesannete selgitamisel kui ka nendele lahendusteede leidmisel.
    Kuna rahvastiku tervises toimuvad pidevalt muutused, on ka rahvastiku tervise arengukava dokument, mida tuleb pidevalt täiendada ja uuendada, ning meie kõigi jätkuv panus uute visioonide loomisel ja elluviimisel on Eesti arengu tagamiseks oluline.
    Rahvastiku tervise parandamisse saavad oma panuse anda nii Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohalikud omavalitsused , erasektor, ühiskondlikud organisatsioonid kui ka iga kodanik. Sellest lähtuvalt on ka see arengukava mõeldud kõigile ühiskonnaliikmetele.
    • Tervisliku toitumise reeglid (toetu nii Toitumissoovitused noortele kui ka toitumise „kümnele käsule“).

    Söömiseks tuleb võtta aega!
    • Täiskasvanul võiks olla 4-6 söögikorda päevas.
    • Nende vahe ei tohiks olla liiga pikk (normaalne on 3-3,5 tundi)
    • Põhitoidu peale võiks kuluda 20-25 minutit, kergematele einete le 10-15 minutit
    • Kui toit korralikult läbi mälutakse, süüakse aeglaselt, kulgeb edasine seedeprotsess täisväärtuslikult ja täiskõhutunne tekib kiiremini.
    • Enamik ülekaalulisi sööb 1-2 korda päevas ja suurte koguste kaupa
    • Pikaajaline korrapäratu söömisrütm, koos une ja ärkvelolekurütmi häirumisega põhjustab stressi.

    1. Söö mõnuga!
    • väga tähtis on söömisel hea emotsionaalne õhkkond , ära räägi halbu sündmusi lauas ,
    • ära kiirusta, söö istudes , NB! istu ka pärast sööki mõni minut!
    • ära kõnele süües,
    • kõigepealt söö silmadega ,ära vaata samal ajal televiisorit,
    • kui ikka soovid, siis söö seda leiba võiga !
    2. Söö regulaarselt!
    • organism hoiab veresuhkru ühel tasemel teatud kellaaegadel
    • soovitav süüa iga 3-3,5 tunni tagant, kuid söö siis,kui tunned nälga 1
    • ära sunni , kui ei taha süüa (NB! Tunne mõnu),
    • abista seedimist ja jäta osa maost tühjaks.
    3. Söö võimalikult palju värsket!
    • Juur -, puu-ja kaunviljad , terad jne. on väga väärtuslikud organismile,
    • Värske annab vitamiine, abistab seedimist, aitab kehakaalu säilitada normi piires.
    • Vähemalt 5 korda päevas puu-ja köögivilju
    • NB! Tea,et toortoit seedib aeglasemalt kui hautatud jt.
    4. Toit peab sisaldama 7 komponenti:
    • valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained ja vesi
    • joo toidu kõrvale vett ( päevas tarbitakse suu kaudu 1,5 1 vett )

    5. Tarbi rasvu mõõdukalt!
    • toiduainetes on 55% varjatud rasvu (näiteks paljud ameeriklased viskavd ära ka grillkananaha, sest naha all kolesterool ja rasv),
    • eelista taimeõlisid.

    6. Hinda valke!
    •  valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ja organism vajab kogu aeg materjali kasvamiseks
    • taimsed valgud esinevad juur- ja puuviljades, loomsed piimas,munas,lihas jne.

    7. Ole ettevaatlik süsivesikutega ja vali neist "parimad"!
    • süsivesikuid leidub puu-ja juurviljades, leivas, saias , vees, mees, suhkrus, jahutoodetes, makaronides, maiustustes, kookides, kreemides , mahlades jne.
    • mesi - ära lisa mett soojendatud toitudele , kuna soodustab jääkainete teket.

    8. Mineraalaineid võib vaja olla ainult mikrogramme !
    • unehäired jalalihaste spasmidest võivad põhjustatud olla Ca-Mg puudusest!
    • Mg leidub maapähklites, karedas joogivees, lihvimata riisis, tomatis, täisteratoodetes, kartulis ,
    • Ca leidub munakoortes, piimas jne.
    • K leidub piimas, kartulis, hernes, rosinas, mustsõstras.

    9. Rikasta menüüd!
    • osta ja katseta toidutegemisel uusi vilju ,
    • toit olgu mitmekesine ,
    • NB! väldi külma toitu ja jääga jooke, sest organismil on kõige lihtsam töödelda toasooja temperatuuriga toitu.

    10. Toiduvalmistamine on KUNST ! Mõtle juba ostes( kliki ka siia)!
    • Maitseained pole pisiasjad, need panevad tööle meie süljenäärmed. Rikkalik sülg= hea toidu seedimine.
    • Toiduvalmistajal võiks olla ettekujutus toidu kalorsusest ja keemilisest koostisest.
    • Arvesta toidukomponentide omavahelist sobivust (näiteks ei soovitata piima segada teiste toiduainetega, seda võiks juua eraldi või koos magustoiduga).

    • Nimeta Eestis levivad suguhaigused ja nende peamised iseloomustavad tunnused. Kuidas ennast kaitsta?

    • on sugulisel teel edasiantavad haigused
    • esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas.
    • Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. 
    • Paljud haigused on mittenähtavad. 
    • Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja  bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist.
    • Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane.
    • Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes - on selline haigus, kus tekkib 3 - 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse , ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus - peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes , närvisüsteemis ja siseelundites.
    • Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus , millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega.
    • Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. 

    All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid!
     
    • Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS. Haiguse tekitajaks on kaks suguluses olevat inimese immuunsuspuudulikkuse viirust HIV-1 ja HIV-2. Selle haiguse peiteaeg on pikk, kusjuures saab seda eristada kahte staadiumi. Esimene staadium on sellese haigusesse nakatumine ja selle viiruse paljunemine. Teise staadiumil mil (6-8 aastat) viiruste paljunemine veres väheneb. Lõpuks algab uus viiruse paljunemine veres. See kahjustab juba tugevasti immuunsussüsteemi. 
    • 3 - 6 kuud pärast nakatumist on võimalik kindlaks määrata HIV olemasolu veres. Igal haigusel, mida sugulisel teeledasi kantakse, on oma tekitaja ja tähtis on iseennast jälgida ja kui leiad endalt mingi haiguse sümptomi siis tuleks kohe kindlasti pöörduda arsti poole.

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 53 lk · .docx · 10 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #1 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #2 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #3 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #4 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #5 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #6 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #7 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #8 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #9 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #10 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #11 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #12 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #13 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #14 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #15 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #16 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #17 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #18 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #19 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #20 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #21 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #22 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #23 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #24 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #25 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #26 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #27 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #28 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #29 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #30 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #31 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #32 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #33 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #34 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #35 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #36 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #37 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #38 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #39 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #40 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #41 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #42 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #43 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #44 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #45 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #46 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #47 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #48 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #49 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #50 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #51 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #52 Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös #53
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Tervikasvatuse ja esmaabi eksami küsimused ja vastused.
    Tervisekasvatus esmaabi noorsotöös meditsiin Emotsonaalne tervis Sotsiaalne tervis aminohape

    Sarnased õppematerjalid

    Tunnikontrolli vastutsed meditsiin
    22
    docx

    Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

    Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga :  1. kehalise liikumisega,  2. tasakaalustatud toitumisega,  3. õige töö ja puhkerežiimiga,  4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega,  5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega,  6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :  1. tajuda ja mõista reaalsust,  2. õppida juurde uusi asju,  3. teadvustada iseennast,  4. hakkama saada pin

    Meditsiin
    Seksuaalkasvatus
    38
    docx

    Seksuaalkasvatus

    Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ

    Seksuaalkasvatus
    -Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis
    10
    docx

    ,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

    Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn

    Arengubioloogia
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    Rasedus ja Liikumine
    7
    doc

    Rasedus ja Liikumine

    Tiitelleht Rasedus ja liikumine Kaisa Koppel 10 ? Klass Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium 2008. a. 1 Sisukord Tiitelleht................................................................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist.................................................................. 3 Muutused kehas..................................................................................................

    Kehaline kasvatus
    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine
    30
    docx

    Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

    Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise

    Anatoomia ja füsioloogia
    Laps
    15
    doc

    Laps

    Rakvere Reaalgümnaasium 10.T klass LAPS Psüholoogia(bioloogia) referaat Hindaja: Rakvere 2010 1 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VILJASTUMINE................................................................................................................4 2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG.................................................................................5 3.SÜNNI SUUR HETK.......................................................................................................

    Bioloogia
    IMMUUNSÜSTEEM
    5
    docx

    IMMUUNSÜSTEEM

    IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsus on

    Bioloogia


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun