Tunnikontrolli vastutsed meditsiin (0)

Pilet 1
1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus . 
Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga :

• 1. kehalise liikumisega,
  
• 2. tasakaalustatud toitumisega,
  
• 3. õige töö ja puhkerežiimiga,
  
• 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega,
  
• 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega,
  
• 6. kord nädalas saunas käimisega
  

Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :

• 1. tajuda ja mõista reaalsust,
  
• 2. õppida juurde uusi asju,
  
• 3. teadvustada iseennast,
  
• 4. hakkama saada pingelises olukorras jne.
  

Vaimset tervist rikuvad:

• stress ,
  
• muremõtted, 
  
• erinevad  hirmud , 
  
• vihastamine, (huvi korral loe lisaks vihast siit)
  
• solvumine, 
  
• pidev virisemine, 
  
• alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.
  

Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
Vaimset tervist näitab ka  pingetaluvus  (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ).
Inimene on emotsionaalselt terve, kui ta oskab oma tunnetega toime tulla nii, et need ei tee kahju talle ega teistele!

• võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada;
  
• tihedalt seotud inimese närvi-ja hormonaalsüsteemiga ja nende väljaarenemisega kaasneb lastel ja teismelistel noortel sageli erinevaid kontrollimatuid emotsioonidepurskeid.
  
• Väga suured emotsioonid (viha, kurbus , rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
  
• Pikka aega kestvad negatiivsed emotsioonid hakkavad mõjutama ka juba füüsilist ja vaimset tervist.
  

Sotsiaalne tervis

• on nagu koostöövõime ja suhtlemine teiste inimestega.
  
• See on võime luua vastastikust rahuldust pakkuvaid suhteid nii koolis, tööl, kodus kui ka võõrastega esmakordselt suheldes .
  

Tervis on tervik neist neljast omavahel seotud osast (füüsilisest, vaimsest, emotsionaalsest ja sotsiaalsest). Ja mida tugevam see kooslus on, seda paremini tuleb inimene toime end ümbritsevas elukeskkonnas. Kindlasti ei ole kõik need erinevad terviseaspektid meil võrdselt arenenud. Mõtiskle ja leia oma kitsaskohad!
Meie isiklik tervishoid sõltubki nende nelja erineva terviseaspekti pidevas arendamises.
Alljärgnevalt mõningaid „vanarahva tarkusi“ tervise teemadel , mida ka meil on kasulik aeg-ajalt üle korrata : 

• Inimene palub tervist Jumalalt, aga, et nende endi käes on võim oma tervise üle- seda nad ei taipa!( Demokritos V saj. e.m.a. )
  

• Liikumine võib asendada mistahes rohtu , kuid kogu maailma rohud kokku ei asenda liikumist! (Tissot XVIII saj.)
  

• Terves kehas- terve vaim! (Vana- Rooma , Decimus J.Juvenalis )
  

2) Seedesüsteem on inimese kõige võimsam ja pikem sisenõresüsteem.
Suuõõnes (полость рта)peenestatakse toit hammaste abil ja niisutatakse süljega.
Neel(глотка)

• siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk
  

Söögitoru

• Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. 
  

Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar , kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde .

• Maolihased pressivad, keerutavad, lükkavad ja segavad maomahlaga toitu, mis lukutiosas on juba puderjas toidukört.
  
• Hirm ja stress  pidurdavad mao sekretsiooni
  
• Gastriit on täiskasvanutel maolimaskesta põletik
  
• Maomahl koosneb põhilisest soolhappest, limast ja pepsinogeenist.
  

http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html
кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много
MAks
Maksa ülesanded:

• teeb kahjutuks verre sattunud  mürkained (näiteks alkoholi), eemaldab jääkained , 
  
• reguleerib vere suhkrusisaldust,
  
• asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud ), 
  
• on veredepooks,
  
• eritab sappi rasvade seedimiseks.
  

Maost edasi liigub toidumass peensoolde. Siin lõpeb seedimine ja algab imendumine.
JAmesool

• on seedekanali lõpposa,
  

3) Seksuaalsus  hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed.
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/seksuaalsus_ja_seksuaalkultuur.html
Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas
Bioloogiline sugu  määratletakse lähtuvalt

• anatoomiast (rinnad, tupp ; peenis, munandid jne.), 
  
• füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine , menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.)
  
• geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).
  

Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.
2 Pilet
Tugevdavad tegurid

• Regulaarsed füüsilised harjutused
  
• Regulaarne kehaline koormus.
  
• Positiivne suhtumine ja mõttelaad
  
• Tasakaalustatud toitumine
  
• Piisav puhkus
  
• Värske õhk
  

Kahjustavad tegurid

• Stress
  
• Unihäired
  
• Ebatervislik totumine
  
• Suitsetamina ja alkohooli tarbimine
  
• Seksuaal probleemid
  

2) MAKS JA KÕHUNÄÄRE
Maksa ülesanded:

• teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained, 
  
• reguleerib vere suhkrusisaldust,
  
• asendab ühed toitained teistega (vajadusel rasvad ja süsivesikud), 
  
• on veredepooks,
  
• eritab sappi rasvade seedimiseks.
  

KÕHUNÄÄRE ehk panKreas

• toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks
  
• toodab viite hormooni 
  

3)Intiimhügieen
Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega

• Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma 
  
• Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga
  
• Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant.
  

Mehesuguelundid
Sisemised
1.Munandid 

• Ülesanne : toodavad meessuguhormoone
  

2. Munandimanused Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ûhe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!
3.  Eesnääre  
Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks.
4. Seemnepõiekesed Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat
5.  Seemnejuhad  
Ülesanne juhivad sperma mehe organismist välja
6. Sugutisibulanäärmed 
Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale
Välimised :
Munandikott ( 1 ) kaitseb munandeid
2.  Suguti  
Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha )
3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakseeesnahaks.
Fimoos - eesnaha ava kitsus . Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.

• Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus , kipitus, valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid.
  

• Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon.
  

Androloog - meestearst
3 pilet
2)Toitumine kooliperioodil

• söögivahed ei tohiks olla liiga pikad
  
• Süüa tuleks korrapäraselt 
  
• On eriti vajalik kujundada individuaalne söömisrütm, mis vastaks organismivajadustele.
  
• Toit peab sisaldama rohkelt valke (täispiim jt.piimaproduktid), et katta hammaste ja luude arenguks vajalik kaltsium ja D- vitamiin . 
  
• Sel perioodil on organism biorütmide häirimise suhtes väga tundlik. Pingeseisund tekib korrapäratust söömise-, une ja ärkvelolekurütmist. 
  

Seedetrakti häired lastel tekivad, kui:

• hommikul kodus loobutakse hommikusöögist;
  
• koolilõunat ei sööda;
  
• peale kooli süüakse saiakesi, hamburgereid ja juuakse limonaade jm.;
  
• ainuke tugev söök on õhtul.
  

3)Naise suguelundid
I. Sisemised:
1. Munasarjad 

• Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud
  
• b) siin toodetakse ka  naissuguhormoone
  

2. Munajuhad 

• Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e.  ampull , milles toimubki põhiliseltviljastumine.
  

3.  Emakas  

• ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga
  

4. Emakakael ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal . Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab  limakork  emakakaelal.
5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid!
6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ).
NB!
II. Välimised:
1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid.
2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste.

• Günekoloog- naistearst
  

Intimhügieen

• Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele.
  
  • Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut
    

Pilet 4

Inimese närvisüsteem
Ülesanne:

• loob sideme väliskeskkonnaga ;
  
• ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus;
  
• kordineerib kehaosade talitlust;
  
• tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ).
  

I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja  seljaaju
II. Perifeerseks närvisüsteemiks

• tundenärvid (tsentripetaalsed)
  
• närvipõimikud, ganglionid
  
• liigutusnärvid (tsentrifugaalsed)
  
• seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) 
  

Kesknärvisüsteem  kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. 
Neuron  on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.
Inimese peaaju

• paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele.
  
• On kaitstud tugevate koljuluude ja ajukelme poolt. 
  
• Suuraju poolkerade pinnal on hallolluse kiht – seda nimetatakse suuraju kooreks, see on kõrgeim närvisüsteemi osa.
  

Mälu
on seotud suuraju poolkerade koorega , mis on kõrgeim närvisüsteemi osa, ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.
Mälu olemuseks on võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi.
2) Anoreksia ( anorexia nervosa )

• on väga tõsine psüühikahaigus, mille põhiolemuseks närviline isutus ;
  

• sellega kaasnevad tõsised tervisehäired üle kogu organismi;
  

Buliimia (bulimia nervosa)

• on eluohtlik söömishäire;
  

• liigitatakse nagu anoreksiagi psüühikahäirete alla;
  

• iseloomulik on nälgimise vaheldumine kontrollimatute söömissööstudega.
  
• Buliimik võib süüa palju kõrge kalorsusega toitu!
  

Ortoreksia

• on toitumishäire , mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust;
  

• tervislik toitumine muutub kinnisideeks.
  
• Käitumine on sarnane anorektikute ja buliimikutega, ainus erinevus on selles, et anorektikud ja buliimikud tunnevad muret tarbitava toidu koguse üle, aga ortorektikute põhimureks on toidu kvaliteet.
  

3) Murdeiga – переходный возраст, думаю мы знаем че сюда.(че с пиписьками, че с фигурой, характер, приоритеты)
Pilet 5
1)Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime :

• 1. tajuda ja mõista reaalsust,
  
• 2. õppida juurde uusi asju,
  
• 3. teadvustada iseennast,
  
• 4. hakkama saada pingelises olukorras jne.
  

Vaimset tervist rikuvad:

• stress,
  
• muremõtted, 
  
• erinevad hirmud, 
  
• vihastamine,
  
• solvumine, 
  
• pidev virisemine, 
  
• alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne.
  

Vaimne töö
Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga:

• ajuveresooned  laienevad ja täituvad verega,
  
• mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned ,
  
• samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned
  

Vaimse pinge  suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis ), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! 
Vaimne väsimus
Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see erinevatel inimestel töö intensiivsusest ja närvisüsteemi individuaalsusest.
Erinevad väsimuse faasid :

• I - väsimus, mille saabumisel võib üht liiki töö asendada teise tööga ( näiteks vaimse töö asendada lihastööga )
  

• II - vaimset tööd võid suuta küll jätkata, kuid ainult väljakujunenud stereotüübi alusel s.t. ilma sügavamalt mõtlemata või ilma loomingulise momendita
  

• III - kaasneb pingetunne, mis kandub üle ka lihaskonnale ! Vaimset tööd tehakse ainult tahtepingutuse korral ja selle efektiivsus on väike.
  

• IV - kujuneb rahulolematuse tunne, ärevustunne
  

• V - esineb apaatsus, loidus
  

• VI - üleväsimus
  

3) Rasedus

• kestus viljastumiset umbes 280 päeva = normaalne raseduse pikkus 38-40 nädalat
  
• NB ! ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel, enamik hilineb või sünnib varem.
  
• NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all - sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega
  

Munarakk
Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk .

• Sisaldab 23 kromosoomi. 
  
• Munarakud tekivad munasarjades. 
  
• Ovulatsioon
  
• Eluiga on umbes 1 ööpäev
  

Seemnerakk
Seemnerakk ehk spermatosoid ehk sperm

• umbes 0,06 mm pikk
  
• eluiga tavaliselt 2-3 ööpäeva
  
• liikumiskiirus umbes 3-3,5 cm minutis
  
• viljastub kõige elujõulisem
  

Про первые признаки беременности, я думаю и так знаешь)

Toitained
http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/toitained.html
Pilet 6