Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut ( sellega lüüakse sassi happeline keskkond tupes!) Happeline keskkond tupes on vajalik bakterite, mikroobide, seemnerakkude hävitamiseks. Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile. Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant. Pilet 4 1. Inimese närvisüsteem, peaaju seos mäluga. Mälu. Närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga; ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). Somaatiline e. kehanärvisüsteem jaguneb: I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid
................................... 25 3.1.1.Skelett .............................................................................................................................. 25 3.1.2.Luude ühendid ................................................................................................................. 33 3.1.3.Lihased ............................................................................................................................ 34 3.2. Närvisüsteem ......................................................................................................................... 37 3.2.1.Kesknärvisüsteem............................................................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ...........................................
· Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt. Lootevesi · kaitseb loodet mehhaaniliste survete, temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. · Vee hulk suureneb pidevalt. · 37 ras.nädalal on seda 11,5 liitrit. · Lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel. Embrüoks nimetatakse kuni 2 kuu vanust inimalget emakaõõnes. Tema areng: · 18.28.päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut. · 21.päeva jooksul hak, arenema veresooned ja magu, · 21.päeval hakkab lööma südamealge, · 28.päeva paiku tek. luude ja lihaste alged · 1 kuu vanuselt on loode 510 mm pikk ja kaalub 0,1 0,2 gr. ! · NB ! Oma välimuselt ei erine sea või elevandi lootest ! · NB ! Ülakeha kasvab kiiremini kui alakeha, kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks ! · 50.päeva paiku s
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool
Inimese elundkonnad: 1. seedeelundkond-suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool,pärasool 2. hingamiselund - hingetoru, kopsud, kopsutorue.bronh, kopsutoruharude.bronhioolid, nina, ninaneel 3 meeleelundkond - nahk,silmad,kõrvad,nina,keel 4 .katteelundkond - nahk 5. tugi-ja liikumiselundkond - luud,lihased 6. ringeelundkond - süda,veresooned,lümfisooned 7 .immuunsüsteem - vererakud,lümf 8. erituselundkond - neerud,kusepõis,kusejuha 9. suguelundkond - munandid,munasarjad 10. närvisüsteem - peaaju,seljaaju1 11. sisenõrenäärmed - käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats 1 3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. · Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0
10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel
o Veri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti: lihas paneb vere liikuma, klapid kindustavad selle liikumise kindlas suunas (südame poole) o lisaks soodustavad negatiivne rõhk südames ning rindkeres. o Lihaspump – lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaa
Kõik kommentaarid