Seksuaalkasvatus (0)

  
 
 
Seksuaalkasvatus
Marelle Grünthal-Drell
Tallinna Pedagoogiline Seminar
Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi
 
 
Seksuaalsus ja seksuaalkultuur
Seksuaalsus hõlmab unistusi , soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. 
Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused , suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused).
Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks.
Iga inimese seksuaalsus on kordumatu , kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega.
 
Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas. Selles sisalduvad omad müüdid, rituaalid ja sotsiaalsed tavad. Indiviidi seksuaalkäitumine määrab, kas isik kuulub vastavasse kultuuri või on jäetud sellest väljapoole, teisest küljest on tavadel, hoiakutel ja tõekspidamistel määrav roll vastava ühiskonna seksuaaltervise seisukorras. Seda eriti tänasel päeval, mil seisame silmitsi HIV-viiruse kiire levikuga kogu maailmas ja Eestis.
Eelmisel sajandil toimus arenenud maades suur murrang inimeste seksuaalkultuuris - autoritaarsed suhted, kiriku ja riigi poolt seatud normid ja käitumine asendusid indiviidikeskse hoiakuga, kus seksuaalsus on kahe võrdse inimese vaheline konsensusel põhinev suhe. Teine oluline seksuaalkäitumist ja kogu perekonnamudelit mõjutav areng oli tänapäevaste tõhusate rasestumisvastaste vahendite loomine ja laialdane kasutamine alates 1960-ndatest aastatest.
Seksuaaluuringute traditsioon on maailmas suhteliselt uus - tänases mõistes sai see alguse USA-s 1930-40ndatel aastatel. Teerajajad selles vallas (Kinsey, Masters ja Johnson) näitasid koheselt, et kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas.
Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt

• anatoomiast ( rinnad , tupp ; peenis, munandid jne.), 
  
• füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.)
  
• geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm).
  

Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.
Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi erisugustes sotsiaalsetes klassides võivad olla erinevad ootused mehelikkusele ja naiselikkusele. Näiteks mõnedes kultuurides eeldab mehelikkus füüsilist jõudu, domineerivust ja emotsioonide mitte näitamist. Samas kui naiselikuks peetakse tundlikkust, hoolitsevust ja passiivsust.
Sooline identiteet  sisaldab isiku veendumust ja arusaama, mida tähendab "mehelikkus" ja " naiselikkus " just tema jaoks ning milline mees või naine ta soovib olla. Identiteet tähendab enese olemuse ja järjepidevuse mõistmist.
Soorolli õppimine ja omandamine on oluline identiteedi kujunemisel lapse- ja noorukieas. Soorolli klammerdumine täiskasvanueas võib piirata inimese võimet eneseteostuseks ja pärssida identiteedi kujundamist. Soorollid ei ole püsivad. Need muutuvad ajast aega seoses ühiskonna muutumisega ja seoses sellega, kuidas inimesed hülgavad "traditsionaalseid" rolle ka teistes valdkondades. Selle tulemusena on paljudes ühiskondades võimalik:

• naistel omandada haridust ja osaleda järjest enam majandus-poliitilises tegevuses
  
• meestel aktiivsemalt toimida lapsevanemana ja kodutöödes
  
• meestel väljendada mitmesuguseid tundeid (ärritus, kurbus , hirm)
  
• naistel toimida peresuhetes võrdväärse partnerina jne.
  

Kuse-suguelundkond
Erituselundid :

• 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained)
  
• 2. Kusejuhad juhivad uriini põide
  
• 3.Põis on uriinireservuaariks
  
• 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist.
  

Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kuse-suguelundkonna.

• Uroloog - arst, kes tegeleb kuse-suguelundkonna probleemidega.
  

 
 
Mehe suguelundid
I. Sisemised:
1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein .

• Ülesanne : toodavad meessuguhormoone
  

2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal.

• Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku!
  

3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 20-25 grammi, koosneb 30-40 iseseisvast näärmest. Eesnääre on vastu pärasoolt ja seepärast palpeerib arst selle suurust läbi päraku ava. Vanematel meestel esineb eesnäärme suurenemist , millega kaasneb urineerimise takistus ja valulikkus. Eesnäärme põletik on prostatiit.

• Ülesanne : toodab nõret, mis kuulub seemnevedeliku e. sperma koostisesse ja muudab seemnerakud aktiivselt liikuvaks.
  

4. Seemnepõiekesed ( 2 ) paiknevad eesnäärme kohal

• Ülesanne : toodavad nõret, mis vedeldab spermat
  

5.  Seemnejuhad  ( 2 ) juhivad sperma mehe organismist välja
6. Sugutisibulanäärmed ( 2 ) hernesuurused

• Ülesanne: toodavad limajat nõret, mis lisandub spermale
  

 
II. Välimised:
1.  Munandikott  ( 1 ) kaitseb munandeid
2.  Suguti  ( 1 ) on väga rikkalikult varustatud veresoontega, mis sugulise erutuse korral täituvad verega ja see tagabki suguti jäigastumise.

• Ülesanne: uriini ja sperma väljajuhtimine ( kusiti kaudu juhitakse välja sperma ja sugutis lõpeb ka kusejuha )
  

3. Sugutilukk ( 1 ) on suguti eesmine osa ja teda katab nahaleste, mida nimetatakse eesnahaks.
 Fimoos - eesnaha ava kitsus . Poisslastel peaks see selguma kuni 4.nda eluaastani, vajadusel kirurhiline sekkumine.

• Eesnäärme tegevuse tõttu tekib eesnaha alla eesvõie e. smegma - see on roiskuv võie, mis koguneb umbes ööpäeva jooksul. Halva lehka on tunda kahe päeva möödumisel. Mittepesemisel nädala jooksul tekib eesnaha alla põletikuline protsess ( punetus, kipitus , valulikkus ). Smegma sisaldab erinevaid kehajääke, baktereid, mikroobe ja vähkitekitavaid (kanserogeenseid) aineid.
  

• Maailmas on soojas kliimas mitmeid riike, kus poisslapsel eemaldatakse enne puberteediiga eesnahk puhtalt hügieenilises mõttes. See on traditsioon.
  

Androloog - meestearst
Poisslapse murdeiga
Tunnused:

• 1.kiire kasv;
  
• 2.tujude vaheldumine , solvumised;
  
• 3. muutlik käitumine;
  
• 4.tekivad teisesed sugutunnused (hääl jämedamaks, karvakasv kaenlaalustes, lihaste kasv jne.);
  
• 5.sõbrad huvitavad poissi rohkem kui vanemad
  

Umbes 13-15 aastaselt areneb poisist nooruk, mõne areng toimub varem, mõnel hiljem.

• Sel ajal hakkavad tööle suguhormoonid – need on väga väikesed aktiivsed ained poisi kehas.
  
• Suguhormoonide pärast muutubki poisi käitumine, välimus, kasv, kiireneb karvakasv ja tekib suurem huvi tüdrukute suhtes.
  
• Suguhormoonide töö tõttu tekib suguti eesnaha alla kreemjas või-taoline aine, mida nimetatakse smegmaks.
  
• Vähemalt igal õhtul peaks seda kohta pesema leige veega ja õige pesuvahendiga, sest juba paari päevaga läheb smegma haisema ja sealsed „batsillid” hakkavad sügelema ning tekitama põletikku.
  
• Suguti otsa ei soovitata pesta duššigeelidega, vaid apteegist võiks osta intiimpesuvahendeid!
  

Meeste suguelundid on välimised (silmaga näha) ja sisemised (kõhu sees )

• välimised on suguti, eesnahk sugutil, munandikott. 
  
• eesnääre, 2 seemnepõiekest, 2 seemnejuha , 2 sugutisibulanääret, 2 munandit, 2 munandimanust
  

Seemnerakk  on meessugurakk ( mis on järglaste saamiseks vajalik rakk meestel )
Munarakk  on naissugurakk ja neid on ainult naissool...
Seemnerakud hakkavad tekkima poistel murdeeas (seega tekib võimalus juba isaks saada!)
Pollutsioon on iseeneselik seemnepurse poisslastel just murdeeas ja esineb tavaliselt öösiti! Poisslaps võib hommikul leida oma voodilinalt märja pleki .
Pollutsioon tekib sellest, et keha on hakanud tootma seemnerakke ja ei suuda veel kõike kontrollida. See on normaalne nähtus ja möödub.
Suhted ja seksuaalne suundumus
Loe lisaks suhetest ja suhtepsühholoogiast:
Suhte lõpp ja tunded
Enesekehtestamine suhtes
Terved suhted
 
Seksuaalne suundumus ( orientatsioon ) tähendab erootilist või romantilist köitvust või eelistust jagada seksuaalsuse väljendusi vastassoolistega ( heteroseksuaalsus ), samasoolistega ( homoseksuaalsus ) või mõlemast soost isikutega ( biseksuaalsus ).
Homoseksuaalsus ja biseksuaalsus on niisama mitmekesised nähtused kui heteroseksuaalsus ja seetõttu ei saa nende kujunemist ühepõhjuslikult seletada (näit. geneetilised eeldused, kasvatus, murde- ja noorukiea kogemused, ühiskondlikud normid). Iga seksuaalkontakt omasoolise inimesega või erootilise tungi suunatus omasoolisele inimesele ei tähenda veel seda, et tegu on isiksuse püsiva homoseksuaalse suundusega. Seda asjalolu tuleb eriti silmas pidada siis, kui jutt on lastest ja murdeealistest.
Naise suguelundid
I. Sisemised:
1. Munasarjad ( 2 ) on käsnjad moodustised, mille säsis kulgevad veresooned ja närvid ning, mida katab n.ö. pehme koor. Paiknevad naisel alakõhus.

• Ülesanne: a) siin valmivad naissugurakud e. munarakud
  
• b) siin toodetakse ka  naissuguhormoone
  

2.  Munajuhad  ( 2 ) ühe juha pikkus 10-12 cm ja suundub munasarjast emakaõõne suunas. Juhade avauses on harkjad moodustised e.  fimbriad . Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse.

• Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine.
  

NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga- kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik  munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida!
3.  Emakas  ( 1 ) paikneb alakõhus, on 7-8 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a)  lihaskiht , mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ).

• Ülesanne: loote arenemine ja varustamine hapniku-,toidu jm. vajalikuga
  

4.  Emakakael  ( 1 ) on emaka alumine osa, milles torujas kanal . Mikroobide tungimist emakasse läbi selle kanali takistab limakork emakakaelal.
5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund , mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid!
6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ).
NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest!
II. Välimised:
1. Väikesed ja suured häbememokad  kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid.
Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 
2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga).
Tupeava läheduses paikneb kusiti. Suguhaiguste tekitajatel on seega väga soodne tee sisenemaks kuseelundkonda. Naistel on just põiepõletik sagedamini esinevaid haigusi, millest arsti juures selgub , et tegemist võib olla mõne suguhaiguse bakteriga. NB! Olla hoolikas ja jälgida ennast !

• Günekoloog- naistearst
  

Tütarlapse murdeiga
Murdeeas, ehk puberteedis hakkab tütarlaste ajuripats nõristama hormoone, mis panevad talitama munasarjad. Muutused toimuvad ka vaimses arengus.
Tunnused:

• 1. kiire kasv;
  
• 2. inimene on närviline, tujud vahelduvad, sage on solvumine;
  
• 3. käitumine on muutlik;
  
• 4. tekivad teisesed sugutunnused (karvakasv kaenlaalustes; häbemekingul;  menstruatsioon umbes 1 a. hiljem; piimanäärmed paisuvad ja kujunevad rinnad; naha alla koguneb rasvakiht;  laienevad puusad , );
  
• 5. sõbrad hakkavad tüdrukut rohkem huvitama kui vanemad.
  
• 6. suureneb huvi vastassugupoole vastu.
  
• 7. tütarlapse keha muutub naiselikumaks.
  

Umbes 11-13 a. hakkavad jõudsamalt tööle suguhormoonid – need on väga väikesed ained tütarlapse kehas, mis mõjutavad pea kõiki protsesse organismis.

• Suguhormoonide töö tõttu muutub neiu suguküpseks s.t. hakkavad valmima naissugurakud e. munarakud
  
• Iga kuu valmib üks munarakk ja eraldub kehast menstruatsiooniga - see on igakuine verejooks tupest.
  
• Menstruatsiooni ajal tuleks vältida külmetamist, ujumist, saunas käimist, ratsutamist ja ka hiljem seksuaalvahekordi.
  
• Kui munarakud on hakanud valmima, esinevad menstruatsioonid , siis neiu on valmis rasestuma.
  
• Munaraku ( naistelt) ja seemneraku (meestelt) kokkusaamisel ehk ühinemisel võib hakata arenema väike inimene.
  
• Munarakk ja seemnerakk on sugurakud s.t. vajalikud järglaste saamiseks.
  

NB! Väga noor neiu aga ei ole võimeline rasedust kandma, sest ta ise on veel välja arenemata. Soovitatav aeg sünnitamiseks on umbes 22.aastaselt, kui on lõppenud luustumisprotsessidnaise organismis.
Naistel on välimised (suured ja väikesed häbememokad, kõdisti) ja sisemised kõhus, mida me silmaga ei näe ( neitsinahk e. hüümen, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad ) suguelundid.
Neiu hügieen e. puhtuse pidamine:
Kehaeritiste (uriin, näärmete nõred, bakterid ) tagajärjel koguneb tupe suudme juurde häbememokkade vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega .
NB! Mitte pesta tavaliste dušigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhna-ja värvaineid!
Rasedus teismeeas
Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab ( rasedustesti , arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: 
- Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata ise veel päris küps, võib saada raskeks koormaks.
Intiimhügieen

• Väliste suguelundite ja päraku piirkond määrdub rohke valgurikka higiga ja muude kehaeritistega.
  

• Suguelundite naha ja limaskesta voltide vahele koguneb juba ühe ööpäevaga rasvataoline eritis , mis on hea sööde mikroobidele.
  

• Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele.
  

• See kõik soodustab haudumuste, põletike ning seenhaiguste teket.
  

• Pesta võiks leige veega igal õhtul kätel vahustatud õrna seebiga või apteekides müüdavate intiimpesuvahenditega.
  

• Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut ( sellega lüüakse sassi happeline keskkond tupes !)
  

• Happeline keskkond tupes on vajalik bakterite, mikroobide, seemnerakkude hävitamiseks.
  

• Meestel tuleb samuti pesta eesnaha all olevat nahka, et eemaldada smegma (rasvataolised ained: kolesteriin, selle estrid , letsitiin, neutraalrasvad, jm . kehajäägid, hiljem tekivad neist kanserogeensed ühendid.)
  

• Igaõhtune pesemine vähendab põletike tekkimise ohtu mõlemale seksuaalpartnerile.
  

• Tualettpaberit kasutada ja pesemisliigutusi teha eest-taha suunaga
  

• Pesupükse vahetada 1-2 päeva tagant.
  

Mida tuleks arvestada enne suguelu alustamist?
1. Igaüks peaks omandama elementaarsed teadmised anatoomiast ja vastassoo psühholoogiast, käitumiste ja reageeringute eripärast, ealistest iseärasustest.
2. Rasestumisvõimalus!
NB!Sama tõenäoline on see esimeste suguliste vahekordade ajal ( võib toimuda nihe munarakkude valmimise rütmis-väljuda poolküps munarakk või ka toimuda kiirelt uue munaraku valmimine!)
3. Rasestumisvastaste vahendite valiku välja selgitamine ja endale sobiva leidmine!
4. Naine peaks olema füüsiliselt ( kehaliselt ) küps, tugev ja terve, et kanda välja normaalne rasedus ja sünnitada. Hea kehaline areng tagab ohutu sünnituse ja terve lapse ilmaletuleku !
Füüsiline küpsus saabub erinevalt, tütarlastel umbes 15-16 eluaasta paiku.
5. Naine saavutab füsioloogilise küpsuse 18-21 eluaasta vahel s.o. kõikide siseorganite ja kehasiseste süsteemide „suureks kasvamise” aeg... Liiga varajane rasedus kahjustab just noort ema ennast ( võib rohkem haigestuda, võib kasv känguda jne.)
6. Esimese raseduse kunstlik katkestamine e. abort on ohtlik. Oht vigastada naise tervist või jääda lastetuks.
7. Suguhaiguste levik ja „valik” on suur. Kondoomiga kaitsmata vahekord võib kaasa tuua eluaegseid, väga tüütuid ja väljaravimatuid haigusi.
NB! Mitte kellegi näost või riietusest ei ütle ära, kas ta on nakatunud mingisse suguhaigusesse või mitte!
8. Moraalseks küpsuseks loetakse seda, kui lapsevanemad teadvustavad erinevaid lapsega kaasa tulevaid probleeme ja suhtuvad lapse kasvatamisesse vastutustundega.
Laps ei ole mänguasi, kelle saab tüdimuse korral nurka istuma panna !
9. Majanduslik küpsus on materiaalne (rahaline) valmisolek. Lapsega kaasneb palju rahalisi lisaväljaminekuid ja noortel lapsevanematel peaks olema loodud vähemalt minimaalsed võimalused lapse kasvatamiseks (oma tuba, töökoht jne.)
10. Juriidiliselt küpseks loetakse inimene, kui ta teab oma õigusi ja kohustusi ning suudab nende eest seista. On palju erinevaid seadusi ja õigusi lapse kasvatamisel ( lapsepuhkuse rahad , lastetoetused, sünnitoetused, elatusraha maksmise kord, isaduse tuvastamise õigus, rasedale kergendavate töötingimuste nõudmise õigus jne. ). Naine peab arvestama ka seda, et võib-olla tuleb tal laps üksi üles kasvatada !
Munarakk ja ovulatsioon
 Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk.

• Ligikaudu 0,1- 0,2 mm. 
  
• On kerajas, tema keskel on  rakutuum  ja ta on kaetud mitmete kestadega.
  
• Sisaldab 23 kromosoomi. 
  
• Pärast viljastumist, kui sugurakud on ühinenud, taastub ka kromosoomide arv. 
  
• Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk kahjulike muutuste tekkeks sugurakkudes.
  
• Küpsed munarakud on kaotanud jagunemisvõime ja ei kuulu ühegi koe hulka, nad on iseseivsad rakud. 
  
• Munarakud tekivad munasarjades. 
  
• Valmima hakkavad umbes 11-14.a.tütarlastel ja munarakkude moodustumine lõpeb umbes 50-55.a.naistel.
  
• Munarakud valmivad Grafi põiekeses vedeliku sees ja üks korraga.
  
• Erandkorras võib munarakk valmida ka mõne tunniga, kui noorel naisel on väga tugevad meeldivad emotsioonid mehe suhtes.
  
• Eluiga on umbes 1 ööpäev, kuid "heas ja soodsas keskkonnas" umbes 2-3 ööpäeva!
  
• Kõik munarakud on moodustunud juba lootelise arengu perioodil ja naise elu jooksul neid juurde ei moodustu. 
  
• Vastsündinu munasarjades on ligikaudu 400 000 munarakku, millest valmib elu jooksul umbes 400.
  

Ovulatsiooniks

• nimetatakse küpse munaraku väljumist munasarja follikulist. 
  
• Munarakk satub kohe munajuhalehtrisse. 
  
• Munarakk on valmis viljastumiseks.
  
• NB! See on suguküpsuse tunnus, kuid mitte valmisolek raseduseks . 
  
• Ovulatsioon kordub umbes iga 28 päeva järel ja selle tagab aju ja munasarjade omavaheline koostöö.
  
• Mis saab Grafi põiekesest? Muidu eraldub menstruatsiooniga ja raseduse korral armistub ning muutub hormoonitaoliseks aktiivseks moodustiseks, mis toodab rasedust säilitavat hormooni- progesterooni.
  

Seemnerakk
    
Seemnerakk ehk spermatosoid ehk sperm

• umbes 0,06 mm pikk
  
• eluiga tavaliselt 2-3 ööpäeva, kuid heades tingimustes (emakakaela limaskesta pilukestes) võivad elada ka 3-7 päeva olles ikka veel viljastumisvõimeline
  
• emakas võib seemnerakk elada 10-20 tundi
  
• tupes hukuvad kiiresti tänu selle happelisele keskkonnale
  
• liigub saba abil ja väga liikuv tänu nõredele
  
• liikumiskiirus umbes 3-3,5 cm minutis
  
• tavaline aeg naise munajuhasse jõudmiseks on umbes 70 minutit
  
• kõige paremates tingimustes - naise ovulatsiooniperioodil- kulub seemnerakkudel ainult 6 minutit, et jõuda läbi emaka munajuhadesse
  
• viljastub kõige elujõulisem
  
• erilised ained väljuvad seemneraku peast ja sulatavad tänu erinevatele keemilistele ühenditele munarakku ümbritseva kesta, tungides seejärel sinna sisse. Seejärel munaraku ümbritsev kest sulgub ja teisi spermatosoide sisse ei lasta.
  

Alkohol ja sugurakud

• Noortel lasevad kõik rakukestad üle kogu keha alkoholi paremini läbi kui täiskasvanute.
  
• Arstide soovitus on enne lapse sünnitamist üldse mitte juua alkoholi!
  
• Miks! Munasarjad on rikkalikult varustatud veresoontega, läbi millede jõuab ka alkoholi sinna. Samamoodi saavad alkoholiga puudutatud ka meeste munandid ja neis tekkivad seemnerakud.
  
• Meestel on looduse poolt antud väike eelis, kuna seemnerakud vahetuvad välja umbes kolme kuuga . Tõsisem probleem tekiks aga viljastumisel siis, kui munandeid on alkoholiga rikutud aastaid. Uute viljastumisvõimeliste seemnerakkude areng on sel juhul küsitav.
  

Tubakasuits ja sugurakud

• Tubakasuits sisaldab väga palju erinevaid mürgiseid ühendeid ja nii nagu alkohol, jõuavad ka need verre ja sealt edasi kõikjale organismi.
  
• Sugurakkude kvaliteet, elujõud ja aktiivsus langevad
  
• Isade suitsetamine kahekordistab veel sündimata lapse väärarenguid 
  
• Alkohoolikute ja suitsetajate lastel võivad koolis olla halvem õpiedukus ja konsentreerumisvõime, nad on hajameelsemad, kergemini ärritunumad ja väsivad kiiremini. Füüsiline areng lapsel võib olla aeglasem.
  

Hormoonid ja suguhormoonid
Hormoonid 

• on väga aktiivsed keemilised ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes e.endokriinnäärmetes. 
  
• Need mõjutavad meid väga väikestes kogustes.
  
• Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, neerupealistes, kõhunäärmes, munasarjades ja munandites (vt.allolevat pilti).
  

Suguhormoonid

• meessuguhormoonid e. androgeenid
  

• naissuguhormoonid e. östrogeenid
  

• nii meeste kui naiste organismis toodetakse mees-ja naissuguhormoone, kuid meestel on ülekaalus meessuguhormoonid ja vaid vähesel määral on naissuguhormoone ning naistel vastupidi.
  

Meessuguhormoonid
Mõjutavad:

• mehe suguelundite arenemist , spermatsoidide tekkimist.
  
• suurendab higi eritumist , suurendab karvakasvu, parandab juuste kasvu
  
• teeb hääle madalamaks
  
• kasvatab lihasmassi ning rasvkudet , parandab füüsilist vastupidavust.
  
• stimuleerib sugutungi,
  
• tugevdab viha ja agressiivsust
  

 

• Meestel toodetakse munandites
  

• Testosteroon  on peamine meessuguhormoon , mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka (veel ondihüdrotestosteroon, androsteendioon, androsteroon, dihüdroepiandrosteroon, etiokoolanoloon jne.)
  
• See esineb nii meeste kui naiste organismis (naistel reeglina umbes 10 korda vähem)
  
• Naistel toodetakse meessuguhormoone munasarjades ja vähesel määral neerupealistes.
  
• Mehe organismis moodustub testosterooni 2-14 korda rohkem kui naisel ja seda on kõige rohkem 30. eluaasta paiku. Pärast seda hakkab testosterooni aeglaselt vähemaks jääma
  

• Peale suguküpsuse perioodi saabumist on noormeeste lihasjõu treenitavus 2 x suurem kui tütarlastel.
  
• Jõuharjutused soodustavad meessuguhormoonide tootmist. Pärast jõutreeningut on hormoonide tootmine organismis maksimaalne ! Jooksmine , pallimängud jne pärsivad meessuguhormoonide tootmist
  

• Potents- sugujõudlus- sõltub suguhormoonide tasemest veres. Looduslikud potentsitõstjad on kreeka pähkli-, linaseemne-, viinamarjaseemne-,nisuidu-, päevalilleõlid
  

Doping
see on

• süstid, joogid, tabletid jm. on sünteetiline testosteroon ja anaboolsed steroidid .
  
• Need kasvatavad lihaseid, kuid võivad põhjustada munandite ahenemise (sest steroidid mõjutavad spermat tootvaid hormoone). 
  
• Kui neid pidevalt organismi juurde manustada, lülitab oma keha nende tootmise välja, organismis tekivad häired- näiteks mehel sugulised raskused, suguorganite kõhetus e. atroofia, tekivad termilised häired, häiritud on neerude töö, kahjustub maks- suureneb vastuvõtlikkus hepatiidile.
  
• Naised muutuvad steroidide tarvitamise tagajärjel mehelikumaks, lihastöö jõudlus kasvab, sportlikud kehalised näitajad muutuvad paremaks.
  

NB! Juurdelugemiseks intervjuu Düsseldorfi spordimedisiini professori Friedhelm Beukeriga loengus.
Huvi korral loe lisaks „Doping ja ajalugu“ ning „Doping ja sport“
Mehe üleminekuiga
ehk andropaus :

• Mehe organism saab küpseks umbes 30-dateks eluaastateks ja suguhormoonide tootmine hakkab tasapisi langema , alates 40-datest võib väheneda mehe elujõud ja halveneda tervis
  
• Ajutised hormoontaseme langused on tingitud pikajalisest füüsilisest või vaimsest ülepingest
  
• Mehe üleminekuiga on nö.hiiliv
  
• Mehe erektsioonihäired on üks esimesi üleminekuea tunnuseid. Samas ei tohi unustada, et üle 40-aastane mees pole enam nooruk.
  

Tüüpilised vaevused 45-55 eluaasta vahel:

• näiteks higistamine , 
  
• tujukus, närvilisus, 
  
• seksuaalne võimekus kahaneb, 
  
• hormoonide langus tekitab segadusi nii hingeliselt kui ka füüsiliselt.
  

Riskifaktorid:

• Ülekaalulisus, 
  
• keskmisest väiksem munandimaht,
  
• kroonilised maksa- ja neeruhaigused , 
  
• krooniline stress ja ülekoormus, 
  
• pikaajaline suitsetamine ja alkoholism
  

Meessuguhormoonide tootmise lõppemisega ei pruugi naissuguhormoonide tootmine samal ajal veel lakata ja nende vähese koguse edasisel tekkimisel , võib mõne vanema mehe näos näha õhetust, roosakat, siledat näonahka ja jutus kuulda kõrgemat hääletooni.
Meessuguhormoonide madal tase võib mõjutada erinevate organite talitust , tervel mehel langeb meeshormoonide tase keskmiselt 1% aastas.
Andropaus on ravitav hormoonasendusraviga. Andropausi diganoositakse hormoonuuringutele ja küsimustikele tuginedes.
Naissuguhormoonid
tootmist kontrollivad hüpotaalamus ( eesaju piirkond) ja hüpofüüs e. ajuripats. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. Vereringe kannab suguhormoonid kehas laiali, nii jõuavad need kõigi elunditeni.
Östrogeen

• toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused. 
  
• Mõjutab kõiki elundeid ja kudesid ning paneb aluse naiselikkusele. 
  
• Naise organism toodab östrogeeni 2-10 x rohkem, kui mehe oma.
  
• Mõjutab naise sugulist aktiivsust;
  
• avaldab aktiivset mõju kesknärvisüsteemile- tujud, agressiivsus  jt.
  
• väga oluline roll süsivesikute ja valkude ainevahetuses (soodustab rasvapolstri teket )
  
• võime luukoes kinni hoida kaltsiumi!
  
• kaitseb veresooni lupjumise eest, hoiab tasakaalus vererõhu
  
• oluline roll naha, limaskestade ja juuste ainevahetuses
  

Östrogeene on naise veres kõige rohkem ovulatsiooniperioodil ( seepärast ongi viljastumine sel ajal kõige parem ). Samal ajal on aga naise füüsilise töö võime (võrreldes ühe menstruaaltsükli jooksul ) kõige madalam.

• Tugevad kehalised koormused avaldavad östrogeenide tootmisele pidurdavat mõju
  

Progesteroon (e. gestageen)

• tekib samuti munasarjades .
  
• Paneb aluse naiselikkusele,
  
• reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit;
  
• aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule.
  
• Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma.
  
• Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu.
  

Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel.

• Naistel moodustub suurem osa naissuguhormoonidest munasarjades, see on keeruline biokeemiline protsess, kus lähtematerjaliks on kolesterool )
  
• Meestel toodetakse naissuguhormoone vähesel määral neerupealistes
  

Oksütotsiin

• tekib ajus ( hüpotalamuses ). Kutsub esile emaka kokkutõmbed sünnituse ajal ja piima eritumist rinnast pärast sünnitust
  

Prolaktiin

• tekib ajuripatsis, soodustab piimanäärmete kasvu raseduse ajal ja piima teket (laktatsiooni) pärast sünnitust
  
• Takistab ovulatsiooni imetamise ajal
  
• Liiga suur hulk kehas võib põhjustada anovulatsiooni ja viljatust
  

HCG (ehk korionaalne gonadotropiin)

• naise organismis hakkab tootma seda platsenta , aitab kindlaks teha raseduse
  
• tekib pärast munaraku viljastumist ning stimuleerib munasarju jätkama östrogeeni ja progesterooni tootmist, mistõttu menstruatsioonid jäävad raseduse ajaks ära.
  
• Kasutatakse viljatuse ravis ja ja antakse rasedatele , kelle progesterooni hulk on väike ja seetõttu on oht raseduse katkemiseks.
  

Naise üleminekuiga

• saabub naistel umbes 48-52 aasta vanuselt, kuid võib alata ka varem.
  
• Eelnevaid ja järgnevaid üleminekuaastaid nimetatakse klimakteeriumiks.
  
• Munasarjade funktsioon vaibub. 
  
• Jäävad ära menstruatsioonid, algab luude hõrenemine ( NB! Vanematel naistel esineb luumurde bussis, eriti reieluupea osas) , kiireneb veresoonte lupjumine ja nahk kaotab elastsuse. 
  
• Tagajärjeks on südame-haigused, suguelundite allavaje , uriinipidamatus ja Alzheimeri tõbi.
  
• Kui naissuguhormoonide tootmine taandub kiiremini kui meessuguhormoonide tootmine naise kehas, võime osadel naistel täheldada suuremat karvakasvu (lõuaotsas, vuntsipiirkonnas jm.), hääle muutusi ja agressiivsemat käitumist.
  
• Ebameeldivad vaevused: progesterooni puudus tingib ebaregulaarse tsükli, hiljem ka emaka limaskesta liigse paksenemise ja verejooksu. 
  

Klimakteeriumi tunnused:

• Kuumad hood ja higistamine ( vererõhu kõikumised jm.)
  
• Genitourinaarsed sümptomid (uriinipidamatus jm)
  
• Tugiaparaadi sündroom (luuhõrenemine, seljavalud jm.)
  
• Psüühika sümptomid (meeleolu muutused, närvilisus, unustamine, unetus jm.)
  
• Seksuaalelu sümptomid (tupe kuivus, huvi puudus seksuaalelu vastu jt.)
  
• Soovitatakse hormonaalasendusravi – HAR. 
  

Huvi korral loe lisaks üleminekueast.
Naine ja liikumine
Miks võiks naine regulaarselt käia treeningutel või tegelega iseseisvalt liikumisharrastusega?

• Üldkoormavad harjutused kiirendavad ja suurendavad vere läbivoolu organismis. 
  
• Sellega uhutakse ära kiiremini vanu jääkaineid ja tuuakse asemele uusi kvaliteetseid toitaineid. Seega ei teki jääkide ladestumisi organismis.
  
• Regulaarse liikumisega läbib toitaineterikas veri rohkem ka suguelundeid. 
  
• Munajuhad laienevad, emakas ja munasarjad saavad rohkem väärtuslikke toitaineid ja sellega tekib ka vähem põletikke.
  

• Lõpetades regulaarsed treeningud ennem rasedust või raseduse esimestel kuudel, on rasedus aktiivselt liikuvale emale kergem kanda s.t. kogu organism on juba harjunud kehalise koormusega (milleks on ka rasedus )
  
• Aktiivselt liikuva ema rasedus on kasvavale lootele  rikkalikum just toitainete poolest
  

• Jõukohased kehalised harjutused on üleminekueas naise parimad sõbrad ja koos õige toidu-ja elurežiimiga aitavad vältida häirivaid muutusi organismis.
  
• Kehalised harjutused klimakteeriumieas stimuleerivad meessuguhormoonide eritumist, mis rasvkoerakkudes muudetakse munasarjahormooniks- östrogeeniks!
  
• Liikumine ja kehalised harjutused parandavad vereringet ja soodustavad seega organismi elundite paremat hapnikuga varustamist.
  

• Liikumine aeglustab naise vananemist! 
  
• Suureneb aju hapnikuga varustamine ja dopamiini tootmine ajus, mis reguleerib närvisüsteemi tegevust (hoiab ära värisemist, tuikumist ja üldist jäikust).
  
• Paranevad vaimne töö ja mälu.
  
• Liikumine tugevdab lihaskonda, sealjuures ka südamelihast- ennetades südame-infarkte. Arenenud lihaskond omakorda aitab vähendada ealist luuhõrenemist! 
  
• Meestel selles eas esineb luumurde 6-8 x harvemini kui naistel, sest neil on lihased üldiselt tugevamini arenenud
  

  
Esimesed rasedustunnused

• menstruatsiooni ärajäämine ( vahel harva kestab edasi )
  
• muutused rinnanäärmetes ( rinnas valusööstud, pisted, suurenevad, muutuvad valulikuks )
  
• iiveldus , halb enesetunne, ka oksendamine ( siit ka isu hapu ja soolase isu
  
• väsimus (mõnel individuaalselt suureneb unevajadus ) 
  
• isu muutused ( suur isu, toitude valimine- hea enam ei maitse, ennem mittesöödav nüüd hea )
  
• temperatuur pärasooles on 37 C või rohkem ( naine ise on terve }. NB! Mõõta kohe pärast ärkamist voodist tõusmata !
  
• lõhnatundlikkus suureneb ( tekivad erinevad reaktsioonid erinevatele lõhnadele )
  

NB! Kõhu kuju muutused tulevad alles pärast 4-5 raseduskuud !
Näide: 19 a. tütarlaps, kes keskkooli päevil oli korduvalt põdenud maokatarri, pöördus arsti poole, kurtes endise haiguse ägenemist. Tal esines iiveldus ja oksendamine, mis söömisega otseselt seotud polnud. Jutuajamisest selgus, et mõned nädalad tagasi oli tütarlaps oma suhetes noormehega esmakordselt läinud sugulise kontaktini. Täielikku suguühet aga ei olnud toimunudki, sest teda häiris tugev valu. Tütarlaps keeldus günekoloogi konsultatsioonist, talle näis, et rasedus pole lihtsalt võimalik. Hilisemal nõustamisel selgus, et tema iiveldus ja oksendamine olid tõesti põhjustatud rasedusest !
 Pildil rasedustest raseduse kindlaks tegemiseseks. Ei pruugi näidata tulemust liiga vara!
Hilisemad muutused raseda organismis:

• psüühika muutused ( ärritub kergesti, käitumine veider )NB! Kõik tuleneb sisenõrenäärmete kohanemisest rasedusega - hormoonid !
  
• kehatemperatuur võib olla 37 - 37,3 C
  
• uneaeg võib pikeneda, väsimus suurem
  
• rinnanäärmed suurenevad
  
• kõhule ja reitele võivad tekkida "rasedustriibud" ( eriti ülekaalulistel ), näole "maksaplekid", mis kaovad peale sünnitust
  
• raseduse lõpupoole võivad jalad tursuda ( kasutada tugisukki ) NB ! Tuleneb emaka surumisest vaagnaelunditele !
  
• kõrvetised - raseduse lõpuperioodil mahutab magu vähem, sest loode surub altpoolt ( ka diafragmale, seetõttu ka hingamine raskem)
  
• sagedam WC kasutamine - loode surub põiele
  
• kõhukinnisuse vältimiseks toituda normaalselt ja palju liikuda !
  
• valud seljas , osta apteegist kõhutoetusvöö !
  

Soovimatu rasedus ja abort
Vahel võib neidu või naist üllatada soovimatu rasedus. Loe sellest ja raseduse katkestamise aspektidest Eesti Seksuaaltervise Liidu lehelt:

• Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine
  

• Mis on abort ja mis on selle tüsistused?
  

Vaata siis, kui on tõsine huvi näha, mida kujutab endast abort!
Rasedus

• kestus viljastumiset umbes 280 päeva = normaalne raseduse pikkus 38-40 nädalat
  
• NB ! ainult 5 % lastest sünnib arvutatud päevadel, enamik hilineb või sünnib varem.
  
• NB ! sünnituse tähtajast üle nädala möödudes - võib loode hakata kannatama hapnikupuuduse all - sel juhul võib ta hukkuda või sündida ajukahjustusega
  

  
Platsenta e. emakook

• on loote toitekest emaka limaskesta pinnal, mille kaudu saab loode kõik vajaliku (ja mittevajaliku) ema verest. 
  
• Üsasiseselt on platsenta lapse jaoks ainus toitumis -, hingamis-, endokriin-ja erituselund. 
  
• Tema funktsioon algab 12-13.nädalal ja lõplikult formeerub 16 nädalaks. 
  
• Platsental on mitu kihti ehk plaati , mille seintes on hatud.
  
• NB ! Platsenta takistab paljude haigustekitajate ja keemiliste ainete sattumist emalt lootele.
  
• Platsenta ei hoia kinni alkoholi, nikotiini ja mõningaid viirusi nagu punetised ja HIV
  
• Platsentas on rohkem haigusi, kui siiani arvatud.“Tavapäraste“ infarktide ja põletike kõrval esinevad platsentas küpsemishäired, loote veresoonte haigused jt. patoloogiad, mille avastamine pole üldse lihtne.
  
• Platsenta väljub pärast lapse sündimist
  

Nabaväät e. nabanöör

• ühendab loodet ja platsentat. 
  
• On nagu kõhrelise koostisega juhtetee, milles kulgevad veresooned (kaks arterit ja üks veen). 
  
• Ajalise lapse nabaväädi pikkus on 50-60 cm.
  
• Üks olulisemaid patoloogiaid on ühe nabaarteri alaareng , mille korral esineb 25 - 50 % loodetest kaasasündinud sisemisi väärarenguid (just neerude ja kuseteedega).
  

Lootekest

• loode paikneb emakas veel nagu koti (õhupalli) sees, mis on täidetud looteveega.
  
• Lootekest toodab ka vedelikke ja vooderdab emakaõõnt seestpoolt.
  

Lootevesi

• kaitseb loodet mehhaaniliste survete, temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. 
  
• Vee hulk suureneb pidevalt. 
  
• 37 ras.nädalal on seda 1-1,5 liitrit. 
  
• Lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel.
  

Embrüoks nimetatakse kuni 2 kuu vanust inimalget emakaõõnes. Tema areng:

• 18.-28.päeva vahel arenev närvisüsteem hakkab juhtima teiste organite arengut.
  
• 21.päeva jooksul hak, arenema veresooned ja magu,
  
• 21.päeval hakkab lööma südamealge,
  
• 28.päeva paiku tek. luude ja lihaste alged
  
• 1 kuu vanuselt on loode 5-10 mm pikk ja kaalub 0,1- 0,2 gr. !
  
• NB ! Oma välimuselt ei erine sea või elevandi lootest !
  
• NB ! Ülakeha kasvab kiiremini kui alakeha , kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks !
  
• 50.päeva paiku s.o 7 elunädalal tekivad suguelundite alged.
  
• NB! Soolist vahet veel teha ei saa, kuid on tekkinud muutused ajus ja genitaalides vastavalt soole - muutused ajus on tagasipöördumatud !
  

Loode

• Kahe kuuga on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad ning teda hakatakse edasi nimetama looteks. 
  
• Loode tajub juba emasiseseid helisid ja tunnetab tema meeleolu.
  
• NB ! Veel 19.sajandi lõpul arvati, et laps sünnib kurdina !
  

Vaata erinevaid videosid sünnieelse arengu bioloogiast
Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5-nda raseduskuu jooksul.

• Sel ajal on loode 25- 27 cm pikkune. 
  
• Alates 5 ras.kuust reageerib ta juba väliskeskkonna mürale (näit. ukse paugutamine, vali muusika , tugev riid jne. )
  
• Siiani oli ta harjunud emakasiseste häältega, veresoonte kohina ja ema soolestiku helidega.
  
• Peale sündi võiks lapse panna ema rinnale , sest see on tuttav heli!
  

• Sünnimomendiks on loote normaalne pikkus 49-52 cm ja kaal 3- 4 kg
  
• Sünnitusel väljutatakse peale lapse ilmale tulekut ka platsenta koos nabaväädi ja kestadega, mida kutsutakse päramisteks. Ajaline platsenta on läbimõõduga 17-19 cm ja paksusega 2-2,5 cm, kaalub umbes 500-600 grammi.
  
• Ennem oli ämmaemandate põhiprobleemiks vastsündinute hüpoksia ja sünnitraumad, praegu aga sugulisel teel nakatunud rasedad ( alates 1990) . Süüfilisehaige rase pole enam haruldus ja aina rohkem on HIV-ga nakatunud rasedaid. Elu emaüsas
  

Rasestumisvastased vahendid
Loe erinevatest rasestumisvastastest ehk eostusvastastest vahenditest ehk kontratseptiividest Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt.
Loe erinevatest rasestumisvastastest vahenditest, et ennetada soovimatut rasestumist.
           
 
Suguhaigused

• on sugulisel teel edasiantavad haigused
  
• esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas.
  
• Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. 
  
• Paljud haigused on mittenähtavad. 
  
• Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja  bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist.
  
• Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane.
  
• Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes - on selline haigus, kus tekkib 3 - 6 päeva jooksul sellised sümptomid: esialgu sügelus, punetus, turse , ja hulgalt väikeseid villikesi mis hiljem lõhkevad ja need lõkenud haavandid on väge valusad. Süüfilisus - peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis , kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes , närvisüsteemis ja siseelundites.
  

• Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus , millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega.
  

• Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. 
  

All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid!
 

• Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS. Haiguse tekitajaks on kaks suguluses olevat inimese immuunsuspuudulikkuse viirust HIV-1 ja HIV-2. Selle haiguse peiteaeg on pikk, kusjuures saab seda eristada kahte staadiumi. Esimene staadium on sellese haigusesse nakatumine ja selle viiruse paljunemine. Teise staadiumil mil (6-8 aastat) viiruste paljunemine veres väheneb. Lõpuks algab uus viiruse paljunemine veres. See kahjustab juba tugevasti immuunsussüsteemi. 
  
• 3 - 6 kuud pärast nakatumist on võimalik kindlaks määrata HIV olemasolu veres. Igal haigusel , mida sugulisel teeledasi kantakse, on oma tekitaja ja tähtis on iseennast jälgida ja kui leiad endalt mingi haiguse sümptomi siis tuleks kohe kindlasti pöörduda arsti poole.
  

Loe lisaks suguhaigustest ka MTÜ AIDSi Ennetuskeskuse kodulehelt.
Kubemetäid

• on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid , kes paljunevad munedes.
  
• Kubemetäid levivad kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal, aga ka muude tihedate kehaliste kontaktide ajal ja ühise voodipesu kaudu.
  
• Imedes verd põhjustavad täid naha ärritust ja sügelust. Tavaliselt pesitsevad kubemekarvades, kuid võivad levida ka kehakarvadele ja kaenlaalustele karvadele, kulmudele ja ripsmetele.
  
• Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge.
  

Kondülloomid

• Kondüloomide teine nimetus on suguelundite näsad.
  
• Tekitajaks on viirus , mis tekitab õrnroosasid või nahavärvi näsasid või tüükataolisi moodustisi. Need võivad olla erineva suuruse ja kujuga, üsna tihti lillkapsa sarnased.
  
• Kondüloomid levivad sugulisel teel kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal. 
  
• Tunnused: tekkinud näsad võivad nii meestel kui naistel põhjustada sügelust, valulikkust, eritist, vähest veritsust, lõhekesi ja muid põletikulisi nähtusi, seda eriti siis kui lisandub mingi muu nakkus .
  
• Näsad võivad paikneda päraku piirkonnas, pärasooles või kusitis.
  
• Kondüloome diagnoositakse ilma laboratoorsete analüüsideta nendele iseloomuliku kuju järgi.
  
• Kondüloomid alluvad suhteliselt hästi ravile , kui peitsida neid spetsiaalse ravimiga. Vahel on vaja kasutada ka muid ravivõtteid: külmutamine, kõrvetamine, laserravi .
  
• Haigus võib korduda.
  
• Partnerid vajavad ravi juhul, kui ka neil esinevad kondüloomid. Teiste nakatamise vältimiseks peab kondüloomihaige alati kasutama kondoome suguliste kontaktide ajal.
  
• Mitte kõik näsad ja sügelevad kohad ei ole tingitud kondüloomist.
  
• Kasuta alati kondoomi!
  

 Pildil näed kondülloome.
Herpes ehk ohatis
 
Herpese tekitajaks on viirus, millisel on kaks alaliiki . Üks neist tekitab ohatise huultele, teine peamiselt suguelunditele .
"Tänu" suuseksile on võimalik, et huuleherpes kandub ka suguelunditele.
Umbes 75% viirusest nakatunutel ei esine haigusnähte. Ainult veerandil nakatunutel tekib herpeetiline lööve.
Levib kaitsmata tupe-, päraku- ja suuseksi ajal partneriga, kellel on herpes. Herpes levib ka siis, kui herpesehaigel puudub lööve.
Esimesed lööbimise nähud ilmnevad umbes 3-7 päeva jooksul pärast nakatumist. Esmalt ilmub vähe sügelev või kihelev laiguke. Sellejärgselt tekivad väikesed villikesed, mis kiiresti lõhkevad, tekivad haavandikesed, mis hiljem kattuvad koorikutega ja paranevad siis kolme nädala jooksul.
Viirust võib edasi anda ka siis, kui ville näha ei ole.
Herpest on suhteliselt kerge diagnoosida. Vajadusel võib uurida villide sisaldist laboratoorselt.
Herpest ei saa välja ravida. Küll on aga olemas tõhusaid ravimeid, mis leevendavad haigustunnuseid, lühendavad lööbimise kestvust ja võivad pikendada lööbimiste vahelist perioodi.
Seksuaalpartnerid, kellel löövet ei ole, ravi ei vaja. Kuna herpesehaige on nakkav ka mittelööbivas perioodis, peab ta kasutama alati suguliste vahekordade ajal kondoomi.
Mis on võimalikud tüsistused?

• Herpesehaige rase naine võib sünnituse ajal nakatada oma vastsündinut. Seetõttu peab sünnitaja, kes on suguelundite herpesehaige, oma sünnitust vastuvõtvale arstile seda ütlema. Arst langetab otsuse, kas teha keiserlõige või mitte.
  

Herpes on eriti ohtlik, kuna nii herpes kui süüfilis tekitavad inimese suguelundite ja suu limaskestale haavandid, mille kaudu pääseb inimese vereringesse HIV.
Hepatiit ehk maksapõletik
A – hepatiit

• levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu
  
• eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes )
  
• enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal)
  
• sagedamini põevad lapsed ja noorukid
  
• peiteperiood 15- 50 päeva
  
• tunnused: iiveldus, isutus , oksendamine, kõhuvalu, palavik , võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu
  
• diagnostika : antikehade leid verest ( IgM ja IgG )
  
• ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral
  
• ennetamine – hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel “riski” alale , ka osade elukutsete esindajatel
  

E – hepatiit

•  levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel
  
• enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed
  
• rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % )
  
• peiteperiood 15- 65 päeva
  
• peamised tunnused – palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine
  

iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline

• diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM )
  
• kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks
  
• vaktsiini ei ole
  

NB! Reisimisel (A ja E hepatiidist ohustatud aladele) tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, merekarpoide ja termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade tarbimisest. 
B – hepatiit

• maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ( ning igal aastal 250 000 HBV seotud surma !)
  
• nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIV-il )
  
• peiteperiood 1-4 kuud
  
• tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine – kaovad 1-3 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit
  
• rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus
  
• HBV eritub ka rinnapiima
  
• diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest
  
• ravi sümtomaatiline, ägedast B- hepatiidist paraneb 85-90 %, ülejäänud kroonilised viiruskandjad
  
• ennetamine – ülekandemehhanismide TEADVUSTAMINE , riskikäitumise vältimine, vaktsineerimine 3 süstiga ( 0, 1, 6 kuu ) 10 aastaks
  

D – hepatiit

• levinud kogu maailmas
  
• võimsamaks levipiirkonnaks Vahemeremaad, nakatutakse juba varases eas läbi vigastatud naha ja limaskesta
  
• mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel
  
• samaaegne nakkumine HBV-ga põhjustab ägeda põletiku, mis võib narko-maanidel viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele
  
• platsenta hoiab seda viirust kinni ( enamasti ), lootele ohtu pole, antikehad , mis aga läbivad platsenta, kaitsevad last
  
• diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga
  
• ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks
  
• ennetamine – teadvustamine ja ka vaktsineerimine
  

C – hepatiit

• nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi )
  
• peiteperiood 6- 12 nädalat
  
• peamised kaebused on väsimus, raskustunne maksa piirkonnas, harvem lööbed, nõrkus, vähk (vanemaealistel)
  
• raseduse kulule ohtu ei ole
  
• spetsiifilise diagnoosi annab HCV antigeeni ja antikehade leid
  
• ravi sümptomaatiline ( + alfa interferooni ja/või ribaviriini )
  
• ennetamiseks vaktsiini ei ole
  

G – hepatiit

• suhteliselt uus viirus, millel on kaks varianti ( GBV-C ja HGV )
  
• sageli on samaaegselt positiivsus ka C-hepatiidi suhtes
  
• tavaliselt on tegemist vireemiaga ilma olulise hepatiidita
  
• fulminantse hepatiidi juhtusid on seni registreeritud vaid Saksamaal
  
• vaktsiini kasutusel ei ole
  

Kuidas ennast kaitsta suguhaiguste eest?

• Seksist hoidumine või seksi edasilükkamine ehk abstinents on kõige kindlam viis ennast kaitsta nii HIV-nakkuse, soovimatu raseduse kui ka STLHe eest.
  
• 100 % saab kindel olla ainult siis, kui ei ole kellegagi seksuaalvahekorras. Paljud noored arvavad , et on targem oodata ja siis turvaliselt seksida.
  

• Kui aga nii teha ei soovi, siis loe järgmisi nõuandeid:
  

• Proovi olla monogaamne ja ole vahekorras ainult ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras ainult sinuga. 
  
• STLHsse (sugulisel teel levivad haigused) ei nakatu need paarid, kellel ei ole elus olnud ühtegi teist seksuaalpartnerit. 
  
• Kui sa oled kaitsmata seksuaalvahekorras mõne teise partneriga, toob see endaga kaasa ohu saada mõni STLh ja sa võid nakatada ka oma püsipartnerit.
  

• Naudi turvaseksi ja ära lase oma partneri spermal, verel , menstruatsiooniverel ega tupevedelikel sattuda oma kehasse suu-, tupe- või pärakuseksi ajal. Mõiste „turvaline seks“ tuli kasutusele HIV/AIDS-i ohu tõttu 80. aastatel.
  

• Kasuta alati kondoomi, sest see on kõige kindlam viis suguhaiguste vältimiseks tupe-, päraku- ja suuseksi ajal. Kondoomi tuleb kasutada õigesti ja iga vahekorra ajal. Mõlemad, nii mehed kui naised, peavad oskama kondoome kasutada.
  

• Lisaks kondoomile kasuta ka libestusainet. See teeb kondoomi vastupidavamaks ja seksi mõnusamaks. Libestusaine peab alati olema valmistatud vee baasil. Vaseliini või õli alusel valmistatud libestusaine teeb kondoomi hapraks.
  

• Kui kondoomi ei ole käepärast, siis tegele muude seksuaalsete tegevustega: fantaseerimine, suudlemine, hellitamine, kallistamine, silitamine , vastastikune kätega rahuldamine.
  

• Vali oma partnereid , sest kui su partneril on seksuaalvahekord teiste partneritega või kui ta süstib narkootikume, on nakatumisoht suurem.
  

• Ole ettevaatlik partneri valikul . Kui märkad mingeid kahtlasi lööbeid, haavandeid või eritusi, siis ära temaga seksi. Sele asemel uuri, millega on tegemist ja vajadusel soovita tal arsti juurde minna.
  

• Pea meeles! Ainult vaatlemine pole piisav, sest mitmetel haigustel nähtavad tunnused puuduvad.
  

• Kui sa oled seksuaalselt aktiivne, siis käi korrapäraselt kontrollis ja lase oma partneril ka käia. See ei tähenda, et sa kahtlustad teda. Sa oled lihtsalt ettevaatlik.
  

• Hoolitse enda eest ja räägi oma partneriga nii turvaseksist, AIDS-ist kui ka narkootikumidest .
  

Veri ja imuunsus
Vere koostisesse kuuluvad

• plasma (53-58%) s.o. vesi ja vees lahustunud ained
  
• vererakud (42-47 %) need on punased ja valged verelibled ning vereliistakud
  

Täiskasvanud inimesel on verd umbes 5 liitrit (sellest osa on rahuolekus deponeerunud maksas )
Vere suhkrutase on glükoosisisaldus vereplasmas, mis kõigub eriolukordades
Vere ülesanne:

• 1) organismi varustamine O2 ja toitainetega
  

• 2) CO2 ja ainevahetusjääkide eemaldamine organismist
  

• 3) kaitseülesanne: antikehade tootmine immuunsuse loomiseks ja haigustekitajate hävitamine ning vere hüübimine 
  

Punased verelibled e. erütrotsüüdid
 

• 4,5-5 miljonit /mm3
  
• nende arvu on kerge mõjutada
  
• meestel hulk suurem kui naistel
  
• Ülesanne: seovad endaga hapnikku ja viivad selle kõikidele keharakkudele ning eemaldavad sealt süsihappegaasi .
  
• Hemoglobiin on keeruline punase värvusega aine, mis seob endaga hapnikku. Ta koosneb rauast. Hgb annabki verele punase värvuse.
  

Kehvveresus  e. aneemia on punaste vereliblede vähesus veres, mis võib tekkida

• puudulikust ja ühekülgsest toidust; 
  
• vähesest päikesevalgusest; 
  
• liigsest päevitamisest;
  
• ülekoormatud organismist (stress, pinged, vähene uneaeg, suitsetamine, alkohol, kiiritus jne.) 
  
• Väljendub pidevas väsimuses, halvemas füüsilises vormis, unevajadus suurem, tähelepanuhäiretes, õppimisraskustes jt.
  

Valgelibled ja vereliistakud
Valgeverelibled e. leukotsüüdid 
 

• 6000- 8000 /mm3
  
• neil on iseseisev liikumisvõime ( peale seemnerakkude )
  
• väljudes läbi veresoonte seina ja haarates endasse võõrkehi - baktereid, viirusi jm. on neid hakatud nimetama ka “õgirakkudeks” .
  
• kehaline töö soodustab valgete vereliblede arvu suurenemist 
  
• Ülesanne : 1) fagotsütoos –mikroobide ja teiste mittevajalike ainete “õgimine”
  2) antikehade ( kaitsekehade ) tootmine võitluseks haiguste vastu
  3) toksiinide ( mürkide ) lagundamine
  

Mäda on ägeda võitluse tulemusel tekkinud hukkunud valgelibled ja keharakud
Vereliistakud e. trombotsüüdid
    Pildil vasakult: punane verelible, vereliistak keskel ja valgeverelible paremal.

• arv 200 000- 300 000 /mm3
  
• Kui veresoone sein sai viga, siis hapnikuga kokkupuutel vereliistakud lõhkevad ja neist purskavad välja ained, mis moodustavad peene valkvõrgustiku.
  
• Tekkinud verehüüve suleb avause veresoone seinas normaalsel hüübimisel 3-8 minuti jooksul.
  
• Kaodanud 1/3 oma verest võib inimene surra (päästa võib vere ülekanne)
  
• Ülesanne : vere hüübimine
  

Hemofiilia e. verehüübimatus on pärilik haigus, kus inimese veri ei hüübi.
Veregrupid – kõik neli gruppi ei sobi omavahel kokku, sest sisaldavad erinevaid osakesi e.aglutinogeene. Segades valed grupid tekib tahke sültjas mass, sest erinevad osakesed kleepuvad kokku.
0 (I) A (II) B (III) AB (IV)
Veregrupid
Inimestel on neli veregruppi. Vajadusel saab vereülekande korral aidata teisele veidi oma verd loovutades. Neli gruppi ei sobi omavahel kokku, sest sisaldavad erinevaid osakesi e. aglutinogeene. Segades valed grupid tekib tahke sültjas mass, sest erinevad osakesed kleepuvad kokku.
Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Kasutusel on ka märgistus O(I); A (II); B (III); AB (IV).
Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel .
• A-veregrupp — punalibledel on ainult A- antigeen
• B-veregrupp — punalibledel on ainult B-antigeen
• AB-veregrupp — punalibledel on mõlemad – nii A kui B antigeen
• O-veregrupp — ei ole ei A ega B antigeeni
Kui inimesel on “A”, ”B” või “O” veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. See tähendab seda, et kui Sa oled “A” veregrupiga, siis Sulle ei tohi üle kanda “B” veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad B-veregrupi vastu. Kui Sa oled “O” veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad, mis võitlevad nii A kui B kui ka AB-grupi vere vastu.
Kui inimesel on AB-veregrupp, siis tal selliseid antikehi ei ole ja sellepärast võibki “AB” veregrupiga inimestele üle kanda kõikide teiste veregruppide verd. Seega võib AB-veregrupiga inimest nimetada universaalseks patsiendiks. 
0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. 
Reesuskuuluvus - Rh-kuuluvus
Sinu Rh-kuuluvus võib olla kas positiivne (+) või negatiivne (-). See sõltub D-antigeeni olemasolust punaliblede peal. Kui D-antigeen on olemas, siis on inimene Rh-positiivne. Kui D-antigeen puudub, siis Rh-negatiivne.
Kui inimene on Rh-negatiivne, siis kokkupuutel Rh-positiivse verega (näiteks vereülekande või raseduse ajal) võivad tal tekkida antikehad. Need antikehad võivad põhjustada rasedusprobleeme Rh-negatiivsele naisele, kui tal sünnib Rh-positiivne laps. 
Lisaks ABO ja Rh-veregrupisüsteemile on tänaseks päevaks avastatud veel 27 veregrupisüsteemi (kokku 29 süsteemi). Nendest kliiniliselt olulisemad on näiteks Kell-, Kidd-, Duffy-süsteem. Kell-veregrupisüsteemis uuritakse ka doonoreid.
Kuidas määratakse veregruppi?
Põhimõtteliselt segatakse omavahel kokku inimese veri ja tuntud antikehadega reagent . Näiteks alusele pannakse 3 tilka doonori verd.
Esimesele tilgale lisatakse anti-A reagent, teisele anti-B reagent ja kolmandale anti-D ehk Rh-reagent. Kui esimeses tilgas tekivad verekämbukesed ehk punaliblede kokkukleepumine ( aglutinatsioon ), siis inimesel on olemas A-antigeen. Kui teises tilgas punalibled kokku ei kleepu, siis inimesel B-antigeeni ei ole ja kui kolmandas tilgas tekib aglutinatsioon, siis inimene on Rh-positiivne. Seega näiteks antud doonor oleks A Rh positiivne.
Veregruppe peab arvestama vereülekandel. Veregrupid peavad omavahel sobima. Kui sobivusproovid ja veregrupp ei ole korralikult määratud, siis tekivad inimesel, kellele kantakse verd üle, vereülekande reaktsioonid, mis võivad olla eluohtlikud.
Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas
Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), O Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi. Teised veregrupid on esindatud vähem kui 10% elanikkonna hulgas - AB Rh positiivne (6,3%), A Rh negatiivne 4,5%, 0 Rh negatiivne 4,3% ja B Rh negatiivne (3,0%). Kõige vähem esineb Eestis AB Rh negatiivset veregruppi (0,9%). 
Imuunsus
Imuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes. See ei ole alati seotud nakkushaigustega, vaid võõraineteks võivad olla mürgid, põletikud, kasvajad jne. Jaotatakse:

• Kaasasündinud immuunsus ( päritud )
  

• Omandatud immuunsus (elu jooksul kujunenud )
  

Omandatud immuunsus jaguneb kaheks:

• põdemiste järgselt kujunenud immuunsus (näiteks tuulerõuged)
  
• kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus)
  

Immuunsuses osalevad mitmed kehasüsteemid, kuid võimsamad neist on lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi.
Organismi kaitsevõime barjäärid
Haigustekitaja , sattudes organismi, põrkab kokku mitme kaitsebarjääriga:

• 1) Nahk ja limaskestad:
  

a) rasu ja higinäärmetega välditakse võõrainete sattumist organismi;
b) karvakesed ( ripsepiteel ) on limaskestadel teatud suunaga- takistades võõrkehade liikumist organismi sissepoole (suund ikka väljapoole - suitsetaja röga!)
c) eritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates- lüsotsüüm, maos- maohape kahjustab mikroobe!) jne.

• 2) Valgeverelibled e. leukotsüüdid:
  

Meie immuunsus oleneb väga palju valgeverelibledest. Nende "tervis" aga kogu organismi tervisest. Valgeverelibled toodavad antikehi. Need on kaitsekehad võitluseks erinevate haigustekitajate vastu. Fagotsütoos on "õgimine" - valgeverelibled ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid ära "sööma-seedima". Rohkelt on "õgijaid" veres, kopsudes, maksas, põrnas. (vaata all keskel olevat fotot , millel valgeverelibled ründavad vähirakku)
Antikehad ( immunoglobuliinid ) on väga erinevad, sõltuvalt haigustest:

• IgG - läbivad platsenta seina ja just need on antikehad, mis kaitsevad loodet bakterite ja viiruste eest.
  
• IgA - tekib lapsel peale sündi. NB! Just rinnapiim aitab seda kaasa oma koostisega. Antikehal on väga oluline osa hingamisteede, seedetrakti jt.limaskestade kaitses. See antikeha saavutab optimaalse taseme puberteedieaks. Sellepärast ongi väikelastel kõhu- ja hingamisteede häireid sagedamini.
  
• IgM - bakterite ja viiruste vastane antikeha, mis saavutab optimaalse taseme umbes 2.eluaastaks.
  
• IgE - antikeha, millel on seos allergiaga.
  

3) Imuunsuses hakkavad osalema rakud:makrofaagid ja lümfotsüüdid. Kui siiani kaks kaitsebarjääri ei teinud kahjutuks sissetunginud võõrkehi, asub tööle kolmas kaitsesüsteem - organism hakkab massiliselt juurde tootma uusi rakke (lümfisüsteemis vt.pilti all vasakul), mis osalevad immuunsuses ehk võitluses võõrkehade vastu.
  

• Makrofaagid ja lümfotsüüdid on valgevereliblede no.erinevad "liigid".(vaata fotot ülal paremal)
  
• Neid toodetakse luuüdis, mandliterõngas (4 ), põrnas ja teistes lümfisõlmedes.
  

Kui need kolm kaitsebarjääri ei suutnud takistada näiteks võõrkehade sissetungi organismi, siis inimene haigestub! Esimene tunnus mingist nihkest organismis on palavik. Mõnel tõuseb palavik ainult 37,1-37,2 ja mõnel 39,0-40,0 kraadini.

• Optimaalne immuunsus kujuneb välja 15-ndaks eluaastaks ja püsib 60-70.eluaastani!
  

Immuunsust võib mõjutada:

• iga; 
  
• pärilikkus; 
  
• eluviis; 
  
• trauma
  

 
Kuidas tugevdada oma immuunsust?
Õige toitumine

• vali täisteratooted, puu-ja köögivili (NB! eelista kodumaist ! )
  
• eelista kehasooja toitu ja võimalikult vähe jääkülma!
  
• einesta hommikuti korralikult!
  
• sibul ja küüslauk aitavad bakterite ja viiruste vastu!
  
• kasuta taimeõlisid -eriti soovitatakse rapsi- ja oliiviõlisid NB! Haimaksaõli - väga tugev immuunsusese tõstja ( saadaval biopoodides )
  
• tarvita küllaldaselt valke- kala, kanaliha, herned , oad, teravili ! (NB! valguvaene toit mõjub kohe sugurakkudele, vereloome - ja immuunsusrakkudele )
  
• joo ja söö piiratud kogustes piimatoite! ( NB! Mitte aga lapsed ja noorukid ! )
  
• hoidu alkoholi, narkootikumide, tubakasuitsu, liigse suhkru ja kofeiini tarvitamisest!
  
• hoidu söömast tooreid toiduaineid: marineeritud kala, liha, austreid, tooreid mune!
  
• hoidu suitsetatud , konserveeritud ja külmutatud toiduainetest !
  

Vitamiinid : A, E, C ( imikule kindlasti rinnapiim ) ja mikroelemendid : Zn, Se, Fe, Mg, Cu, Mn, Na, Ca j t.
Normaalne ja regulaarne kehaline koormus ( ületreening koormab organismi)
Oskuslik päevakava (öise une pikkus umbes 8 tundi )
Väldi stressi , õpi lõõgastumisoskust, otsi meeldivat tegevust, puhka!
Väldi saastatud õhku, sest organismil on vaja piisavalt hapnikku
Väldi kiiritust  ( mõjub sugurakkudele ja organismi veestruktuurile )
Väldi vihastumist (mõjutab koheselt organismi immuunsüsteemi)
HIV ja AIDS
AIDS tuleneb inglise keelsest sõnade ühendist Acquired Immunodeficiency Syndrome, mis eesti keeles tähendab ägedat immuunpuudulikkuse sündroomi.

• See on haigus, kus organism ei suuda ennast enam ise kaitsta s.t. imuunsüsteem e.kaitsesüsteem ei tööta enam.
  
• Inimene muutub vastuvõtlikuks erinevate nakkuste ja haiguste suhtes.
  
• Sündroom tähendabki erinevate nakkuste ja haiguste kogumit.
  

• Seda haigust põhjustab HIV s.t. Human Immunodeficiency Virus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus.
  
• See viirus ründab elusaid rakke ja paneb neid ennast paljundama.
  
• HIV on aeglase kuluga (lentiviiruste alagrupp)viirus ja sisaldab erilist pöörduvat komponenti (retroviiruste grupp)
  

Mis on HIV ja mis on AIDS? 
Kuidas HIV levib?
Kuidas HIV ei levi!
Kuidas nakatumist vältida?
Kuidas nakatumist kontrollida?
HIV levik emalt lapsele!
Elu koos HIV nakkusega! On see võimalik?
Loe lisaks veel HIV ja AIDS kohta Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehelt !
Loe lisaks HIV ja AIDS MTÜ AIDSi Ennetuskeskuse kodulehelt.
Kasutatud allikad
Kasutatud internetileheküljed:
http://www.abort.ee/
http://www.aids.ee/ 
http:// amor.ee/ 
http://www.ehd.org/ EHD
http:/www.inimene.ee/
http://www.seksuaaltervisekliinik.ee/ 
http://www.terviseinfo.ee/ 
http://www.verekeskus.ee/
Pildid leitud vastavatelt erialalehekülgedelt ja erakogust.