Rasedus ja Liikumine (1)

Tiitelleht

Rasedus ja liikumine
Kaisa Koppel
10 ? Klass
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium
2008. a.

Sisukord

Tiitelleht 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist 3
Muutused kehas 4
Treeningu kasulikkus 6
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 7

Sissejuhatus

Seda , et liikumine on tervisele kasulikkui mitte vajalik teavad kõik.Liikumine aitab vältida paljusid tervise probleeme ja leevendab ka stressi.Raseduse puhul on tegemist loomuliku seisundiga mitte haigusega. Kui raseduse vältel ei esine komplikatsioone siis peaks olema võimalik nautida sporti enamiku osa raseduse ajast. Enne sportimist peaks pidama nõu enda arstiga.

Asjad millega arvestada enne sportima hakkamist

*Tervis ja raseduse katkemise risk – mõnedel juhtudel võivad arstid keelata sportimist, eriti juhtudel kui naisel on olnud rasedusega seonduvaid haiguseid/probleeme nagu enneaegne sünnitus, raseduse katkemine või suur riskigrupp. Kuid ka nede seisunditega on võimalik lihtsama koeline treening( ujumine ,kõndimine).
*Kaugel rasedus on - Põhimõtteliselt on beebi emaüsas kaitstud looteveega(platsentaga),kuid tugev põrutus/löök võib siiski lõhkuda lootevee koti ja mõjuda beebi verele ja hapnikule. Raseduse esimesel trimestril on beebi kaitstud vaagnaluudega. Lapse kasvades ja arenedes ei ole ta enam ainult vaagnaluude taga peidus ja kukkumise korral on suur oht last kahjustada.
* Sport millega soov tegeleda on - Sportimise ohtlikus sõltub suuresti spordialast millega soov tegeleda on. Soovituslikult peaks spordiala olema selline kus puudub kontakt teiste inimestega. Mida väiksem on oht kokkupõrkeks seda parem( jooks ,ujumine,kõndimine). Sobivad ka alad kus kontakt kaas mängijatega on väiksem/kaugem(sulgpall, tennis ) - kuid neid peetakse sobivaks ainult esimesel trimestril. Kindlasti ei tohiks raseda naise sprodi kavas olla raskuste tõstmine ega tugev venitamine. Liigne venitamien ja tõstmine võivad beebil nabanööri ümber kaela sõlmida ja muuta lapse olukorra väga ohtlikuks. Kindlasti tuleks vältida ekstreemsemaid sporte nagu langevarjuhüpped, vesisuusatamine, võitluskunstid, sukeldumine jne.
*Hajutuste koormus - Valitud sprordiala ei tohi olla rasedale ülejõu käiv ja peab olema kindlasti läbiräägitud arstiga. Liigne pingutus ei ole hea ei emale kui ka lapsele. Kindlasti tuleb lähtuda nedest kolmest tegurist:
a) Treenitusest enne rasedust - Kui rase tegeles enne rasedust regulaarselt mõne spordialaga, võib ka raseduse ajal treenida suuremate koormustega, kui need naised, kelle kehaline aktiivsus on piirdunud kunagi toimunud kehalise kasvatuse tundidega.
b) Koormuse suurusest - Kõige suuremat koormust võib raseduse ajal lubada teisel trimestril: esimesel raseduse kolmandikul peaks eriti ettevaatlikud olema enne rasedust mittetreeninud naised, kuna sel ajal on lootemuna veel nõrgalt kinnitunud ja platsenta ei ole veel täielikult välja arenenud, seega on raseduse katkemise oht suurem. Raseduse kolmandal trimestril on samuti vajalik koormuse langetamine: jägige enesetunnet ja loote liigutusi.
c) Raseduse kulgemisest
*Võimalik vigastuste oht - raseduse ajal olevatest muutustest tingitult on suurem oht ennast vigastada. Kuna kaal suureneb jääb tasakaalu vähemaks. Lisa raskus mõjub ka liigestele ja lihastele.
*Ülekuumenemise oht - Raseduse ajal tuleb kindlasti vältida ülekuumenemist. Tuleb vältida trenni tegemist kuumas ja ventileerimata õhuga ruumis. Ei tasuks sportida palava ja umbse ilmaga, olles palavikus või haige. Kindlasti tuleb juua palju enne, peale ning ka treeningu ajal. Kanda riideid mis on kerged ja mugavad ning lasevad kergesti õhku läbi. Samuti oleks kindluse mõttes parem teha trenni teistega koos olles, et halva enesetunde korral oleks keegi kõrval.

Muutused kehas

HORMOONID. Raseduse tekkimisega muutub hormoonide tasakaal raseda organismis. Samuti tekivad uued, ainult rasedusele omased hormoonid. Nad mõjutavad kogu keha ja loote arengut, aga ka psüühikat. Platsenta arenedes hakkab see tootma mitmeid hormoone. Üheks neist on kooriongonadotropiin, mis eritub uriiniga. Tema määramisel uriinis põhineb rasedustest . Raseduse ajal on eelsoodumus kõrvalkilpnäärmete alatalitluseks, mistõttu esinevad kaltsiumi ainevahetushäired. Selle tagajärjel võivad tekkida lihastes krambid .
SÜDA, VERI JA VERERINGE . Vere üldmaht suureneb raseduse ajal 1,5 liitri võrra. Vererõhk võib raseduse esimesel poolel veidi langeda ja tõuseb raseduse lõpuks uuesti endisele tasemele. Et looteni jõuaks vere kaudu piisavalt toitaineid ja hapnikku, peab süda rohkem tööd tegema. Südame löögisagedus tõuseb raseduse lõpuks kuni 20 löögi võrra minutis . Suurenenud emakas rõhub alumisele õõnesveenile ja vaagnaveenidele, mistõttu vere tagasivool keha alumisest poolest südamesse on raskendatud ja veenisisene rõhk tõuseb. Hormoonide mõjul on veeniseinte lihaskiht nõrgenenud ning selle tulemusena võivad tekkida veenilaiendid jalgadel, suguelunditel ja päraku piirkonnas. Raseduse lõpu poole surub raske emakas selili lamades alumisele õõnesveenile ja veri ei pääse südamesse. Sellest tingituna võib enesetunne järsult halveneda. Võib tekkida nõrkustunne, pearinglus, kõrvade kohisemine ja isegi teadvuse kaotus. Enesetunne paraneb mõne minuti jooksul pärast külili keeramist.
HINGAMINE . Raseduse ajal on vaja rohkem hapnikku, et tagada lapsele normaalne areng ja kasv. Sellepärast suureneb hingamissagedus . Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas vahelihase ülespoole ja kopsud ei saa sissehingamisel enam nii palju laieneda kui varem. See tähendab, et
ei saa korraga nii palju õhku sisse hingata kui vaja oleks ja võib juba kergel pingutusel hingeldus tekkida.
NEERUD . Neerude töö kiireneb ja nende veresoonte läbilaskvus suureneb. Seetõttu võib organism kaotada vajalikke aineid (nt. aminohapped , glükoos, vitamiinid ). Hormoonide mõjul kusejuhad laienevad, uriinivool neis on aeglustunud ja tekib soodne võimalus infektsiooni tekkeks. Emakas surub kusepõiele ja see tekitab sagedase urineerimisvajaduse.
NAHK. Ka nahas toimuvad raseduse ajal muutused. Rinnanibud ja nibuvälja ümbrus, päraku piirkond ja kõhu keskjoon muutuvad tumedamaks. Pigmendi muutuste tõttu võivad põskedele tekkida liblikasarnased laigud, pruunid plekid nina või suu ümbrusse. Need kaovad peale sünnitust. Emakas kasvab ja venitab kõhtu. Kõhunahale võivad raseduse teisel poolel tekkida punakassinisd triibud - rasedusjutid. Peale kõhu võivad need paikneda veel puusadel, reitel ja rindadel. Peale sünnitust muutuvad need valgeks, kuid täiesti ära ei kao.
SEEDETRAKT . Raseduse ajal paraneb igemete verevarustus, nad muutuvad kohevamaks ja võivad juba kerge puudutuse järel veritsema hakata. On suurem võimalus kaariesse haigestuda kui last mitte ootaval naisel, sest laps vajab oma luude ülesehitamiseks kaltsiumi ja seda raseda organismi varude arvel. Kaariest soodustab ka suurenenud süljevool. Hormoonide tasakaalu muutused põhjustavad raseduse algul oksendamist ja süljevoolu. Selle leevendamiseks tuleks hommikul voodist tõusmata süüa võileib või õun või juua klaas mahla vms. Ka päeval tekkinud iiveldusest ülesaamiseks oleks hea midagi süüa.
RINNAD . Rinnad hakkavad juba varakult kasvama ja arenema, et valmistuda raseduse lõppedes piima tootma. Rinnad suurenevad, on pinges ja hellad umbes nagu enne menstruatsiooni. Ka rinnanibu ja nibuväli kasvavad ning muutuvad tumedamaks. Alates 3.raseduskuust võib rinnast erituda mõni tilk ternespiima, kuid tõeline piimaproduktsioon läheb käiku alles peale lapse sündi.
KAALUMUUTUSED. Raseduse jooksul suureneb kaal keskmiselt 10-12 kg võrra. Esimesel trimestril see eriti ei muutu. Teisel trimestril on kaalu juurdekasv 250-400 g nädalas ja kolmandal trimestril 400-500 g. Viimasel 1-2 nädalal kaal enamasti ei kasva. Kaalu juurdekasv toimub loote arvelt, kes kaalub raseduse lõpuks keskmiselt 3,5 kg. Platsenta ja lootekestad kaaluvad kokku ~700 g. Sellele lisandub 1,5 l lootevett. See teeb kokku umbes 6 kg. Emakas kasvab ja muutub ~1 kg võrra raskemaks. Rinnad suurenevad ja teiste organite verevarustus paraneb. See on umbes 1-2 kg. Verehulk suureneb 1 l võrra. Seega 9-10 kg kaalu juurdekasv tuleneb otseselt rasedusest. Kuid suureneda võib ka rasvkoe hulk ning enamus naisi võtavad raseduse ajal tavaliselt 12-15 kg juurde.
SUGUELUNDID . Tupp : raseduse algul võib tekkida suurenenud voolus tupest. Rikkalik värvitu voolus võib kesta kogu raseduse aja. See on täiesti normaalne ja on tingitud tupe suurenenud verevarustusest. Infektsiooni puhul on voolus muutunud värvusega ja lõhnab halvasti. Sellest peaks arstile rääkima, et pidada nõu ravi osas. Raseduse esimesel poolel võib tupest tulla veidi verist eritist, mille põhjuseks võib olla munaraku pesastumine emakas. Mõnedel naistel tekib oletatavatel menstruatsiooni päevadel vähene verine eritis . Aga veritsus võib olla ka märk raseduse iseeneslikust katkemisest, seepärast tuleks veritsuse puhul alati arsti juurde minna. Emakas: enne rasedust kaalub emakas ~50 g, raseduse lõpuks ulatub emaka kaal aga ~1 kg-ni. See on tingitud emaka lihaskihi kasvust ja suurenenud verevarustusest. Raseduse algul kasvab emakas aeglaselt. Raseduse lõpu poole kasv kiireneb, sest ka laps kasvab kiiremini. 12.rasedusnädalal on emakas mehe rusika suurune ja täidab väikese vaagna. Edaspidi väljub emakas väikesest vaagnast ja sa võid ise tunda emakapõhja häbemeluust ülevalpool.

Treeningu kasulikkus

HAPNIK – Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes.
IMMUNITEET – kehaliselt väheaktiivsetel ja karastamata naistel on vähenenud vastupanuvõime haigustele. Seega võib väike külmetus, stress või kroonilised haiguskolded organismis saada tõsiseks ohuks raseda naise ja loote tervisele.
FITNESS – kehalisel harjutamisel tugevnevad lihased, südame- veresoonkond , hingamissüsteem ja paraneb kehaline vorm
EMOTSIOONID – kehaline harjutamine maandab psüühilised pinged , parandab meeleolu, enesetunnet ja und.
KAEBUSED – mitmeid raseduse ajal tekkivaid kaebusi (veenilaiendid, tursed, kõrgenenud vereõhk, kõhukinnisus, seljavalu jt) saab ennetada või leevendada kehaliste harjutustega.
SÜNNITUS – kehaliselt treenitutel naistel kulgeb sünnitus kiiremini ja kergemini ning tavaliselt on vähem ka sünnitusega seotud traumasid.

Kokkuvõte

Liikumine o kasulik kõigile.Raseda naise jaoks on liikumine ennekõike ettevalmistus sünnituseks.Samas on sportimine ka hea ajaviide .Terves kehas terve vaim.

Kasutatud materjalid

• www. perekool .ee
  
• www.google.com
  
• www.betterhealth.vic.gov.au
  
• www.amor.ee
  
• www.fert-c.ee
  

7