Laps (0)

Rakvere Reaalgümnaasium
10.T klass
LAPS
Psüholoogia( bioloogia ) referaat
Hindaja :
Rakvere 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
2
SISSEJUHATUS 3
1. VILJASTUMINE 4
2. RASEDUS , SÜNNIEELNE ARENG 5
3.SÜNNI SUUR HETK 8
4. ABORT 9
4.1 Aborditegemise meetodid(joonis 2.): 9
4.1.1.Vaakumaspiratsioon 9
4.1.2.Laiendamine ja küretaaž 10
4.1.3.Laiendamine ja tühjendamine 10
4.1.4.Soolalahuseabort 11
4.1.5.Hüsterotoomia abort 12
4.1.6.Menstruaalne väljavõtmine 12
4.1.7. Medikamentoosne abort 12
4.1.8.Prostaglandiini abort 13
4.1.9.Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega? 13
KOKKUVÕTE 14

SISSEJUHATUS

Selle referaadi teema valimine oli lihtne, kuna ma tahan minna õppima arstindust ning üks valiku võimalustest on ämmaemand. Selle pärast ka selline valik. Teiseks see teema on huvitav ja seda teemat tuleks rohkem noortele rääkida, kuna tegelikult on teadmatus abordi teemal suur. Paljud ei tea ka seda millised võimalusi on üldse abordi tegemiseks. Kõik teavad, et laste tegemine on lihtne, aga nende eest hoolitsemine ja nende kandmine 9 kuud on raske, kui laps on oodatud siis tasub ka vaev 9 kuu jooksul ära.

1.VILJASTUMINE

Viljastumine toimub sugulises vahekorras, kus orgasmi ajal tekkinud seemnevedelikk satub emakasse ja sealt edasi suundub munajuhadesse, kui seemenrakk satub seal kokku munarakuga, siis ühineb ta sellega. Järgmise 24 tunni jooksul jaguneb viljastatud munarakk esimest korda. Edasi rändab jagunenud raksutik mööda munajuhasid emakasse, mis langeb mööda munajuha alla emakaõõnde ning 9.-10. päevaks valib seal endale kinnitumiseks mugava asukoha, ning seal ta pesastub.Esimseks märguandeks rasestumisel on menstruaaltsükkli peatumine(1).

2.RASEDUS, SÜNNIEELNE ARENG

Rasestus kestab tavaliselt 266 päeva ehk 9 kuud(1).
Raseduse ajal tuleks jälgida ravimite manustamist, samuti on raseduse ajal kahjulikud nikotiin , alkohol ja narkootikumid. Samuti tuleks raseduse algul(10 -12 rasedus nädalat) läbida võimlemsikursus, sellekas, et hiljem oleks kergem sünnitada.
Tuleks käia regulaarselt naiste arsti juures vältimaks komplkatsioone(1).
1. kuu:
Umbes üks nädal pärast viimase menstruatsiooni ärajäämist on ultrahelipildil juba võimalik ära tunda tibatillukesest viljastunud rakukogumit. See suureneb. Välja hakkavad arenema selgroog , aju ja süda. Süda lööb juba regulaarselt(1).
2. kuu:
Embrüo sarnaneb aina enam lapsele. Juba sellel varasel hetkel teab organism täpselt, kas sünnib poiss või tüdruk. Meditsiin pole veel õppinud määrama nii varases staadiumis lapse sugu. Kõige varasem tähtaeg selleks on 6 nädalat, kui on võimalik teha spetsiaalne analüüs. Ultraheli abil saab määrata lapse sugu umbes 20. nädalal. Näole annavad kuju silmad, kõrvad, suu, nina, huuled, keel, ja lõualuud. Süda ja auju töötavad korrapäraselt. Esimest korda hakkavad toimima siseorganid . Võib esineda suurenenud tupevoolus, mis on sellel rasedusperioodil täiesti normaalne nähtus. Paljudel naistel tekivad tavapärasest erinevad isud ja söömisharjumused ning suureneb tundlikkus lõhnade suhtes(1).
3. kuu:
Laps on juba küllaltki elav, kuigi ema seda veel ültse ei tunne.Ta on hakkanud neelatama ning loode on õppinud oma pöialt imema. Emakas on laienenud apelsinisuuruseks. Rinnad, mis juba praegu hakkavad valmistuma eelseisvaks imetamiseks, võivad tunduda raskematena kui kunagi varem. Kui Sul esines iiveldust, siis nüüdsest hakkab see tasapisi järele andma. Sinu kehas on vere hulk suurenenud, et tagada lapsele kõike kasvamiseks vajalikku. Lootel on tekkinud soolised erinevused-on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on näha(1).
4. kuu:
16. nädalal on laps umbes 16 cm pikk ning ta on oma sünnieelse arengu juba peaaegu läbi teinud. Nüüd peab ta vaid veel tublisti kasvama! Mõnikord võib teda isegi tunda. Sa ei ole enam nii väsinud ning enesetunne on enamasti jälle hea(1).
5. kuu:
Selle kuu lõpus on laps juba 30 cm pikk ja kaalub peaaegu pool kilo ning kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Kasvama hakkavad ripsmed , kulmud ja juuksed. Ta reageerib välisärritusele ja otsib kõhus endale mugavat asendit, kui miski pigistab. Võid tunda, et higistad rohkem ja vajad palju värsket õhku. Need nähud kaovad pärast sünnitust ning on tingitud keha suurenenud verevarustusest. Lapsel on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada(2).
6. kuu:
Beebi suudab silmi avada ja neid sulgeda ning igasse suunda vaadata. Teda katab kehakreemi taoline lootevõie, mis kaitseb teda emakasisese lootevee eest ,see aitab ka lapsel säilitada kehatemperatuuri(1).
7. kuu:
Laps reageerib nüüd väljastpoolt tulevatele häältele, helidele ja ka loote silmad reageerivad valgusele .Ta tunneb ära ema hääle ning reageerib sellele rõõmuga. Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Kasvava emaka surve tõttu põiele, võid sagedamini käia tualetis. Rindadest võib aeg-ajalt immitseda piima. Kui silitad oma kõhtu, vastab laps sellele tihti põtkimisega(joonis 2). Ta tunnetab väliskeskkonda ja on üha enam valmis suhtlema . Imemise harjutamine lõpeb vahel luksumisega, mida tunned rütmilise põksumisena kõhus(1).
Joonis 1.Laps liigutab end, ning võib ka näha jala- või käejälge.
8. kuu:
Sünniks valmistudes hakkab beebil tekkima rasvapolster.
Pikapeale muutub tal kõhus kitsaks . Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole, mida on tunda sellest, et tugevamad liigutused on nüüd üleval. Kõht on nüüd tõeliselt ümmargune. Suurenenud emakas surub suurtele veresoontele, seetõttu on raske kaua seista. Selili lamades võib tunda peapööritust ja halba enesetunnet. Aeg-ajalt võib tunda läbi kõhuseina, kuidas loode end sirutab. Asetades käe kõhule, võib tunda loote jalga või teisi kehaosasid. Tema süda lööb 120-150 lööki minutis (1).
9. kuu:
Vahepeal on laps kasvanud 50-52 cm pikkuseks ning kallub 3-4 kilo. Raseduse 260. päeva paiku lõpetab tegevuse platsenta ., mille ülesandeks oli beebi varustamine kõige vajalikuga. Sünnitus on lähedal. Loote pea pressib pehmenenud emakakaela vastu, võib esineda voolust ja menstruatsioonivalude taolisi tundeid. Laps on valmis sündima(1).

3.SÜNNI SUUR HETK

Sünnitusel on 4 etappi : avanemis- ja väljumisfaas, järelsünitusvalud ja järelvalud. Avanemisfaasis toimub emakasuudme avanemine , see on seotud valudega. Seejuures laskub beebi pea aeglaselt sügavamale vaagnasse. Esmasünnituse puhul kestab see faas 8-12 tundi, mõnikord ka lühemalt,tihti aga kauem. Avanemisperioodi lõpul tekivad emaks järjest tugevamad kokkutõmbed. Seejärel tavaliselt lootepõis lõhkeb. Emakakael on nüüdseks avanenud. Lapsepea on väljast näha. Nüüd hakkab väljutusfaas – tükk tõsist tööd nii emale kui ka lapsele.Ämmaemanda juhendamisel võib ema pressimise abil sünnitust kiirendada(1).
Tavaliselt näeb kõigepealt lapse pead. Sellega on sünnituse kõige raskem osa möödas. Juba järgmise pressimisega sünnib kogu laps. Tavaliselt pannakse ta kohe ema kõhule. See suur silmapilk, mida ükski ema kogu elu jooksul ei unusta. Veel on laps nabanööri kaudu platsentaga ühendatud. Üheksa kuud sai ta selle kaudu toitu ja õhku. Nüüd seda enam vaja ei ole. Nabanöör lõigatakse läbi. See ei ole lapse ega ema jaoks valulik. Veidi ajapärast seda tõmbab emakas veel kord kokku ning tõukab platsenta välja. Järgmiste päevade jookusl tõmbub emaks kokku ja omandab edise suuruse(1).

4.ABORT

Tulenevalt raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadusest on abort Eestis lubatud raseda sooviavalduse alusel kuni 12. rasedusnädalani. Seejärel on tehislik abort lubatud kuni 22. rasedusnädalani viiel juhul:

• rasedus ohustab ema tervist
  

• sündival lapsel võib olla raske vaimne või kehaline tervisekahjustus
  

• raseda haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist
  

• rase on alla 15-aastane
  

• rase on üle 45-aastane(2).
  

4.1 Aborditegemise meetodid(joonis 2.):

Joonis 2. Abordi erinevate meetodite kasutamine sõltuvalt raseduse kestvusest. MVA – manuaalne vaakumaspiratsioon; EVA – (elektriline) vaakumaspiratsioon.

4.1.1.Vaakumaspiratsioon

Antud meetodit kasutatakse peamiselt 1. trimestri abortide tegemiseks, ent seda saab kasutada kuni 16 nädala vanuse loote aborteerimiseks. Enamik Eestis tehtavatest abortidest viiakse läbi sel meetodil: Emakakaela süstitakse valuvaigistit ja emakakaela lihast hakatakse erineva paksusega pikkade koonusekujulise raudinstrumentidega lahti venitama. Emakakaela lihast venitatakse seni, kuni ava on piisavalt suur abordiks vajalike instrumentide emakasse sisestamiseks. Tavaliselt hakkab laiendamise ajal emakast verd erituma.Seejärel viiakse lahtivenitatud emakakaela välisava kaudu emakassse vaakumsond (toru, mille otsas on ava). Vaakumotsik ühendatatakse elektrilise vaakumpumbaga, mille tulemusel rebitakse beebi tükkideks. Emaka sisepind hakkab kohe veritsema. Vere ning loote kehaosade segu kandub kummitoru kaudu vaakumi mõjul vaakumaparaadi anumasse. Loote lõhutud kehaosi näeb günekoloog vaid siis, kui rasedus on kestnud vähemalt 10 nädalat. Kui emakast hakkab erituma puhast verd, kontrollitakse emakaseina küreti ehk pika varrega instrumendiga, mille otsas on terava servaga ling. Selle abil õnnestub tavaliselt emakaõõnest eemaldada sinna jäänud suuremaid koetükke. Kogu protseduur toimub emakakaela välisava kaudu, ilma visuaalse kontrollita , tunde järgi(2).

4.1.2.Laiendamine ja küretaaž

Enamasti kasutatakse laiendamise ja küretaaži meetodit esimese trimestri abordi tegemiseks.Laiendamise ja küretaaži meetodit kasutades avab arst emakakaela nagu eelpool kirjeldatud, kuid erinevalt vaakumaspiratsioonist kasutatakse silmusekujulise otsaga nuga – küretti –, millega kaabitakse loode ja platsenta väikesteks tükkideks ning tõmmatakse need läbi eelnevalt avatud emakakaela kehast välja. Seejärel kontrollib arst visuaalse vaatluse teel, kas kõik loote kehaosad on emakast kätte saadud(2).
Erinevalt ülejäänud abordimeetoditest on laiendamisel ja küretaažil ka alternatiivne ja täiesti õigustatav kasutus. Nimelt kasutatakse seda meetodit pärast nurisünnitust, et kontrollida, kas emakas on “puhas” – see on oluline, vältimaks infektsiooni, mille võib põhjustada emakasse jäänud loote, platsenta või muu kude. Seejuures on enne seesuguse protseduuri sooritamist eluliselt oluline veenduda, et emakas ei ole beebit. Tihti on vereklompe või kude väljutanud naised arvanud, et neil toimus nurisünnitus, ent seejärel tehtud sonogrammuuringud või muud testid on kinnitanud, et nad on endiselt rasedad. Esineb ka juhtumeid, mil nurisünnituse läbi väljub emast selgelt äratuntav laps, ent ultraheliuuringu tulemusel selgub , et naine kannab endiselt hukkunud beebi kaksikõde või -venda. Vältimaks soovimatu kirurgilise abordi riski, peaks laiendamisele ja küretaažile alati eelnema ultraheliuuring(2).

4.1.3.Laiendamine ja tühjendamine

Seda meetodit kasutatakse tavaliselt 13 kuni 20 nädala vanuse loote aborteerimiseks, ent seda saab kasutada kuni 28 nädala vanuse loote puhul. Kuna loote luustik on selleks ajaks arenenud suuremaks ja tugevamaks, kasutab arst loote tükeldamiseks ja tükkide ükshaaval välja tõmbamiseks aborditange – pikka näpitsakujulist laia otsaga instrumenti. Tihtipeale lõikab arst beebi küljest ühe jäseme või mitu, ja enne protseduuriga jätkamist ootab, kuni beebi verest tühjaks jooksmise tagajärjel sureb . Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks(2).
Tavaliselt tuleb emakakaela laiendada 1 kuni 3 päeva enne antud meetodil abordi toimepanemist. Laiendamise kõige levinumaks meetodiks on emakakaela kuivatatud vetikate ehk laminaaria sisestamine – viimasel on toime imada vedelikku ja selle tulemusel oluliselt paisudes emakaela avatust suurendada. Samas võib abordiarst emakakaela jõuga laiendada ka vaid mõne minuti jooksul, kasutades selleks spetsiaalseid roostevabast terasest instrumente. Oluline on märkida, et emakakaela avamine ei tähenda, et abordiprotseduuri oleks hilja katkestada – kui naine muudab meelt , on võimalik selles faasis veel abordist taganeda (2).
Kuivõrd avamine ja tühendamine nõuab, et emakakael oleks rohkem avatud kui laiendamise ja küretaaži korral, kasvab ka emakakaela ja naise suguelundite kahjustamise risk(2).

4.1.4.Soolalahuseabort

Soolalalahuse meetodit kasutatakse teise trimestri ja varajase kolmanda trimestri abordi tegemiseks. Nimetatud meetod on maailmas populaarsuse kaotanud, kuna kätkeb ohtu ema tervisele – nimelt võib soolalahus süstimisel kogemata ema vereringesse sattuda(2).
Algatuseks võetakse süstlaga lootekotist umbes 200 ml lootevett välja ning selle asemele süstitakse soola- või uurealahust. Beebi hingab ja neelab seda lahust enesesse ning sureb mitu tundi vältava agoonia järel soolamürgituse, vedelikukaotuse, ajuverevalumi ja krampide tõttu. Nurisünnitus toimub 24 kuni 48 tundi pärast beebi surma. Beebi nahk on kas üleni põletatud või muutunud kirsipunaseks(2).
Paljud soolalahuseabordi läbi teinud emad on kinnitanud, et nahka ja limaskesti kõrvetava soolalahuse süstmise järgselt muutuvad beebi liigutused pööraseks rabelemiseks, kuni ta kirjeldamatu agoonia kätte sureb.Teine põhjus, miks soolalahuseabort on populaarsust kaotanud, seisneb selles, et esineb nn “kardetud komplikatsioone”, mis tähendab, et erakordselt elujõulisel beebil võib õnnestuda kirjeldatud piinamisest eluga pääseda; st sündida elusalt. Seetõttu on hakatud eelistama pigem laiendamise ja tühjendamise või hüsterotoomia meetodit(2).

4.1.5.Hüsterotoomia abort

Hüsterotoomia on sisuliselt keisrilõige, mis tehakse raseduse kolmanda trimestri korral, kui muud aborditegemise viisid kujutavad ema tervisele juba liialt suurt ohtu. Ema emakas avatakse kirurgilisel teel ning beebi tõstetakse sealt välja. Seejärel kas jäetakse abitu beebi surema või tapetakse abordiarsti või muu meditsiinilise personali poolt(2).

4.1.6.Menstruaalne väljavõtmine

Menstruaalne väljavõtmine kujutab põhimõtteliselt varajast vaakumaspiratsiooni aborti , milleks kasutatakse kas standardset painduva kanüüliga vaakumaspiratsiooni aparaati või isetehtud seadeldist. Menstruaalne väljavõtmine tehakse tavaliselt enne rasedustesti – see võimaldab väita, et protseduuri läbiviimisel puudus otsene tahe rasedust katkestada, kuna raseduse olemasolus ei saanud veel kindel olla(2).

4.1.7.Medikamentoosne abort

Medikamentoosset aborti eristab teistest abordi tegemise meetoditest see, et sündimata lapse surm kutsutakse esile mitte kirurgilise sekkumise, vaid medikamentide manustamise teel. Samuti on reeglina erisuseks, et tegu on ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on  ema beebi aborteerimise ajal teadvusel . Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi ravijuhisele võib medikamentoosse meetodiga rasedust katkestada, kui see ei ole kestnud kauem kui 63 päeva (9 nädalat), arvestatuna viimase menstruatsiooni alguskuupäevast(2).
Eestis kasutatakse medikamentoosseks raseduse katkestamiseks mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni. Nimetatud medikamendid (mida nimetatakse mõnikord ekslikult ravimiteks , justkui oleks rasedus haigus) põhjustavad esmalt sündimata inimese surma ja seejärel emaka kokkutõmbed, loote surnukeha väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast(2).
Medikamentoosse abordi käigus tuleb pärast esmast visiiti (mil tehakse kindlaks rasedus ja teostatakse analüüsid) arsti külastada tavaliselt kolmel korral. Esimesel ambulatoorsel külastusel manustatakse mifepristooni suu kaudu, teisel visiidil (36-48 tundi hiljem) manustatakse misoprostooli (mis kutsub 90% juhtudest 3-6 tunni jooksul esile loote surma) ja kolmandal ambulatoorsel visiidil umbes kaks nädalat hiljem sedastatakse lõplik abordi toimumine. Medikamentoosse abordi ebaõnnestumisel osutub vajalikuks ka kirurgiline sekkumine(2).

4.1.8.Prostaglandiini abort

Seda meetodit kasutatakse hilise teise trimestri ja kolmanda trimestri abortide tegemiseks. Umbes 8 ml prostaglandiini hormooni süstitakse emakalihasesse, mis hakkab selle tulemusel tegema väga jõulisi kokkutõmbeid, surudes ligi 20 tundi vältava kunstlikult esile kutsutud ning erakordselt vägivaldse enneaegse sünni tulemusel beebi emakast välja. Kuna emaka jõuliste kokkutõmmete tulemusel saab beebi väga tugevasti muljuda, on tema keha pärast sündi kaetud tugevate verevalumitega. Mõnikord kombineeritakse soolalahuse ja prostaglandiini meetodit (üks tapab beebi, teine aitab tema surnukeha emakast väljutada). Prostaglandiini aborti kasutatakse tänaseks aga harva, kuna selle tulemusel sünnib kuni 7 protsenti beebidest elusana(2).

4.1.9.Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?

4. septembril 2007 Sotsiaalministeeriumile esitatud teabenõudes küsis Elukultuuri Instituut muu seas, kuidas toimitakse Eesti tervishoiusüsteemis kirurgilise abordi läbi tapetud inimeste surnukehadega(2).
Sotsiaalministeeriumi vastuses on kirjutatud: “Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmetega, sealhulgas abordi jäätmetega, toimitakse vastavalt „Jäätmeseadusele“. Sellest vastusest nähtub suhtumine, et raseduse näol on tegemist haigusega ning abordi näol selle haiguse raviga . Samast suhtumisest kantuna käiakse abordi läbi tapetud beebide surnukehadega ümber nii, nagu need oleks jäätmed. Medikamentoosse abordi korral ei ole harvad juhud, kus teadvusel olev ema väljutab oma surnud lapse otse WC-potti. Nii saab tapetud beebi viimseks puhkepaigaks kanalisatsioonisüsteem(2).

KOKKUVÕTE

Seda teemat oli põnev uurida, kuna sellest teemast ei teadud ma eriti suurt midagi, seda muidugi taipasin selle teema käsitlemisel. Sain teada, et abordi tegemiseks on 8 erinevat võimalust, mina arvasin , et on ainul 2 soolalahuseabort ning laiendamine ja tühjendamine. Seega areng minus toimus küll.
KASUTATUD ALLIKAD

Mennen, P.,Geiseler, D. (2001). Esimene armastus, Tallinn: Koolibri

http://www.abort.ee/mis_on_abort/meetodid (11 märts)
15