IMMUUNSÜSTEEM

Q: Mida loode tunneb?

Vastus leiad õppematerjalist: IMMUUNSÜSTEEM

K, Renate

IMMUUNSÜSTEEM (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida loode tunneb?

IMMUUNSÜSTEEM
Lümfiringe:
Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks.
Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest.
Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab:

lümfotsüüte

koevedelikust pärit olevaid aineid

rasvaosakesi.
Lümfisõlmed:
Lümfisoonte koondumiskohtades.
Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid.
Suuremad lümfisõlmed on:
kaelal , lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas.
Põrn:
Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi.
Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid
Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal.
Antikehad :
Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha .
Immuunsus :
Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.

Kaasasündinud immuunsus

Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul :

nakkushaiguse läbipõdemine

vaktsineerimine
Vaktsineerimine:
Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud haigustekitajad.
Organism toodab viiruste vastu antikehi .
Hingamiselundkond : ninaõõs, neel , kõri, hingetoru , kopsutorud , kopsutorukesed, kopsud .
Nina ja neel:
Hingamisteed algavad ninaõõnega.

nina limaskesta veresooned soojendavad õhku
limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe
limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja
Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel)

Kõri:
Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund.

kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli

Hingamiselundid:
Hingetoru:
Torukujuline elund , mida mööda õhk pääseb kopsudesse.

hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks
hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid
hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine

Kopsud:
Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus .

kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult
parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks
kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks
kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega

Rakuhingamine:

hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega
gaasidevahetus kudede ja vere vahel
sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes
Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia.

Hingamine:
Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO2 ja suurendada vere O2 varusid

hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres
normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis

SUGUELUNDKOND

Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti .
Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone.
Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused .
Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama.
Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.
Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi.

Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad , emakas ja tupp . Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt meestest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi.
Naissugunäärmed – munasarjad asetsevad kahel pool emakat. Need täidavad kahte tähtsat ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad ka naissugurakud ehk munarakud .
Munarakke naistel elu jooksul juurde ei moodustu.
Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk . Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks.
Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks.
Üle 45 – 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon .

VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG

Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse.
Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv.
Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine.
Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle. Selleks, et munarakku ei tungiks korraga mitu isassugurakku muutub munaraku kest pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks.
Viljastunud munarakk jaguneb kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad moodustunud rakud üha uuesti ja uuesti. Rakkude suurus aina väheneb, aga nende arv aina suureneb. Moodustub rakukobar, mis liigub mööda munajuha emakasse. Areneva inimalge vastuvõtuks on emaka limaskest muutunud vohavaks ja kohevaks ning umbes nädal pärast viljastumist seostub rakukobar sellega, ehk pesastub.

INMESE ALGNE ARENG – IDULASE JA LOOTE KUJENEMINE

Rakukobarast areneb emakas kõigepealt idulane, kellel pole inimesega veel mingit välist sarnasust .
Esimese kuu lõpuks kujuneb idulasel esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut.
Teise kuu alguses areneb eriti kiiresti aju. Olemas silmad, aga on veel ilma laugudeta.
Kolmanda arengukuu alguseks on idulasel toimivad kehaosad olemas.
Neljandal arengukuul algab luude kujunemine.
Neljanda arengukuu lõpuks saab suguelundite alusel määrata loote sugu.
Viiendal arengukuul liigutab loode ennast nii, et ema tunneb seda.
Kuuendal kuul on loote nahk voldiline, sest see kasvab sellel ajal teistest organitest kiiremini.
Seitsmendal arengukuul hakkab naha alla moodustuma rasvkude ja loote kehavormid muutuvad ümaramaks.
Kaheksandal arengukuul muutub loote nahk siledaks ja roosaks.
Viimasel arengukuul on loote elundid omandanud iseseisvaks eluks vajalikud mõõtmed ja talitlused.
Inimese looteline areng kestab tavaliselt 280 päeva ja lõpeb sünnitusega.
Sünnitustegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega. Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14 tundi.

Loote areng
01.08.2007
Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina:
1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid;
2) looteperiood : 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt.
Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas.
3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad.
5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas . Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt.
Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged . Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend .
18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust.
3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda.
4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini.
5. nädalal moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed.
7. nädalaks tekivad suguorganite algmed.
8. nädalaks on tal olemas kõik organid ja teda nimetatakse nüüd looteks .
Varsti pärast pesastumist hakkab kujunema platsenta . Selle kaudu saab loode ema verest kõik eluks vajaliku ning eritab oma elutegevuse jäägid. On aineid, mida platsenta lapseni ei lase, kuid nikotiin , alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu!
Nabaväät ühendab loote ja platsenta, ta on 50-60 cm pikk ja sisaldab kolme veresoont. Lootekestad kaitsevad loodet ja üks neist eritab lootevett - vedelikku, mis kaitseb loodet mehhaaniliste välismõjude, suurte temperatuurikõikumiste ja kuivamise eest. Raseduse lõpuks on lootevett ~1-1,5 liitrit ning see uueneb täielikult 3 tunniga.
8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu.
3. kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu lõpuks on ta 20-grammine ja 9 cm pikk.
4. kuul ilmuvad nahale karvad , luud hakkavad luustuma, loode liigutab aktiivselt. Nüüd on võimalik juba aru saada, kas on tegemist tüdruku või poisiga. Kuu lõpuks on ta 100-grammine ja 16-sentimeetrine.
5. kuul võib ema esimest korda tunda loote liigutusi, loote nahk kattub kaitsva lootevõidega. Laps on võimeline eristama ema häält. Ta on juba 300-grammine!
6. kuul kasvab nahk üsna kiiresti ja on voldiline, rasvkudet on vähe.
7. kuul hakkab tekkima rasvapolster, juuksed ja küüned on küllalt pikad. Liigutused võivad olla nähtavad ka ilma kõhtu katsumata. Laps kaalub nüüd ligi kilo ja on 30 cm pikk. Selles vanuses ei erine loode väliselt ajalisest lapsest, aga et elundid pole valmis iseseisvaks tööks. Sellel ajal sündinud enneaegsed lapsed on võimelised ellu jääma väga heal erihooldusel.
8. kuul on laps sile ja roosa , kasvab jõudsalt, kaaludes ligi 2 kilo ja olles 40 cm pikkune. Iseseisvaks hingamiseks võivad ta kopsud siiski veel nõrgad olla.
9. ja 10. kuu - elundid on iseseisvaks eluks valmis. Liigutused ei ole nüüd enam nii aktiivsed, sest kõhus hakkab kitsaks jääma. Nahk on kaetud lootevõidega. Sünnimomendiks kaalub laps 3-4 kilo ja on 48-52 cm pikk.
Mida loode tunneb?
Ta pole sugugi kurt ja pime nagu veel hiljuti arvati! Hoopis vastupidi, tegemist on tundliku ja aktiivse olendiga.
5. kuu lõpuks laps kuuleb ja tunneb hästi ema sees toimuvat, reageerib ka tugevatele välishelidele. Looted näivad armastavat üle kõige Vivaldit, proovi, kuidas Sinu lemmikmuusika talle sobib! Loode puudutab käte ja jalgadega oma keha, imeb sõrmi ja mängib nabaväädiga. Liigutama hakkab ta juba 7-nädalaselt, ema ise hakkab seda tundma 5. kuul. Mõnikord on looted kuni raseduse viimaste kuudeni tuharseisus, s.t. pea ülevalpool, viimastel kuudel keerab aga enamik lapsi end pea alaspidi, sest nii on kergem sündida.
Tavaliselt magab loode emaga üheaegselt. Liigutuste aktiivsus suureneb, kui ema on ärritunud või väsinud. Kindlasti tunneb loode valu. Samuti oskab ta naeratada, ohata, luksuda, und näha ja ilmselt palju muudki , mida me praegu veel ei tea.
Üsasisesel elul on oma kriitilised perioodid, kus loode on väga tundlik igasugustele mõjudele, mis tema arengut ohustada võivad. Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil.
Inimese areng sünnist surmani:
Elukaar – see on inimese elukäik sünnist
surmani
1. IMIKUIGA
2. MAIMIKUIGA
3. KOOLIEELIKUIGA
4. KAINIKUIGA
5.MÜRSIKUIGA
6. NOORUKIIGA
7. VARANE KÜPSUSIGA
8. HILINE KÜPSUSIGA
9. ELATANUIGA
10.VANURIIGA
IMIKUIGA (O-1a).
õrn
abitu
Esimesed kogemused
Maailm sõbarik- usaldus
Kiire kasvamine ja areng
toit:rinnapiim
0-10 elukuu - vastsündinu
1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud
Lihtsamad sõnad
MAIMIKUIGA (1-3a)
Kõne mandamine
Rägib, liigub vabalt
Oamndab olulised nrmid ja
hoikud
Kokkupõrge tegelikkusega
KOOLIEELIKUIGA (3-
6/7a)
MAAILM LAIENEB
KOGUB TEADMISI
SUHTLEMINE VÄLJASPOOL PERERINGI
HEA JA HALB
LUBATU, KEELATU
FANTAASIA, TAHE JA ISELOOM
KAINIKUIGA (6/7-
11/12a)
KOOLITEE
ÕPPIMINE
AKTIIVNE JA ASJALIK
SÕPRADE JA TUTTAVATE ROLL TÄHTSAM
AUTORITEET - ÕPETAJA
RÜHMAD EHK KAMBAD
MÜRSIKUIGA (11/12-
15/16a)
ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPP
TULEVIK EBASELGE
UUED SÕPRUSSUHTED
KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED
KONFLIKTIDE PERIOOD
NOORUKIIGA (15/16-
20/22a)
RAHUNEMINE
TASAKAAL
ISESEISVUS
VARANE KÜPSUSIGA
(20/22-35a)
tööelu
karjäär
perekond
HILINE KÜPSUSIGA
(35-55/60a)
PÜHENDUMINE TÖÖLE
KAOTUSED
KESKEA KRIIS
ELATANUIGA (55/60-
75a)
• MÄLU NÕRGENEB
• KESKEA-JÄRGNE PERIOOD
• PENSIONILE
VANURIIGA (75-90a)
• SUURENEB ÜKSILDUS
• SÕLTUVUS TEISTEST
• TAANDARENG SÜVENEB

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Renate K Õppematerjali autor

Põhjalik kokkuvõte selle osa kohta.

bioloogia immuunsüsteem

Sarnased õppematerjalid

odt

Loote areng

Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. · Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. · 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. · 18.-

Õendus

doc

Loote areng, imik, laps

Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas. 3-4 päevaga emakasse jõudnud lootemunal võib eristada juba kaht rakukihti: sisemisest areneb loode, välimisest tema toitekestad. 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Ra

Terviseõpetus

doc

Suguelundkond, viljastumine ja inimese areng

SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mit

Bioloogia

docx

Suguelundkond

Suguelundkond Mehe peamised siseelundid on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see

Bioloogia

docx

Suguelundkonna ülevaade

Bioloogia

docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad

Arengubioloogia

docx

Inimese looteiga

Referaat Inimese looteiga : Autor : Klass : Juhendaja Sisukord Sissejuhatus 2 Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1 Eostuse põhjustab munaraku viljastumine seemnerakuga, sellest algab naise rasedus. Eostusvilja nimetatakse tema arengu algstaadiumis embrüoks, aja möödudes muutub ta looteks. Hetk, millal embrüost saab loode, pole täpselt paika pandu

Arengubioloogia

doc

Inimese suguelundkond ning areng

Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tu

Bioloogia

Rohkem sarnaseid