ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. Tervisedenduse tulemussed (health promotion outcomes) Tervisedendusele omistatavad muutused isiklikes oskustes ja/või sotsiaalsetes normides ja tegevustes ja/või organisatoorses praktikas ja riiklikus poliitikas. Tervise mandala (the mandala of health) Tervise kontseptsioon, milles paigutatakse inimene mitme keskkonna (perekond, kogukond, tehiskeskkond, kultuur ja biosfäär)
arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist. Selleks kasutatakse laialdaselt erinevaid meediavahendeid. Tervisekasvatus on edukas juhul, kui inimene, ka laps, oma vabal tahtel tunnustab talle antud teavet ning soovitusi ja neid oma käitumises ka järgib. Tervisekasvataja töö on tulemuslikum, kui ta pole niivõrd ekspert kuivõrd just nõustaja ja kuulaja, kes töötab koos täiskasvanute või lastega. Tervisedendus rõhutab nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervist ja üldist heaolu. Inimesed ise määratlevad oma probleemid, otsivad lahendusi seega omavad kontrolli enda ja oma paikkonna tervise üle. Arvestatud on tervist mõjutavaid sotsiaalseid faktoreid. Tervisedenduses ei ülehinnata üksikisiku vastutust oma tervise eest. Tervis on sotsiaalne vastutus ning see peab kajastuma organisatsioonide ja valitsuste otsustes. Põhiline erinevus
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai TERVISEDENDUS LASTEAIAS Referaat Juhendaja: Ene Tomberg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus....................................................................
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Inimese enesetunne koos füüsiliste võimetega, mis aitab tervislike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? (protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja oma tervist parandada) Riputades seintele/stendidele plakateid tervisliku toitumise ja hammaste hügieeni kohta. Lapse halva enesetunde ning kuuma lauba puhul võimaldan kraadiklaasiga kehatemperatuuri mõõtmist. Kutsun laste-/hambaarsti rääkima tervisest. 4. Millised on põhilised tervisemõjurid? ealised, soolised ja päril...
arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist. Selleks kasutatakse laialdaselt erinevaid meediavahendeid. Tervisekasvatus on edukas juhul, kui inimene, ka laps, oma vabal tahtel tunnustab talle antud teavet ning soovitusi ja neid oma käitumises ka järgib. Tervisekasvataja töö on tulemuslikum, kui ta pole niivõrd ekspert kuivõrd just nõustaja ja kuulaja, kes töötab koos täiskasvanute või lastega. Tervisedendus rõhutab nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervist ja üldist heaolu. Inimesed ise määratlevad oma probleemid, otsivad lahendusi – seega omavad kontrolli enda ja oma paikkonna tervise üle. Arvestatud on tervist mõjutavaid sotsiaalseid faktoreid. Tervisedenduses ei ülehinnata üksikisiku vastutust oma tervise eest. Tervis on sotsiaalne vastutus ning see peab kajastuma organisatsioonide ja valitsuste otsustes.
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
täiskasvanutel oluline roll. Samuti saavad täiskasvanud suunata laste tervisekäitumist ehk tema eluviisi tervislikkust ning moodustada sotsiaalse võrgustiku, mis toetab ning annab võimalusi suhtlemiseks eakaaslastega. Siiski on veel tervisemõjureid, mida ei saa muuta laps ega täiskasvanu, nagu lapse vanus, sugu ja pärilikkusest tulnud geneetilised tegurid või üldine kultuuriline ja sotsiaal-majanduslikkeskkond. (Laaser, 2003) Mõisteid tervisekasvatus ja tervisedendus kasutatakse sageli samas tähenduses, kuid tegelikult on tervisedendus laiem süsteem. Tervisedendus rõhutab üksikisiku ja kogu elanikkonna tervist ning hõlmab ka tervisepoliitilisi otsuseid, samas kui tervisekasvatus on seotud haiguste ennetamisega ning väljendub teadmiste andmisega ja soovituste andmisega inimestele. Seega on tervisekasvatus osa tervisedendusest. (Laaser, 2003) 5 3. HEAOLU KÄSITLUS
korraldama neile väljaõppe. Peab olema tagatud esmaabivahendite kättesaadavus kõigile töötajatele. Esmaabivahendid peavad asuma nõuetekohaselt märgistatud ja juurdepääsetavas kohas. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuarsti või -õe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi ergonoomi või muu töötervishoiuspetsialisti tööülesannete täitmist. Põhi ülesanneteks on vältida ja vähendada kutsetööga seotud haigestumisi. 3. Mis on tervisedendus töökohal? Loe põhjalikult juurde siit: Tervisedendus töökohal, TAI http://www.tai.ee/tegevused/tervise- edendamine/terviseedendamine-tookohal Too vähemalt 2 näidet selle kohta, millised tervisedendusliku tegevused EMT töökeskkonnas vajalikud oleksid ja miks? Tervise edendamine töökohal tähendab , et luuakse tervist väärtustava ja tervislikke eluviise soodustava keskkonna loomist. Antud tegevusega tõstetakse
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealist...
Tagada töötajatele esmaabikoolitus. 2. Mis on töötervishoiuteenus ja kellele ning miks see vajalik on? Töötervishoiuteenus on töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet 3. Mis on tervisedendus töökohal? Loe põhjalikult juurde siit: Tervisedendus töökohal, TAI http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/tervise-edendamine- tookohal Tervisedenduse üks põhialus on tõsta inimese teadlikkust ja muuta tervislikud valikud lihtsalt kättesaadavaks. Olulist rolli mängivad tervisedenduse osas nii tööandja kui töötaja. Tervisedenduse olulised komponendid on füüsiline aktiivsus ja õige toitumine, nii füüsilise kui vaimse tervise hoidmine ning riskikäitumistest hoidumine
Kõikidele lastele peab olema kätte saadav võrdse kvaliteediga teenus, olenemata geograafilisest asukohast, sest ka väikeste maapiirkondade koolide lapsed vajavad oma koolimeedikut. Seadusega tuleks kehtestada ühtsed nõuded ja luua nende täitmist kontrolliv süsteem. Koolitervishoid tegutseb ühtses koolitervise ja tervishoiusüsteemis, kus on toimiv infovahetus, rollide jaotus, koostöö ja kooskõlastamine ning loomulikult ühtne õigusruum. Tervisedendus ja -kasvatus koolis Terminit "tervisedendus" hakati kasutama 1980. aastatel seoses järjest laiema arusaamisega, et suures osas on haiguste põhjustajateks keskkonna ja sotsiaal-majanduslikud tingimused. Levis teadmine, et elanike tervise parandamiseks ei piisa üksnes inimese eluviisi muutmisest, vaid on vaja süsteemseid ümberkorraldusi. Tervisekasvatus on üks osa tervisedendusest, mis on erinevate kontseptsioonide alusel olnud aastakümnete vältel osa kooliprogrammist.
Tegelikult panustavad eakad meie ellu mitmesuguste tegevuste kaudu suurel määral. Pinged ühiskonnas annaksid järele, kui kohtleksime kõiki sotsiaalseid rühmi võrdselt. Ühiskonnakorraldus muutuks siis mõistetavamaks. Kuigi seisame tööjõukriisi lävel, peame samal ajal senisest suuremat tähelepanu pöörama ka inimeste eluea pikendamisele ning töövõimekuse tõstmisele – vastasel juhul ei saa me pensioniea tõstmisest loodetud kasu. Tervisedendus, mõõdukas füüsiline koormus, parem meditsiiniabi ja toetavad sotsiaalteenused suurendavad tervena elatud aastate hulka ja tagavad väärika vananemise. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud hetkel on Eestis olukord tähelepanu nõudev ning rahvastiku vananemisest tekkinud probleemidega tuleks tegeleda kohe ja praegu. Peame leidma võimalusi eakate iseseisvaks toimetulekuks ning tegusaks vananemiseks.
lähtub konkreetsetest vajadustest. Tegevuste eesmärgiks on toetada laste tervislikku arengut terviklikult. 14 Kasutatud kirjandus 1. Allmann, S. (2003). Nõuandeid lasteaiaõpetajale, lapsevanemale. rmt: S. Allmann, Laps ja tunded. Tea ja toimeta. 2. http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/lasteaias/olulised- abimaterjalid/tervisedendus-lasteaias/vaimne-tervis-ja-psuhhosotsiaalne- keskkond. (6. mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 20. mai 2015. a., allikas http://www.terviseinfo.ee: http://www.terviseinfo.ee/tervise- edendamine/lasteaias/olulised-abimaterjalid/tervisedendus- lasteaias/vaimne-tervis-ja-psuhhosotsiaalne-keskkond 3. Instituut, T. A. (2007). https://www.tartu.ee/data/Ps%C3%BChhosotsiaalse %20keskkonna%20juhendmaterjal%20koolieelsetele%20lasteasutustele. %20TAI%202007.pdf
kasvatusprotsess- lastega areng ja tulemused, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, lastega seotud statistika, laste rahulolu
Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat suurenenud eriti alates 1950 (sotsiaalsed tegurid rahvastiku tasemel ja näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühiskonda adapteerumiseks.
ja lampjalgade ravis tähtsal kohal. · Soovituslik kirjandus: Liukkonen, I., Saarikoski, R. (2008) Terved jalad.Tallinn: AS Medicina 10 Hermlin, K.(2001) Kehahoiu ABC.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ALLIKAD Harro, M. (2001). Kehaline aktiivsus, lapsed ja noorukid. [2007, Jaanuar 8] www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsed_ja_noorukid Kaldmäe,P., Piisang, M. (2003) Laste kehaline aktiivsus. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut Liukkonen, I., Saarikoski, R. (2008) Terved jalad.Tallinn: AS Medicina Sooba, E. (2006) Praktiline nõuanne. Orbiidis labajalg. [2008, Jaanuar 7] www.perearstiselts.ee/ajakiri Sosaar, S. (2007) Liiga suured kingad rikuvad jalgu. [2007, Detsember 18] www.epl.ee/bosa/396729 Hermlin, K.(2001) Kehahoiu ABC.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Meitern, K.(2007) Haigused ja seisundid. Lampjalgsus. [2007, Detsember 28] www.inimene.ee Torm, M. (2005)
Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi.
............... 135ȱ Arutelu ......................................................................................................... 136ȱ Järeldus ........................................................................................................ 141ȱ IIIȱOSAȱȱȱȱȱNANDAȬIȱÕENDUSDIAGNOOSIDȱ2012–2014 ..................... 145ȱ NANDAȬIȱõendusdiagnoosideȱtaksonoomiaȱrahvusvahelineȱrakendamine .. 147ȱ T.ȱHeatherȱHerdmanȱ 1.ȱvaldkond:ȱtervisedendus ................................................................................. 149ȱ 1.ȱklass:ȱterviseteadlikkus ........................................................................ 151ȱ Väheneȱmeelelahutuslikȱtegevusȱ(00097)ȱ................................................ 151ȱ Istuvȱeluviisȱ(00168) ................................................................................. 152ȱ 2.ȱklass:ȱtervisejuhtimine.......
See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside
seksuaalsest, emotsionaalsest ja vaimsest tervisest. Psühholoogiaga on otseselt seotud vaimne tervis, mis sisaldab endas toimetuleku uskumust ja enese-vaartuse ning enese-tõhususe naitajaid. Kuid kõik dimensioonid on tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist Tervise kontseptsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluses tervise kontseptsioonist öeldakse, et tervisedendus nõuab tervise ressurssidele kindlat alust, vajalikku teavet, oskusi ja kogemusi, toetavat keskkonda ja tervise üldseisundit parendavaid tingimusi majanduslikus, füüsilises, sotsiaalses ja kultuurilises keskkonnas. (Eesti Tervisekasvatuse Keskus) Tervise biomeditsiiniline kontseptsioon Tervise moistet on meditsiinis defi neeritud haiguse kaudu, st tervist moõistetakse haiguse puudumise tahenduses. See, nn biomeditsiiniline ehk negatiivne lähenemine, valistab üksikisiku
rahvastikurühmade terviseseisundi jätkuva paranemise protsess. Teadus, mis uurib tervise arengu ehk salutogeneesi protsesse. sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus – indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. tervisedendus – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. terviskasvatus – terviseedenduse osa. Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. terviseindikaator e tervisenäitaja – mingi spetsiifilise tegevuse, nähtuse või tulemuse mõõtmise näidik, vahend, kuvar või tähis, mida kasutatakse kvaliteedi parendamiseks, hindamiseks ja seireks. Mõõdetav üksikisiku, elanikkonna või
lapsevanematega koostöö põhimõtted; õppekava uuendamise ja täiendamise kord. Kinnitab direktor pedakoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu. · Lasteaia aasta tegevuskava põhieesmärgid ja kavandatavad tegevused nende täitmiseks; personalitöö (sh koosseis, värbamine, motiveerimine, kaasamine jne); õppe- ja kasvatusprotsess (sh õppekorraldus, õppemeetodid; huvitegevus; rühmade komplekteerimine; tervisedendus; erivajadustega lastega tehtav töö jne); koostöö huvigruppidega; ressursside kasutamine. · Koolivalmiduskaart on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1 okt 7-aastaseks (ja keda tahetakse varem kooli panna või kes on saanud koolipikenduse), arengu tulemusi üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades lähtuvalt riiklikust õppekavast, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.
kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots. toetus - Kättesaadav abi üksikisikutele ja inimgruppidele, mis võib pakkuda tuge ebasoodsate elujuhtumite ja elamistingimuste puhul ning tõsta inimeste elukvaliteeti. • sots. tõrjutus - Olukord, milles inimesel pole lubatud osaleda tegevustes või olla mingi organisatsiooni liige • tervisedendus - protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. • terviskasvatus - Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. • terviseindikaator/tervisenäitaja - • tervisekaitse - Haiguste ennetamise juurde kuuluv terviseteenistus, milles kehtivad kohustuslikud normid ja eeskirjad. Käsitleb vahendeid ja abinõusid elanikkonna tervise halvenemise vältimiseks ning on suunatud tervisele ohutu füüsilise, keemilise ja
Perekondlikult on emal diagnoositud aneemia, isal kõrge vererõhk ja koronaarsündroom, vanaemal artriit. 3. SEISUNDI HINDAMINE Koostamise kuupäev: 14.04.2018 Eesnimi: - Perekonnanimi: - Sugu:Naine Vanus: 25 Perekonnaseis: Abielus Elukoht (maa või linn):Tartu linn Töökoht: Kontoritöötaja Õendusanamnees ja füüsiline läbivaatus Gordoni Täiskasvanu terviseseisundi hindamise skeemi abil Tervisedendus Patsient tuli perearsti vastuvõtule väsimuse ning sagedaste peavalude tõttu. Naine kaebas, et väsib kodutöid tehes kiiresti ning trenni tehes on ta südame rütm olnud ebatavaliselt kiire ja tal on olnud keeruline teistega sammu pidada. Naine kurtis ka keskendumisraskusi tööl ning tunneb, et tal on tekkinud töökohustuste täitmisel puudujääke. Varasemalt patsient haiglas viibinud pole ning eelnevaid operatsioone pole patsiendil olnud.
alkoholimürgistusse ja meeste ja naiste surmad maksatsirroosi, hinnanguliselt aastas vähem 6700 meeste surma mürgistuse tõttu (35%) ning 760 meestel ja 770 naistel vähem surma maksatsirroosi tõttu (9 ja 15%). TERVISEDENDUSE ERIPÄRA RAVI: haigus ja ravitulemus: põhjuslik seos HAIGUSTE ENNETAMINE: haiguste tekkel mitu põhjust: osaliselt põhjuslik seos A BBBB TERVISEDENDUS: BBBB interventsioon ja tulemused Haigus tervisekäitumises: põhjuslik seos? CC DD CC Välimeedia 32 Programmid mis ei ole toiminud abstinence-only-until-marriage programs- seksuaalharidus Ameerika koolides ülekaalulisuse programmid, mis keskenduvad vaid isiku personaalsele vastutusele ja kaalule – kaasnevad negatiivsed emotsioonid
Videote parima kvaliteedi ning rikkalikema näidete huvides soovitati materjalis lihtsalt ingliskeelseid viiteid. Kokkuvõttes 36 kirjutasid õpetajad, et nad oleksid kõik valmis materjali kasutama. (Vastaja 3) „Kindlasti, mul juba praegu käed sügelevad nii mõndagi proovima. Kuivõrd kasutame ise projektõpet ning meie süvaõppesuunaks on keskkonna kasvatus ning kogukonnaga koostöö ja tervisedendus on meie väärtused, siis on see materjal nagu täpselt meile mõeldud.” Soovitati, et materjali võiks isegi trükkida, kuna ta oleks kõigile lasteaiaõpetajatele kasulik. Öeldi, et teema käsitlus nõuab õpetajalt põhjalikku ettevalmistamist ning huvi. Samas hinnati materjali sisu kõrgelt. (Vastaja 4) „On hea, et kui lastele tutvustada ja anda kogemus kogukondliku ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest varakult, õpetada neid säästvalt suhtuma loodusvaradesse, anda mõista, et
mittesallitav, segav ja mis takistab mind vajaduste rahuldamisel. Kehtestav mina- sõnum toimib siis, kui seda öelda siiralt. Mina-sõnum on parem kui sina-sõnum, sest: sisaldab teateid minu enda kogemustest ja tunnetest, see ei kõla ründavalt ega käsklusena, suurendab noore iseseisvust, sina-sõnum ei kutsu noort koostööle. Noorsootöö üheks osaks on ka tervisekasvatus. Noorsootöötajate poolt ellu viidav tervisedendus täiendab koolis ja kodus teostatavat tervisekasvatust ning võib oma mitteformaalse metoodika poolest olla paljudele noortele sobiv. Noorsootöötajad saavad tervisevaldkonnas: · pakkuda noortele informatsiooni, haridust ja nõu; · toetada ja julgustada noori tegema tervislikke valikuid; · toetada noori tegema iseseisvaid otsuseid pärast tervikliku informatsiooni omandamist;
annaabi.ee 
