,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis" (0)

Bioloogia kospekt
Inimese suguelundkond
MEES
Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks.
Sisemised: munandid , munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed, eesnääre.
Välimised: munandikott, suguti .
Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre).
Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel .
Munandimanustes talletuvad valminud spermid .
Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.
Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega).
Kusiti juhib sperma välja.
Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid.
Sperma väljumine oraganismist:
1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse
2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse
3)mööda seemnejuhasid kusiti poole liikudes lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme poolt toodetud nõred
4)moodustub sperma
5)sperma väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu (mitte kunagi samal ajal uriiniga)
Sugunäärmed hakkavad poistel intensiivselt talitlema u 12-15 aasta vanuses, algab murdeiga e puberteet . Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused : karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju , madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/ trauma seda enne ei katkesta ).
Spermide eripärad
1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis.
2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi.
3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva).
Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba.
Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid sperme enam ei moodustu. Spermide arvu vähenemine spermas põhjused: varjatult kulgevad põletikud, munandite verevarustushäired, suitsetamine , istuv eluviis, stress jm.
NAINE
Naisel paikneb enamus suguelundeid keha sees.
Tähtsamad suguelundid keha sees: munasarjad, munajuhad, emakas , tupp.
Naiste suguelundite ülesanne on moodustada viljastumisvõimelisi munarakke ja kaitsta ning toita viljastatud munarakust arenevat uut organismi.
Emakas on naise alakehas asuv õõnes elund , mis on seotud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega.
Sugu- ja kuseteed on naisel täiesti eraldi. Tupe avaus asub kusitisuudmest taga pool.
Munasarjad asetsevad kahel pool emakat, need on naissugunäärmed, mis toodavad naissuguharmoone ja nendes valmivad naissugurakud e munarakud .
Vastsündinud tütarlapse munasarjades on ligi miljon munaraku eellast, 7-aastasel on neist alles kuni 300 000. Kõik rakud on tekkinud juba looteeas, naise eluea jooksul neid juurde ei teki.
Murdeeas muutub tütarlaps suguküpseks. Munasarjad hakkavad ajuripatsis toodetud hormoonide mõjul tootma suguhormoone, mis erituvad verre. Suguhormoonide toimel hakkavad valmima munarakud (elu jooksul valmib kuni 400) ja arenevad teised sugutunnused: kasvavad rinnad (piimanäärmed), puusad muutuvad laiemaks, naha alla koguneb rasvakiht.
Munasarjad toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone ning neis valmib iga ~28 päeva järel üks munarakk .
Munajuha mööda liigub munarakk emakasse. Munarakk liigub munajuha kokkutõmmete ja ripsepiteeli töö tagajärjel. Munajuhas toimub ka munaraku viljastamine .
Emakas areneb viljastatud munarakust loode.
Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse.
Munarakud valmivad perioodiliselt. Ligikaudu iga 2 nädala tagant valmib üks munarakk suguküpsel naisel, mis väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde.
Ovulatsiooniks nimetatakse viljastumisvõimelise munaraku vabanemist munasarjast. Ovulatsioon toimub tavaliselt tsükli keskel (~14. päeval). Munajuha ots püüab munaraku kõhuõõnest kinni ja suunab munajuhasse, mida mööda liigub munarakk emakasse.
Samal ajal kui munarakk hakkab valmima, hakkab emakat vooderdav limaskest vohama ja paksenema. Emaka ettevalmistus viljastatud munaraku vastuvõtuks. Enamikul juhtudel munaraku viljastumist ei toimu ning emaka pehme ja kohev limaskest osutub tarbetuks, eraldub ja heidetakse kehast välja . Menstruatsiooniks nimetataksegi viljastamata munaraku väljumist ja vere ning limaskesta eraldumist. Kuna see toimub korrapäraselt kindla aja tagant, nimetatakse kirjeldatud muudatusi menstruaaltsükliks (~28 päeva tagant- menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise alguseni ).
Viljastamata munaraku etapid:
1)0-5 päev- viljastamata munarakk väljub koos emaka limaskesta paksenenud osaga ja verega ( menstruatsioon ).
2)6-13 päev- ühes munasarjas küpseb munarakk, samal ajal hakkab paksenema emaka limaskest.
3)14. päev- ovulatsioon, munarakk vabaneb munasarjast.
4)15-27 päev- munarakk liigub mööda munajuha emaka poole-
5)28. päev- viljasatama munarakk jõuab emakasse ja lõpeb limaskesta paksenemine.
Munarakke ei valmi naise elu lõpuni. Üle 45-50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem lakkab täielikult, jääb ära ka menstruatsioon. Vananedes olemasolevate munarakkude viljastamisel kasvab risk vääraregnu järglase sünnitamiseks.
Munarakud:
1)moodustuvad kõik looteeas
2)valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates puberteedist
3)ei valmi elu lõpuni
Tütarlapsed, naised peavad oma tervist hoidma, sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul neid juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused nagu näiteks alkohol , mitmesugused kiirgused , mõningad nakkushaigused, külmetusest tingitud põletikud võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke- ei saa enam üldse järglasi/võivad sündida vaid väärareguga lapsed.
Viljastumisega algab uue organismi areng
Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, mille järel nende rakkude tuumad ühinevad. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas, kuhu liigub munasarjast vabanenud munarakk. Munaraku eluiga on spermide omast lühem, kuni 24h. Kui selle aja jooksul viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub.
Spermid jõuavad tupest munajuhasse tänu endi liikumisega (viburi abil) ja emaka ning munajuhade rütmililse kokkutõmbumisega.
Selleks, et spermid muutuksid viljastumisvõimeliseks, peavad nad mõnda aega olema naise suguorganites. Soodsates tingimustes jõuavad spermid munarakuni kümne minutiga (tavaliselt võtab mitu korda rohkem aega).
Viljastumisel on oluline ka spermide arv. Mehe viljatuse põhjuseks võib olla spermide vähesus spermas. Teekonnal munarakuni konkureerivad spermid omavahel, üks neist, kes on läbinud emaka ja jõudnud munajuhasse kõige kiiremini, viljastab munaraku.
Pärast viljastumist hakkab munarakk jagunema. Kõigepealt kaheks, hiljem jagunevad rakud üha uuesti ja uuesti. Moodustub rakukobar (pärast viljastumist järjestikuste jagunemiste teel moodustuv hulkrakne moodustis ), mis liigub mööda munajuha emakasse. Liikumist soodustavad munajuha kokkutõmbed ja ripsepiteeli töö. Rakukobara rakud jagunevad edasi ja tekib kaks rakukihti, mille vahele jääb vedelikuga täidetud õõs. Selleks ajaks on emaka limaskest paksenenud ja ~nädal pärast viljastamist rakukobar pesastub sellega. Sisemisest rakukogumikust arenebki inimalge, idulane . Välimisest rakukihist moodustub hiljem mitu kesta, mis kaitsevad teda ja mis osaleb areneva organismi toitumises. Idulane saab alguses toitaineid emaka limaskestast. Kui rakukobar on emakaseina pesastunud, siis emaka limaskest ei irdu ja menstruatsioon jääb ära.
Munaraku olulisem kiht on rakukest.
Viljatus on kooselupaari pikaajaline võimetus saada järglasi.
Viljatuse põhjused
Meestel
1)spermide vähesus
2)spermide arengu- ja liikumishäired
Naistel
1)häired munarakkude valmimisel
2)seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad )
-paari bioloogiline sobimatus.
Viljatuse ravimine
1)hormoonravi
2)kunstlik (süstlaga viiakse spermid naise suguteedesse vastavalt enne ovulatsiooni) ja ka kehaväline viljastamine (viljastatakse munarakk väljaspool organismi kunstlikes tingimustes ja paari ööpäeva pärast viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi).
Inimese arengu algetapp- idulase ja loote kujunemine
Emakas areneb rakukobarast kõigepealt idulane. Idulase periood kestab inimese arengus umbes kaks kuud. Pesastunud idulane areneb vedelikuga täidetud põies, kus on kaitstud löökide, kuivamise ja temp.muutuste eest. Idulast ümbritsevad väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed e hatud , mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast.
Idulane esimesel elukuul:
1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine.
2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed.
3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge.
4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa.
Idulane teisel elukuul
1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged .
2)selgesti on eristatavad kere , pea, nägu, käed, jalad.
3)silmad on veel laugudeta.
Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode
1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid
2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega
3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest )
4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes
5) lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil-
loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini;
lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest
Kolmanda arengukuu lõpuks
1)kõige suurem loote pea
2)nahk väga õhuke
3)loode hakkab ennast liigutama- varvaste kõverdamine, osaesise naha kortsutamine, pöidla imemine
Neljas arengukuu
1)algab luude kujunemine
2)loode aktiivsem
4)võimalik eristada juba sugu
Viies arengukuu
1)emagi hakkab tundma loote liigutusi
2)kasvamine aeglustub
3)kuulda juba ka südamelööke
4)loode kuuleb, tajub ema häält
Kuues arengukuu
1)nahk voldiline, sest kasvab teistest organitest kiiremini
2)selgesti eristatavad silmad, kulmud
Seitsmes arengukuu
1)naha alla hakkab moodustuma rasvkude, loote kehavormid muutuvad ümaramaks
2)kõik elundid ei ole siiski veel valmis iseseisvaks eluks
3)kui selline laps peaks sündima, nimetatakse teda enneaegseks
Kaheksas arengukuu
1)nahk muutub siledaks ja roosaks , karvkate hakkab nahalt kaduma
2)lootel raske end pöörata, vähe ruumi
Üheksas arengukuu
1)omandab vajalikud mõõtmed ja talitlused
2)nahk kattub lootevõiga
3)viimastel nädalatel enne sündimist on loote kasv eriti kiire
Platsenta
Platsenta kujuneb sellele kohale emaka seinas, kuhu idulane pesastus.
Organ, mille kaudu on ema ja arenev organism omavahel seotud ja mille kaudu toimub ainevahetus .
Loodet ühendab platsentaga nabaväät, milles on suured veresooned ja mida mööda liiguvad vajalikud ained lootesse ja lootest platsentasse jääkained.
Ka ema veresooned on platsentaga ühendatud. Ema ja loote vered aga ei segune.
Ema peab õigesti toituma, et loode saaks kõik vajalikud ained. Peab sööma toite, mis saldavad kõiki põhi-ja mikroaineid.
Emalt lootele : hapnik, toitained sh vesi, antikehad , hormoonid, ravimid , osa mürke ja haigustekitajaid
Lootelt emale: süsihappegaas, kusiaine jt jääkained, vesi, hormoonid.
Plantsenta on kaitseorgan, mis ei lase kõik aineid looteni.
Loote normaalne areng kestab ~280 päeva (40 nädalat).
Sünnitegevus algab emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega.
Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14h, järgmistel kordadel on see aga juba lühem.
Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama.
Kahjulikud mõjutused põhjustavad väärarenguid-loode on eriti tundlik esimestel arengukuudel
Loote väärarengu võimalikud põhjustajad:
1)ema haigused- eriti ohtlikud viirushaigused- punetised , süüfilise bakterid , toksoplasma
Toksoplasmad- parasiitsed algloomad , vaheperemees imetaja (nt inimene), lõpp-peremeheks kassid. Inimene nakatub puutudes kokku nt haigestunud kassi väljaheitega või süües pooltoorest sea- või lambaliha . Toksoplasmad põhjustavad lootel närvisüsteemi kahjustusi.
2)keemilised ühendid- (putukate, umbrohu tõrjeks mõeldud) mürgid, lahustid , liimid, värvid jms, alkohol ja narkootikumid, paljud ravimid nt osad antibiootikumid (omal algatusel mitte võtta), ka saastunud elukeskkond ja toit
3)füüsikalised mõjurid- löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, mitmed tugevatoimelised kiirgused
Abort
Raseduse katkemine või katkestamine. Eestis lubatud abort 12. rasedusnädalani.
Soovimatu raseduse vältimine
1)kondoomi kasutamine vahekorra ajal
2)rasestumisvastaste tablettide tarvitamine- pärsivad munarakkude valmimist ja liikumist munajuhadesse
3) spiraali kasutamine takistab viljastumist kui ka idulase pesastumist emakasse, seda soovitakse juba sünnitanud naisele
Inimese areng sünnist surmani
Esimene elujärk- imikuiga
Imik - inimlaps esimesel eluaastal
Vastsündinu- imik esimesel kümnel sünnijärgsel päeval (suur pea, lühikesed jäsemed)
Imikuiga
1)kiire kasvamine, arenemine
2) kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim , ainevahetus kiire
3) paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus
4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud
5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused
6) ilmuvad esihambad
7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu
Esimestel elukuudel imik ei haigestu väga kergelt, emalt saadud antikehad kaitsevad teda veel jõudsalt nakkushaiguste eest. Aja möödudes imiku immuunsus nõrgeneb, imiku enda kaitsesüsteem aga tõhusalt veel ei toimi, siis on imik haigustele vastuvõtlik. Kergemini haigestuvad need imikud, kes ei saa rinnapiima .
Teine elujärk- lapseiga
Lapseiga- teise eluaasta algusest kuni sugulise küpsemise alguseni
1)jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng
2)algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema
3)piimahambad asenduvad jäävhammastega
4)koolieelikueas arenevad fantaasia , iseloom, tahe , vaimsed võimed
5)enne kooliminekut õpib enamik lapsi lugema, kirjutama, arvutama
Kolmas elujärk- murdeiga
Murdeiga- suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani
1)inimese areng väga kiire, hüppeliselt kiire kasvamine
2)hormoonide toimel kujunevad välja ka teised sugutunnused
3)võib tekkida mõnikord hormonaalsed häired ja enesevalitsemisraskused; hellatundelisus
4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung
5)suurem huvi vastassugugupoole vastu
Neljas elujärk- noorukiiga
Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani
1)jätkub kehaline areng, kuid kasvamine aeglustub ja lõpuks lakkab
2)arenetakse täiskasvanuks
3)noorukiea lõpuks on organism välja kujunenud vaimselt kui ka füüsiliselt
4)käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks
Viies elujärk: täiskasvanuiga-küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga
Küpsusiga- 21.-22. eluaastast kuna 60. eluaastani
1)organism on lõplikult välja kujunenud
2)varajases küpsuseas arenevad vaimsed ja kehalised võimed maksimumini
3)organism on suhteliselt püsivas olekus
4)hilises küpsuseas lõpevad naistel munarakkude küpsemine ja menstruatsioon
Elatanuiga- 60.-st kuni 75. eluaastani
1)vaimsed ja kehalised võimed hakkavad järk-järgult taandarenema
2)kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgenevad mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus
3)ilmnevad tüüpilised tervisehäired: vererõhu tõus, nägemise, kuulmise ja haistmise nõrgenemine jm
Vanuriiga- 75. eluaastast
1)jätkub organismi vaimne ja kehaline taandareng
2)aeglustub ainevahetus, halveneb rakkude varustumine energiaga, mis mõjutab organite (nt neerude) ja elundkondade (nt südameveresoonkonna) tööd
3)rakkude jagunemine aeglasem- haavade ja luumurdude paranemine aeganõudvam
4)nõrgeneb immuunsüsteem- nakatuvad kergemini, põevad kauem
Surmaga lõpeb organismi elutegevus
Kliiniline surm
1)inimene on kaotanud teadvuse
2)seiskuvad südame töö ja hingamine
3)nahk sinakas-kahvatu
4)lihased lõtvunud
5)silmapupillid laienenud
6)rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 5-6 minutit
Juhul kui inimest selle aja jooksul ei suudeta elustada, läheb kliiniline surm üle bioloogiliseks.
Bioloogiline surm
1)esimesena hävivad ajurakud hapnikupuuduse tõttu
2)keha jahtumine
3)vere valgumine madalamal asetsevatesse kehaosadesse
4)lihaskangestus
Inimene kui tervik

• Kehahoid püstine
  
• Kõndimine tagajäsemetel (jalgadel), liikumiskiirus võrreldes paljude loomadega kahanenud
  
• Eesjäsemed (käed) on kõndimisest vabad ja nendega saab sooritada mitmesuguseid liigutusi
  
• Tagajäsemed eesjäsemetest pikemad
  
• Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokku kasvanud, et keha raskust paremini toestada
  

Inimese järjepideva elutegevuse tagab pidev ainevahetus
Inimese ainevahetuses saame eristada kahte vastandlikku, kuid omavahel seotud poolt- sünteese ja lõhustumisi.
Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid.
Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Lõhustumisreaktsioonide käivitamiseks kulub vähesel määral energiat, kuid eralduva energia hulk on oluliselt suurem.
Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on organismides tavaliselt tasakaalus.
Erandid:
Sünteesireaktsioonid on ülekaalus:
1) noores kasvavas organismis
2)raseduse ajal
3)kehakaalu tõusu korral
Lõhustumisreaktsioonid on ülekaalus:
1)toidupuuduse, nälgimise korral
2)vananemise korral
3)haiguste korral
Inimene on aeroobne organism, sest ta kasutab eluks pidevalt hapnikku.
Aeroobne e hapnikuga ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus.
Aeroobne ainevahetus:
1)lõhustatakse toitained lõplikult hapniku kaasabil, mille tõttu tekivad süsihappegaas ja vesi ning eraldub energia
2)suur osa energiast hajub soojusena, kuid osa sellest talletatakse
3)salvestatud energiat saavad organismid kasutada sünteesireaktsioonides, liikumisel, temperatuuri säilitamisel ja muus elutegevuses
Keha sisekeskkond püsib stabiilsena
Mingi kehasisese kõrvalekalde korral hakkab organism kiiresti taastama esialgset olukorda. Negatiivse tagasiside korral käivitub muutusele vastupidine reaktsioon, mis lõpuks taastab esialgse olukorra.
Välikeskkond: tuul, lumi, madal õhutemp.
Negatiivne tagasiside:
1)termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse
2)peaajus asuv närvikeskus kontrollib kehatemeratuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Käivitatakse protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia
3)organid saavad käsu närvikeskuselt, tänu millele hakkavad need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks
*karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku (kananahk)
*algab energiarikaste toitainete (peamiselt rasvade) lagundamine (selle tulemusel vabaneb soojusenergia)
*lihased tõmbuvad vaheldumisi kokku ja lõtvuvad (külmavärinad)
*ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha)
4)organismi temp. Saavutab normaalse taseme
5) peaaju närvikeskusesse jõuab tagasiside normaalolukorra taastumise kohta, pidurdub organismis toimuvad sooja tootmis protsessid
Väliskeskkond: kuiv õhk, kõrge õhutemp.
Negatiivne tagasiside:
1)higistamine- higi aurub(kuivas õhus aurub kiiremini kui niiskes õhus) ja nahapind jahtub
2)naha pindmiste veresoonte laienemine- läbi naha voolab rohkem verd, soojem veri annab läbi naha osa soojust väliskeskkonda
Inimesed on püsisoojased organismid. Kehatemperatuur (~37 kraadi) püsib sama sõltumata väliskeskkonnast.
Mõnikord kehatemperatuuri mõõdukas tõus on kehale isegi kasulik- nt palavik aitab hävitada haigustekitajaid.
Sageli ei suuda organism aga kehaga toimuvaid muutusi tasakaalustada. Näiteks kuumarabanduse korral kuumeneb organism üleliigselt, alajahtumisel aga jahtub ülemäära. Neil juhul on vaja juba meditsiinilist abi.
Organism talitleb kriitilises olukorras ühtse tervikuna.
Meelelundite, närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel reageerib inimorganism ootamatutele muutustele.

• Verre paiskub neerupealiste hormoon adrenaliin
  
• Silmaavad laienevad , täieliku informatsiooni saamiseks ümbritseva keskkonna kohta
  
• Hingamine muutub sügavamaks-hapniku võib vaja minna lihastööks
  
• Kopsutorud laienevad- parem gaasivahetus
  
• Maksast vabaneb lisakogus glökoosi- tõstab veresuhkru sisaldust, energia tootmiseks
  
• Südame löögisagedus suureneb, tõuseb vererõhk- lihaste parem varustus hapniku ja toitainetega