Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"karvakasv" - 83 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Pärilikkuse alused

Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused (on sünnihetkeks juba olemas) on sugunäärmed ja suguelundid. Teisesed sugutunnused (arenevad suguküpsuse saabudes) on meestel: karvakasv näol, madalam hääletoon, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad; naistel: rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Pärilik muutlikkus ­ muutused geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumine. Mittepärilik muutlikkus ­ keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Terve naine

Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche). See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel...

Inimese õpetus
202 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Müüdid kontratseptsioonist

Tartu Tervishoiu Kõrgkool MÜÜDID KONTRATSEPTSIOONIST iseseisev töö seksuaalkasvatuses ja pereplaneerimises Kati Sild Tiivi Pihla Egle Rohtla Kerli Puusta Maria Merilai Kristel Kaljuvee ÄM I Tartu, 2007 Käesoleva iseseisva töö ülesanne on anda põgus definitsioon mõistele kontratseptsioon, rääkida kõikvõimalikest naljakatest ja vähemnaljakatest müütidest, mis kontratseptsioonist loodud on ning teha üldistav kokkuvõte antud teema kohta. K...

Inimese õpetus
26 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eksami konspekt

1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :.................................................................................................................3 Dihübriidne ristamine:.......................................................................................................................4 Vererühmad...

Mikrobioloogia
414 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Geneetika

Eeskätt meestel, kuna naistel eraldub suguküpsuseas verega ise. 5. lämmastikalused - podagra - esineb ainult meestel, avaldub kõrges kusihappe soolade sisalduses. Kusihape on kofeiiniga sarnane molekul, seega ajutöö on edukas. Kusihappe soolade ladestumine liigestesse, mis tekitab valu ja jäikust. 6. heem - porfüüria - ajutalitluse perioodiline häirumine, intensiivne karvakasv , selle käivitab päeva- ja kuuvalgus. Suguliitelised geenmutatsioonid X-liitelised 1. dominantsed 2. retsessiivsed Y-liitelised X-liitelised dominantsed- sagedamini naistel 1. pruun hambaemail 2. kaltsiumi-fosfori tasakaalu häirumine veres - vitamiin Dst sõltumatu. Krambihood, luud haprad jne. X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi...

Üldbioloogia
126 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Alkoholi tarbimisest

Kõige rohkem suguhormoone tekib mehe organismis 25-35 aasta vanuses ning nende hulk veres langeb järk-järgult. Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng hoopis varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi tarbima enne täisealiseks saamist. On iseloomulik, et alkohoolikute seas leidub palju väga nõrga kehaehitusega inimesi, kellel on kõhetud lihased ja kidur karvakasv . Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka viljatus. On andmeid selle kohta, et naissugunäärmed on samuti alkoholist mõjutatavad nagu meessugunäärmedki. Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teiseseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks...

Inimese õpetus
30 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Doping

Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 saj. teisel poolel. Berliini müüri langedes tulid ilmsiks Ida- Saksa spordilaboratooriumide nn. "võltstsempionid", kellest paljudele tuleb pigem kaasa tunda. Riigijuhtide teadmisel süstemaatiline steroidide tarvitamine laastas noorte inimeste tervist. Kuid Kanada teadlaste poolt läbi viidud küsitlus näitas, et enamik tippatleete on valmis edu nimel tervisega riskima. 1967. aastal on "Doping" Euroopa Nõukogu poolt definee...

Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese areg

Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma ­ meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk ­ suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ­ ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse ­ 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega ­ menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused ­ murdeeas,hormoonid,kehakuju m...

Bioloogia
97 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Murdeiga 12-16 aastat

Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest. Sinu kätele, jalgadele, kubeme piirkonda, munandikotile, näole ja kehale kasvavad karvad. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa umbes aastaga. Näo ja keha lõplik karvakasv kujuneb aastate jooksul. Rinnanibud ja rind võivad suureneda ja mõne aja vältel tundlikud olla. Liigesed võivad valulikud olla. Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad ilmuda vistrikud (vt. akne) ja mustad täpid. Muudatused kehal jätkuvad, kuni oled täielikult välja arenenud. Need on silmaga märgatavad muutused, mida märkad ise ja märkavad ka teised. Samal ajal võib märgata uusi tundeid, seletamatut ärevust ja erutust. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised...

Perekonnaõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Viljatus

menarche, menstruatsioonide tüüp perekonna stress, diabeet, adipositas eelmised uuringud ja diagnoosid spetsiifilised haigused mehel Günekoloogiline läbivaatus: kehaehitus karvakasv välisgenitaalid tupp emakakael emakas munajuhad munasarjad 5 of 12 10/6/2006 10:46 PM...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärilikkuse alused

Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina. Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid. Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid. Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad, kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude, kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud. 2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks TV lk 51 ül 2 Vegetatiivne paljunemine Eoseline paljunemine Suguline paljunemine * metsmaasikas * tulp * maarjasõnajalg * kodukass * hüdra...

Bioloogia
156 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni puhastatud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilub DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamin...

Üldbioloogia
118 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese paljunemine ja areng

Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Inimese vananemine ja inimese evolutsioon

Munarakk ­ suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ­ ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse ­ 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega ­ menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused ­ murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv ,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe ­ seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp ­ 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse ­ 10 000 seemnerakku alles -> munajuha ­ 1000 seemnerakku -> viljastumine ­ munaraku ja seemneraku ühinemine. 2) viljastatud munarakk liigub emakasse, 3-4 p areneb rakkudekogumiks, idulane ­ pesastub emakaseinale...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Inimese elukaar

4 Kui laps on juba vanem saabub kõigi vanemate n.ö lemmikaeg - murdeiga ehk puberteet. Üks keerulisemaid etappe inimese elus ja samuti ka lapsevanemate elus. Lapsele on see sotsiaalselt tähtsamaid aegu. On tekkinud oma sõprusringkond ning nede käitumist matkitakse. Hormoonid hakkavad möllama, laps hakkab füüsiliselt arenema. Tüdrukutel arenevad rinnad, tekib esimene menstruatsioon ja karvakasv kiireneb. Ka poistel tekib karvakasv, hääl hakkab murduma, füüsilised muutused on lihastiku teke ning õlgade laiemaks muutumine ning pikkust tuleb ka juurde.Samuti muutub teismelistel hügieen ja välimus järjest olulisemaks. Tavaliselt tekib puberteet tüdrukutel varem kui poistel. Seetõttu on sageli tüdrukud poistest pikemad ja tujukamad juba üsna noorelt. Hiljem toimub sama asi ka poistega ning nad saavad kehalise tundides viimaste hulgast uuesti esimeste hulka....

Psühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Murdeiga (Referaat)

Tüdrukute murdeiga kestab tavaliselt 10.- 16.eluaastani, poistel 9.-14. eluaastani. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv , muutub ka suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Mehelikku küpsemist soodustavad Sport ja liikumine, mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest, piisav ja tasakaalustatud toit. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute)...

Inimese õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Klinefelteri sündroom

Klinefelteri sündroomi põdevatel imikutel on tihti nõrgad musklid ja vähem jõudu, kui teistel samaealistel. Nad hakkavad hiljem roomama, kõndima ja rääkima. Beebidena on nad vaiksed, vähenõudlikud ja rahulikud. Puberteedieas avalduvad aga füüsilised sümptomid, mis on tingitud vähesest testosteroonist. Nimelt toodavad Klinefelteri sündroomi põdevate noormeeste kehad liiga vähe testosterooni. Sellest tingituna on karvakasv (eriti habeme) aeglane ning karvade paigutus kehal tüüpiline naistele. Välised suguelundid on väikesed ning haigust põdevad noormehed on alati viljatud, sest nad ei tooda spermatosoide (või toodavad väga väikeses koguses). Neil on kalduvus rasvumisele ja esinevad rühihäired, s.h. kõverselgsus ehk skolioos. Nende keha ja jäsemed on pikad ning kehaehitus naiselik (näit: laiemad puusad, kitsad õlad). Samuti on iseloomulik rinnanäärmete suurenemine ehk günekomastia ning ka...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pärilikkuse alused

Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude ruumade ühinemine. Lapse sugu oleneb sellest, millist sugukromosoomi kandev sperm munaraku viljastas. Esmased sugutunnused(sugunäärmed ja sugueluindid) on välja kujunenud sünnihetkest. Teisesed sugutunnused arenevad välja suguküpsuse saabudes.Meestel on nendeks karvakasv näol,madalam hääletoon,tugevam lihastik.Naistel on teisesteks sugutunnusteks rinnad,kõrgem hääletoon,nahaalunerasvkude. Muutlikkus on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb:Pärilikuks ja mittepärilikuks. Pärilik muutlikkus pärandub järglastele.Sel juhul on muutused toimunud kasgeenides võiukromosoomide. Mittepäriliku muutlikkuse korral ei pärandu elu...

Bioloogia
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun