REFERAAT Skorpionid Koostaja: Klass: 8.a Juhendaja: 2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast
informatsiooni voolu tõttu, mis kandub läbi organismide ja elusolendist valiku teostaja. (Wickler 1998: 144) Ctenomorphodes chronus matkib eukalüpti oksa [16] [17] Taimtoiduline putukas Siphanta acuta matkib lehte ÄITÄH KUULAMAST! Kasutatud materjal: [1]-http://www.fotocommunity.de/pc/pc/display/2771714 [2]-http://et.wikipedia.org/wiki/Mimikri [3]-http://et.wikipedia.org/wiki/Mimikri [4]-http://www.zbi.ee/satikad/mimikri/mimikri1.htm [5]-http://www.imagekingdom.com/shop/index.php?cPath=69&main_page=index [6]-http://www.insect-sale.com/shop/Lepidoptera.asp [7]-http://www.zbi.ee/satikad/mimikri/mimikri1.htm [8]-http://www3.hants.gov.uk/museum/biology/insect-collections.htm [9]-http://www.essexbirdwatchsoc.co.uk/gallery/photos/2009/wildlifephotos2009d.htm [10]-http://www.zbi.ee/satikad/mimikri/mimikri1.htm [11]-http://en.wikipedia.org/wiki/File:Epinephelus_tukula_is_cleaned_by_two_Labroides_dimidiatus.jpg
suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r024.jpg (pilt) /Slide 2 http://basementbettas.files.wordpress.com/2011/06/daphniapulex.jpg (pilt) /Slide 2 http://bioweb.uwlax.edu/bio203/2010/carroll_chri/ncbi%20pictures/lifecycledaphnia.jpg (pilt) /Slide 3 http://www.micromagus.net/animalcules/cladocera/Daphnidae/dpulex13.jpg (pilt) /Slide 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp (materjal) http://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirbulised (materjal) http://en
org/morphology.html (04.04.2015). · 7. Surulaste Sugukonna liikide arvukus. Kättesaadav: http://mapress.com/zootaxa/2011/f/zt03148p221.pdf (04.04.2015). · 8. Surulaste vanus. Kättesaadav: http://www.lepsoc.org/frequently_asked_questions.php#11 (04.04.2015). · 9. Tontsuru mesitarus. Kättesaadav: http://mesindus.ee/node/2286 (05.04.2015). · 10. Õunap E. Zooloogia- ja Botaanika Instituut (ZBI) 1997-1998a. Liblikaliste välisehituse kirjeldus. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/ (04.04.2015). · 11. Õunap E. Zooloogia- ja Botaanika Instituut (ZBI) 1997-1998b. Liblikaliste bioloogia. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/ (04.04.2015). · 12. Õunap E. Zooloogia- ja Botaanika Instituut (ZBI) 1997-1998c. Surulased (Sphingidae) kirjeldus. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17.htm (04.04.2015). Tänan kuulamast! Allikas: http://magweno.deviantart
Tiivad: Mõnedel liikidel tiivad puuduvad, mõnedel on jälle kaks paari. Paljunemine Troopikas aastaringselt, parasvöötmes suvel. Munade arv: 10-400 Koorumisaeg: Sõltuvalt temperatuurist 3 nädalast kuni 6 kuuni. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad üksikult. Toitumine: Teised putukad ja ämblikud, suured liigid söövad isegi konni, pisikesi sisalikke ja linnupoegi. Lähisuguluses olevad liigid Tarakanid ja heinaritsikad. Kasutatud kirjandus: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/roov/roov_o.htm http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r004.jpg&imgrefurl=http://www.zbi.ee/satikad/pu tukad/roov/roov.htm&h=408&w=399&sz=15&hl=et&start=5&tbnid=2L3paBC4J5gE9M:&tb nh=125&tbnw=122&prev=/images%3Fq%3Dpalvetaja%26svnum%3D10%26hl%3Det%26sa %3DN Loomariigis Kaart 4
(wikipedia) Ehitus Pea on kirbulistel väike, kumer, tugevasti vastu rindmikku liibunud. Tundlad on lühikesed, silmad on nõrgalt arenenud. Kirbuliste suised on pistmistüüpi, suunatud alla. Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on omavahel tugevasti kokku kasvanud, nendevahelised piirid on ebaselged. Keha lülistus on selge.(wikipedia) Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Kirbulised http://www.zbi.ee/satikad/putukad/kirp/kirp_b.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/kirp/kirp.htm http://www.tarbija24.ee/foto/4/4/14644428bfd758b295_3.j pg
kompimiselundid tundlad. Eesmised tundlad on lühemad, tagumised pikemad. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu. Lüugadele on abiks veel kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Nende abil hoitakse saaki suu juures. Lõugjalgadest tagapool on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on suured ja varustatud võimsate sõrgadega. Nendega haarab vähk saaki ja kaitseb ennast. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad[6] Kasutatud kirjandus: [1] http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass_ns.htm [2] http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass_t.htm [3] http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass_h.htm [4] http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hilaadsed [5] http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass_s.htm [6] M.Martin, M.Toom, U.Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolile II osa", AS BIT, 2002 [7] http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/images/v2kijalad.jpg
Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest, emased agressiivsed vereimejad. Paaritumine toimub tavaliselt õhus. Isaloomad järgivad möödalendavaid emaloomi, püüavad nad kinni ja paarituvad lennus, mõnikord ka rohul. Vastsed kestuvad vees ja roomavad seejärel laiali. Kõige huvitavam asi putuka juures minuarust on tema suured eredavärvilised silmad. Toiduahel: Tammepuu leht Parm Konn Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Parmlased http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter12.htm http://www.flyfishing.ee/?page_id=et/putukad/eesti_putukad/suvi/parmlased/ Artur Kurvits
Koosluse püsimajäämine Säilima mullastik Inimfaktor Soodne kliima Kasvatama samu taimi Kui tingimused muutuvad Muld taimed ei kasva Inimfaktor kahjurid ja umbrohi Kliima taimed närbuvad või ei valmi Teised taimed tekib uus kooslus Kasutatud materjalid Taimede konkurentsist monokultuurides Peeter Veroman MILLEST SÕLTUB TERAVILJA SAAGIKUS JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT http://et.wikipedia.org/wiki/Teravili http://et.wikipedia.org/wiki/Ainukultuur http://www.zbi.ee/satikad/ http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm Täname kuulamast !
Alamselts Tirtsulised (Caelifera) Sugukond Tirtslased (Acrididae) Rohutirts Pikkus 12 cm Lülilise kehaehitusega Keha on kaetud kitiinkestaga Avatud vereringega Hingab trahheedega Rohutirtsu areng Areneb vaegmoondega Lahksugulised Areng jaguneb kolme etappimuna, vastne, ja täiskasvanu Pilte Kasutatud materjalid http://www.zbi.ee/satikad/search/ http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://ipm.ncsu.edu/AG271/pics/grasshoppers.gif http://y.delfi.ee/norm/495/3974_FYG7BP.jpg Bioloogia 2. põhikoolile
· Isakimalased on täiesti relvitud ja ohutud · Kirev rüü kaitseb neid võimalike vaenlaste eest Pere elutsükkel · Emakimalane erineb töökimalasest ainult suuruse poolest · Suuremad töökimalased kipuvad võimu haarama, nemadki tahavad muneda. · Emakimalased elavad kõige kauem · Järglaste üleskasvatamine võtam emakimalaste kogu energia ja ka ilu · Sügiseks on sametine rüü hõre ja tiivad on räbalad Kasutatud kirjandus · http://www.zbi.ee/satikad/putukad/fol kloor/07/folk_32.htm · http://loodusaed.kirikiri.ee/Kimalased · http://www.miksike.ee/docs/referaadi d2005/kimalased_teelekepler.htm
Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele Kõrvahark hävitab arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid (üks täiskasvanud isend võib öö jooksul ära süüa üle 1000 lehetäi) Kasutatud allikad Kastinje, V. Selts: Nahktiivalised (dermaptera). Külastatud aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/nahk/nahk.htm Hiiesaar, K. (2009). Kõrvahark on pigem sõber kui vaenlane. Külastatud aadressil http://www.aialeht.ee/news/aialeht/taimehaigused/article. php?id=25276197 Martin, M., Toom, M., Kokassaar, U. (1998). Bioloogia VIII klassile. Tallinn: Avita. Remm, H. (Toim). (1984). Loomade elu. Selgrootud III. Tallinn: Valgus.
Mardikad on maal elanud ligi 270 miljonit aastat. https://www.youtube.com/watch?v=SvHWxDjfFB8 Küsimusi Ligikaudu kui palju liike mardikaid on Eestis? Mitu tiivapaari on mardikatel? Miks on lepatriinud kasulikud? Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Mardikalised https://et.wikipedia.org/wiki/Mardikalised http://www.eau.ee/~kvoolma/vana/pe.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/klass/ https://www.youtube.com/watch?v=Sy_cGLoAgw4 https://www.youtube.com/watch?v=PjbrDsw8Uss https://www.youtube.com/watch?v=SvHWxDjfFB8 http://www.tested.com/science/life/461347-10-awesome-animal-self-defense-mechani sms-and-why-they-work / http://insects.about.com/od/beetles/a/10-Facts-About-Beetles.htm Täname kuulamast!
nägemise aega. · Tähenduslikuks on peetud samuti seda, kas ämblik laskub võrguniiti pidi allapoole või tõuseb ülespoole. · Looma pesasolek on halva ilma, äikese, vihmasaju enne; aktiivne tegutsemine hoones või väljas tähendab ilusat, kuiva, sooja ilma. Kasutatud allikad · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=89&id · http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.zbi.ee/satikad/images/201-... · http://images.google.ee/images?hl=et&q=Hiid %C3%A4mblik&lr=&ie=UTF-8&oe=UTF- 8&um=1&sa=N&tab=wi
Eestist on neid leitud aga üllatavalt vähe - kõigest 39 liiki, ja vaid paar on selliseid, mida pole veel tabatud, kuid mille leidmine on tõenäoline. Kõige rohkem sihktiivalisi esineb troopilistes ja subtroopilistes maades. Selts jagatakse kaheks alamseltsiks: pikatundlalised ja lühitundlalised. Lühitundlalisi on tunduvalt rohkem kui pikatundlalisi, arvud on vastavalt rohkem kui 13 000 ja rohkem kui 7 000. Eestis on vastavad arvud 27 ja 12 (http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sihk/ ). Eestis on tavalisemad ritsiklaste ehk pikatundlaliste sugukonda kuuluvad lauluritsikas, heinaritsikas, kilk ja kaerasori. Tirtsulistest ehk lühitundlalistest on Eestis esindatud harilik niidutirts ja harilik rohutirts. Välisehitus Sihktiivalised on nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt väga mitmekesine rühm. Väiksemate liikide kehapikkus on vaid 1,5 mm, suuremad isendid on kuni 20 cm pikad. Sihktiivaliste pea on suhteliselt suur ja väga liikuv
keskajal hästi tuntud apteegikraam, mida mitme häda puhul sisse võeti. Jänesenahk arvati olevat hea kondivalu vastu, hundi sabaga vihtlemine pidi aga kaitsma sakste viha eest ja aitama tüdruku mehele. Minu suureks üllatuseks on see, et muti nahaga silitamine pidi nii looma kui ka inimese rammusaks tegema. Pulbrina sisse võttes aitas muti nahk köha, roosi ja paljude teiste haiguste vastu. Samas sai teistele nahaga halba teha: kes vihavaenlasele satikad selga tahtis sokutada, pidi kuivatatud konnanaha ära põletama ja tuha vaenlasele peale raputama. Koerasaba väravaposti alla peitmine võttis aga peretütrelt igasuguse mehelesaamise lootuse. Nahkehistöös on palju erinevaid tehnikaid ja kaunistusvõtteid. Mulle meeldib kõige rohkem joontehnika, kus niiskesse nahka vajutatakse jooned. Kõige klassikalistemaks tehnikateks on vool ja lõige. Peale nende on ka klisee, käsikuldamine, nahaintarsia, batika,
selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse. Kasutatud materjalid Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A. (1977). Zooloogia 7. Kl. Tallinn: Oktoober. House fly. (s.a). https://insects.tamu.edu/fieldguide/cimg237.html Kahetiivalised. (s.a). http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Remm, H. (1984). Loomade elu Selgrootud III. Tallinn: Valgus. Pildid Google.com Aitäh!
toitu. Välimuselt on nad valkjaid, siledate katete ja harvade karvadega, käpad on küünisteta ja nende tipul on iminapad. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. Suguküpsuse saavutavad skorpionid aasta-pooleteiseselt. Selleks ajaks on nad läbi teinud seitse kestumist. Skorpionid elavad vähemalt kaks aastat. 6 Kasutatud kirjandus Loomariigis http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/skorpios.htm http://www.calacademy.org/exhibits/venoms/images/00_final/death_stalk er_scorpion2.jpg 7
Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter_s.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-16-1.htm http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kahetiivalised.htm näiteid Tänan tähelepanu eest!
juues, suitsetades ja muid mõnuaineid tarbides. Pärast sündi aga hoolitseb enamasti ema koos isaga oma lapse eest tema täisealiseks saamiseni. Ennastohverdava emana käituvad ka vahel naised, kes on valmis surema selle eest, et tema laps jääks elama. Merylin Tihomirova Kasutatud kirjandus: ,,Loomariigis" ,,Eesti elusloodus" Teine, täiendatud trükk, lk 380, kirjastus Varrak. http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/klass/klass_s.htm http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:CHdsNIgUHq8J:www.loodus.ee/kaitumisokoloogia/ko8.html+isas %C3%A4mblikud&cd=7&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a&source=www.google.ee
Kodumesilane Mesilane on perekond lendavaid putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaste sugukonnast. Mesilasi on neli liiki 1. Hiidmesilane. Elavad Aasia troopilistes metsades. 2. Kääbusmesilane. Elavad samuti Aasia troopilistes metsades. 3. India mesilane. On suurema levialaga 4. Meemesilane. On arvatavasti arenenud Aafrikas. Sissejuhatus Mesilased ja herilased kuuluvad kõige kõrgemalt arenenud putukate hulka. Paljud liigid on ühiselulised, neil on keeruline käitumine ning tõhus teadete vahetamissüsteem. Nad moodustavad koos sipelgatega kiletiivaliste seltsi, mis on mardikaliste järel suuruselt teisel kohal. Inimese jaoks on mesilased ja herilased tähtsad mitmel põhjusel. Kodumesilastelt saab mett ja vaha, mitmed herilased ja vaablased hävitavad aga taimekahjureid, nt lehetäisid. Mesilased ja herilased on õistaimede tolmeldajad teadlaste hinnangul tooks nende putuk...
Punalaik haavasuru (Laothoe (Proserpinus proserpina) populi) Pärnasuru (Mimas tiliae) Silmiksuru (Smerinthus ocellatus) Sirelisuru (Sphinx ligustri) Päevasuru (Macroglossum stellatarum) Suur punasuru (Deilephila Väike punasuru (Deilephila elpenor) Röövikute värvikirevus Kasutatud kirjandus • 1.http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17. htm • 2.https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae • 3.http://www.ut.ee/BGZM/heteroce/sphinx.htm Tänan kuulamast!
Imilont, jalad ja keha katvad karvakesed on heaks asupaigakas mitmesugustele bakteritele. Nii levitab kärbes nakkushaigusi, eriti sooltenakkust (düsvaenteeria, tüüfus, koolera jt), ka paelusside mune ja silmahaiguste tekitajaid. Kärbestest toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt. Ka sügisesed külmad hävitavad neid. Sellele vaatamata on kärbseid ikkagi palju. Kasutatud allikad Kahetiivalised. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Housefly, Musca domestics. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.hortnet.co.nz/publications/hortfacts/hf401042.htm Houseflies. (s.a). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.who.int/water_sanitation_health/resources/vector302to323.pdf Metsamajandusele kasulikud ja kahjulikud loomad. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://scuderia.planet.ee/mets09/upload/13-59%20332-345%20410-453.pdf Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõged...
Põhjenda. Mille poolest on hiina villkäppkrabi huvitav? Põhjenda enda arvamust. Millist vett ta elamiseks vajab? Põhjenda. Kasutatud kirjandus Mhait Martin Pool (2012). Troopilised veeloomad [www]http://kuninga.parnu.ee/uurimistood/2012/Mhait%20Martin%20Pool.pdf, 23.11.12. M.Kangur, J. Kotta, T. Kukk, T. Kull, V. Lilleleht, J.Luig, H.Ojaveer, T. Paaver, M.Vetemaa(2005) Invasiivsed võõrliigid Eestis[www]http://www.envir.ee/89801, 23.11.12 Lülijalgsed(2012) [www]http://www.zbi.ee/satikad/, 23.11.12 DAISE (2012) [www]http://www.europe-aliens.org/speciesFactsheet.do?speciesId=50176#, 23.11.12 Portland State University (2012) [www]http://www.clr.pdx.edu/abrpi/naso/Eriocheir.php, 23.11.12 Vikipeedia (2012) [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_villk%C3%A4ppkrabi, 23.11.12 M. Martin (2008) Bioloogia 8.klassile II osa Tallinn: Avita Joonis 1 [www]https://www.ufz.de/export/data/1/2 7708_Eriocheir_sinensis_UFZ_Uta_Dreyer.jpg, 23.11.12 Joonis 2 [www]http://www.clr.pdx
Samuti on surulased liblikalistest parimad lendajad ja kiired manööverdajad. Surulaste röövikud on äärmiselt iseloomuliku välimusega, paksud ning tagakehal asuva sarvekesega, enamus röövikuid on helerohelise ja pruuni varjevärvusega. Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel liigil on kuulmiselundilaadsed organid peas. Mõned suruliigid toituvad silma pisaravedelikust või tontsuru kombel mesilaste meest. Kasutatud kirjandus 1. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik17.htm 2. https://en.wikipedia.org/wiki/Sphingidae 3. http://www.ut.ee/BGZM/heteroce/sphinx.htm Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................1 Kirjeldus..................................................................................................................................1-2 Käitumine......................................................................
loomtoidulised röövputukad, kuid leidub ka taimetoitlastest lepatriinude liike. Lepatriinu liike on maailmas üle 4000, Eestis elutseb nendest üle 50 liigi. Toiduahel Taimemahl Kilptäilised Lepatriinulased Kasutatud kirjandus ENE – Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Vikipeedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased ZBI.EE - http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sarn/sarn_.htm Pildid http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bc/Coccinella_septempunct ata_couple_(aka).jpg/220px-Coccinella_septempunctata_couple_(aka).jpg http://www.kahvel.ee/wp- content/uploads/HLIC/d85dae78b4f07e4ec38a5324c81510fb.jpg http://y.delfi.ee/norm/81541/44780_BW8HEW.jpg http://littlefragariavesca.files.wordpress.com/2012/11/seitsetc3a4pp-lepatriinu- coccinella-septempunctata.jpg http://static3.nagi
tegemisel väga tülikad. Vere imemiseks pistavad nad oma londi läbi naha, samal ajal pritsib ta imetamiskohta sülge, mis on tugeva mürgise toimega. Samas on nad ökosüsteemi üheks suurimaks osaks, oma suure arvukusega on nad toiduks paljudele lindudele ja teistele putukatele. 5. Kasutatud kirjandus 1. Remm, H. 1954. Sääsklased (Culicidae) Eesti NSV-s ja võitlus nende vastu Lk. 7-24. 2. Zoloogia- ja botaanikainstituut 1947-2004. Kättesaadav: http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter01.htm (13.04.2014) 3. Nautrephoto-Cz. Kärresaadav: http://www.naturephoto-cz.com/pistesaasklased-picture_et-19112.html (13.04.2014)
Lülijalgsete keha jaguneb tavaliselt kolmeks osaks - peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Mõnedel lülijalgsetel on pea ja rindmik liitunud pearindmikuks. Jäsemed on lülijalgsetel samuti lülilised. 7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3. http://www.zbi.ee/satikad/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%BClijal 8 Lisa 1 Joonis 1. Ämblik Joonis 2. Skorpion 9 Joonis 3. Jõevähk Joonis 4. Kakand kaitseasendis Joonis 5. Rohutirts 10
5 lk.511 lepatriinu Piret Pappel. (2001). Kuu loom lepatriinu. [02 Detsember 2001] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0105/piret.html Liisa Meriste. (s.a.). Luulet. [s.a] http://www.miksike.ee/referaadid/luulet.htm Aivo Tamm. (2003). lepatriinulased Coccinellidae. [16 Juuni 2003] http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/lepatriinulased.htm M. Hiiemäe. (s.a.) MARDIKALISED (COLEOPTERA). Seitsetäpp-lepatriinu (Coccinella septempunctata). [09 August 1998] http://www.zbi.ee/satikad/putukad/folkloor/05/folk_19.htm SISUKORD LEPATRIINU..........................................................................................................................................................2 REFERAAT.............................................................................................................................................................2 SISSEJUHTAUS.............................................................................................................
104. Soovimatute külaliste eest kanna kodus alati mantlit seljas. 105. See, et ma blondiin olen ,ei tähenda et ma näppude peal arvutada ei oska! 106. Kõik nälgijad ei ole kaalujälgijad. Mõni jälgib oma tühja rahakotti kah! 107. Hirmul läksid silmad suureks, sest ta nägi hirmus suuri silmi. 108. Kui joosta ainult pilvede järel, siis päikest palju ei näegi. 109. rähn pani puusse ja sai satikad... 110. Sõbrad te olete mu ümber ja olete mu sees, kuid vahel te lihtsalt olete mul ees. 111. Kes kõvemini röögib, surub tõhusamalt läbi. 112. tööl toimusid läbirääkimised (eelarve osas). 113. Mida varem elukogemusi omandama hakata, seda kiiremini saad vanaks. 114. Ükski probleem ei ole möödapääsmatu, tuleb vaid osata neile suunatuld näidata. 115. paradoks ongi see oks, millele saab ainult saag käes istuda. 116
täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik. Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja enda vaenlasi eemale peletada. 9 Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/010204/lisad/arter/toit/119695.php http://www.zbi.ee/satikad/vahid/klass/klass.htm http://www.kokaraamat.ee/sonastik.php?K http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheksajalg_rauno.htm http://www.kokaraamat.ee/kokanouanded.php?knID=37 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/teod.htm http://www.miksike.ee/ 10
|Saame korrakski kõik kokku. {30234}{30296}Kiire on, vennas.|Aja peale minek. {30440}{30478}Mul on aeg. {31557}{31635}{y:i}Mäletad, kuidas me sinuga|{y:i}nalja pärast aja seisma panime? {31671}{31767}{y:i}Nüüd vennas on tõesti see aeg käes.|{y:i}Tuleb teha mis tarvis. {32425}{32475}Palju sa poisse kokku said?|- Rühmad sai täis. {32479}{32557}Ainult teises on vähem.|- Palju? - Kaheksa. {32868}{32934}Sinu omad?|- Teine rühm. {32963}{33001}{y:i}Sitikad ja satikad|{y:i}ja lutikad ja täid, {33005}{33053}{y:i}Venemaa poolt tulid nad|{y:i}ja raputasid päid... {33057}{33114}{y:i}Sitikad ja satikad|{y:i}ja lutikad ja täid, {33118}{33168}{y:i}Venemaa poolt tulid nad|{y:i}ja raputasid päid... {33436}{33520}Oi, tiblad! Kaevake endale hauad|valmis, vääramatu jõud läheneb! {33558}{33606}{y:i}Saapad, mis mul jalas,|{y:i}need on tibla jalast võetud, {33611}{33655}{y:i}tiblad ise paljajalu|{y:i}"Peipsi taha aetud"! {33988}{34030}Seis!
· Populaarsed Jaapanis, Indias ja Vahemeremaades. · Kuivatatud seepiat ehk tindikala müüakse aasia kauplustes ja neid tuleb enne tarvitamist leotada. 17 Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Peajalgsed · http://et.wikipedia.org/wiki/Kalmaar · http://et.wikipedia.org/wiki/Jõevähk · http://et.wikipedia.org/wiki/Krabid · http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/ · http://nammy.pbworks.com/Kaheksajalg · Erika Casparek- Türkkan ,, Kalad ja mereannid" · http://www.toidutare.ee/termin.php?id=256 · http://et.wikipedia.org/wiki/Seepia 18
särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik. Võib liialdamata öelda, et tavaline teenijanna-köögitüdruk oli isikliku hügieeni poolest võrreldamatult parem, kui kuninganna. Kõrgseltskonna daamid panid ihule ainult uusi puudreid ja õlisid, vana kiht lihtsalt kaabiti maha. Kehal ja juustes sagisid ringi satikad, mida peene erilise kaunistusega kepikestega sügati. Versailles` lossi nõrkuseks oli ka see, et lossis oli üks peldik, mis pidi teenendama kogu seda seltskonda. Seega oli selle asutuse ukse taga pidev järjekord. Paljud kannatamatud käisid vajadusi rahuldamas õues kujutagem ette vaatepilti peen härra ja proua kõrvuti rokokoopargi lillede ja põõsaste vahel soristamas! Sõna otseses mõttes situti ja kusti ka lossi tubades põrandale ja nurkadesse.
7.2 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Karbid http://www.koolielu.ee/pages.php/03120105?txtid=6000&get=url http://et.wikipedia.org/wiki/Teod http://www.stiil.ee/artikkel.php?id=7088 http://nammy.pbwiki.com/Austrid http://nammy.pbwiki.com/Homaar http://nammy.pbwiki.com/Langust http://nammy.pbwiki.com/Krabi http://nammy.pbwiki.com/Seepia http://nammy.pbwiki.com/Kalmaar http://nammy.pbwiki.com/Kaheksajalg http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/ http://www.toidutare.ee/termin.php?id=256 http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/mollusca.html http://www.stockmann.ee/portal/4756/ http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=25 16 17
rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. Tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud. 16 Kasutatud kirjandus Mäekala, K. 1924. Mesilane ja tema elu. Kirjastuse OÜ ,,Tähe". Võru. Mänd, M. 1999. Kimalane - teda me teame küll... Eesti Loodus. 4. Remm, K. 1983. Eesti ühisherilased. Abiks loodusevaatlejale. Nr 83. Tartu Teder, T. Putukate välisehitus. http://www.zbi.ee/satikad/putukad/klass/ Vikipeedia1 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%BClijalgsed Vikipeedia2 http://et.wikipedia.org/wiki/Putukad Vikipeedia3 http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised 17
Tallinna Tehnikagümnaasium Eesti luhad ja lammid Referaat Koostaja: Kätlin Tiigi 10c Juhendaja õp. Kersti Veskimets Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.............................................................................lk 2 Üldiseloomustus........................................................................lk 3 Abiootilised tegurid.................................................................lk 3 Valgus..........................................................................................lk 3 Ultraviolettkiirgus........................................................................lk 4 Infrapunane kiirgus...........................................................................lk 4 Õhuniiskus..................................................................................lk 4 Kitsa ökoamplituudiga liik..........................................
org/wiki/Mardikalised http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits http://et.wikipedia.org/wiki/Sipelglased http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/mink2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9809/kore.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1914_1901.html http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCgri http://et.wikipedia.org/wiki/Kiletiivalised http://www.lote.ut.ee/424392 http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL2.htm http://www.zbi.ee/satikad/putukad/sarn/sarn_tr.htm 34 http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter13.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANARV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Lutikalised http://ypef.eu/files/booklet/Forms_of_nature_protection_such_as_national_parks_and_Nat
Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt.
Näited: vesikirp, sõudik on nii väikesed, et mahuvad mitmekesi ära ühte veetilka. Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt.
on jalgade taandareng siiski putukavastsetel. Tagakeha: Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on tavaliselt evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad putukatel suguelundid. Erinevalt teistest lülijalgsetest on putukatel jalad tagakehalülidel taandarenenud. Vaid kõige ürgsemates putukarühmades võib täheldada rudimentaarseid jalgu, mis ka neil on oma ülesande suures osas kaotanud. (http://www.zbi.ee/satikad/putukad/) Mardikalised(Coleoptera) Mardikaliste keha on kõva kattega. Nende tugevatel eestiibadel pole tiibadele iseloomulikke sooni. Need on kattetiivad, mille pind on sile või aukude, ribide või kühmudega, mis sageli moodustavad ridasid. Kattetiivad kinnituvad keskrindmikule, nad katavad mardika tagakeha, kesk- ja tagarindmiku. Mõnikord on eestiivad lühenenud ja jätavad suure osa tagakehast katmata. Mardikate eesrindmik moodustab seljapool tugeva eesselja. Mardikalised võivad
· Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. · Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid! · Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS. Haiguse tekitajaks on kaks suguluses olevat inimese immuunsuspuudulikkuse viirust HIV1 ja HIV2. Selle haiguse peiteaeg on pikk, kusjuures saab seda eristada kahte staadiumi. Esimene staadium on sellese haigusesse
14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool.Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal Lülijalgsed- sitikad-satikad-mutukad (mikroskoopilised vähid, ämblikud, skorpionid, liblikad, mesilased, tirtsud- Elukoht: kõikjal Mõisted: kombits-kombitsad- osal selgrootutel loomadel pikad painduvad kätked nt haaramiseks, kompimiseks või enesekaitseks tundel-tundlad- meeleelunditena talitlevad jätked lülijalgsetel; nendega tajutakse nt lõhnu ja maitset ning nendega kombitakse suised- putukatel toitumiseks vajalikud jätked suu ümber
Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab sügelemist. All vasakpoolsel pildil näed sügelislesta ja paremal täisid! Üks väga ohtlik haigus, mis levib sugulisel teel on AIDS. Haiguse tekitajaks on kaks suguluses olevat inimese immuunsuspuudulikkuse viirust HIV-1 ja HIV-2. Selle haiguse peiteaeg on pikk, kusjuures saab seda eristada kahte staadiumi.
Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Õitseb pärast täielikku lehtimist (juunis, juulis). Õied väikesed, valged, lõhnavad, umbes 6-8 cm pikkustes pööristes. Viljad valmivad septembris, oktoobris ja püsivad kaua põõsal. Mari must, läikiv purpurja mahlaka lihaga ja 1-2 seemnega. 1000 seemne mass 14-28 g. Kodumaaks Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Satikad ei tunne ligustrite vastu erilist huvi. Väga põuakindel, kasvatatakse ulatuslikult lõuapoolsetes piirkondades . Miinusena võiks välja tuua, et lehtedel puudub ilus sügisvärv ( „Dendroloogia“ Valgus 1987). 25.2 Tagasilõikamine Liguster reageerib tagasilõikusele hästi, taastades kiiresti oma dekoratiivsuse. Pärast lõikamist moodustub tihe võra, mis on heki puhul väga oluline. Vajalik on ka pidev sanitaarlõikus, mida
Lehed püsivad kaua põõsal ja on sageli kuni järgmise kevadeni, mis viitab liigi lähistroopilisele päritolule. Õitseb pärast täielikku lehtimist (juunis, juulis). Õied väikesed, valged, lõhnavad, umbes 6-8 cm pikkustes pööristes. Viljad valmivad septembris, oktoobris ja püsivad kaua põõsal. Mari must, läikiv purpurja mahlaka lihaga ja 1-2 seemnega. 1000 seemne mass 14-28 g. Kodumaaks Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia, Põhja-Aafrika. Satikad ei tunne ligustrite vastu erilist huvi. Väga põuakindel, kasvatatakse ulatuslikult lõuapoolsetes piirkondades. Miinusena võiks välja 51 tuua, et lehtedel puudub ilus sügisvärv. Tagasilõikamine Liguster reageerib tagasilõikusele hästi, taastades kiiresti oma dekoratiivsuse. Pärast lõikamist moodustub tihe võra, mis on heki puhul väga oluline. Vajalik on ka pidev sanitaarlõikus, mida
982. Elu pole muinasjutt, aga mõneks ajaks on meie võimuses ta selleks muuta. 983. Soovimatute külaliste eest kanna kodus alati mantlit seljas. 984. See, et ma blondiin olen ,ei tähenda et ma näppude peal arvutada ei oska! 985. Kõik nälgijad ei ole kaalujälgijad. Mõni jälgib oma tühja rahakotti kah! 986. Hirmul läksid silmad suureks, sest ta nägi hirmus suuri silmi. 987. Kui joosta ainult pilvede järel, siis päikest palju ei näegi. 988. rähn pani puusse ja sai satikad... 989. Sõbrad te olete mu ümber ja olete mu sees, kuid vahel te lihtsalt olete mul ees. 990. Kes kõvemini röögib, surub tõhusamalt läbi. 991. tööl toimusid läbirääkimised (eelarve osas). 992. Mida varem elukogemusi omandama hakata, seda kiiremini saad vanaks. 993. Ükski probleem ei ole möödapääsmatu, tuleb vaid osata neile suunatuld näidata. 994. paradoks ongi see oks, millele saab ainult saag käes istuda. 995
annaabi.ee 
