glükoos koguneb verre, mis väljub lõpuks uriinina Rohke insuliiniga saavad rakud kiiresti glükoosi kätte Kõhunääre Meessugunäärmed Toodab meessuguhormoone Valmistavad ette sugurakke ja suguhormoone Kui meessuguhormoone on vähe, siis inimesel ei muutu hääl madalamaks, ei suurene lihasmass Kui aga meessuguhormoone on palju, siis läheb hääl madalamaks, lihasmass suureneb ja füüsiline vastupidavus suureneb Naissugunäärmed Toodab naissuguhormoone Toodetakse munasarjades Mõjutab naise sugulist aktiivsust ja paneb aluse naiselikkusele Kui naissuguhormoone on vähe, ei tule muutusi naise kehas Kui naissuguhormoone on palju, on naise kehas suuremad muutused
4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi. Tagasi emakasse liigub munarakk 4-5 päeva. Kui viljastumist pole toimunud, hävineb munaraku kollakeha ning algab uus mensturatsioon. 8
Kokkuvõte: Sugunäärmed · Mehe sugunaarmetes ehk munandites sunteesitakse meessuguhormoone ja seal valmivad ka isassugurakud ehk spermid. · Spermide valmimine algab suguküpsuse saabumisega ja uusi sperme moodustub elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks vajalik kehasoojusest veidi madalam temperatuur ning spermid ei tohi otseselt verega kokku puutuda. · Naise sugunäärmetes ehk munasarjades sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud ehk munarakud. · Munarakud moodustuvad juba looteeas ja uusi munarakke naise organismis elu jooksul juurde ei teki. · Sugukupsuse saabudes hakkavad munarakud ukshaaval valmima ning nende valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. · Viljastamata munarakk havib ning koos sellega eraldub ka emaka limaskest.
Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Menstruaaltsükkel algab menstruatsiooni esimese päevaga ja lõppeb päev enne järgmist menstruatsiooni. Tsükli kõige
MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG
Turneri sündroom Kaasasündinud pärilik haigus Kromosoomhaigus Puudub osaliselt või täielikult 1 kahest sugukromosoomist Ainult tüdrukutel Munasarjad pole normaalselt arenenud Ei tooda munarakke ega naissuguhormoone Avaldub siis, kui oodatav puberteet ei alga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mutatsioon ja sümptomid Imikueas käe või jalalabade turse Voldid kaelal Lühikest kasvu (kuni 140 cm) Madal juustepiir Üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud Suured kõrvad Kõrge suulagi Sünnimärgid
Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Hiljem moodustub mesoderm Gastrula ei ole veel loode! Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned ja suuepiteel jm. Sisemisest lootelehest moodustuvad seede- ja hingamiselundkonnad
Mehel: 22+Y (44+XY) Naisel 22+X (44+XX) Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Platsenta funktsioonideks on ema organismi ühendamine looteorganismiga. Ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel. Ema saab jääkained, loode toitained ja hapnikuga vere. Platsentaarbarjääri tagamine, et ema ja loote veri kokku ei puutuks otseselt. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone. Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Lootel puudub väikene vereringe ehk kopsuvereringe. See tekib, kui toimub esimene hingetõmme. Täiskasvanul on see aga olemas.
Seemnejuha- mööda liiguvad seemnerakkud. Seemnepõieke,eesnääre eritavad seemnevedeliku, milles spermid ajuvad. Kuseseemnejuha pääsevad välja uriini kui ka spermid. N.Munasarjad- toodavad naissuguhormoone. Munajuhas ühenduvad munasarja emakaga. Munajuhas toimub munarakku viljastumine. Emakas lihaseline õõnes elund, kus areneb ja kasvad loode kuni sünnituseni. Tupp- ühendab emakat väliskeskonnaga.
hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltsükliks nimetatakse ajavahemikku ühe menstruatsiooni
Tuleb olla füüsiliselt aktiivne, tegeleda spordiga. Süüa mitmekülgset toitu, kindlasti piimatooteid. Piirata kohvi joomist ja hoiduda suitsetamisest. Naistel on soovitav menopausi tekkides kindlasti konsulteerida günekoloogiga, et saaks alustada vajaliku hormoonaasendusravi. Tänapäeval on rida ravimeid, millega saab ennetada või ka ravida osteoporoosi (nt. Fosamax, Evista). Samuti tuleb naistel kasutada hormoonasendusravi, see tähendab tarvitada menopausis neid naissuguhormoone, mida organism ise enam ei tooda. Tekkinuid luumurdusid ravitakse vastavalt vajadusele ja näidustustele. Lülisamba kahjustuse korral on võimalik kanda ka erilist tuge ehk korsetti.
arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise (loe ka Armastuse alkeemia, Kuidas ennast uurida, meestearst, masturbatsioon). Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt.
Sügoot - on üherakuline ja milles paiknevad munaraku tuum e. emassuguraku pronucleus ja isassuguraku pronucleus. Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Enamikus meie rakkudest on 46 kromosoomi Mehel:23 Naisel:23 Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Ühendab emaorganismi areneva lootega. Ainevahetus. Platsentaarbarjäär. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Loote vereringet nimetatakse ka platsentaarvereringeks, sest platsenta kaudu toimub ainevahetus ema ja loote vahel. Pärast sündi vereringe muutub. Seoses sünniga lapse esimesel hingetõmbel täitub kopsukude verega ja alustab tööd väike vereringe. Ainult loote vereringele omased elundid on venoos- ja arterioosjuha, nabaarterid ja nabaveen atrofeeruvad ja muutuvad sidemeteks, ovaalmulk kasvab kinni, muutudes ovaallohuks.
Turneri sündroom Helena teras Aravete keskkool Selgitus ja ülevaade Kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist. avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena. nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. Tekkepõhjused ja mehhanismid Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Igal inimesel on normaalselt 46 kromosoomi. Turneri sündroomi korral on tegu tütarlapsega, kellel on 45 kromosoomi, kuna puudu on 1 X-kromosoom. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE
· Pöördumatud o Steriliseerimine Meestel Naiste Füsioloogilised meetodid · Täielik seksuaalelust hoidumine · Perioodiline seksuaalelust hoidumine · Pettin · Kalendrimeetod · Basaaltemp. Mõõtmine · Katkestatud suguühe · Alternatiivne suguühe Kombineeritud pillid · Pillideks nimetatakse rasestumisvastaseid tablette, mis sisaldavad sünteetilisi naissuguhormoone · Sisaldab kollaskehahormooni ning östrogeeni Pillide toime · Pillide kasutamisel satuvad toimeained seedekunglasse ja sealt vereringesse · Ajuripatsis pärssub suguhormoonide sünteesi esilekutusva hormooni tootmine · Katkeb munarakkude küpsemine · Emaka limaskest õheneb · Emakakaela lima pakseneb, raskendades spermide ligipääsu Kombineeritud pillid · 21-päeva pillid o Alustad võtmist menstruatsioonitsükli 1. Päevast
neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon) Munasarjad naissuguhormoone arenevad naissugurakud Seemnesarjad meessuguhormoone toodab seemnerakke
kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Munarakk Sarnane Seemnerakk Suurem Sugurakud Väiksem
Partenogenees-uue organismi areng viljastumata munarakust. (nt.vesikirbul,võilillel,kortslehel,lehetäil) 13.Embrüogenees-organismi looteline areng.Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb sünnimomendiga, Koorumisega või idu moodustumisega seemneks. 14.Platsenta on oluline lootele, kuna see on ühenduses emasorganismiga.Platsentat läbivad veresooned, mis Varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone-östrogeeni ja progesterooni.Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 15.Mitmed ravimid,alkohol,teised narkootilised ained,olmemürgid ja ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 16.Otsene areng-roomajatel,lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. Moondeline areng-selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng. Mille
Pärilik haigus Turneri sündroom Turneri sündroom Turner`s syndrom (ingl.k) Turneri sündroom on kaasasündinud pärilik haigus, kus puudub osaliselt või täielikult üks kahest sugukromosoomist (45,X). Turneri sündroom avaldub haigusele omase välimusena. Lapsed sünnivad välimuselt tüdrukutena, kuid nende munasarjad ei ole normaalselt arenenud, ega tooda munarakke ega naissuguhormoone. Sageli kaasuvad teiste organite haigused. Haigus avaldub erineva raskusega, olenevalt kui suur osa kromosoomist on puudu. Turneri sündroomi esineb sagedusega 1:1500-2500 tütarlapsel. 99% sellise kahjustusega lootetest hukkub ja rasedus katkeb. Haiguse põhjust ei teata. Üks X-kromosoom on normaalne ja üks X-kromosoom on muutunud ringikujuliseks. Seetõttu on kadunud osa geneetilisest ehk pärilikust informatsioonist.
Somatostatiin (delta-rakud) – insuliini ja glükagooni eritamise takistamine Sugunäärmed: Munand (testis) – kuulub mehe suguelundite hulka, sisesekretoorne osa on munandi seemnetorukeste vahel olevad rakud, mis produtseerivad meessuguhormoone (androgeene – progesteroon jt.), mis reguleerivad mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut, sperma tootmist jne. Munasari (ovarium) – kuulub naise suguelundite hulka, hormonaalselt väga aktiivne, toodab naissuguhormoone (östrogeene, gestageene jne.), mis reguleerivad naise seksuaalsfääri kõiki aspekte sekundaarsetest sugutunnustest raseduse ja sünnituseni.
7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood. Kestvus 10-45 minutit. Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad järelväitused, mille
tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga kuu valmib munarakk ovulatsioon , munarakk liigub munajuhasse 24h viljastumisvõimeline, liigub emakasse, eraldub koos emaka kobeda koega menstruatsioon, menstruaaltsükkel u 28-31p(alates päevadest kuni uuteni), munasari toodab naissuguhormoone. Teisesed sugutunnused murdeeas,hormoonid,kehakuju muutub, karvakasv,higistamine, nahaprobleemid, tujukus, häälemurre, rinnad Viljastumine: 1) suguühe seemnerakud naisorganismi 200 miljonit -> tupp 100 miljonit jääb järgi, kuna ülejäänd surevad happelise keskkonna tõttu -> emakasse 10 000 seemnerakku alles -> munajuha 1000 seemnerakku -> viljastumine munaraku ja seemneraku ühinemine. 2) viljastatud munarakk liigub emakasse, 3-4 p areneb
Lootekestad loote ümbrised, mis tagavad loote normaalse arengu. 7. Lootekestad jagunevad: · Kõldkest osaleb lootepoolse platsenta kujunemisel · Kusekott platsenta kinnitub loote külge; jääkainete ja toitainete transport · Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga
1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12. Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit.
7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast proovitükk ilma, et see embrüod kahjustaks. 12.Kirjelda Sünnituse perioode SÜNNITUSE III PERIOOD 3. Päramiste - ehk platsentaarperiood · Kestvus 10-45 minutit. · Selle perioodi käigus eraldub platsenta emaka seina küljest. Tekivad
viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta arenevad trofoblastist (blastotsüsti rakkudest): 1)Vesikest e. amnion- lootevedelik: 2)Kusekott e. allantois- nabanöör: 3)Kõldkest e. koorion- Platsenta- See ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsent läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Lisaks eritab ta naissuguhormoone. Alkoholi kuritarvitamine raseduse ajal võib põhjustada lootekahjustusi Teratogeenid: 1)Füüsikalised: mehhaanilised traumad, alajahtumine ja kuumarabandus 2)Keemilised: ravimid, alkohol ja narkootikumid 3)Bioloogilised: pärilikud haigused, toitumisega seotud Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng:
Hormoonid aitavad tasakaalustada keha kasvamist, arengut ja kogu suguelundite süsteemi. Murdeeas hakatakse tootma muuhulgas suguhormoone, mis aitavad suguelunditel küpseda. Selle tulemusena algavad tüdrukutel menstruatsioonid ja kujunevad teised murdeeale iseloomulikud muutused. Hormoonid võivad sind ühel hetkel teha ääretult õnnelikuks, järgmisel kurvaks. Sellised nn. hormoonisööstud on teismelistele väga iseloomulikud. Mehe kehas on ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Tüdrukute murdeiga kestab enamasti 10.-16 eluaastani. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub suhtumine oma kehasse ja suhe kaaslaste ning täiskasvanutega. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud
Kõhunäärme põletik Kasvaja Diabeet Jaotatakse 1. ja 2. tüübi diabeediks. 1. tüübi diabeedi puhul ei tooda keha õldse insuliini. See tüüp võib olla ka kaasa sündinud. 2. tüübi diabeedi puhul toodab keha liiga vähe insuliini keha kaalu kohta või toimi insuliin nii nagu peaks. Munandid ehk testised Munandid paiknevad munandikotis ja on eraldatud munandikoti vaheseinaga. Munandi toodavad peamiselt meessuguhormoone (astrogeene) aga ka vähesel määrel naissuguhormoone. Testiste haigused Kasvaja Endokriinsüsteemi häired Epididümidiit Munasarjad Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel. Munasarjad eritavad naissuguhormooni ja kollaskehahormooni. Postmenopausaalsed munasarjad toodavad androgeene, testosterooni ja progesterooni. Munasarjade haigused Munasarjapõletik Kasvajad Autoimuunsed haigused Munasarjatsüstid
Telofaas raku poolustele jõudnud kromatiidid keerduvad lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed; sel ajal toimub ka tsütokinees ja kokku tekib 4 tütarrakku. Kääviniidid lagundatakse ja taastub rakule omane tsütoskelett. 3. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse otsene areng roomajatel, lindudel, ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel paljunemisel
Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel.
viljastumine ning raseduse kandmine. Võivad viljastuda vaid ovulatsiooni ajal. Munasarjad hakkavad talitlema suguküpsuse saabudes, s.o 1114 a vanuses. Naissugunäärmetes ehk munasarjades paljunevad ja valmivad naissugurakud ehk munarakud. Munarakkude alged tekivad juba looteeas. Hiljem neid juurde ei teki.Suguküpsel naistel valmib 34 nädala järel üks munarakk. Korraga vabaneb suguküpsel naisel üks munarakk (eluaja jooksul kokku umbes 400). Munasarjad toodavad naissuguhormoone. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused: rinnad, laiemad puusad, naiselik kehakuju. Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. Üle 4550 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 3236 tundi. 0 Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas.
Toitained sh vesi Kusiaine jt jääkained Antikehad vesi Hormoonid Hormoonid 14. Suguhaigused Viiruslikud: Genitaalherpes, kondüloomid, AIDS (tekitab HI-viirus) Algloomade põhjustatud: Trihhomonoos Bakteriaalsed: Klamüdioos, gonorröa, seenkolpiit, süüfilis 15. Raseduse vältimine Kondoom Emakasisene spiraal SOS pillid Naissuguhormoone sisaldavad tabletid 16. Munaraku ja seemneraku võrldus Tunnus Seemnerakk ehk sperm Munarakk Suurus Üliväike suurem Liikumisvõime Liigub kiiresti liikumatu Toitevaru minimaalne Väga suur olemasolu Eritunnus 1) Vajab arenguks keha to Ainuke kestaga loomne
Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menst algusest teise alguseni nim menstruaaltsükliks. Menstruaaltüskliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temp. Veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses
Läbi platsenta liiguvad ema verest loote verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Eritab naise organismi erinevaid hormoone 8. Raseduse vältimise vahendid ja viisid: Meeste kondoom ehk preservatiiv Naissuguhormoone sisaldavad tabletid ehk pillid, plaaster või tuperõngas SOS-pillid ehk hädaabipillid Emakasisesne rasestumisvastane vahend ehk spiraal Katkestatud seksuaalvahekord Kaitse HIV eest: 9. Eluetapid: Vastsündinu 10 sünnijärgset päeva Imikuiga Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni Väga kiire kasvamine ja arenemine
Nimeta kolm. 1) Ilma kondoomita seksuaalvahekord 2) Narkootikume süstides süstalt jagades 3) Emalt nakkuse kaasa saamine 9. Kui pikk on HI-viiruse "peiteaeg"? 3 kuud 10. Milline STLH on Eestis kõige levinum? klamüdioos 11. Kuidas kaitsta end sugulisel teel levivate haiguste eest? Tuleb kasutada kondoomi. III Rasestumisvastased meetodid! 1. Millist naissuguhormooni sisaldavad rasestumisvastased pillid, rasestumisvastased plaastrid, SOS-pillid? Sünteetilisi naissuguhormoone 2. Nimeta kolm rasestumisvastaste pillide plussi ja kolm miinust. + 1) Efektiivsed 2) Väheneb munaka- ja munasarjavähi risk 3) Vähendab menstruoonivalusid ja vereeritust - 1) Peab kasutama iga päev (v.a. päevade ajal) soovitavalt kindlal kellaajal 2) Saadaval apteegist retseptiga 3) Ei kaitse STLH eest 3. Nimeta kolm rasestumisvastaste plaastrite plussi. 1) Mõju kestab mitu nädalat ja nende kasutamist ei pea iga päev meeles pidama. 2) Lihtne kasutada
endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur osa limaskestast eraldub menstruatsioonil). Menstruaaltskliks nimetatakse ajavahemikku he menstruatsiooni algusest teise alguseni (kaasnevad emakaseina
Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni. Juhul kui toimub viljastumine, moodustub tsügoot
Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. 1.9 Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 1.10 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud, ja seal toodetakse naissuguhormoone. Murdeeas hakkavad keha hormoonid põhjustama munarakkude küpsemist. Tavaliselt küpseb üks munarakk korraga, väga harva ka kaks. Seda nimetatakse ovulatsiooniks. Küps munarakk liigub piki munajuha emakasse. 1.11 Munarakud. - Tütarlapse sünnimomendil on tema munasarjades ca 400 000 - 500 000 põiekest e. folliikulit. Nendes asuvad ebaküpsed munarakud. Suguküpsuse perioodiks väheneb nende arv umbes 10 korda
Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes Viljastumine – sugurakkude tuumade ühinemine munajuhas. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Partenogenees – areng, ksu uus organism areneb viljastumata munarakust. (näiteks mesilased, vesikirbud, lehetäit, võililled, kortslehed) Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Kollakeha – koht, kus munasarjas on ovuleerunud munarakk. Kollakeha ja folliikul eitavad ka naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Viljastumisvastased vahendid: tabel õpikust lk 117
serooskestast. Limaskestas eristatakse pindmist funktsionaalkihti, kus toimuvad perioodilised muutused ja sügavamat basaalkihti, mille arvel limaskest regenereerub ehk uueneb. Emaka limaskest moodustub tüüpilistest näärmetest ja rakurohkest stroomast. Emakakael asub tupe kohal. Tupp on emakakaela ja häbeme vahel asuv kanal. Munasarjad on pisikesed ploomikujulised elundid, kus toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid, naissuguhormoone östrogeene ja progesterooni. Need hormoonid mõjutavad naise organismi kasvu ja arenemist ning põhjustavad perioodilisi muutusi emaka limaskestas. Munasarjas valmivad munarakud . Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees. Folliikulite arengut kontrollitakse hüpofüüsi (ajuripatsi) poolt toodetud hormoonide gonadotropiinide - kaudu. Gonadotropiinide tootmist reguleerib hüpotaalamusest vabanev gonadotropiini vabastav hormoon
munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Lõigustumine-sügoodi kiire jagunemine mitoosi teel, kusjuures jagunemiste vahel rakud ei kasva- moodustub kobarloode. Blastotsüst-imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Põisloode-enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Embüroblast-blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni -Platsenta-imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb blastotsüstile, areneb embrüoblastist, koosneb kahest rakukihist- lootelehed(välimine ja sisemine)-arenevad elundid ja elundkonnad. Ürgjutt-välimise lootelehe rakkudest embüro välispinnale moodustunud vagu. Muutub servaaladelt kokku kasvades närvitoruks, millest
keha 2. Parakriinne - koehormoonid - hormoon toimib teatud kitsas piirkonnas nt seedekulglas on teada üle 30 koehormooni 3. Neurokriinne - hormoonid valmivad sünapsides ehk närvilõpmetes ja mõjutavad lähiümbrust, ehk närvirakke 4. Autokriinne - hormoon mõjutab rakku, milles ta ise sünteesiti Hormoonid ja keskkond 1. Hormoonmõjutustega kasvatatud liha söömine, eriti probleemne on see, et kasutatakse naissuguhormoone - meestel tekib feminisatsioon, keha läheb naiselikuks 2. Paljud steroidhormoonide analoogid pärinevad toiduplastikust ja pikemaajalisel seismisel lahustuvad toiduainetesse, rohkem ohustatud mehed. Ensüümid On biokeemilisi reaktsioone teostavad liht- või liitvalgud. Soovituslikum on ensüüm, kui ferment. Ehituses on 1. Üldvalguline osa, mis vastutab lähteaine õige seostumise eest 2. Atiivtsenter - koht, kus reaktsioon toimub. Lihtensüümidel on aktiivtsentriks
Blastotsüst sein koosneb 1 rakukihist, ühel poolusel tihedam rakukobar e embrüoblast(sellest areneb loode), ülejäänud rakukiht moodustab hiljem lootekesta e kõldkesta. Arengu käidus tekib veel 2 lootekesta: kusekott ja vesikest(selles asub arenev loode). Platsenta - tekib, kui kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku peale loote kinnitumist emakaseinale. See ühendab ema lootega ja varustab loodet hapniku ja toiteainetega ning eraldab jääkproduktid. Eraldab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni(uusi munarakke ei küpse). Karikloode koosneb algselt 2. rakukihist e lootelehest, mis eristatakse välimiseks looteleheks e ektodermiks ja sisemiseks looteleheks e entodermiks. Ektodermi rakkudest tekib loote välispinnale vagu e ürgjutt, mis servadest kokku kasvades muutub närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti rakkudest moodustavad keskmise lootelehe e mesodermi. Ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, suu epiteelkude
Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2
Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel
11b Tallinna Ühisgümnaasium Tallinn 2012 Sisukord Kombineeritud pillid, plaaster ja tuperõngas SOSpillid Mehekondoom Naisekondoom Süstitav hormonaalne meetod Emakasisene vahend ( ESV ) Spermitsiid Steriliseerimine Kombineeritud pillid Pillideks nimetatakse rasestumisvastaseid tablette, mis sisaldavad sünteetilisi naissuguhormoone. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahte tüüpi rasestumisvastaseid tablette, mis erinevad koostise, hormoonide sisalduse ja toime eripära poolest. 1. kombineeritud pillid = kollaskehahormoon + östrogeen 2. minipillid = kollaskehahormoon Kasutamine: 3. 21päeva pillid pille võetakse 21+7 päevase skeemi järgi. 4. 28päeva pillid pille võetakse 21( või 24) päeva ja järgneb 7(või 4) toimeainetta tabletti. Kuidas toimib?
Ovotsüüt ehk munarakk Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus Partenogenees - uue organismi arenemine viljastamata munarakust (mesilane, lehetäi, pisivähk). Platsenta - lootekest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Platsentabarjäär- toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega Postembrüogenees - organismi lootejärgne areng. Rakutsükkel - raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sperm ehk seemnerakk Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Surm on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine (Staadiumid: agoonia, kliiniline surm, bioloogiline surm) Sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode;
arengu eest. Tüdrukutel on arengu käivitajaks kaks erinevat hormoonide rühma: östrogeenid ehk naissuguhormoonid, mis vastutavad näiteks rindade kasvu ja seesmiste suguelundite arengu eest, ning androgeenid ehk meessuguhormoonid, mis tekitavad karvakasvu häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes. Poistel vastutavad soolise arengu eest põhiliselt androgeenid, millest olulisemad on testosteroon ning selle vahehormoon DHT ehk dihüdrotesto- steroon. Nagu näha, leidub mehe kehas ka naissuguhormoone ja naise kehas meessuguhormoone. Hormoonide tasakaal on täpne süsteem, mis teeb poisist mehe ja tüdrukust naise. Murdeeas esinevad enamikul noormeestest märjad unenäod ehk pollutsioonid, need on iseeneslikud seemnepursked öösiti. See on täiesti normaalne nähtus. Kui plekid voodis muret teevad, siis pane püksid jalga. Enamasti saadakse esimene seemnepurse vanuses 9-16 eluaastat, tavaliselt 10-14-aastaselt. Kasv ja kehakuju muutumine
14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks - parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri) ning kumbki pool omakorda kaheks - ülemised osad on kojad, alumised vatsakesed - vasak koda, vasak vatsake (arteriaalne veri); parem koda, parem vatsake (venoosne veri). 16
Karüokinees rakujagunemine. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine. Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9. Kromosoomi ehitusse kuulub DNA, tähtsus: kannavad pärilikku informatsiooni organismis edasi. 10. Mitoosi faasid - profaas (moodustub kääviniidistik, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lagunevad), metafaas (kromosoomid liiguvad raku keskossa, moodustub ekvatoriaaltasand), anafaas (kromatiidid liiguvad
annaabi.ee 
