* Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad * Seemnerakud * Munasarjad * Munandimanused * Munarakud Mõisted : * Eelmäng * Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon Naissuguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast,emakast ja tupest. Munajuhad asetsevad mõlemal pool emakat ja ühendavad emakat munasarjadega. Munajuhas toimub munaraku viljastumine. Emakas paikneb kusepõie ja jämesoole vahel. Emaka paks sein koosneb sisemisest
Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
Suguelundi kõvastumine *Erektsioon Seemnepurse *Ejakulatsioon mehe iseeneslik seemnepurse magamise ajal. *Pollutsioon Eneserahuldamine *Masturbatsioon sugulise erutuse kõrghetk suguakti ajal. *Orgasm tupe ava osaliselt sulgev limaskestakurd, mis esimesel suguühtel harilikult rebeneb *Neitsinahk Munaraku viljastamine *Rasestumine Suu andmine *Suudlemine
Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua
alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu
välissuguelundite piiri (häbeme). · Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul. Seal moodustub kliitori kohale väike kate. · Tupe sissekäik - Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks. Mõnemillimeetrine avaus neitsinahas laseb tupesekreedil ja menstruatsiooniverel tupest välja voolata. Neitsinahk rebeneb esimese suguühte ajal (seda nimetatakse defloratsiooniks), aga võib ka varem rebeneda (nt sportides, pettingu käigus, tampoone kasutades). Meeste sisesuguelundid · Kaks munandit munandites toimub mehe seemnerakkude ehk spermide valmimine, kust valminud spermid viiakse munandimanustesse säilitamiseks. Samuti toodetakse siin testosterooni meeshormooni · Munandimanused on spermatosoidide hoidlaks · Seemnejuhad on seemnevedeliku ja seemnerakkude
Kuidas poiss end tunneb? Ka poisi hingamine ja südamelöögid kiirenevad. Munandid ja munandikotid tõmuvad vastu alakeha ning peenisest tuleb mõni tilk vedelikku. Seejärel läheb pinge üle orgasmiks. Lihased ja peenis tõmbuvad kokku ning toimub seemnepurse ehk ejakulatsioon. Süütuse kaotamine ehk defloratsioon on tüdruku jaoks veel tänapäevalgi seotud salapärasusega paljud arvavad, et selle juurde kuulub kindlasti valu ja veri. Seejuures ei ole kõikide tüdrukute neitsinahk ka juba enne ''esimest korda'' alati päris terve. Kuna see kile ei ole kuigi tugev, siis on ta paljudel tüdrukutel rebenenud juba lapsepõlves mängides või sportides. Sellepärast ei märkagi paljud esimese korra ajal midagi. Aga isegi kui neitsinahk peaks olema hästi väljakujunenud, ei tee selle rebenemine eriti valu. Esimese korra jaal tekkival valul on tavaliselt hoopis teine põhjus. Näiteks kui tüdruk on krambis, sest ta ei ole
- Valmis on igaüks omal ajal ja siis, kui nad on küpsed ja ise tunnevad, et nüüd on õige aeg (mõnel on see allse üle 20 mõnel juba 11-12). Algus on kindalasti konarlik, kumbki partneritest ei tea midagi sellest ega tea mida teha. Aga tänu tänapäevasele ettevalmistamisele koolis, meedias ja kodus inimesed juba enam - vähem teavad, mis juhtuma hakkab. - Esimene kord on mõlemale imelik. Tüdrukule natuke valus, sest ta on süütu e. Tupe avamuse ees on väike nahakirme neitsinahk, mis tuleb mehel purustada naisesse sisenemisel. Poisile on see üks ta elu suurhetk, nii füüsiliselt kui ka vaimselt, sest ta tunneb, et nüüd on ta saanud ,,täismeheks". Valu, mis neitsinaha purunemine tüdrukule tekitab, oleneb kui lõõgastanud ja rahulikult, normaalselt ta tunneb ennast, sest kui ta tunneb end hästi läheb sealt alt kõik libedaks ja sisenemine on kergem. Vere hulk on aga iga inimesel erinev. Esimesel korral peab kindlasti kaitsevahendeid kasutama, sest on väga suur
5. Tupp ( 1 ) on 810 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste
Emakas toetub urogenitaaldiafragmale. Mittesünnitanu emakas kaalub ~50 g ja pikkus on ~7-8 cm. Sünnitanud naise emakas kaalub ~100 g ja pikkus 8-9,5 cm. TUPP vagina Tupp on elastsete seintega 8-10 cm pikkune torujas elund, mille ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Piiriks tupe ja tupeesiku vahel on tupesuue, mida tütarlastel osaliselt suleb neitsinahk ( hymen ). Tupe ees asetsevad kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Tupp on eest-taha suunas lamendunud ja tema valendik sulgunud. Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on
Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) – mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad
Tupeavaus - tupe väline avaus kehapinnal. Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond. Kusiti - juha, mida mööda liigub uriin. Tupeava lähedal on kusitiavaus, mille kaudu uriin kehast väljub. Bartholini näärmed - paiknevad suurte häbememokkade tagumises osas. Nende läbimõõt on kuni 2 cm. Sugulise erutuse puhul eritub nendest klaasjas-limast vedelikku, mis niisutab tupeesikut ja soodustab sellega suguühet. Neitsinahk (hüümen) mitmesuguse kujuga, tavaliselt poolkuu-kujuline limaskesta volt, mis esimese suguühte ajal lükkub kõrvale või rebeneb. Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri
5. Tupp ( 1 ) on 8-10 cm pikkune lihaseline limaskihiga vooderdatud elund, mille sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste
(Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor)
alumine osa piirneb tupeesikuga. Tupe ees asub kusepõis ja kusiti, taha jääb pärasool. Rikkalik verevarustus. Happeline keskkond, põhjustatud piimhappest, mis tekib glükogeeni lõhustamisest bakterite toimel. Erutuse korral lubrifikatsioon sekreet läbi limaskesta, tupe pH muutub aluselisemaks. Kõdisti (clitoride) asub väikeste hämebemokkade liitumiskohal, struktuurid on kõdistipea, kõdistivars, sisemised struktuurid on kõdistisääred. Neitsinahk (imene) on tupe distaalses osas (sissekäigus) paiknev veresoonterikas limaskestavolt, mis venitub või rupteerub osaliselt esmasseksuaalvahekorra käigus. ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk. Viljastatud munaraku jagunemisel saavad naise emakas alguse ja alustavad toimimist kõik uue inimese keharakud, koed, organid ja organsüsteemid. Nii seemne- kui munarakkude areng
Naise välised suguelundid: häbemekink (mons pubis), häbe (vulva): – suured ja väikesed häbememokad (labiae) – tupeesik (vestibulum vaginae) – kõdisti (clitoris). Naiste väliste suguelundite juurde kuulub tüüpiliselt karvadega kaetud häbemekink (mons pubis), mille all asub sümfüüs (symphysis), ning häbe (vulva). Suured häbememokad sulevad nii väikesed häbememokad kui ka tupeesiku. Tupeesiku ja tupe piiril asub poolümar neitsinahk (hymen) või selle jäägid. Tupe alumises kolmandikus on kaks väikest nääret (Bartholini näärmed), mille väljutuskanalid on suunatud väikeste häbememokkade suunas ja mille sekreedi ülesandeks on tupe sissekäigu libestamine. Väikesed häbememokad sulevad kusiti suudme ja katavad ühtlasi kõdisti. Kõdisti (clitoris) on nagu mehe sugutipea täidetud tundlike närvidega. Sümfüüs e häbemeliidus – kahe häbemeluu vaheline ühendus Kokkuvõte
annaabi.ee 
