11

pptx

Permikomid

Permikomid Anna-Liisa 10c  Enesenimetused: komi-otir komi-mort permjak  Permikomid elavad ASUALA Permikomi ringkonnas Permi krais, Kirovi oblasti loodeosas ning mitmel pool Siberis Tjumeni oblastis. Murdepunkte permikomide ajaloost 1472-1505 - 1930-ndad - permikomid sunnitakse hävitatakse füüsiliselt vene õigeusku ja või suletakse allutatakse Moskva vangilaagritesse suurvürstiriigile. suurem osa emakeelse 18. saj. algus Vene õppekirjanduse suurmaaomanik Grigori autoreid,

Kultuur-Kunst → Kultuur

1 allalaadimist

10

pptx

Soome-Ugri hõim - Permikomid

ja vastastikku arusaadavad, kui kummalgi rahval on oma kirjakeel. Asukoht Permikomid elavad Kaama jõe ülemjooksualal. Neil oli oma ringkond, kus nad moodustasid pea rahvastikust, ent 2005.aastal see liideti Permi kraiga. Pindala - 32 876 km² Elanikke - 127 200 (2010) Ringkond 1989. aasta andmeil elas ringkonnas 161 000 inimest, kellest 61,4% olid permikomid. Paljud on pärast II maailmasõda lahkunud paremat elujärge otsima. Näiteks 1959­1979 lahkus ringkonnast 79 000 permikomi, mis oli 1/3 ringkonna rahvast. Praegu on ringkonna elanikest 59% permikomid, 38% venelased, 0,8% tatarlased, 0,5% ukrainlased ja 0,5% valgevenelased. Tänapäev Permikomide arvukus on pärast NSV lagunemist pidevalt kahanenud nii venestumise kui demograafilise kriisi tõttu. Tänaseks on neid järel 94 000. Linna asumine tähendab permikomide puhul reeglina venestumist, ent oma väiksearvuline haritlaskond on neil siiski olemas. Eluolu ja traditsioonid

Kirjandus → Kirjandus

1 allalaadimist

12

docx

KOMID

Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on järel vaid nimetus, see liideti 2005. aastal Permi oblastiga. Uue administratiivüksuse nimetuseks on Permi krai. Arvukus Komid jaotuvad sürja- ja permikomideks. Sürjakomisid minetatakse ka lihtsalt komideks. Nii sürja- kui permikomide enesenimetus on komi. Algselt tähendas “komi” ilmselt inimest. 1989. aastal oli Venemaal 336 309 sürja- ja 147 269 permikomi. 2002. aasta rahvaloenduse esialgsetel andmetel elas samal territooriumil umbes 293 406 sürja- ja 125 235 permikomi. Viimase rahvaloenduse järgi, mis oli 2010. aastal oli neid vastavalt 156 099 ja 63 106. 1 Keel Komi keel kuulub soome-ugri keelte permi hulka. Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk

Keeled → Eesti ja soome-ugri...

6 allalaadimist

5

pptx

Komi keel

Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan.  Aastatel 1372­1375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste

Keeled → Keeleteadus

2 allalaadimist

11

pptx

Komid

Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti Rõhk tavaliselt esimesel silbil, murretes võib see olla mujal Eristatakse 16 käänet Elatusalad Maaharimine Loomakasvatus Küttimine Kalapüük Metsatööstus Usund Alates 14.15. sajandist levib valdavalt õigeusk 20. sajandil on levinud ateist, sajandi lõpul nn uususundid Kasutatud kirjandus http://www.erm.ee/et/Avasta/Soomeugrirahvakultuur/Komid http://et.wikipedia.org http://www.folklore

Eesti keel → Eesti keel

8 allalaadimist

2

rtf

Uurali

Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks ­ soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid tõenäoline ürgkodu oleks Daniel Abondolo hinnangul üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses. Uurali Rahvas Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid, kuid Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased, nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidsei...

Geograafia → Geograafia

9 allalaadimist

2

doc

Udmurdid ja nende keel

Udmurdid ja nende keel Referaat  Udmurtide endanimetus tähendab 'niiduinimest'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Sellel oli halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Izevsk. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida ...

Eesti keel → Eesti keel

10 allalaadimist

22

odp

HÕIMUPÄEVAD

vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid, matorid ja koibalid, kelle keel on hääbunud. SOOME-UGRI KEELED: ugri keeled Obi ugri keeled handi keel mansi keel ungari keel †vanaungari keel Permi keeled komi keel sürjakomi keel permikomi keel udmurdi bessermani murre †vanapermi keel Volga keeled mari keel niidumari keel mäemari keel †merja keel †muromi keel †meštšera keel UURALI KEELEPU U  Soomeugrilaste geneetiline ja keeleline sugulus • SOOMEUGRILASTE LIPP Lipu sümboolika ühendab Soome, Eesti, Ungari ja Udmurtia lipu värve ning Vepsa, Lüüdi-Karjala, Ingeri,

Kultuur-Kunst → Kultuur

6 allalaadimist

2

docx

10. klassi eesti keele mõisted

raske vahet teha, raske aru saada kas keel on surnud või on veel kõnelejaid, kõik keeled pole veel avastatud. Maailmas on hinnanguliselt 6909 keelt. Keelkonnad ja näitekeel ­ Indoeuroopa (Ingise); Hiina-Tiibeti (Hiina); Nigeri-Kongo (Joruba); Afroaasia (Araabia); Austroneesia (Indoneesia); Altai (Türgi) ja ülejäänud väiksemad keelkonnad. Läänemeresoome keeled ­ Ungari, Soome, Eesti, Mari, Karjala, Mordva, Vadja, Mansi, Eenetsi, Komi, Permikomi, Handi, Vepsa jne. Keelte elujõudu tugevdavad - tugev identiteet, noortekultuuri olemasolu, suurenenud eneseteadvus, hõimurahvaste abi, riiklik rahaline toetus vähemustele. Takistavad - Väike osakaal üldisest rahvastikust, hajutatus väljaspool oma territooriumi, tööstuse halb mõju traditsioonilisele elulaadile, linnarahvastiku väike osakaal.

Eesti keel → Eesti keel

12 allalaadimist

13

ppt

Innovatsioonist Eesti hariduses

Ungari 14,5 Slovakkia, Ukraina, ohustatud Jugoslaavia milj  Keel Kõnele Ohustatuse Asuala jaid aste (UNESCO) Komi Vabariik ja Komi, Permi 350 000 ohustatud Permi naaberalad, Permikomi komi AR (Venemaa) keeled Udmurdi Vabariik ja Udmurdi 500 000 ohustatud naaberalad (Venemaa) Mordva, Bas^kortostani, Ts^uvas^i ja Tatarstani Ersa(mordva) 500 000 ohustatud

Eesti keel → Eesti keel

38 allalaadimist

10

docx

Jõhvi Vald referaat

11. Inglane 1 12. Isur 1 13. Jakuut 1 14. Juut 17 15. Karjalane 12 16. Kasahh 1 17. Komi 2 18. Korealane 6 19. Kreeklane 2 20. Leedulane 41 21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42

Eesti keel → Eesti keel

11 allalaadimist

17

pptx

Soome-ugri keelkond

 Rahvas Rahvaa Rahva Emakeeleo rv arv skus 2002 2010 2010 mordvalas 843 300 744 53 % ed 200 marid 604 300 547 71 % 600 udmurdid 636 900 552 59 % 300 komid 239 400 228 68 % 200 permikomi 125 200 94 67 % d 500 karjalased 93 450 60 42 % 800 neenetsid 41 300 44 49 % 600 handid 28 700 31 31 % 000 vepslased 8 240 5 61 % 940 Venemaa Uurali rahvaste sölkupid 4 250 arvukus 3 ja emakeeleoskus

Eesti keel → Eesti keel

14 allalaadimist

6

odt

Maailma keeled

poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel-kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul kohanenud eluga Siberi äärmuslikes tingimustes, kuid on kõige kergemini haavatav euroopaliku industriaalkultuuri poolt. Ülejäänud uurali rahvad elavad Venemaal. Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad, milles nad on paraku vähemuses (v.a. Permikomi Autonoomne Ringkond). Vepslastel on küll rahvusvald Karjalas, kuid nt Ingeri soomlastel, isuritel ja sölkuppidel pole mingit territoriaalautonoomiat. Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada. Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks. Hoolimata sellest, et Venemaal on vastu võetud vähemusrahvuste arengukontseptsioon

Eesti keel → Eesti keel

64 allalaadimist

3

doc

Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte

Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest

Eesti keel → Eesti keel

229 allalaadimist

16

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

lüüdi vepsa MORDVA KEELED ersa moksa MARI (TSEREMISSI) KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikomi sürjakomi UGRI KEELED ungari mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED nganassaani eenetsi

Keeled → Keeleteadus

423 allalaadimist

87

docx

Soome-ugri rahvakultuur

kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased on ise selle koha pealt eri arvamusel. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled); enamiku lingvistide poolt üheks keeleks peetud mari või komi murretest on siiski moodustatud eri kirjakeeled (vastavalt mäe- ja niidumari ning sürja- ja permikomi põhjal), mis on omavahelisi erinevusi kinnistanud. Samas ei tohi unustada etnilisi gruppe, kelle keel ei pruugi tugevasti erineda põhikeelest, kuid kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad

31 allalaadimist

16

odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, mokša), mari/tšeremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baškiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandžu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tšerkessi, adõgee, tšetšeeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia),

Keeled → Üldkeeleteadus

28 allalaadimist

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

rahvaste algkodu, on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvis- udmurdi tilise paleontoloogia meetodit. SOOMEUGRI SOOMEPERMI permikomi Nimetatud meetod seisneb selles, et keeltest leitakse need tai- komi sürjakomi me- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkee- UNGARI ungari lest. Seejärel joonistatakse kaardile nende taime- ja looma­liikide

Eesti keel → Eesti keele ajalugu

78 allalaadimist

12

doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi, kamassi, matori. 12

Keeled → Keeleteadus

240 allalaadimist

26

doc

Kognitiivne areng

gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on :  saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami),  läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa),  mordva keeled (ersa, mokša),  mari/tšeremissi keeled,  permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi),  ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki),  samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Lk 107-147 mõisted Ortograafiline sõne - sõnamärkide järjend Kongruents – süntaktiline ühildumine Morfoloogia – vormiõpetus, mis uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtudes. Morfeem – väikseim tähendusega üksus

Inimeseõpetus → Psühholoogia

26 allalaadimist

15

doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali; iraani keeled ­ pärsia (farsi), kurdi, pustu (afgaani). Soome-ugri keeled: Saami (Lapi) keeled ­ lõunasaami, Umeå saami, Piteå saami, Luleå saami, põjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami Läänemeresoome keeled ­ liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa Mordva keeled ­ ersa, moksa Mari keeled Permi keeled ­ udmurdi (votjaki), permikomi, sürjakomi Ugri keeled ­ ungari, mansi (voguli), handi (ostjaki) Samojeedi keeled - nganassaani (tavgi), eenetsi (jenisseisamojeedi), juratsi, neenetsi (juraki), sölkupi (ostjakisamojeedi), kamassi, matori 5. Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused.

Kirjandus → Kirjandusteadus

9 allalaadimist

18

pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), mordva keeled (ersa, moksa), mari/tseremissi keeled, permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: türgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), mongoli (mongoli e halka, burjaadi), tunguusi (mandzu), kaukaasia (abhasi, kabardi-tserkessi, adõgee, tsetseeni, dagestani), kartveli e Lõuna-Kaukaasia (gruusia),

Keeled → Keeleteadus

62 allalaadimist

12

doc

Keeleteaduse alused

singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Euraasias räägitakse: · turgi (türgi, aserbaidzaani, turkmeeni, usbeki, uiguuri, kirgiisi, kasahhi, baskiiri, jakuudi), · mongoli (mongoli e halka, burjaadi), · tunguusi (mandzu),

Eesti keel → Eesti keel

80 allalaadimist

25

docx

Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : •saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest

Keeled → Keeleteadus

50 allalaadimist

25

doc

Üldkeeleteaduse konspekt

· Inari saami · Kemi saami  · koltasaami · Akkala saami · Kildini saami · turjasaami · Läänemeresoome keeled · liivi · eesti · vadja soome · isuri · karjala · anuse · lüüdi · vepsa · Mordva keeled · ersa · noksa · Mari keeled · Permi keeled · udmurdi · permikomi · sürjakomi · Ugri keeled · ungari · mansi · handi · Samojeedi keeled · nganassaani · eenetsi · juratsi · neenetsi · sölkupi · kamassi · matori Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste ­ Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema.

Keeled → Keeleteadus

295 allalaadimist

32

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

SAAMI (LAPI) KEELED lõunasaami Umea saami Uurali keeled Pitea saami Lulea saami põhjasaami Inari saami MARI (TSEREMISSI) KEELED Kemi saami koltasaami PERMI KEELED Akkala saami udmurdi (votjaki) Kildini saami permikomi turjasaami sürjakomi LÄÄNEMERESOOME KEELED UGRI KEELED liivi ungari eesti mansi (voguli) vadja handi (ostjaki) soome isuri (ingeri) SAMOJEEDI KEELED karjala nganassaani (tavgi) aunuse eenetsi (jenisseisamojeedi) lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi) MORDVA KEELED kamassi

Eesti keel → Eesti keel

22 allalaadimist

23

doc

Üldkeel

106. Uurali keeled nimetusi soome-ugri keeled ja uurali keeled võib kasutada sünonüümselt. · saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), · läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), · mordva keeled (ersa, moksa), · mari/tseremissi keeled, · permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), · ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), · samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). Kõnelejate arvult on suuremad keeled ungari (14 milj), soome (5 milj) ja eesti (1 milj), need on ka iseseisvate riikide riigikeeled. Kõnelejate arvult keskmise rühma moodustavad ersa, moksa, mari, udmurdi ja komi, mille kõnelejaid on sadu tuhandeid

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia

113 allalaadimist

28

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

tüvevarakihi. Uurali tüved on nt ema, isa, kaks, kala, maa, mine-(ma), nool, päev, silm, vask. Vanuselt järgmise tüvevarakihi moodustavad tüved, millel on vasteid ugri keeltes: ungari, handi või mansi keeles. Need tüved moodustavad soome-ugri tüvevarakihi. Soome-ugri tüvede hulka kuuluvad nt ilm, jalg, käsi, leem, neli, näge-(ma), söö-(ma), talv, veri, öö. Läänemeresoome-permi tüvevarakihti kuuluvad tüved, millel on vasteid permi keeltes: udmurdi, sürjakomi või permikomi keeles. Läänemeresoome-permi tüved on nt amb, jaksa-(ma), kaas, kotkas, külm, lõuna, peni, rehi, säär, äi. Läänemeresoome-volga tüvevarakihti kuuluvatel tüvedel on vasteid volga keeltes: ersa, mokša (mordva keeled) või mari keeles. Arvestades mitme teadlase seisukohta, et mordva keelte ja mari keele ühendamine volga keelerühmaks on põhjendamatu, on käesolevas sõnaraamatus läänemeresoome-volga tüvedeks nimetatud ainult tüvesid, millel on vasted nii

Eesti keel → Eesti keele sõnavara ja...

55 allalaadimist