seda veel kindlasti väga paljud vähegi teatrihuvilised inimesed. Ta on armas noor näitleja, kes on oma praeguseks juba mitmekümne rolliga erinevates lavastustes pugenud meile südamesse just oma erakordse lauluhääle ning näitlemisoskusega, mis paneb ka kõige suuremad asjatundjad ahhetama. Olles olnud juba nende viie aasta jooksul niivõrd edukas on talle oodata veelgi tõotustandvamat tulevikku. Evelin Pangest Evelin Pang sündis 22.mail 1980. aastal, Tallinnas, kus ta elab tänapäevani. Ta õppis Tallinna 21. Koolis, kuid gümnaasiumi lõpetas Tallinna 49. Keskkoolis 1998. aastal. Samal aastal alustas Evelin õpinguid Eesti Muusikaakadeemia kõrgemas lavakunstikoolis Elmo Nüganeni valvsa silma all. Tema otsus minna õppima näitlemist üllatas paljusi, kuna ta oli alati olnud sina-sõber hoopis muusikaga. Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin
Evelin Pang. Kus te sündinud olete ? Ma olen sündinud Tallinnas ja olen alati siin elanud. Kus te Tallinnas elanud olete ja kus te praegu elate ? Minu lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nüüd elan ma Kalamajas, väikese Aguli rjoonis. Mis koolis te õppisite ? Ma alustasin oma kooliteed Tallinna 21.Keskkoolis , mis kannab nüüd Tallinna 21.Kooli nime ja viimased aastad õppisin Tallinna 49.Koolis Mustamäel, mis nüüd kannab Arte gümnaasiumi nime. Kus te näitlejaks õppisite? Näitlejaks õppisin ka Tallinnas, hüüd nimega Lavakas , aga kooli õige nimi on Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia Kõrgeim Lavakunstikool. Kas väiksena tahtsite ka näitlejaks saada või oli teil mõni teine unistus? Niipalju kui ma mäletan, siis ikka tahtsin saada kas nätlejaks või ka lauljaks.Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa erinevate i...
Mõõtühikud 1. Pikkusühikud 2. Pindalaühikud 3. Ruumalaühikud 1 l =10 dl 1 toop = 1,23 l 1 pang = 12,3 l 4. Massiühikud 1 nael = 409,51 g 1 unts = 28,35 g 5. Ajaühikud 1 aasta = 12 kuud = 365 või 366 päeva 1 ööpäev = 24 tundi (h) 1 h = 60 min = 3600 sek 1 min = 60 sek 6. Muid mittesüsteemseid ühikuid 1 euro = 15,6 EEK 1 toll = 2,54 cm 1 jalg = 30, 48 cm 1 süld = 2,13 1 verst = 1,067 km 1 jard = 91,44 cm 1 meremiil = 1,852 km
Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang. Liisi Koiksoni esitatud laulud olid meloodiliselt aeglasemad ja rahulikumad. Näitlejad Evelin Pang ja Priit Võigemast on ka väga head lauljad. Mina ei olnud neid varem laulmas kuulnud. Soliste saatsid orkester Reaalmazoor ning ansambli kooseisus. Renee Puura - klahvpillid Indrek Patte - laul Jaanus Nõgisto - kitarr Raul Vaigla - bass Jaan Karp - löökriistad Realmazoor Noorteorkester ja ansambel sulasid laval ja toetasid lauljad igati. Mäletan, et Jaanus Nõgisto ütles, et proove on nad koos vähe teinud , aga on tulemusega rahul. Solistid
Muusikaline kujundaja: Riina Roose Mängukoht:, Linnateater; Taevalava Mängivad: Hele Kõre, Evelin Pang, Argo Aadli, Andero Ermel, Mart Toome, Indrek Ojari, Riina Roose, Jaak Jürisson, Indrek Tiisel "Eesti teatri laulud" sukeldub muusikasse, mis on kirjutatud omamaiste heliloojate poolt just lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon
Nimi................................................................Klass................Kuupäev.................. Tööleht nr 6 Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja) · Peeter Rebane (kitarr) · Raul Vaigla (basskitarr) · Toomas Rull (löökriistad) · Taavi Kerikmäe (klahvpillid) · Petteri Hasa (löökriistad) Diskograafia · "Dagö" (2000) · "Toiduklubi" (2002) · "Hiired Tuules" (2003) · "Joonistatud mees" (2006) · "Dagö Palmses" (2007) Lugu plaadilt "Hiired tuuled"
Kaaluühikud Mahuühikud kg kilogramm l - liiter g gramm dl -detsiliiter cl sentiliiter ml milliliiter tk tükk sl supilusikas tl teelusikas 2.1 Kaaluühikud 1 kg = 1000g 2.2 Mahuühikud 1l =10dl =100cl =1000ml 1 dl = 10 cl = 100 ml = 0,1l 1 cl = 10ml = 0,1dl =0,01 l 1ml = 0,1cl =0,01 dl = 0,001 l 1l vett=1 kg 1 maitseainemõõt~ 1ml 1 teetass~ 2,5dl 1 spl~ 15 ml~3 tl 1 kohvitass~ 1,5 dl 1 tl~ 5ml 1 klaas 2dl 1 dl= 100ml 2.3 Inglise mahuühikud 2.4 Inglise kaaluüh...
inimestest, ega nende hingedest ei hooli, mis tuli eriti hästi välja luuletuses “Ärakinkija.” Üleüldiselt on ta rääkinud sõjast kui elurüüstajast. 5. 7 luuletust ja nende peamõte: 1. “Tüli” - inimesed mõistavad teineteist väga kiiresti hukka ning seisavad iseenda arvamuse ees, teadmata, miks teine inimene teisiti arvab. Luuletuse puhul rääkisid inimesed erinevat murret, mille tõttu ühe jaoks oli ämber, kuid teise jaoks pang. 2. “Mustjalg” - koosneb seitsmest nädalapäevast ning kirjeldab inimese eneseotsingut, mis kestab kogu elu, kuid jõutakse ikkagi tagasi algusesse oma juurte juurde. 3. “Õhukivi” - arutleb selle üle, kas see sõda jääbki selliseks ning miski ei ole enam endine. 4. “Hirm” - sõja ajal on pidev hirm ning iga väike hääl võib tähendada halba. On pidev hirm, et sinult võetakse sinu kõige kallimad ja lähedasemad. 5
püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse. Peagi leiavad poisid endid veriselt...
Külastasin tsellokvarteti C-JAM kontserti 12. novembril. Muusikud esinesid Kuninga tänava põhikoolis. C-JAM on kontserte andud üle terve Eesti ning üles astunud näiteks Tallinna kammermuusikafestivalil, Hingemuusika ja Meistrite akadeemias, Toompea muusikasalongis ja Mõisaromantika sarjas ning Seitsme linna festivalil. Koostööd on teinud C-jam ka erinevate solistidega kelle hulka kuulvad Luisa Värk, Kaire Vilgats Bonzo & Tõun, Rebecca Kontus, Evelin Pang. Tsellokvartetti C-JAM kuuluvad neli muusikut: Pärt Tarvas, Villu Vihermäe, Margus Uus, Andreas Lend.poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast. See koosseis on tegutsenud edukalt alates 2004. aastast. Tegemist on ainukese sellelaadse koosseisuga Eestis, mille liikmetel on kõigil klassikaline muusikaharidus. Ansambli seaded on ainulaadsed ja omapärased, ning neid saab kuulda vaid C-Jami enda esituses
Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
kuulda võis, olid tuntumad "Timm Thaler ehk müüdud naer", "Buratino", "Kolm musketäri", "Pipi Pikksukk", "Kosjakased". Minule läks väga hinge laul "Misty Town" ("Valgesse uttu") ooperist "Raudne kodu",kuna see tõi esinejas välja viimsedki laulmis- ja näitlemisoskused ja muutis tervikpildi väga usutavaks ja nauditavaks. Erilise publikujoovastuse teenisid vaimukalt esitatud Arvo Pärdi klaveripalad "Saabatega kass" ja "Liblikad", mida mängisid korraga ühel klaveril Hele Kõre ja Evelin Pang. Sõnatu etteaste aga rääkis läbi muusika oodatustki enam. Kevadet oli saalis tunda nii lillede näol, mida rahva seas küsimustele õigestivastamise eest lahkelt jagati kui ka eelnevalt juba kõlanud "Lindude laulust", milles oli kohati isegi raske eristada lauluhääli ehtsatest lindudest. Kaunid klaverihelid tõid saali aga kevadet juurdegi. Melanhoolset tooni lisas "Kerjuse laul" ja Valgre "Ta keerutab, lennutab...", mis on algne ja kurvakõlaline versioon laulust "Saaremaa valss"
kibu. "Kapaga toodi jooki lauale, aga kibust joodi". Kann- e. õllekann v. taarikann: Pealt kitsenev, ühe külglauaga ühisest tükist nikerdatud kõrvaga ja sagaral käänduva kaanega kuni paaritoobine jooginõu. Üks tüüpilisemaid puukunsti tooteid Eestis. Kannud olid eriti traditsioonilised saartel ja Loode-Eestis. Setud ei ole neid peaaegu üldse kasutanud. Pang: Tüüpiliselt pealt kitseneva kujuga ja väikeste kõrvadega. Tänapäeval kasutatakse nende asemel plekkämbreid. Pang on olnud kõikjal Euroopas vanemaid laudnõusid. Toober- e. toori, toover, tuubri v. vann: Tänapäevani üldkasutatavad veenõud. Toober ka loomasöögi jaoks. Näopesemiseks väike silmapesuvann e. silmavann. Kolmjalg: Kolmel jalal seisev ovaalne pesunõu, mis koos vannidega tõrjusid kõrvale vanad pesukünad ja pesupingid. Väiksem, samuti kolmel jalal seisev kaanega leivategemisnõu, mis viimasel sajandil on asendanud leivaküna, kannab Põhja-Eestis nimetust leivaastja.
4.Mahuühikud Eestis tarvitatud mahuühikud 1 kantpenikoorem = 343 kantversta 1 kantverst = 125 000 000 kantsülda 1 kantsüld = 27 kantarssinat = 343 kantjalga = 9,712417 m3 1 kantarssin = 4096 kantverssokit = 0,35971914 m3 1 kantjalg = 1728 kanttolli = 0,028316084 m3 1 kanttoll = 1000 kantliini = 16,3866227 cm3 1 steer (ehitus- ja küttematerjali mõõt) = 1 m3 5.Vedelikumõõdud 1 tallinna ankur = 32,5 liitrit 1 riia ankur = 38,2 liitrit 1 vaat = 40 pange = 492 liitrit 1 pang = 10 toopi = 12,3 liitrit 1 toop = 4 kortlit = 75 kanttolli = 1,23 liitrit 1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit
kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas
kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas
s e lle s t ko he abiliini te le fo ninumbril 1777. · S o o vitav o n ID-kaart kadumis e ko rral ka füüs ilis e lt tühis tada. ID-kaardi taotlemine · Kui isikut tõendavat dokumenti taotletakse esmakordselt, tuleb isiklikult pöörduda KMA teenindusbüroosse. · ID-kaardi korduval taotlemisel - Elektrooniline taotlemine Taotlemine posti teel KMA teenindusbüroodes kohapeal S o biv kaardilug e ja · Kaardilug e jat võ ib küs ida pang ako nto ris t, kui o le te S EB Ühis pang a võ i Hans apang a klie nt. · Kõ ig e lihts am võ imalus hakata ID-kaarti o ma arvutis kas utama o n hankida Elio nis t ID-kaardi s tardiko mple kt. Tarkvara · Es mane abime e s ID-kaardi ja kaardilug e ja kas utus e le võ tul o n ID-ins talle r · ID-kaardi utiliit · Dig iDo c Klie nt Turvalis us tag atud · Avaliku võ tme g a krüpto g raafia ( as ümme e triline krüpto g raafia )
Pärast albumit hakkas klahvpille mängima Taavi Kerikmäe. 2003. aasta suvel toimus tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmus kolmas album "Hiired Tuules", mis valiti taas aasta parimaks bändialbumiks. Trummariks sai Petteri Hasa. Suvel 2004 toimus tuur "Dagö ja Singer Vinger". 2006. aasta märtsis ilmus Dagö neljas album: "Joonistatud mees". Juulis toimunud kaheksa suurt kontserti üle Eesti ajas hüppesse Ursula. Dagö tegid sellel ajal ilusaks Evelin Pang ja Hele Kõre. Augustis 2007 tegi Dagö kaks kontserti Palmse mõisa maadel ja lasi need ka salvestada. Dagö kontsert-DVD koos lisadega ilmus novembrikuus. Kevadel 2008 ilmus viies album " Möödakarvapai". Dagö kontserdiheli hakkas keerama helirezissöör Lauri Lepik. Juulis toimus Dagö neljas tuur koos Chalice'i ja Lenna Kuurmaaga , lisa esinejaks oli Kristiina Piperal. 2008.aasta novembris oli kolm kontserti 10nda sünnipäeva, vaheaja ning
· Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja taanlased olid Eesti vallutanud · Kestis 18. sajandini · Murranguperioodil ilmnes palju häälikumuutusi näiteks lõpu- ja sisekadu · Lõpu- ja sisekadu tähendab, et kahe silbiliste ja pikemate sõnade lõpust kadus täishäälik. Erandiks: ema, kala, pidu · Sellega tekkisid konsonandiga lõppevad sõnad(jalg, mets) ning ühesilbilise tüvega tegusõnad(andma, kastma)
edu ning sellest saab väga menukas lavatükk. Otsustatakse ka valmistada selle ainel film , mida soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John, mis osutub ka edukaimaks muusikafilmiks läbi aegade. Kuid "Grease" jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Grease" tegelased Tallinna Nukuteatri lavastuses: Danny Priit Võigemast ,Sandy Liisi Koikson, Rizzo- Evelin Pang, Frenchy- Ingrid Isotamm, Marty- Kelli Uustani, Jan- Karin Tammaru, Kenickie- Veikko Täär, Doody- Andero Ermel, Roger- Jaagup Kreem, Sonny- Andres Roosileht, Telesaatejuht- Reet Linna, Vince Fontaine- Sepo Seeman, Kaitseingel- Mart Sander ning lisaks veel üle 60 tantsija , laulja ja näitleja. Tegijad: Lavastaja Andres Dvinjaninov. Temas tekitas muusikal alguses vastakaid tundeid. Kuid hiljem, kui tükk oli juba lavavalmis, veendus ta kui hea etendusega on tegemist
oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm
oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk. Oluliselt erinesid lisaks igapäeva elule ka 19. sajandil mõõtühikud. Tol ajal kasutati selliseid mõõte, mida enamus inimesi praegu ei teagi. Vedelike mõõtmisel olid kasutusel sellised mõõdud, nagu vaat, aam ja ankur. Neid kasutati suurema hulga vedelike mõõtmiseks. Väiksema hulga mõõtmiseks kasutati selliseid mõõtühikuid, nagu pang, poolpange ja toop. Massi mõõtmiseks oli kasutusel väga palju erinevaid mõõtühikuid: sälitis, kaal, puud, nael, ja pikkust mõõdeti penikoorma, versta, sülla, jala, tolli ja küünraga. Meile tuttavad ja praegugi kasutusel olevad mõõtühikud tulid kasutusele alles 20. sajandi esimese poole keskel. 2 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/eestlaste_elu.htm
kõrvalosatäitja klassis. 1999. aasta oli Linnateatri ning ,,Kuritöö ja karistuse" aasta. 1999: William Shakespeare'i "Hamlet" Hamletit mängis Marko Matvere. 2000: Aleksei Tolstoi "Burattino" Mängisid EMA Kõrgema Lavakunstikooli XX lennu õpilased. 2001: Alexandre Dumas "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" 2001: Jane Martini "TSEHHOV & show-bisnis" 2003: Jaan Tätte "Kaotajad" Peaosades: Evelin Pang, Marko Matvere, Allan Noormets, Andres Raag. 2004: David Mamet'i "Äri" Esialgne etenduse pealkiri oli ,,American Buffalo". Etendus räägib ärimaailmas kehtivate seaduste pealetungist eraellu. 2005: Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus. Teine osa" 2006: A. H. Tammsaare "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. Neljas osa" 2007: Carlo Gozzi "Ronk (Il Corvo)" 2009: Jean-Luc Lagarce "Meie, kangelased" 2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" 2011: ,,Aeg ja perekond Conway"
Ellen Niit, kes Krõlli juba 39 aastat tagasi tolle aja lastele seltsiks lõi. Krõll on väike karvane lustakas roheline olevus, kes pidevalt saab hakkama samade pahandustega, millega lapsedki. Ellen Niit tahab Krõlli lugejatele südamele panna, et kõige sagina sees ei tohi õppimist ära unustada. Krõll on olnud alati usin uusi asju ära õppima. Värssraamat ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" räägib sellest, kuidas Krõll ei saanud ega saanud põrandapesuga hakkama: küll tal puudus pang, küll pole lappi, küll on praht maas. Kõik vajalikud asjad põrandapesemiseks hangib talle ema. Pesemise ajal saab Krõll pahandusega hakkama: ta ajab kogemata kogu vee maha ning jällegi aitab ema tal kõik korda saada. Nii õpibki Krõll põrandapesu koos ema abiga ära. /...Krõll tahtis nii põrandat pesta, et pistiski lapi pange. Ta hüüdis: ,,Ma lihtsalt ei kesta!" Kuid hoog sai vist natuke kange, vesi loksus, oi, appi, appi, loksus pange seest
Kui kohus oli surmanuhtluse määranud, siis see viidi täide linna väravate juures ning laibad jäeti linna piirile. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linna müür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis
o võitja · Jõulutäht 2004 o 2. koht · Eesti Eurolaul 2005 o 1. koht (Suntribe koosseisus) o 2. koht (soolo) · "Kaks takti ette" 2006 o 1. koht · Eesti Eurolaul 2007 o 3. koht (http://et.wikipedia.org/wiki/Laura_P%C3%B5ldvere) 5 6 Huvitavad faktid Laurast Nimi: Laura Põldvere Sünniaeg: 30.august 1988 Elukoht: Tartu Lemmik restoran/kohvik: Tsink plekk pang ja Maailm Lemmik söök: spagetid tomatikastmega Lemmik jook: café latte Lemmik värv: Sinine Lemmik riietus: hommikumantel Lemmik loom: koer Lemmik raamat: "Väike prints" Lemmik tv-saade: "Terevisioon" Lemmik näitleja: Keanu Reeves Lemmik film: "Siivutu ettepanek" Lemmik bänd: Goo Goo Dolls Lemmik laulja: Nina Simone Lemmiklaul: Nina Simon ,,Feeling good", Goo Goo Dolls ,,Iris" Lemmikkoht/riik: Kuuba Lõõgastumine: muusika kuulamine Lemmik sõna: Totaalselt
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Lüpsmine. Masinlüpsile esitatavad nõuded Referaat õppeaines: "Veisekasvatus" LPT bakalaureuseõppe 2. õ.a. üliõpilane: " 14 " aprill 2008. a .........................Enika Hommuk Juhendaja: "....." .............. 2008. a ..................... Heli Kiiman Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................lk 3 1. Lüpsmine ..............................................................................................................lk 4 1. 1. Ettevalmistused lüpsiks..............................................................................................lk 4 1. 2. Eellüps..............................
album "Hiired Tuules", mis valitakse taas aasta parimaks bändialbumiks. Trummariks tuleb Petteri Hasa. o 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". o 2006 aasta märtsis ilmus Dagö neljas album: "Joonistatud mees" o 2006 aasta juuli kaheksa suurt kontserti üle Eesti. Dagö teevad ilusaks Evelin Pang ja Hele Kõre. o Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisa maadel ja laseb need ka salvestada. Dagö kontsert-DVD koos lisadega ilmub novembrikuus. o Kevadel 2008 ilmub Dagö viies album " Möödakarvapai". Dagö kontserdiheli keerab nüüdsest Lauri Lepik. Juulis 2008 Dagö neljas tuur koos Chalice'i ja Lenna Kuurmaaga , lisavitamiiniks Kristiina Piperal. o 2008 novembris 3 kontserti 10nda sünnipäeva, vaheajale mineku ning loomulikult oma sõprade auks!
Aga läks nii, nagu on teada lavaka eksamid olid esimesed. Priit oli ette valmistanud paar proosapala, mõned luuletused, luges need katsetel ette ja sai sisse. 2002. aastal lõpetas Priit Võigemast EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. Lennu. Ta tegi paljude silmis üllatava valiku kui tööpakkumine tuli nii Linnateatrist kui ka Viljandi Ugalast, valis noor näitleja just viimase. Lisaks koolitarkusele leidsid Panso-koolis üksteist Priit ja nüüdne Linnateatri näitleja Evelin Pang. Priidu meelest lisab see asjale vürtsi, et nad eri teatrites töötavad. Nii töö kui eraelu pärast sõidab Priit Võigemast pidevalt Tallinna ja Viljandi vahet. Viljandis elab näitlejate pansionaadis, Tallinnas Kristiine linnaosas üürikorteris. 3 Rollid TEATRIROLLID "Latern" projektiteater 2004 "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) 2004
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linnamüür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud kiiresti. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale (Kõiv, Raudkivi 1996: 76-77). Tavaliselt olid majad 2-3 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas
hüppajate impulss on ka 0, sest me ei liigu Maa suhtes, st kiirus on null. Vahetult pärast hüpet, aga enne maandumist liiguvad nii hüppajad kui hästi vähe ka Maa, aga pärast maandumist on hüppajate impulss jälle null. Et kehtib impulsi jäävuse seadus, siis ei saa Maa impulss ka nullist erinev olla, seega pärast hüpet ei saa Maa trajektoor olla karvavõrdki muutunud. Internetis leidub ikka idioote... 3. Kui palju tööd tuleb teha, et üks pang vett (10 kg) tõsta välja 8,0 m sügavusest kaevust? Oi, kui raske! See on küll ülim teoreetilise füüsika probleem. Isegi Stephen Hawking ragistaks vist täiega ajusid selle kallal! E p =m g h=109,88,0=0,78 kJ Mainin veel, et parandasin ülesande püstituses 8 m 8,0 m - ks. Kui kõrgus oleks antud ühe numbri täpsusega, siis peaks ka vastus 1 numbri täpsusega olema ehk vastus oleks 0,8 kJ . Kui mõni ahv Teile 800 J kirjutab, siis
Absolutiiv-ergatiivsed keeled: on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus: ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat: on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Aeg: deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks: seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent: (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika: uurib häälelainet ja sell...
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
Lk. 75- Kui vaatan aknast välja kaugele mäekingule, mille kohal hommikupäike tungib läbi udu ja kuldab vaikset rohumaad, ning taamalt lookleb minu poole tasane jõgi raagus pajude vahel, oo, kui seal see kaunis loodus mu ees nii liikumatult seisab nagu lakitud pilt, ei suuda kogu see silmarõõm pumbata piisakestki õndsust mu südamest ajju, ja ma seisan Jumala palge ees otsekui kuivanud kaev, otsekui mõranenud pang. Lk. 87- Eile õhtul kiskus mind õue. Korraga oli tulnud sula, ma kuulsin, et jõgi on üle kallaste tõusnud, kõik ojad suureks paisunud ja mu armas org allpool Wahlheimi üle ujutatud! ... Oli kohutav vaatemäng näha ülalt kaljult all kuuvalguses tulvavaid voogusid üle põldude ja aasade ja hekkide ja kõige muu veeremas, avar org kõrgemal ning madalamal üksainus mäslev meri tuule vihinas! Ja kui siis kuu sünkja pilve tagant taas nähtavale tuli ja vood mu
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
Tallinna Linnahallis Lavastaja – Andres Dvinjaninov. (Tal oli soov “Grease” lavale tuua juba 10 aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo Seeman,Telesaatejuht-Reet Linna, Johnny Casino-Bert Pringi, Kaitseingel - Mart Sander Laval üle kuuekümne laulja, tantsija ja näitleja SISUTUTVUSTUS Danny ja Sandy kohtuvad suvel, armuvad ning neist saab suvekuudeks paar. Kuid
Eestimaal 18. sajandist kuni meetermõõdustiku kehtestamiseni (kaasa arvatud). Vedelike mõõdud 18. sajand, Tallinn: 1 härja-aam veini = 1 1/2 vaati = 180 toopi = 211,9 liitrit 1 vaat veini või lüübeki õlut = 120 toopi 1 vaat piiritust või tallinna õlut = 128 toopi 1 toop = 4 kortlit = 1,177 liitrit 19. sajand - Vene: 1 vaat (suur vaat) = 40 pange = 491,97 liitrit 1 aam (väike vaat) = 4 ankrut = 12 pange 1 ankur = 3 pange = 30 toopi = 36,897 liitrit 1 pang = 10 toopi = 50 klaasi = 100 tsarkat = 12,299 liitrit 1 poolpange = 6,1495 liitrit 1 toop = 1/10 pange = 4 kortlit = 1,2299 liitrit Enne 1852. a. jagati pudelid kahte suuremasse rühma - veini- ja ôllepudelid, mille maht oli limiteeritud. 1 pang = 16 veinipudelit = 13 1/2 ôllepudelit 1 toop = 1 3/5 veinipudelit = 1 1/3 ôllepudelit 1 ôllepudel = 1 1/5 veinipudelit 1 veinipudel = 5/6 ôllepudelit 1 tsarka = 4/25 veinipudelit = 2/15 ôllepudelit. 1852. a
Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle. Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK. Raha aktsiate eest laekub pang kontole. D: Arveldusarve 13 000 K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 13 000 EEK 13. Lühiajalise investeeringuga soetatud aktsiate müük kui müügihind ületab ostuhinna. Firma A müüs lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 10 000 EEK müügihinnaga kokku 13 000 EEK. Saadi müügikasumit 3000 EEK. D: Arveldusarve 13 000 EEK K: Aktsiad ja muud väärtpaberid 10 000 EEK K: Muud finantstulud 3000 EEK 14
Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis majapidamisest üle jäi, solk ja praht, visati tänavale. Tavaliselt olid majad 23 kordsed. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Majast puudus kõik, mis tundub praegu hädavajalik:
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel). Loomulik keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest, tavaline keeleline sümbol on sõna, nt kass, see koosneb kolmest häälikust, need ongi selle sõna vormiks. Sõnal ...
Keeleteaduse alused Loomulik keel ehk keel, mida inimesed kasutavad emakeelena kõige rohkem keeli Aasias, järgnevad Aafrika, Austraalia ja Okeaania, Ameerika ning Euroopa. Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...
1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta 1 verst = 1,07 km = 500 sülda 1 süld = 2,13 m = 3 arssinat 1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli 1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli 1 toll = 2,54 cm = 10 liini. 1 miil = 1609m 1 meremiil = 1853m 1 jard = 91,4cm = 3jalga Pinnaühikud 1 tiin = 1,09 ha 6 1 tündrimaa 0,5 ha 1 aaker = 4047 m2 o,4 ha Ruumiühikud 1 vaat = 491 l = 40 pange 1 pang = 12,3 l = 10 toopi 1 toop = 1,23 l = 4 kortlit 1 gallon = 4,55 l = 8 pinti 1 pint = 0,57 l 1 unts = 29,6 cm3 Massiühikud 1 puud = 16,4 kg = 40 naela 1 nael = 409 g = 96 solotnikut 1 unts = 28,4 g Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest. 1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et
tähistas ruutjalga. • Omapärase siledate ja õhukeste materjalide (paber, riie, plekk jms.) pindala mõõtmise moodus võeti kasutusele 1860.a. kellegi Youngi poolt, nimelt kaalumise meetod. Seal eeldatakse et materjali pindala on võrdeline massiga, see lubab leida igasuguse kujuga kehade pindalasid. • Ruumala mõõtmine • Kõige vanem ruumala ühik on kamalutäis. Suurem oli hunnik ja väiksem näputäis. Väga vana on ka ühik pang, kuid see oli erinevais maades väga erineva suurusega (väikseim ainult 2 liitrit). Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. • Massi mõõtmine • Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei tehtud vahet kaalul ja massil. Need probleemid
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (as...
tähistas ruutjalga. · Omapärase siledate ja õhukeste materjalide (paber, riie, plekk jms.) pindala mõõtmise moodus võeti kasutusele 1860.a. kellegi Youngi poolt, nimelt kaalumise meetod. Seal eeldatakse et materjali pindala on võrdeline massiga, see lubab leida igasuguse kujuga kehade pindalasid. Reemo Voltri · Ruumala mõõtmine · Kõige vanem ruumala ühik on kamalutäis. Suurem oli hunnik ja väiksem näputäis. Väga vana on ka ühik pang, kuid see oli erinevais maades väga erineva suurusega (väikseim ainult 2 liitrit). Vanas Kreekas oli mahumõõduriistaks amfora, mille mahuks roomlased määrasid 1 kuupjala, see on umbes 27 liitrit. Ühikuid oli äärmiselt palju ja vägagi veidraid. Näiteks Indias oli ühikuks ka püha looma , lehma jalajälg pehmes pinnases, nn lehmajalg. Reemo Voltri · Massi mõõtmine · Massi mõõtmine toimub kaalumise teel. Vanasti ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
