TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse
aktiivtsentrisse Tagasiside kaudu reguleeritavad ensüümid on allosteerilised ensüümid Allosteerilised ensüümid sisaldavad aktiivtsentrist eraldiseisvat spetsiaalset efektormolekulide seostumiskohta või kohti allosteeriline seostumiskoht allosteeriline ensüüm allosteeriline regulatsioon Allosteerilised ensüümid on multimeersed ensüümid rohkem kui üks subühik ja seega ka rohkem kui üks aktiivtsenter Allosteerilistele ensüümidele on omane substraadi kooperatiivne seostumine sigmoidsed kiiruse sõltuvused substraadi kontsentratsioonist Homoallosteeria efekt substraadimolekulide vahel Heteroallosteeria efektid substraadi ja efektormolekulide vahel Homoallosteeria: substraadi kooperatiivne sidumine Transportvalk-ligand seostumine Kooperatiivset seostumist iseloomustavad sigmoidsed seostumiskõverad Ligandi kooperatiivne seostumine transportvalgule võimaldab nii efektiivset peale kui ka maha laadimist Klassikaline näide: hapniku
hüdrofoobsete aminohappejääkide Disulfiid sillad ei määra valgu pakkumisel valgugloobuli sisemusse ruumilist struktuuri kuid stabiliseerivad seda Tm temperatuur mille juures on 50% valgumolekulidest denatureerunud Valkude denaturatsioon on kooperatiivne protsess Valkude denaturatsioon ja renaturatsioon Denatureerivad faktorid 1. Temperatuur. Termiline denaturatsioon on kooperatiivne. Muna keetmine 2. pH HCl maos 3. Detergendid 4. Kaotroopsed ühendid (Guanidiinium ioon, karbamiid) Väiksemad valgud denatureeruvad reeglina pöörduvalt Suuremad valgud kalduvad denatureerudes agregeeruma ja selline denaturatsioon on pöördumatu Valkude kokkupakkumise kineetika
vajaliku 10 000 uue töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab Eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel.
a) Glükoos - C6H12O6 b) Fruktoos-1,6-difosfaat - C6H14O12P2 c) Glütseeraldehüüd-3-fosfaat - C3H7O6P d) 1,3-difosfoglütseraat - C3H4O10P2 e) Fosfoenoolpüruvaat - C3H3O6P f) Püruvaat - C3H4O3 5. ATP toimib ainevahetusreaktsioonides kui võimas modulaator. Millist toimet avaldab ATP kontsentratsiooni suurenemine järgmistele ensüümidele: a) fosfofruktokinaas (PFK) - kõrgetel ATP kontsentratsioonidel on reaktsioon kooperatiivne, kõrge ATP inhibeerib PFK, vähendades afiinsust fruktoos-6-P suhtes b) püruvaadi kinaas - ATP inhibeerib püruvaadi kinaasi ehk siis mida suurem ATP, seda väiksem reaktsiooni kiirus. 6. Nimetage, milline ühend on anaeroobse glükolüüsi reaktsiooniahela nn tinglik lõpp-produkt ja kirjutage selle struktuurivalem. Kirjeldage selle ühendi edasise transformatsiooni võimalikke radu. Anaeroobse glükolüüsi viimaseks etapiks on püruvaadi muutmine laktaadi dehüdrogenaasi
proportsionaalse osavõtuga; dividendid osamaksudelt on piiratud või neid ei makstagi d) Muu: hariduse, koolituse ja teabe kohustus; koostöö kohustuslikkus teiste ühistutega; hoolitsus kodukoha arengu eest; iseseisvus ja sõltumatus. Mida mõistetakse kolhoosi all? Lühend venekeelsest sõnapaarist kollektiivne majand. Sageli on kasutatud eesti keeles ka mõistet “ühismajand” Kolhoos oli NSV Liidus põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma Kolhoos oli põllumajanduslik kooperatiivne ettevõtlusvorm, mille loomise teoreetilised alused koostas oma kuulsas kooperatsiooniplaanis Lenin. Selle plaani peaeesmärgiks oli väikeettevõtete, sh talupoegkonna, tootmise radikaalne ümberkorraldamine ja üleviimine ühisomandil baseeruvale sotsialistikule alusele. Seega ei olnud eesmärgiks mitte eraomandil põhinevate ühistute
saab Eesti apelleerida üksnes oma sisemistele ressurssidele. Samasuguses olukorras oli sõjajärgne Soome. Heaoluühiskonna kujunemise aluseks on Erhardit tsiteerides "laiade rahvahulkade sissetulekute suurendamine", mille aluseks omakorda on tootlikkuse kasv ja stabiilsed hinnad. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. Heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab Eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel. Niisiis ongi meie esmane ülesanne taastada Eesti riik ja ühiskond kui ühtne pere.
Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2. aprillil 1988 - toimus Toompeal loomeliitude juhatuste ühispleenum, kus nõuti Eestile kultuuri- ja majandusiseseisvust, ENSV kodakondsust, kritiseeriti Karl Vaino ja Bruno Sauli tegevust. Loominguliste liitude ühispleenum - sellel üritusel pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevusega.
valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise alused oleksid: 1) geneetiliselt determineeritud aminohapete järjestus polüpeptiidahelas ja 2) aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37) Neljanda järgu struktuurist moodustab kvaternaarstruktuur, kus omavel on ühinenud kaks või enam polüpeptiidi (näiteks hemoglobiin). 3 Valkude elementaarne koostis Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 %
d) sisaldab aktiivtsentrist eraldiseisvat efektormolekulide seostumiskohta 84. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel. 85. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitorijuuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile on vajalik, sest siis on võimalik hapnik üle anda. 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis-Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? 88. Millise aminohappejäägi kaudu toimub valkude fosforüleerimine? (erinevad aminohapped) a) Glütsiin b) Asparagiin c) Trüptofaan d) Seriin e) Isoleutsiin Valkude fosforüleerimine toimub Seriini kaudu
temperatuuridel soodustatud DNA denaturatsioon on pöörduv Temperatuuri alandamisel omandab denatureerunud DNA oma esialgse natiivse struktuuri DNA denaturatsioon on kooperatiivne protsess Tm ehk DNA "sulamistemperatuur" Temperatuur mille juures 50% DNA molekulidest on denatureerunud Mida kõrgem GC sisaldus, seda kõrgem Tm DNA tertsiaarstruktuur DNA molekul võib olla lineaarne või tsirkulaarne Rõngasmolekulid võivad omakorda olla relakseerunud või superspiraliseerunud topoloogiaga Superspiraalne vorm on väiksema stabiilsusega, ent in vivo on tsirkulaarsed
töökoha iga-aastane lisandumine tööturule on ilma põhjalike muutusteta äärmiselt ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. Heaoluühiskond suurendab inimeste vabadust valida oma elulaadi ja samal ajal nõuab neilt vastutust teiste samasuguste õiguste tagamise eest. heaoluühiskond on oma olemuselt kooperatiivne. See on ühe perekonna mudeli rakendamine kogu ühiskonnale ja riigile. Paraku seisab eesti selle mudeli rakendamisest veel väga kaugel. HEAOLUÜHISKOND TEKKIMINE: Juba tööstuspöörde tagajärjel hakkas muutuma inimühiskonna kultuur, laienesid riigi ülesanded. Riigi klassikaliste ülesannete (sisekorra kindlustamine, riigikaitse, vallutuste teostamine) kõrvale tekkisid sotisaalpoliit lised ülesanded ja majanduse reguleerimine, mille
nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 59. Kooperatiivne ettevõtlus. • Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse
vahetamise või arvamuste muutmise teel saavutatud üksmeel olemasolevas informatsioonis, eesmärkides, meetodites ja väärtushinnangutes. Konflikti vältimine See on sisuliselt strateegia, milles: * selgelt piiritletud vastutusega * avameelsete kõnelustega * detsentraliseeritud otsustusstruktuuridega * konsensusega ühiste eesmärkide suhtes välistatakse konfliktide teke või reguleeritakse/lahendatakse nad juba eos, enne kui nad muutuvad koormavaks. Selle eelduseks on: * kooperatiivne otsustamine * laitmatult funktsioneeriv tagasiside * avatud informatsioonipoliitika. Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Konfliktid annavad võimaluse koos paremaks muutuda, kui * nad tunnetatakse õigeaegselt * nad lahendatakse partneriga koos * kui "asutakse kohe asja kallale"
aastatel Venemaa lähisaladelt; 70-tel seoses olümpiaobjektide jms hakkas tulema juba Kaukaasia jpt päritolu rahvast. Immigrandid koondusid põhiliselt uuslinnaosadesse, saades eelisjärjekorras uued mugavustega korterid, samas põliselanikkonna jaoks korteripuudus. - sotsiaalsed probleemid, kuritegevuse kasv, alkoholism PÕLLUMAJANDUS 40-te-50-te vahetusel kollektiviseerimine Kolhoos- kollektiivmajapidamine (kooperatiivne omandivorm e liikmete ühisvara) Sovhoos- nõukogude majapidamine (riiklik omand) Sisulist vahet neil polnud, mõlemad pidid täitma suuri toodanguplaane, neile eraldati kasutamiseks nö fonde(kütus, ehitusmaterjalid, tehnika jne). Loomulikult maksti majanditele toodangu eest ja nad ise maksid samuti vajaminevate vahendite eest. Süsteem toimib ilma vabaturuta. (varustajate roll väga oluline!lisavahendite hankimiseks, plaanide
nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 49. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.) Rochdales töötati välja ja sõnastati esimest korda ühistegevuse põhiprintsiibid, mis tugevasti
elamuga. Reaalseid tagatisi neile lubadustele polnud. Süvenes varjatud inflatsioon, kus käiku paisati rohkesti katteta raha. · 1986-1988 legaliseeriti eraettevõtlus umbes 30 tootmis- ja teenindusalal. Jõudsalt hakkas arenema kooperatiivsektor. Tulemused tavakodaniku jaoks olid süngevõitu. Reatarbija jaoks kujunesid hinnad 10-30 korda kõrgemaks riiklikust sektorist, mida doteeriti riigieelarvest. Kooperatiivne sektor astus tehingutesse varimajandusega, asudes ,,pesema" selle rahasid. 1980-ndate aastate lõpus ulatus varimajanduse aastakäive majandusteadlaste tagasihoidlike arvestuste kohaselt 250-300 miljardi rublani. · Ka põllumajanduse reformimise katsed sumbusid. 1986-1989 küpses NSV Liidus sügav majanduskriis. Seda võimendasid teravad, kohati väga verised rahvuskonfliktid, Tsernobõli tuumakatastroof 1986 jms.
20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD Kodanlik natsionalism- rahvuslikkuse rõhutamine, vastandiks internatsionalism Sofhoos- riiklik majand Kolhoos- kooperatiivne majand Nomenklatuur- ametikoht, mille saamiseks pidi olema partei liige Forseerima- kiirendama Komistoorium- kiriku nõukogu
c) on reeglina multimeerne ensüüm d) sisaldab aktiivtsentrist eraldi seisvat efektormolekulide seostumiskohta e) on alati glükosüleeritud Allosteerilised ensüümid on eranditult multimeersed valgud, s.t. nad koosnevad rohkem kui ühest subühikust ja sisaldavad seega ka rohkem kui ühte aktiivtsentrit (iga subühik sisaldab ühe aktiivtsentri). Allosteerilistele valkudele on omane substraatide (homoallosteeria) ja regulatoorsete efektormolekulide (heteroallosteeria) kooperatiivne seostumine valguga. lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: 050100150200250300350020406080100120[S] (mM)V (nM/min) a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori juuresolekul
pangagruppidega. Samas peale poliitilise süsteemi ümberkujunemist Itaalias aastatel 1992-94 alustati reforme ka majanduses. Esmane rõhk pandi riigiosakaalu vähenemisele tööstuses. Tulemuseks oli tõenäoliselt mastaapseim erastamisprotsess terves Euroopa Liidus. 1998. aastaks erastati ligi 30 riigile kuuluvat suurettevõtet, sh. Telecom, energiakontsernid Eni ja Enel, 3 suuremat panka ning suuruselt teine kindlustusfirma. Tänu nendele muudatustele on omi positsioone kindlustanud kooperatiivne majandussektor. Itaalia omapäraks on ka suur vahe Põhja ja Lõuna majandusarengus. Põhja-Itaaliale tagab edu tööstuse areng ning suurem eraettevõtete osakaal. Vastupidiselt sellele on Lõuna- Itaalia majandusareng tagasihoidlik ning selle mudelis domineerib põllumajandus, enamik tööstusettevõtteid aga on riiklikud. Lõuna-Itaalia mahajäämise põhjuseid on sisuliselt kolm: 1) ajalooliselt tihe rahvastiku kontsentratsioon suuremates Lõuna-Itaalia linnades (Napoli,
(Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 33) Tertsiaarstruktuur on kerajas-ellipsoidne ning moodustab stabiilse taseme. Selle formeerumise alused oleksid: 1) geneetiliselt determineeritud aminohapete järjestus polüpeptiidahelas ja 2) 5 aminohapete radikaalide vastastikused toimed. Viimase taseme ehk tertsiaarstruktuuri stabiliseerivad nõrgad sidemed. Tänu mittekovalentsetele sidemetele struktuuris on selle teke äärmiselt kiire, spontaanne, kooperatiivne protsess nõrkade polüptiidahelate vahel. Kuna nõrku sidemeid on ahela erinevate osade vahel väga palju, on struktuur tegelikult tugevalt stabiliseerunud. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 1993: 36-37) Neljanda järgu struktuurist moodustab kvaternaarstruktuur, kus omavel on ühinenud kaks või enam polüpeptiidi (näiteks hemoglobiin). Joonis 1. Valgustruktuuride tasemed ülevalt: primaarstruktuur, sekundaar-, tertsiaar- ning kvaternaarstruktuur
saavutatud üksmeel olemasolevas informatsioonis, eesmärkides, meetodites ja väärtushinnangutes. Konflikti vältimine See on sisuliselt strateegia, milles: selgelt piiritletud vastutusega avameelsete kõnelustega detsentraliseeritud otsustusstruktuuridega konsensusega ühiste eesmärkide suhtes välistatakse konfliktide teke või reguleeritakse/lahendatakse nad juba eos, enne kui nad muutuvad koormavaks Selle eelduseks on: kooperatiivne otsustamine laitmatult funktsioneeriv tagasiside avatud informatsioonipoliitika Kõikjal kus inimesed koos elavad ja töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Konfliktid annavad võimaluse koos paremaks muutuda, kui nad tunnetatakse õigeaegselt nad lahendatakse partneriga koos kui "asutakse kohe asja kallale"
jäämist. paindlikkuseks. Oma seisukohti muudetakse väga Probleemi lahendamise eesmärgil aeglaselt muudetakse seisukohti innukalt. ja seda enamasti selleks, et sundida vastaspoolt tegema mööndusi. Keskendutakse vastaspoole alistamisele Probleemi lahendamisel kasutatakse ega kolmandate osapoolte abi. otsita nõuandeid kolmandatelt osapooltelt. Loovus Kooperatiivne probleemilahendamise lähenemine grupis soodustab ka loovust. Loovus on millegi uue loomise protsess, mis tuleneb produktiivsest erimeelsusest. Kuna probleemi vaadatakse uuest vaatenurgast, saab välja pakkuda ja formuleerida uusi alternatiive probleemi lahendamiseks. Deutch on määratlenud kolm viisi, kuidas grupis loovust kasvatada või soodustada. Esiteks tuleb hea lahenduse leidmiseks tekitada piisav motivatsiooni tase. Teiseks peab
Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 60. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed võivad asutada ka turunduskooperatiivi turustamaks
ostmist tõusis toidukaupade hind 1930 ndate aastate lõpul nõukogudeliit möödus suurbritanniast, prantsusmaast ja saksamaast rasketööstuse kogutoodangu poolest ei suudetud mööda minna usast arendati eelkõige sõjatööstust tööviljakus ja kvaliteet olid viletsam kui teistes maades sundkollektiviseerimine see on kollektiivsete majandite sunniviisiline loomine kollektiivsed majandid olid kolhoos- ehk riigile allutatud kooperatiivne ettevõtte sovhoos- riiklik majand riigil oli saaki kergem kätte saada kui põllumajandus allutati riigile kulak- talupoeg kes kasutas palgalist tööjõudu kulaku käsilane- selleks võis kuulutada igaühe 1929 algas kulakute kui klassi hävitamine kulakuteks tuli kuulutada 3-5%majapidamistest talupojad põgenesid linnadesse enne tapeti loomad ja müüdi vara NL 1930 ndatel aastatel üha rohkem oli juhtide seas väheharitud inimesi pime kuuletumine oli olulisem kui oskused
Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 59. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne ettevõtlus – eesmärgiks on toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed võivad asutada ka turunduskooperatiivi turustamaks omavalmistatud tooteid. Tootmiskooperatiive esindavad Iisraeli kibbutsid ja ka endise Nõukogude Liidu kolhoosid.
õpitulemuste kontrolli, saab korraldada erisugustel viisidel ning jõuda ühesuguste lõpptulemusteni. Ühe või teise õppemeetodi rakendamise edukus ja sobivus sõltub lisaks veel ka nii õpetaja kui ka klassi eripärast. Õppestrateegiad ja –meetodid uue õppematerjali edastamiseks- omandamiseks: Põhilised õppestrateegiad (õppetöö korraldamise mudelid): otsene õpetamine, jutustus (loeng-diskussioon/vestlus), suunatud avastusõpe, kooperatiivne õppimine (klassidiskussioon). Õpetamise abimeetodid/strateegiad: küsitlemine, õppetöö diferentseerimine Iseseisva töö meetodid 3. Õppetund, kui õppetöö organiseerimise põhiühik. Gagné mudel kirjeldab õppetöö organiseerimist teema õpetamise ühikuna, mitte ajaliselt kindlaksmääratud tunnina. Praktikas on saanud kombeks nimetada ka nii defineeritud õppeühikut õppetunniks. 4
e) on alati glükosüleeritud Allosteerilised ensüümid on eranditult multimeersed valgud, s.t. nad koosnevad rohkem kui ühest subühikust ja sisaldavad seega ka rohkem kui ühte aktiivtsentrit (iga subühik sisaldab ühe aktiivtsentri). Allosteerilistele valkudele on omane substraatide (homoallosteeria) ja regulatoorsete efektormolekulide (heteroallosteeria) kooperatiivne seostumine valguga. lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: 050100150200250300350020406080100120[S] (mM)V (nM/min) a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori
c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad · Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse
c)abstraktsed mängud: 3-10 aastat 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine B. Kooperatiivsed mängud a)kooperatiivne võistlus- mäng (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget(1896-1980) - teda peetakse üheks tähtsamaks kognitiivse mänguteooria esindajaks. Piaget leidis, et mäng on hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse
2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng B. Kooperatiivsed mängud (kass ja hiir) 10-14 aastat b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Kognitiivsed mänguteooriad Jean Piaget (1896 – 1980): Neli staadiumi (arengutaset). Piaget eristas nelja suuremat arengutaset. Esimesed kaks taset on ettevalmistuseks järgnevatele. Operatsioonide
Mentorlus – Kahe inimese pikemaajaline koostöösuhe, kus kogenud ettevõtja (mentor) annab üldjuhul tasuta oma teadmiste ja kogemuste baasil nõu algajalte ettevõtjale (mentii). 51. Sotsiaalne ettevõtlus - isetasuv tegevus, mille eesmärk on parandada halval järjel olevate inimeste olukorda (alkoholism, puudega jne) 52. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) – Ettevõtlik tegevus organisatsiooni sees 53. Kooperatiivne ettevõtlus – võrgustikmajaduse üks vorm, eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid.
REFORMIDE VAJALIKKUS ELAMUSEKTORIS Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Elamuehitus Eestis 1950-2009 REFORMIDE ISELOOM Aeglased reformijad riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut. Kiired reformijad riigid, kus domineeris riiklik elamufond (Eesti, Leedu) Kõhklejad Rumeenia, Bulgaaria mitte väga suure ühiskondliku elamusektoriga, kõhklusi ja vastuolusid tekitas eelkõige denatsionaliseerimine. Paraku on kõhklemine
järelproovitut uuele ja tundmatule. Sotsiaalsus - seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sisaldab neid aspekte, mida tavaliselt nimetatakse inimlikuks: altruism, hoolivus, emotsionaalse toetuse jagamine. Sellised inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on enesekeskne /egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes. Oma suhetes on ta pigem, pigem antagonistlik kui kooperatiivne, mistõttu mittesotsiaalsed inimesed on teiste seas vähem populaarsed, kui need, kes on teistega sõbralikud ja leplikud. Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Tähistab ka tahet ja sihikindlust, usaldusväärsust ja enesekontrolli. Sellised inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis kui see nõuab pingutust ja enesedistsipliini (keegi, kes loeb raamatud alati
nende arendamise kaitse ümbritseva emaettevõtte mõjude ja võimalike häirimiste eest. Sisemise ettevõtluse toetamine võib olla otstarbekas ka selleks, et hoida kinni ettevõtjakalduvustega inimesi, kes saavad võimaluse oma ideede realiseerimiseks ilma, et peaksid rajama uue ettevõtte. Nende riskid on seejuures väiksemad, võrreldes sellega, mida iseseisev ettevõtja vältimatult kohtab. 60. Kooperatiivne ettevõtlus. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus on võrgustikmajanduse üks vorme, mille juured ulatuvad üle 150 aasta taguse Inglismaani. Tänapäevase kooperatiivse tegevuse alguseks loetakse sageli Rochdale linna kangrute poolt 1844. a loodud kooperatiivkauplust, mis rajati sihiga pakkuda töölistele mõistliku hinnaga tooteid. (Esimene kooperatiiv, mis tegutses edukalt pikema aja jooksul.)
keskkoolis · 1959 üldine 8-klassiline koolikohustus · 1964 keskkool 11 asemel 10 aastat, 1965 jälle 11. 9. Kolhoos, sovhoos, MTJ, NSVL Riigipank ja riigihoiukassad · 1944 sotsialistliku maareformi taastamine · 1947 ÜKbP direktiiv kolhooside loomise kohta · 1949 märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine o Kolhoos - kollektiivmajand o Sovhoos - riigimajand o Artell kooperatiivne ettevõte (puusepad, müürsepad, metsatöölised) o MTJ (masinatraktori jaam), KEK (kolhoosi ehitus kontor), EKE (Eesti kolhoosi ehitus) o 1964 hakkasid kolhoosnikud rahapalka saama o 1970. Aastad suurmajandid ja ääremaad o 1981 Agrotööstuskompleksid o 1982 toitlusprogramm Riigihoiukassad kuulub riigipanga osakonna alla. 10. NLKP, EKP, ÜLKNÜ, ELKNÜ, keskkomitee, poliitbüroo, sekretär · NLKP Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei
2.Töömäng (keetmine) c)abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega (tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine a)kooperatiivne võistlus-mäng (kass ja B. Kooperatiivsed 10-14 aastat hiir) mängud b)kindlate reeglitega mäng (tantsimine) Jean Piaget (1896 – 1980): Šveitsi psühholoog, kognitiivse arengu teooria looja. Jean Piaget hakkas varakult tegelema teadusliku uurimisega
*õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku Metoodiline süsteem õppemeetodeid ja metoodilisi võtteid ühendavad õppetöö korraldamise viisid, mille tundmine tuleb kasuks. Õppetöö organisatsiooniline vorm õppetöö korraldamise viis kas koolitunni, kõrgkooliloengu, iseseisva tööna. See on õppimisega tegelemisega eraldatud ajavahemik. 2
nagu teevad teleoloogilised süsteemid. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. (Kant) Piaget kirjeldas moraalse arengu kaheetapilist protsessi kahel kvalitatiivselt erineval tasandil: sunnimoraal (kus otsuse langetamisel arvestatakse valdavalt teo tagajärgede tõsidust ja järgneva karistuse tõenäolisust) ja kooperatiivne ehk vastastikune moraal (hinnangu andmisel arvestatakse kavatsust ja teoga kaasnevaid asjaolusid, sealhulgas ka kergendavaid asjaolusid, ning reeglite ja normide kokkuleppelist olemust). Kohlbergi moraalse arengu teooria (pikendas Piaget teooriat) väidab, et moraalne põhjendamine, mis on eetilise käitumise aluseks, omab 6 eristatavat arengutaset (ja on pidev protsess), millest iga järgmine vastab moraalsetele dilemmadele adekvaatsemalt kui eelmine. Et mõõta taset, millel inimene
d) sisaldab aktiivtsentrist eraldiseisvat efektormolekulide seostumiskohta e) on alati glükosüleeritud 84. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati positiivse kooperatiivsuse alusel. 85. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: a) efektori puudumisel b) allosteerilise inhibiitori juuresolekul c) allosteerilise aktivaatori juuresolekul 86. Milleks on vajalik O2 kooperatiivne seostumine hemoglobiinile? Kopsudes on kõrge O2 kontsentratsioon ja kudedes madal. Kooperatiivse seostumise kaudu on võimalik hapnik üle anda. (Kooperatiivne seostumine võimaldab O2 efektiivselt hemoglobiinile nii peale kui maha ,,laadida".) 87. Milline toodud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale ja milline Michaelis- Menteni võrrandiga kooskõlas olevale ensüümi kineetikale? Mittekooperatiivse ensüümi kineetika on kooskõlas Michaelis-Menteni võrrandiga. 88
2+ (Fe vormis). Raua oksüdeerumisel raud(III) vormi, metmüoglobiin hapniku ei seo. Hapnik seotakse heemsele Fe'le kuuenda ligandina. Hapniku seondumisel Mb konformatsioon muutub (Fe alul heemi tasapinnast väljas, hapniku lisandumisel tõmbab see Fe tasapinda ja Fe tõmbab endaga kaasa kogu heeliksi), kuid Mb puhul ei oma see suurt tähtsust. Kui Hb käituks nagu Mb, siis vabaneks kapillaarides väga vähe hapniku. Hb sigmoidne (kooperatiivne) hapniku sidumiskõver tee võimalikuks efektiivse hapnikuvahetuse. Hapniku sidumise tulemusena alfa-ahelatele toimuvad konformatsioonimuutused teevad alles võimalikuks hapniku sidumise beeta-ahelatele. Hapniku 2+ sidumisel (Fe tasapinda tõmbamisel) katkevad kõik soolasillad Hb subühikute vahel. X MOLEKULAARMOOTORID 1
siis, kui väikerühmast suuremad õpilasrühmad või terve klass töötab kooperatiivselt. Enam kasutatud kasvatustöö eesmärkidel. Õppimine rühmatöö tingimustel aitab alati kaasa kasvatuseesmärkide saavutamisele. Rühmatööna võib korraldada kirjalike materjalide õppimist, õppeotstarbeliste eksperimentide sooritamist ja praktiliste oskuste omandamist. Kõigi nende meetoodiliste süsteemide taotluseks on saavutada õpilaste kooperatiivne õppimine, et rühma kuuluvad õpilased töötaksid kooskõlastatult läbi õppematerjali erinevad osad ja seejärel kasutaksid töö tulemusi ühiselt õppeaine omandamiseks. Rühmatöö võimaldab peale aine õpetamise saavutada ka kasvatuseesmärke, kuid on õpetajale korralduslikult töömahukas. . Töö edukus klassis oleneb seal valitsevatest rühmanormidest. Diskussiooniga on tegemist siis, kui toimub arvamuste vahetamine õpilaste ja õpetaja vahel
egotsentriline, sest arvab, et kõik mõtlevad samamoodi kui tema reeglid on permanentselt fikseeritud nagu füüsikaseadused (mitte subjektiivselt internaliseeritud, mida saab muuta) peab käitumist halvaks lähtudes objektiivsetest tagajärgedest (mitte subjektiivne kahju) - Autonoomne moraal e kooperatiivne moraal 10.a Hakkab aru saama, et moraalses otsustamises on inimestel erinev perspektiiv ning et objektiivsed tagajärjed ei määra ära teo õigust või ebaõigust üksinda; reeglid kui vastastikused kokkulepped inimeste vahel; reegleid saab modifitseerida kui selleks on sotsiaalne vajadus; teadlikkus vastastikkusest (teise in. Heaolu eest hoolitsemine, samuti nagu
50. Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 51. Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid
N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 11 51.Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed
Lisa 3. Kaubandusvõrgu areng Eesti NSV-s nõukogude võimu esimesel aastal 1939/40 I 1941 IV 1941 Ettevõtete Osatähtsus Ettevõtete Osatähtsus Ettevõtete Osatähtsus arv arv % % arv % Riiklik 164 1,2 998 12,5 1510 19 kaubandus Kooperatiivne 612 4,5 842 10,6 1351 17 kaubandus Erakaubandus 13100 94,3 6150 78,9 4959 64 Kokku 13777 100,0 7990 100,0 7920 100,0 Lisa 4. Kaubandusvõrgu spetsialiseeritus Eesti NSV-s seisuga 1. Jaanuar 1941 Riiklik Kooperatiiv Erakaubandus Kokku kaubandus kaubandus
50.Sisemine ettevõtlus (intrapreneurship) Sisemine ettevõtlikkus suurema organisatsiooni sees, see on protsess. N.konkreetse äriprojekti teatud eraldumine. Sisemised ettevõtjad peaksid suutma arendada uusi ideid ärikõlbulikeks. Sisemise ettevõtja eesmärgiks on leida ja hinnata uusi äritegevusvõimalusi ja nii käivitada kui edasi viia uute ideede arendamist. Sisemist ettevõtlust viiakse ellu tavaliselt rühmades. 51.Kooperatiivne (ühistuline) ettevõtlus Esimeseks tarbijate kooperatiiviks Eestis oli 1865. a asutatud Tallinna kooperatiiv. Eesmärgiks oli tagada kooperatiivi liikmetele kvaliteetsete kaupade saamine soodsate hindadega. Kooperatiivi eesmärgiks on eeskätt toetada oma liikmete äritegevust ja majapidamist. Esmaseks eesmärgiks ei ole seega investeeritud kapitalilt kasumi saamine. Kooperatiiv võib pakkuda oma liikmetele majapidamises vajalikke kaupu ja teenuseid. Kooperatiivi liikmed
mõjutavad transkriptsiooni faktori omadusi? Kui DNAd siduv domeen fuseeriti teistest valkudest pärit aktivatsioonidomeenide fragmentidega, siis teatud konstruktidel säilis omadus reportergeeni ekspressiooni aktiveerida. Suure osa N-terminaalse DNAd siduva domeeni deleteerimisega kadus reportergeeni ekspressioon, suure osa C-terminaalse aktivatsioonidomeeni deleteerimisega aga säilis. 14. Transkriptsiooni faktorite kooperatiivne sidumine. Suurendab geeniregulatsiooni võimalusi. Transkriptsioonifaktorite võime heterodimeriseeruda või siduda monomeerina: selle tähtsus transkriptsiooni regulatsioonis. Suurendab äratundmissaitide hulka, aga mõned võivad ka inhibeerida. Mõnede faktorite afiinsus sidumissaitide suhtes on individuaalselt madal, aga nende omavaheline interaktsioon võib soodustada kompleksi moodustamist DNAle, mistõttu kompleksi afiinsus sidumissaidi suhtes tõuseb oluliselt. 15. Enhanceosoom
kodus.
( Kui Jaan ei tea, et Peeter on kodus, siis Peeter on kodus.)
<1.puhul: Peeter on kodus, on fakt e tegemist on implikatuuriga
eesti keeles teadmiste ja arvamuste vahet ei ole. ingl keeles ei saa valesti teada.
Grice''i kooperatiivsuse põhimõte
Kuidas kõnelemine võib õnnestuda? sp , et ta on tegevus.
* Koostöö pm koosneb Maksiimidest, mida on 5:
1) Kvantiteedi:
a) ütle nii palju, kui on vaja.
b) ära ütle rohkem, kui on vaja.
- propositsiooniline akt – viitamine, preditseerimine - illokutiivne akt – eesmärgi taotlemine Searle jagab kõik laused 5 tüüpi: representatiivid (nt väide, järeldus), direktiivid (nt küsimus, taotlus), komissiivid (nt lubadus, ähvardus), ekspressiivid (nt tänuavaldus, vabandus), deklaratsioonid (nt laulatus, vallandamine). Grice ja kooperatiivsus- ehk koostööprintsiip Meie suhtlus on tüüpiliselt, vähemalt mingi tasemeni, kooperatiivne pingutus; ja iga osavõtja tunneb selles ära, mingil määral, ühise eesmärgi või vähemalt vastastikku aktsepteeritud suuna. KOOPERATIIVSUSPRINTSIIP (Grice 1967) Anna vestlusesse nõutav panus (sellel vestlusetapil, käesoleva vestluse eesmärgi suhtes). Kvaliteedimaksiim: Püüa edastada ainult seda, mis on tõene eriti Kvantiteedimaksiim•Anna nii palju infot, kui vaja. Relevantsusmaksiim•Edasta infot, mis on relevantne. Meetodimaksiim: Ole arusaadav 22
annaabi.ee 
