Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv
Vältevaheldus puudub Vältevaheldus Palatalisatsioon vähene Palatalisatsioon Lõpu- ja sisekadu piiratud Lõpu- ja sisekadu järjekindel Vokaalharmoonia Vokaalharmoonia taandunud Je- või lõputa illatiiv Sse-illatiiv Kodoje, alevi, hamba Kodusse, alevisse, hambasse Isi- või iksi- konditsionaal Ksi- konditsionaal Jäisin, jäiksin jääksin RANNAMURRE ehk RANNIKUMURRE See on mingil määral pooleks löödud. Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja. · Ei esine õ häälikut. a, e, o, u pohi (põhi), peld (põld) · Hilisdiftongid vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga · Nõrgas astmes üksikklusiil · Sk astmevahelduset: leskel, kääskin
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud
1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3. pööre, lõpp -b (jaluta/b); 4) mitmuse 1. pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta; 2) tingiv kõneviis e konditsionaal, tunnused -ksi (kui järgneb pöördelõpp, käi/ksi/n); -ks (sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens. Tänapäeval tunnuseta, olemas ainult ajaloolised tunnused: -b (ainsuse 3. pöörde lõpus), va/d (mitmuse 3
aama, lääma, oln 'olnud', padja 'padi', pailu 'palju', pa'lk, jäneksed, juuksed Kirderanniku murderühm Kirderanniku murdel puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. · Vältevaheldus puudub · Palatalisatsioon vähene · Lõpu- ja sisekadu piiratud · Vokaalharmoonia · Je- või lõputa illatiiv (sisseütlev) · Isi- või iksi- konditsionaal Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi · Tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni 'pojani' · Analoogilised da-infinitiiivi tunnused: jättädä · Topeltmitmus: kanudel 'kanadel' · Analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid · Iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme · Sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme · Tugevaastmeliste vormide üldistumine kirdemurdes: seppäl, kirjanikkul, tüttär
10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes. Dialoogi struktuur Kooperatiivsusprintsiip Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane, oluline Meetodimaksiim- info olgu arusaadav IMPLIKATUUR on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal, kasutades eelkõige kooperatiivsusprintsiipi. Karlsson õpiku lisa 2
palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv: kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse isi- või iksi-konditsionaal: ksi-konditsionaal: jäisin, jäiksin jääksin Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni ‘pojani’; 6 analoogilised da-infinitiivi tunnused: jättädä, tundada; topeltmitmus: kanudel ‘kanadel’, päividest ‘päevadest’; analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid;
mitmus pluural tegumood geenus isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum
kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Sõitku Jüri homme maale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on
enneminevik (oli söönud saia) s
taval. verbil -modaalsus on vahend sündmust kirjeldava väite staatuse edasiandmiseks, sellega antakse edasi kõneleja subjektiivseid seisukohti ja arvamusi (ei iseloomusta sünhdmust, vaid väite staatust - võima eesti keeles ainus modaalverb) -kõneleja annab edasi oma suhtumist öeldavasse: kas see on usutav, reeaalne, kohustuslik, vms, samuti annab kõneleja edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lause moodustas. -konditsionaal e tingiv kv (-ks) kindluse puudumine; maailma keelte puhul konditsionaal on hoopis sk. k konjuktiiv; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev) -subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc -potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel) -kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema) modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks).
Ehk nende tähendus on seotud kõneolukorraga, tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm)
Algvõrre – ilus, magus. Keskvõrre – ilusam, magusam. Ülivõrre – kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). * Aeg e tempus – väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. * Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev)
keel, millest näide pärineb. Türgi (Comrie 1975:5) Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne
· essiiv puudub sütäme · Valdav de-mitmus · Essiiv: nuorena · mitmuse gen -de: paremate · Valdav i-mitmus: oravi, kalo · nud-partitsiip ei muutu · Mitmuse gen -je: parembije · Nud-partitsiibis ainsus ja mitmus: · -ksi/-ks konditsionaal kukkunud:kukkuned · segavormiline konditsionaal -iksi/-isi: · Eitusverb ei pöördu oliksin/olisin · Eitusverb pöördub: en, et, ei, emme, ette eivad tule Rannikumurde probleemid:
Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad
o kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (kas ta peab tegevust reaalseks või mittereaalseks), o kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (otsene või kaudne teatelaad), o suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega). • Eesti keeles on viis kõneviisi: o kindel kõneviis ehk indikatiiv - nii sisult kui ka vormilt markeerimata; o tingiv kõneviis ehk konditsionaal - märgib sündmuste mittereaalsust vaatlushetkel, kõneleja peab tegevust ebareaalseks; o käskiv kõneviis ehk imperatiiv – väljendab käsku; o kaudne kõneviis ehk kvotatiiv - väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet; o möönev kõneviis ehk jussiiv - arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele; harilikult väljendab
.2 aastat tagasi, 3.minevik ehk kauge või jutustav minevik. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsus, väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja iseloomustab sündmust oma suhtumise kaudu, väljendades seda, kas seisund/sündmus oli tema arvates usutav, reaalne, obligatoorne vms. Kõneleja annab modaalsete väljendusvahenditega edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda, miks üldse lausungi moodustas(nt käst, soov). Konditsionaal on kasutatav selleks, et väljendada kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes, potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. (nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse
Ainsus (üks) on järelikult kognitiivselt "vähem" kui mitmus (kaks või rohkem); nominatiivi vormis substantiiv vaid nimetab eset, inessiivi lõpuga -s varustatud substantiiv aga informeerib lisaks asukohast; preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana.
(magusaim). Verbi kategooriad: Aeg e tempus – Näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest. Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline. Kõneviis e modus – näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. eesti keeles: kindel ehk indikatiiv (laulan); käskiv e imperatiiv (laula); kaudne e vähem kindel ehk kvotatiiv (laulvat), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“ (laulaks(in)), möönev e jussiv – käskiv+kaudne (laulgu). Tegumood e genus – näitab subjekti ja objekti suhteid lauses. aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); (Mees ehitas maja; Maja ehitati (mehe poolt); Maja on ehitatud. Majad olid ehitatud.). Laad e aspekt – näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. lõpetatud/lõpetamata;
· Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus võib olla keeliti erinev. Eitus on markeeritud kategooria, mida markeeritakse eituspartikli, eitusverbi ja
Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes: *ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli- 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Kaudse kõneviisi tekkimine - Uuenduse ajendajaks on peetud saksa konjunktiivi. Indikatiiv (kindel kv): – Imperatiiv (käskiv kv) (> jussiiv): -k (oleviku tunnus) Keeldkõne: *elä+k (> *äläq > ära), *el+ket jne + imperatiiv Konditsionaal (tingiv kv) • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv (kaudne kv) • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat-tegevusnime kaudu): ta olevat
Superlatiiv im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP. Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes: *ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli-. 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid tõi kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat- tegevusnime kaudu): ta olevat
Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-.
Teisel juhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, nt Jüri olevat eile maalesõitnud. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviisehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv jamöönev kõneviis ehk jussiiv. 33. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid
Algvõrre ilus, magus. Keskvõrre ilusam, magusam. Ülivõrre kõige ilusam (ilusaim), kõige magusam (magusaim). Aeg e tempus väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. Olevik/minevik/tulevik. Isik e persona eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. Kõneviis e modus eesti keeles: kindel tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-.
+ segasüsteemid /nt sõltuvalt lausetyybist esineb 1. Ja 2. Tyybi jooni/ Nominatiiv-akusatiivne susteem maailma keeltes rohkem levinud. Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiiv keeled. Üldkeeleteadus 3.11.2010 Klusiiv Demonstratiivpronoomen Polaarsus:. Jaatus ja eitus- väljendusvahendid Aeg ehk tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakategooria. Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine. Tegumood egk genus; aktiiv - passiiv, personaal -impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: pref-impref (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr -progr jne) aspektkategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus - nom-akk ja abs-erg. Deiksis Deiktilised elemendid on sellised keelendid, mis on otseselt seotud kõnehetke ja/või kohaga. (ilma selle kohata v hetketa arusaamatu)
eile külla tulnud. Kaudse teatelaadi korral võib teate allikaks olla ka kõneleja, kuid teade pole mõeldud kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 19. Ajakategooria. Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetke või mõne teise sündmuse toimumise ajaga. Sündmuse seos lähtepunktiga võib olla kas samaaegsus (olevik), eelnevus (minevik) või järgnevus (tulevik). Eesti keeles on morfoloogiliselt olemas viis aega: olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik ja üldminevik.
mineviku vorme; grammatilised tuleviku vormid võivad ka puududa (nt. eesti keel) · Isik e persona eesti keeles 8 tk (ainsus, mitmus, 1.-3. isik + umbisikuline) · Kõneviis e modus · eesti keeles: · kindel tavaline info · käskiv e imperatiiv · kaudne vähem kindel info · tingiv e konditsionaal nn. oleks · möönev e jussiv käskiv + kaudne, nt. mindagu, tehtagu · kaudne kõneviis on keeltes haruldane · tingiva kõneviisi tähendus varieerub keeleti · Tegumood e genus · aktiiv / passiiv · personaal / impersonaal (isikuline/umbisikuline) · alus ja öeldis vahetavad kohad · eesti keeles ei muutu aluse ja öeldise vorm: tehti kellegi poolt · Laad e aspekt
Perfekt e täisminevik Pluskvamperfekt e enneminevik Kõneviis - informatsioon, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust Espiseteemilisus - esitatud info tegelikkusele vastavuse aste Evidentsiaalsus - esitatud infoväidete põhjendused või allikad Eesti keeles on viis kõneviisi: Indikatiiv - neutraal Imperatiiv e käskiv kõneviis Jussiiv e möönev kõneviis Konditsionaal e tingiv kõneviis Kvotatiiv e kaudne kõneviis Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus. Omadusi ja suhteid väljendavad elemendid on predikaadid. Predikaatanalüüs kirjeldab lause denotatsiooni poolt. Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid.
tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33. Kindel kõneviis e indikatiiv, iseloomustus ja näited. Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. 34. Tingiv kõneviis e konditsionaal, iseloomustus ja näited. Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Olekstädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks! Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, ntela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks).
on piirkondi, kus ta on valdav. + segasüsteemid (nt sõltuvalt lausetüübist esineb1. Ja 2. tüübi jooni.).Euroopa keeled on peaaegu ainult nominatiiv-akusatiivsed keeled, erand: kaski keel absolutiiv-egatiivne. 31.10 Kordamine Deiksis Polaarsus: jaatus ja eitus eituse väljendusvahendid Aeg ehk tempus, ajaeristused (abs. ja rel.) ; sündmushetk, kõnehetk, viitehetk; eesti keele ajakategooria Kõneviis ehk modus: modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), konditsionaal ~ subjunktiiv ~konjunktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine Tegumood ehk genus: aktiiv passiiv, personaal impersonaal; eesti keele passiiv=? Laad ehk aspekt: perf-imperf (kontinuatiiv, habituaal, mitteprogr-progr jne); aspektikategooria väljendamisest eesti keeles Käändemärgistus nom-akk ja abs-erg 8. loengu teemad Sõnajärg Agenti ja patsienti (või alust ja sihitist) võidakse sihitislikus lauses eristada ka nende vastastikuse järjestuse alusel.
olevat eile külla tulnud. Kaudse teatelaadi korral võib teate allikaks olla ka kõneleja, kuid teade pole mõeldud kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 26. Ajakategooria - Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetke või mõne teise sündmuse toimumise ajaga. Sündmuse seos lähtepunktiga võib olla kas samaaegsus (olevik), eelnevus (minevik) või järgnevus (tulevik). Eesti keeles on morfoloogiliselt olemas viis aega: olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik ja üldminevik
NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause! · Kui süllogism ei tööta, siis midagi järeldada ei saa. Kui süllogism töötab, siis peab täiendava eelduse korral teostama arutelu üldiselt üksikule või osalisele. 22_fl_vi-x L8 SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA Igasugune väide kujul Kui p, siis q kannab nimetust konditsionaal (ik conditional). Esimene väide on alus ehk antetsedent (ld. antecedens, ik antecedent) teine on tagajärg ehk konsekvent (ld consequens ik consequent). Lausearvutuse defineerisime implikatsiooni Kui p, siis q, valemina p q binaarse tehtena, mis annab tõese lause alati, välja arvatud juhtum, kui esimene osalause (p) on tõene ning teine (q) väär. Sellist implikatsiooni nimetatakse ka materiaalseks implikatsiooniks (ik material implication)
1 9. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA TINGIMUSLIKEST LAUSETEST KUI-SIIS-LAUSETE TÜÜPIDEST Mis tahes liitlauset kujul „Kui p, siis q” nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu „konditsionaal”, „tingimuslause” ja „kui …, siis …”-tüüpi lause. Esimene neist sünonüümidest tähistab keeleteaduses tingivat kõneviisi, teine kõrvallauset, mis sõnastab tingimuse, kolmas sünonüüm pole kasutamiseks eriti mugav. Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit „kui-siis-lause” või „konditsionaal”. Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel
9. SÜLLOGISMID LIITVÄIDETEGA TINGIMUSLIKEST LAUSETEST KUI-SIIS-LAUSETE TÜÜPIDEST Mis tahes liitlauset kujul ,,Kui p, siis q" nimetatakse tingimuslikuks lauseks (conditional). Lause p on alus ehk antetsedent (antecedent, ld antecedens), lause q on tagajärg ehk konsekvent (consequent, ld consequens). Õnnetuseks esineb siin ebamäärasus eestikeelses teadusterminoloogias: tingimusliku lause sünonüümidena on kasutatud oskussõnu ,,konditsionaal", ,,tingimuslause" ja ,,kui ..., siis ..."-tüüpi lause. Esimene neist sünonüümidest tähistab keeleteaduses tingivat kõneviisi, teine kõrvallauset, mis sõnastab tingimuse, kolmas sünonüüm pole kasutamiseks eriti mugav. Allpool kasutatakse tingimusliku lause sünonüümina väljendit ,,kui-siis-lause" või ,,konditsionaal". Kasutusel on väga erinevaid kui-siis-lauseid, nt võib olla nõutud põhjuslikku seost aluse ja tagajärje vahel
annaabi.ee 
