SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
a mais korraldab Jaapan teise Prantsuse Indo- Hiina sõjakäigu 2.09.1945 kuulutatakse välja Vietnami Demokraatlik Vabariik Prantsusmaa Indo-Hiina kolooniad Rahvusvaheline taust Berliini blokaad 1948-1949 Hiina kommunistide ülestõus 1949. aastal Korea sõda 1950-1953. aastal Eeldused ja põhjused Tahetakse saavutata kontrolli Vietnami üle Sõdimine toimus enamasti Põhja-Vietnamis Konflikti kuulusid mitmed sõjalised jõud, kaasates Prantsue Kaud-Ida ekspeditsiooni korpuseid 1947.aastal operatsioon Lea, kus tahetakse hävitada Viet Minhi kommunikatsiooni keskus Alates 1949. aastal algas otsene sõjategevus kahe poole vahel. Prantslaste strateegiaks oli suunata Viet Minh prantslaste hästi kaitstud baasi ründama, et nad seejärel alistada. Algas Na Sani lahinguga. Osapooled Viet Minh ja Prantsusmaa Viet Minhi toetab NSVL ja Hiina Prantsusmaa toetaja USA
· klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid Moliere prantsue näitekirjanik Pedro Calderon Hispaania kirjanik, tuntud näidendite poolest Valgustus ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitlus · inimmõistuse kõikvõimsus
1910 kandsid mehed palju lõuahabet ja vuntse, mida hoolega piirati ja vahatati. 1920 oli meessugu raseeritud lõuagaja kandsid väikesi peenikesi vuntse, moes oli poisipea lõikus. 1930 meestemood oli väga sile ja õlitatud, laubalt taha kammitud. Pisut hiljem hakati esmakordselt meestel lõikama järgulist pead. 1960 muutus tukk hoogsalt kõrgemaks ja etteulatuvaks, küljed kammiti peadligi taha ja üles. Meestel olid moes ka fööniseongud ja põskhabemed. 1970 tippsoeng- ,,Prantsue poisipea" (tugevalt järkus ja fileeritud, kukla ja külje juuksed jäeti pikemaks). Seda kandsid nii mehed kui ka naised. Moekas mees kandis veidi pikemat juust. Kõrvad ja kael pidi jääma juuste alla. Põskedel aga pügatud habe ja vuntsid. 1980- tuli moodi kantpea lõikus. 1990-tänapäevani vaheldusid lõikused vastavalt moele.
6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Clara Gazuli teater", kus soovis jätta mulje, et on kõigest teose tõlkija
paljudes balleti muusikates. Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud koosviibimisel" ning Frederick Ashton "Kuu aega maal" loomisel. Leo Delibes (18361891) Oli Prantsue helilooja, keda Tsaikovski väga hindas. Lõi balletid "Allikas", "Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta edasi juhtmotiivi igale tegelasele iseloomuliku muusikalist kujundit. Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja
· 15-16sajandil 10.Rootsi võimlemissüsteem pidas eriti · 17-18sajandil oluliseks · Eri oskuste õpetamist 30.Esimene sookolite võimlemisring asutati · Edu saavutamist võistlustel · 1844 · Keha arendamist ja rühi · 1861 kujundamist · 1881 11.märkimisväärse panuse nn 31.Prantsue kehalise kasvatuse süsteemi rootsivõimlemisriistade väljatöötamissse looja oli: andis · George Herbert · Franz Nachtegall · George Demenie · Hjalmar ling · Francisco Amoros · Mirsolav Tyrs 32.Rüütliakadeemiate harrastatud harjutus 12.prantsue kehalise kasvatuse süsteem ei ,,voltizeerimine" tähendas:
vaadeldakse keelt seoses individualistliku tunnetusskeemiga, mitte aga praktilise sotsiaalse tegevusega. Tulemuseks on agnostilsed järeldused (Locke, Condillac). XVIII saj hakkas arenema psühholoogia. Individualistliku käsitluse ühendamine tajumise psühholoogia andmetga annab subjektiivse idealismi (G. Berkeley) ja agnostitsismi (D. Hume), viimane on õpetus, mille järgi inimene ei ole suuteline tunnetama asjade olemust, tal ei saa olla usaldusväärset teadmist nende kohta. XVIII saj prantsue materialistliku filosoofia kõige silmapaistvam esindaja oli D. Diderot, kes arendas psüühiliste funktsioonide materialistlikku teooriat. Selle teooria kohaselt ei ole inimeste suhtlemisviisides ja loomadel samuti midagi peale tegude ja helide. Loom on aistmisvõimet omav instrument. Inimesed on samuti instrumendid, kel on aistmismeel ja mälu. Meie meeled on klahvid, millele lööb meid ümbritsev loodus ja mis sageli löövad ise enda pihta. Saksa klassikalise idealismi
· pika ajavahemiku irdriim häälikute osaline · õilsatel eesmärkidel kujutamine kokkukõla (lint-kink). tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13. saj Itaalias väljapääsmatusse olukorda õigus", Albert Kivikas loodud luulezanr ja hukkub ebavõrdses ,,Nimed marmortahvlil" · 14 värsirida võitluses jutustus novelli ja · itaalia ja prantsue soneti · August Kitzberg romaani vahepealne zanr värsid jagunevad ,,Libahunt", William · sündmustiku haardelt stroofidesse skeemi Shakespeare ,,Hamlet" novellist ulatuslikum, 4+4+3+3 järgi, inglise draama tõsise sisuga romaanist tagasihoidlikum soneti värsiskeem on näidend · ei keskendu ühe peamise 4+4+4+2 · keeruline konflikt
kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS- "mein kampf"- Hilteri programmi tutvustav teos ( "minu võitlus"), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator Aarja rass- Kolmas reich- SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused
Ka see iseloomustab veel nii hästi, kui raskelt vanad kombed välja surevad. Esimene keisririik hävis lõpuks sõdades Euroopa riikide koalitsioonide vastu. Meeleheitlik Venemaa ekspeditsioon võttis meeletu lõivu, ja seda mitte tänu Vene vägede vaprusele (ka Venemaa ridades oli meeletu häving). Suurepärane logistika vedas suurt väejuhti alt maal, kus selle sõna tähendustki ilmselt üheselt ei mõistetudki. Kogu Prantsue armee hiilgus uppus lõputusse mudamülkasse nimega Venemaa. Saanud julgustust Prantsuse kestvast fiaskost hakkasid pead tõstama ka seni annekteeritud riigid. Prantuse armee oli ühtäkki kahanenud 100 000 mehele. Prantsuse väed said oktoobris 1813. a. lüüa Leipzigi ehk rahvastelahingus. 6. aprillil 1814 loobus Napoleon I troonist oma poja kasuks, kuid liitlased ei võinud seda lubada. Väsinud suurmees pagendati Vahemeres asuvale Elba saarele, kus tal lubati vaikival
· arvukas tegelaskond kokkukõla (lint-kink). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · pika ajavahemiku sonett 13. saj Itaalias tragöödia kurbmäng, kujutamine loodud luulezanr kurva sisuga näidend · Tammsaare ,,Tõde ja · 14 värsirida · õilsatel eesmärkidel õigus", Albert Kivikas · itaalia ja prantsue soneti tegutsev kangelane satub ,,Nimed marmortahvlil" värsid jagunevad stroofidesse väljapääsmatusse olukorda jutustus novelli ja skeemi 4+4+3+3 järgi, ja hukkub ebavõrdses romaani vahepealne zanr inglise soneti värsiskeem on võitluses · sündmustiku haardelt 4+4+4+2 · August Kitzberg novellist ulatuslikum, ,,Libahunt", William
võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel
võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 17 8. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune
lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 11. Viipekeeled. Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi,
konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidžinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks – kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidžinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina. 9.Viipekeeled Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid. Kurdil on samasugune kaasasündinud bioloogilis-kognitiivne keelevõime kui kuuljalgi, niisis on kurdi loomulik esimene keel viipekeel.
lähtekeeltest, eriti siiski palju võõrvallutajate keelest. Tekib siis, kui kolooniate põlisasukad tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sellesse oma emakeele sõnu ja konstruktsioone. Pidzinkeele kasutusalad laienevad ja see hakkab muutuma iseseisvaks keeleks kreoolkeeleks. Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Paljud kreoolkeeled põhinevad Euroopa, eriti inglise ja prantsue keelel. Paljudes maades on kreoolkeeled saanud olulise staatuse ka kirjaliku suhtlusvahendina.
Temalt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Koori osa tema tragöödiais on tegevusega küll seaotud, kuid koor on eelkõige mõtliku ning moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb indiviidi traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus. 1905. aastal ilmus mehelt esimene luulekogu pealkirjaga ,,Elutuli", mille lõi maailma muutmise vaimus. Iseloomulik ka jõulisus, arusaadavus ning vormimeisterlikkus. 1910. aastal ülikooli lõpetanuna töötas esialgu Helsingi ülikooli raamatukogus ning hiljem gümnaasiumi keeleõpetajana. 1913. aastal avaldas
annaabi.ee 
