· Kui pealause on minevikus (said; asked) Past Simple(worked), Present perfect(has worked) = Past Perfect(had worked) Present Continius = Past continius (is working = was working) Do, does = did Go, goes = went Shall, will = should, would Am, is, are = was, were Was, were = had been Have, has = had Had = had had Can = could (or had been able to..) May = might Must = had to Mustn't = wasn't/weren't allowed to Went, did or have = HAD + 3. Pv · Kui pealause on olevikus NT: Hilary says, ,, I cant employ you." = Hilary says that she can't employ me. Present simple (works) = Past simple (worked) · Muutused These = those This = that Here = there Soon = later Ago = before Now = then Next year/month/week = the next year/month/week Last year/.../... = the year ../.../.. before This year/.../... = that year/.../... Today = that day, the following day · Küsimustes sõnade järjekord : ALATI ALUS + ÖELDIS
2. Ma ei arva sugugi, ......................................................................... 3. Kas keegi oskab öelda, .................................................................... 4. Me ei tohi viivitada, ........................................................................ 5. Ma ei teadnud veel isegi, ................................................................. 6. Margus puudub täna jälle põhjuseta, ...................................................... 6. Mõtle juurde pealause. 1. Kui sa tõesti nii arvad, ..................................................................... 2. Kus metsa raiutakse, ...................................................................... 3. Et kiiremini kohale jõuda, ................................................................. 4. Kuigi olin külla minna lubanud, ............................................................ 5. Kuna su ettepanek tuli mulle ootamatult, .................................................. 6
Põimlause 1.Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte. (pealause, kõrvallause, pealause) 2.Isa loeb lehte, milles on head uudised. (pealause, kõrvallause) 3.Töölt koju jõudnud, loeb isa lehte. (kõrvallause, pealause) Reegel: kõrvallause peab pealausest olema eraldatud koma(de)ga. Kui kõrvallause jääb sidesõnade ja, ning, ega ehk, või ette, siis pannakse põimlauses nende ette koma!!! NT: Rüüpasin teed, mis oli tulisevõitu, ja hammustasin kiiresti saia. 4. Isa, kes oli äsja töölt tulnud, loeb lehte, milles on head uudised. (põimlauses võib olla ka mitu kõrvallauset) Ülesanne: mõtle pealausele juurde sobiv kõrvallause ja koosta põimlause. 1. Kaspar joonistab maja ja jalgratast. 2. Karmen käib kaks korda nädalas tantsutrennis. 3. Ainult väga head lauljad pääsevad finaali. 4. Ema tuli töölt ja hakkas perele süüa tegema. 5. Taksikoer Lottel on neli imetoredat kutsikat. 6. Pühapäeval saab kogu pe...
- Kaudküsimuses puudub sidesõna et. - Liitlauset, mille üks osalause on teised osalaused endalealistanud, nim. põimlauseks. Alistatavat lauset nim. pealauseks, sellega liitunud lauseid aga kõrvallauseteks. Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Kõrvallause tunneb ära selle järgi, et selle alguses on alistav sidesõna(et, kui, kuni, siis jne.) või siduv sõna( kes, kelle, kus, mis, kellelt jne). Kõrvallause võib paikneda pealause ees, keskel või järel. Põimlauses võib sidesõnade ja, ning, ega, ent ees olla koma. - Kõrvallause on pealause järel ( Pealause, S kõrvallause ) - Kõrvallause on pealause ees ( S kõrvallause, pealause ) - Kõrvallause on pealause sees ( Pealause, S kõrvallause, S pealause.) ( Sõber, kellele oma murest rääkisin, kuulas mind kannatlikult. Ütlesin, et olen juba kaua oodanud, ja lahkusin viimaks.)
Põimlause ... on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, kelle, keda, kellena, mis, mille, mida, kus jt). Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga. Mehed ootasid, kuni auto kohale jõudis. Kui pilved hajusid, hakkas päike paistma. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid teekonda. Kõrvallause võib paikneda pealause järel, ees või sees. Põhiskeemid: 1) P_______________ , k______________. 2) p_______________ . K______________ , 3) P__________ , p_______________ . k______________________ , *Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma. Õpetaja rääkis, et kõik said tööga hästi hakkama, ja lubas lapsed
Komaga ei eraldata: lisand on olevas käändes kui-lisandit 3.Rindlause Osalausete liitumiskohal on koma. Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette koma ei panda ( ja ,ning,ega ,või ) Osalausete liitumiskohal on sidesõna,mille ette pannakse koma ( aga, kuid, vaid, ent) Semikoolon : osalaused onomavahel tähenduslikult nõrgalt seotud. Koolon : Järgnev osalause seletab eelmist Mõttekriips: mõtte esiletõstmiseks 4.Põimlause Siis kui kõrvallause on pealause järel . Kui kõrvallause on pealause ees Kõrvallause on pealause sees LAUSELÜHENDITE KIRJAVAHEMÄRGID -nud, -tud : komaga Verbita lauselühend: komaga -des, -mata : kui tegusõna käändeline vorm on lauselühendi alguses .
REPORTED SPEECH (Kaudkõne) Muutuvad ajamäärused ja mõned teised sõnad: He says, ,,I'm not a bully." He says (that) he is not a bully. today -> that day He said ,,I'm not a bully." He said (that) he was not a bully. tomorrow -> the next day Pealause Kõrvallause yesterday -> the day before Kui pealause on minevikus (said, asked), siis toimub last week -> the week before kõrvallauses muutused. this week -> that week Present Simple Past Simple this -> that write(s) wrote these -> those Present Continuous Past Continuous now -> then
koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma. N: Karl rääkis juttu, Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga. NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis. Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus. Pannakse kui järgneb lühike järeldus. VI Põimlause Lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Põimlause sidesõnad on alistuvad sidesõnad (sest, et, kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kui, nagu, sest, olgugi et, sest et) 1. ----,_____,----- Pealause eraldatakse ülejäänud lausest alati komedaga. N: Meelis, keda ma väga armastan, läks kalale. 2. ___, (pealause) ____, ____, ____ . N: Koosolek toimus eile, sest kõigil oli vaba aega, kuna proovi ei olnud, sest aula oli reserveeritud. 3. ____ , ------
Liitsõnad lõplik lõppklass liide gi, -ki seda sinki see sinkki piklik pikkpoiss ruljas rullgi ülpikk s l-i, m-i, n-i ja r-i järel liide algab sama tähega, millega sõna marsib marssis lõppeb pulsilöök pulss lipkond keskkond rõhku rõhkkond Koondlause Koma on : · Kuid · Aga · Vaid · Ent Koma pole : · Ja · Ning · Ega · Või · Ehk · Nii kui ka Õuna-, pirni-, kirsi- ja ploomipuud andsid tänavu head saaki. Tegime palju õunamaha, -moosi ja kompotti. Kokkuvõttev sõna : loe , te ja lu. Novembris on järgmised kalendri tähtpäevad : mardi-, kadri- ja andresepäev. Loe, te ja lu kokkuvõttev sõna. Mardi-, kadri- ja andresep...
2.1.5 Mõttekriips pannakse rindlauses: *** osalause esiletõstmiseks. Kõik küla inimesed töötasid hommikust õhtuni- keegi ei saanud selle eest tänugi. *** kui teine osalause eelmisest midagi järeldab. Juhataja rääkis pikalt- nii võime lõunalegi hilineda. 2.2 Põimlause- liitlause, mis koosneb pealausest (iseseisev lause) ja kõrvallause(te)st (pealausest sõltuv lause). Kõrvallause võib asuda pealause ees, taga või keskel. NB! Kõrvallause eraldatakse pealausest alati komadega! Poiss jälgis, kuidas kass hiirele ligemale hiilis. Kui olin ukse enese järel kinni tõmmanud, märkasin ema kohkunud pilku. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. 2.3 Segaliitlause- liitlause, mis sisaldab nii rind- kui põimlauseid. NB! Kui segaliitlauses satub kõrvallause rindlause keskele, siis pannakse koma ka
esile tõsta või väljendada üllatust. Suvi on kätte jõudnud aeg on maale sõita. Semikoolonit kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt. 5 PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Alistuv osalause ehk kõrvallause on pealausega seotud sidendi abil. Sidendiks võivad olla · alistavad sidesõnad (et, sest, nagu, kui, sellepärast jne), nt Ta ei söö herneid, sest need ei maitse talle. · siduvad asesõnad (kes, mis, kumb, millal, missugune jne),
Vaata, mis küsimusele lause vastab: Tänapäeval on palju keda? Järelikult on õige "palju inimesi." Arvutid on ajaraiskaja. Arvutid on mitmuses, ajaraiskaja ainsuses – ühte neist tuleks muuta. Sidendid (kui erandid välja jätta), mille ette koma tavaliselt ei käi: ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma käib nende sidendite ette siiski järgnevat sorti põimlauses: Arvutid on kasulikud, sest lihtsustavad asjaajamist, ja peaksid olema igas kodus. Pealause kõrvallause pealause jätkub Kokku- ja lahkukirjutamisel lähtu ühendi konkreetsusest-abstraktsusest: arvutis istumine tähendab sõna otseses mõttes arvuti sees istumist, arvutisistumine aga arvutiga tegelemist üldisemalt. Selle (konkreetse) ekraani vaatamine – lahku. Ekraanivaatamine (vaadatakse telekat, arvutit vms üldistatult) – kokku.
võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni. Mõttekriipsule järgneb lühike seletus ja see esineb lause teises pooles. nt Armastasin, uskusin, lootsin - miski ei parandanud meie suhet. VI PÕIMLAUSE - lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Pealause eraldatakse ALATI ülejäänud lausest komaga. 22. Katkev põimlause. nt Kui jahimees vaatab püssisihikut, mis on silmast 35 keeri 45 cm kaugusel, kirpu, mis on temast 80 cm kaugusel, ja märki, mis asetseb kümneid, aga vahel ka sadu meetreid eemal, siis tema silmad konvergeeruvad ja akommudeeruvad, mida on teadus tõestanud. 23. Põimlauses on koma alati kui ja nagu ees. ÕELDIS NÕUAB KOMA! nt Ma
Muudatused kaudses k õnes kui pealause verb on minevikus (määrdsõnad ja näitavad asesõnad) Nr. Sõna Milleks muutub? 1. Here There 2. Now Then 3. Ago Before 4. This That 5. These Those 6. Today That day 7. Tomorrow The next day 8. Next The next 9. Yesterday The day before 10. Last Before
Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. PÕIMLAUSE Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
clause He says that he likes my car Väitlaused kaudses kõnes Statements in indirect speech Tom says to me he likes my car Joe is saying that Mary is leaving next week You have told me He kas worked there for two years Ann will tell them our friends will arrive at 7 o'clock Kui saatelause verb on minevikus, toimub otsese kõne kaudseks muutmisel aegade nihe vastavalt aegade järjestuse reeglile , mis nõuab ,et kui pealause verb on minevikus, peab ka sihitislause verb olema ühes mineviku ajavormis. the present indefinite the past indefinite the present continuos the past perfect the present perfect the past perfect the present perfect continuous the past perfect continuos the past indefinite the past perfect the past continuous the past perfect continuous the past perfect jääb muutmata the past perfect continuous jääb muutmata the future indefinite the future indefinite-in-the-past
Päike paistab ja ilm on soe Päike paistab, aga õues on külm. Koolon pannakse rindlause osalausete vahele, kui järgnev osalause seletab eelmist või järeldab midagi eelmisest. Kõlasid tuttavad helid: algas viimane vaatus. Järeldusseost märkivate sõnade (järelikult, seega, niisiis, seetõttu) ette käib koma: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta siiski milleski süüdi. Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid. Need võivad olla 1) alistavad sidesõnad: et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid:
väga.)*Semikoolonit(;)kasutatakse rindlausetes mille osalaused on ise liitlaused ja üksteisega suhteliselt nõrgalt seotud ja kus komal on muid funktsioone.(nt.Kevadel ehitati kasvuhoone,et lastel oleks tomatit ja kurki;kartuleid pandi nii palju maha,et neid jätkuks üle talve;põrsa võtmise üle peeti veel aru. Põimlauses on alati üks osalause,mis onteistest tähtsam,seda osalauset nim.pealauseks.Teised osalaused mida kasutatakse kõrvallauseteks on talle alistatud st nad kuuluvad pealause koosseisu mingi lauseliikmena(v.a öeldisena).Pealause ja kõrvallause alistust väljendatakse alistava sidendi abil,mis paikneb kõrvallause algul.Alistavaks sidendiks võivad olla sidesõnad:et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehkki,nagu,justkui,siis kui,sellepärast et jt.,ning küsisõnad,asesõnad ja nende käände vormid.Tähelepanu tuleb pöörata küsisõnade mis?kes?/milline? Õigele kasutamisele.(nt.Selgusid asjaolud,mida tuleb kindlasti arvestada.Talle tehti ettepanek,mida ta ei saanud täita
http://www.abiks.pri.ee Kaudkõne. Kui otsekõne pealause on minevikus (said, asked), Siis toimuvad kaudkõne kõrvallauses järgmised muutused; OTSEKÕNE KAUDKÕNE I pv. (go, goes) > II pv. (went) do/does + I pv. (eitav lause) > did + I pv. (do/does not go) > (did not go) do/does + I pv. (küsimus) > II pv. (do you go...?) > (if I went) II pv
Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus. Kaudne tulevik ( He said that he would be better ) THE PRESENT am / is / are + - ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. PROGRESSIVE vorm now, at the moment, at present Kestev olevik THE PAST Was / were + -ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus.
PÕIMLAUSE Liitlause, st mitu osalauset, st mitu öeldist Pealause, kõrvallause Mari küsis, miks Joosep teda ei armasta. Kust aed on madal, sealt astutakse üle. Rebane, kellel oli kõht tühi, läks kanavargile. Rebane läks kanavargile, sest tal oli kõht tühi, kuna ta oli kolm päeva söömata olnud. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi, ja varastas priske kana. Rebane läks tallu, sest tal oli kõht tühi ja meel kurb. Joosep ütles Marile, et ta teda armastab. RINDLAUSE Liitlause, mitu öeldist, osalaused on võrdsed Kõige osavamalt panevad jalga taha kääbused - see on just nende tegutsemiskõrgus. Rebane sõi kana ja hunt vesistas suud. Rebane sõi kana, aga hunt vahtis niisama pealt. NB! Hunt aga ei tahtnudki kana . LAUSELÜHEND Läinud metsa, hakkas mees puid langetama. Metsa läinud, ….. Vaadates kõrgele taevasse, tundus, et hakkab sadama. Kõrgele taevasse vaadates tundus, et …. mata- ll sama nagu des-ll NB! koma ei ole: ho...
Tingimuslaused Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause Inglise keeles on kolm tingimuslause tüüpi. 1. tüüp reaalne tingimus olevikus või tulevikus Tingimus (if) Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas verb lihtolevikus või lihttulevikus olevikus või täisminevikus (do, is doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. I will go there myself. she has to If he isn´t going, keep it. If she has given a promise, 2
Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 THE FUTURE IN PAST (should)/ would + I pv. Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on minevikus. Kaudne tulevik would go (He said that he would be there.) THE PRESENT CONTINUOUS am /is / are+ I- ing vorm Tegevus tpimub rääkimise hetkel, just praegu. ettekvatsetud tegevus tulevikus Kestev olevik now, at the movement, at present, look, listen
Mõttekriips ja koolon Kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse mõttekriipsu ning kui tahetakse eriliselt rõhutada eelmise osalause tähendust: Opossum, kaamel, känguru ja jääkaru need loomad mulle meeldivad. Rebane jäi magama ta oli väsinud. Kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna, siis kasutatakse koolonit ning kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Juku, Eku ja Puku. Kõik olid õnnelikud: karu sai terveks. Rindlause Liitlause, mis koosneb üksteise järele trükitud võrdväärsetest psalausetest, mis võiksid olla ka iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öel...
SIMPLE lived, went yesterday, last week, two years ago, in 1996 THE FUTURE (shall)/will + I Tegevus toimub tulevikus, on üksteisele järgnev SIMPLE pv tomorrow, next week, soon, later, in 2025 be going to + I pv THE FUTURE IN (should)/would + I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on THE PAST pv minevikus would go (He said that he would be there) THE PRESENT am/is/are + I –ing Tegevus toimub rääkimise hetkel CONTINUOUS vorm Look! Listen! Be quiet! now, at the moment, at present THE PAST was/were + I –ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus
Asi on läinud nii kaugele, et Kinder munad on illegaalsed ja nende sissetoomine riiki on seaduslikult karistatav. „Moms demand action“ , kes on ühtlasi reklaami tellijaks, on 2012 aastal loodud mittetulundusliikumine vastuseks Sandy Hook koolis toimunud tulistamisele. Selle liikumise eesmärgiks on lõpetada vaba relvade kättesaamine ja omamine riigis, mille mõju ohustab kõiki ja igaüht. Reklaami analüüs: Sõnum on väga selgelt edastatud. Eriti sümpaatiline on pealause – hästi läbimõeldud ja koidab tähelepanu. Reklaami eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikust antud teemal. „Näitlejateks“ on valitud lapsed, mis nö läheb inimestele peale, kuna see tekitab kaastunnet. Pilt on tehtud klassiruumis, mis võib viidata koolitulistamisele, mis on Ameerikas poolväga tihedane. Omapoolsed kommentaarid: See reklaam jäi mulle koheselt silma oma selge ja mõtlemapaneva sõnumiga. Tegemist on väga aktuaalse probleemiga ning seda mitte ainult Ameerikas
küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Mees arvas, et koosolek on lõppenud, ja väljus ruumist. Kõrvallause võib asetseda: Enne kui Mari maale sõitis, käis ta turul, et toitu kaasa osta. pealause ees Et reisile minna, peab raha koguma, pealause järel Kuulsin, et ta sõitis koju pealause sees Kunstinäitus, mida vaatama läksime, meeldis kõigile. 4. OTSE- saatelause + otsekõne Esineja lausus: "Siis olid
Karu ostis poest mett. Mett ostis karu poest. Poest ostis karu mett. Kindlasti peab öeldis teisel kohal olema siis, kui 1) lause algul on määrus ja alus koosneb mitmest sõnast: Möödunud aastal asutasid eestlased ja leedulased koos uue firma. 2) lause algul on viisimäärus (kuidas?): Kiirustades lõi ta väravast mööda. Sõnajärg oleneb lauserõhust: · Rõhutatav sõna võib nihkuda lause algusesse: Oma vigu ta ei tunnista. · Tugevalt rõhutatav pealause alus või öeldis paigutub lause lõppu: Lõpuks ometi saabus koolivaheaeg. Mõne päeva pärast teade küll saabus, aga oluline teave oli jäänud kirja panemata. Täiendlause peab asuma otse oma põhisõna järel. Helsingi, mida meie turistid tihti külastavad, on tõesti kaunis. NB! Helsingi on tõesti kaunis, mida meie turistid tihti külastavad. (ei sobi: kaunis mida) Liitlause kirjavahemärgid Liitlauses pannakse sidesõnade aga, et, vaid, kas, kus, kuna(s), kuid, mis, mille, mida,
Rindlause osalaused on üksteisest sõltumatud ning ühendatud, kas 1) rinnasava sidesõnaga 2) kirjavahemärgiga Rinnastavad sidesõnad: ja, ning, ega, või, kuid, vaid, ent Näited: Ma naersin, ta patsutas mulle õlale. Kass jooksis ja koer lonkis. Ma naersin- mul oli lõbus Ma naersin; milline elu! Ma naersin: kuulsin head nalja. Põimlauses on osalaused üksteisest sõltuvad: pealause sisse on põimitud veel mõni täpsustav kõrvallause. Kõrvallause eristatakse pealausest alati komadega. Kõrvallause algab: 1) alistava sidesõna või muu siduva sõnaga (et, sest, kui, kuni, kuna, nagu, otsekui, küsisõnad) Näide: Mees, kes uskus imesid, naeris. Kui mind usud, siis nooguta. Ta jooksis, sest tahtis nii, ja laulis. Segaliitlause koosneb rind- ja põimlause elementidest. Näide: Neiu aevastas: tal oli nohu, sest ta käis palju peaga.
) PÕIMLAUSE · on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. · Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt) · kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: · Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. · Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. *Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.) PÕIMLAUSES võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma: Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassidesse minna. Vrd Treener teadis, kus toimub järgmine võistlus ja mitu võistlejat peab turniiril osalema. (mõtle skeemi tasanditele!)
samamoodi (et tõeväärtus jääb samaks). Aga kui üks kahest (lause/osalause) on otseses, teine kaudses kõnes, osutab lause otseses kõnes jälle lausele ja kaudses kõnes mõttele. Kas sel juhul ka kõrvallause puhul osutus võrdub tõeväärtusega? Kaudse kõne puhul ei ole. Kaudses kõnes on osutuseks mõte, mitte tõeväärtus. Tähenduseks on sõnade tähendus (näiteks 'ütlema'). Kuna kõrvallause osutuseks on sel juhul mõte, pole pealause seisukohast oluline, kas see on tõene või väär. Sel juhul saab kõrvallause osa vahetada ainult väljendiga, millel on sama kaudne (mitte tavaline osutus). Seega: lause osutuseks ei ole alati ta tõeväärtus ('Koidutäht' ei osuta Veenusele, kui ta on kaudses kõnes.) "Arvama, et ..." <-- '...'-l osutus puudub, on ainult tähendus (osutus on kaudselt olemas, selleks ei ole tõeväärtus, vaid arvamus). Kaudse kõne puhul ei saa pärisnime üldiselt asendada teise sama objekti pärisnimega
Poiss ütles, et tal pole aega. Nõnda siis anti kahehobusevanker, kuhu pandi tublisti õlgi, et oleks pehmem sõita niihästi surnul kui ka elavail. 2. Raskusi võib tekitada koma kasutamine ühendite nii et, sellepärast et, selleks et, enne kui jms puhul. Kui sellise ühendi esimest, näitava tähendusega sõna (nii, sellepärast, selleks, enne jne) rõhutatakse, st kui kõrvallause sisu peetakse tähtsamaks kui pealause sisu, siis jääb see sõna kõrvallause vastena pealause koosseisu ning koma pannakse lihtsidesõna et, kui jne ette, nt Ma lahkusin sellepärast = selle pärast, et seltskond ei meeldinud mulle. Kui aga näitava tähendusega sõna ei rõhutata, siis kuulub see sõna ühendsidesõna koosseisu ning koma pannakse tema ette, nt Ma lahkusin, sellepärast et seltskond ei meeldinud mulle. 3. Sageli eksitakse võrdlussidesõnade nagu, kui ja otsekui komastamisel, sest need sidesõnad võivad siduda niihästi kõrvallauset kui ka mittelauselist moodustajat
THE PAST SIMPLE II pv. ; did Tegevus toimus minevikus. Yesterday, last Lihtminevik lived,went week, two years ago, in 1998. THE FUTURE SIMPLE (shall)/will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Tomorrow, Lihttulevik will go next week, soon, later, in 2009 THE FUTURE IN THE PAST (should)/would+I pv Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui Kaudne tulevik Would go pealause on minevikus. (He said that he would be there) THE PRESENT Am / Is / Are + ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. Now, at PROGRESSIVE vorm the moment, at present Kestev olevik THE PAST PROGRESSIVE Was / Were + ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. Kestev minevik Vorm when I came, at 6 yesterday, while
If my sister eats too much, she will get fat. (See on võimalik). Kui mu õde sööb liiga palju, läheb ta paksuks. · If + eitav verb / unless + jaatav verb: If Jack doesn't give me a lift, I won't be able to come. Kui Jack mind auto peale ei võta, ei saa ma tulla. I will not be able to come unless Jack gives me a lift. Ma ei saa tulla, kui Jack mind auto peale ei võta. NB! Kui hüpotees (if...) on enne pealauset, eraldatakse need komaga. Kui pealause tuleb enne if-osalauset, siis koma ei kasutata. Type 2 (the second conditional, the would-condition) Kasutatakse selleks, et rääkida kujuteldavatest olukordadest, mis vastanduvad faktidele oleviku kohta, ning mille toimumine olevikus või tulevikus on seetõttu ebatõenäoline (kuid võimalik). If-cl main cl If + past simple/ past continuous, would/ could/ might + present bare infinitive If my sister ate too much, she would get fat.
die Vergangenheit ehk minevikus!: - Wäre er doch nicht vorbeigegangen Poleks ta ometi mööda läinud - Wenn sie noch eine halbe Stunde ausgehalten hätten! Kui ta veel pool tundi oleks vastu pidanud. Irreale Bedingungssätze ebareaalsed tingimuslaused Kui tahetakse väljendada ebareaalset tingimust, kasutatakse kas Konjunktiv II olevikus või minevikus. Ebareaalset tingimust väljendatakse kõrvalalusega, mis tavaliselt algab sidesõnaga WENN kui. Kõrvalaluse võib asuda nii pealause ees, kui ka järel. Oluline on sõnadejärjekord! 1) *Wir würden im Garten arbeiten, wenn das Wetter gut wäre. ebareaalne tingimus olevikus *Wir hätten im Garten gearbeitet, wenn das Wetter gur gewesen wäre. ebareaalne tingimus minevikus 2) *Wenn das Wetter gut wäre, würden wir im Garten arbeiten- Kui ilm oleks ilus, töötaksime me aias *Wenn das Wetter gut gewesen wäre, hätten wir im Garten gearbeitet. Kui ilm oleks ilus olnud, oleksime me aias töötanud
Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik tud - täisminevik, enneminevik, umbisikulises kõnes ( tegumood ) NB! nud- ja tud- lauselühend moodustatakse pealause kõrvallausest ( nagu vebrita lauselühend) Tegusõna on olemas lauselühendis olenevalt, kas tegevus on lõpetatud või on kestev. Nt: 1) Tulnud vastama, ulatas Tiia õpetajale päeviku 2) Vastamata tulnud Tiia ulatas õpetajale päeviku des- ja mata- lauselühendid esineb põimlause kõrvallausest des - tegevus on tegemisel ( praegu ) mata - tegevus on tegemata Koma on: tehes mida? tegemata mida? Koma ple: mida tehes? mida tegemata? Terviktekst 1) ajaline järjekord 2)rühmitamine
oli hall ilm; inimesed põrnitsesid üksteist toas vaenulikult.) PÕIMLAUSE on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallausest. Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.) PÕIMLAUSES võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma: Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassidesse minna. Vrd Treener teadis, kus toimub järgmine võistlus ja mitu võistlejat peab turniiril osalema. (mõtle skeemi tasanditele!)
shall have been + III pv) Future Perfect in the Past would have + III pv would have been + III pv ( I should have been + III pv) Conditional Sentens (tingimuslaused) Tingimuslaused koosnevad kahest osast: If (tingimus), (tingimus realiseerub) kõrvallause pealause. Type 1 reaalne tingimus olvikus või tulevikus. Tingimus (if), Tulemus Verb lihtolevikus, kestvas olevikus või Verb lihtolvikus või lihttulevikus täisminevikus (do, is, doing, have done) If she phones me, you will answer the phone. If he isn´t going, I will go there myself. If she has given a promise, she has to keep it. Type 2- ebareaalne tingimus olevikus või tulevikus
KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3. Arno, kes hiljem kooli jõudis, tuli isaga ------- , kes ---------------------------- , --------- . · Põimlaused: pealause on märgitud tumedamalt. 1. Vihma hakkas sadama , kui jõudsime Viljandisse. 2. Kui jõudsime Viljandisse , hakkas vihma sadama. 3. Viljandis , mis on Mulgimaa pealinn , töötab teater Ugala. 4. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, kus töötab teater Ugala, mida tuntakse hästi. 5. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse ja läheme ka teatrisse. 6. Õpetaja ütles, et sõidame Viljandisse, ja küsis, kes soovib ka teatrisse minna. SEGALIITLAUSE:
et, kui, nagu, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni, justkui, otsekui 2) ühendsidesõnad e mitmesõnalised sidendid: siis kui, sellepärast et, sel ajal kui, nii nagu, enne kui, lisaks sellele et... jpt 3) küsisõna kas ja sidesõna ega (kas tähenduses) 4) küsiv-siduvad ase- ja määrsõnad: kes, kelle, keda, kellesse kuhu, kus, kust mis, mille, mida, millesse milline, millise, millist Kõrvallause võib asetseda pealause järel: Tean, et sa tahad kinno minna. Ei tea, kuhu nad läksid. Avasin ukse, niipea kui kuulsin koputust. Ta sai kahe, vaatamata sellele et oli tuupinud terve õhtu. NB! Mitmesõnaliste sidendite puhul sõltub koma asend sisurõhust. Mingil juhul ei panda koma mõlemasse kohta. Kõrvallause võib asetseda pealause ees: Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. Olgugi et onu eile meil oli, ei rääkinud ta sellest midagi.
Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist. 6. Kõrvallause, pealause.(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202) Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse) Rõhutatud kõrvallauses eelistatakse verbilõpulist sõnajärge, muudel juhtudel on kõrvallause sõnajärg vaba. Pealause saab olla iseseisvalt eksisteeriv lause. Kõrvallausega seob teda sidesõna. Priit pesi põrandaid, kui ema magas.
selle tagajärjel selle tulemusel nimel see on (s.o.) see tähendab Näide: Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta milleski süüdi. Põimlause: . . . on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest kõrvallausest. Põimlause pealause on sõltumatu osalause, mis võib olla iseseisev lihtlause. Kõrvallause on aga al´istuv osalause, mida tavaliselt ei saa üksikuna taritada. Kõrvallause paremaks äratundmiseks peameeles, et kõrvallause võib alata alistuvate sidesõnadega et, kui , nagu, kuni, otsekui, sest, sellepärast, kuigi, kuna või asemäär sõnadega, millega võib alata ka küsimus kes, mis, kelle, mille, keda, mida, missugune, kumb, millal, kus, kuhu, miks. Näide: Kesköö oli möödas
(Tegusõna ei ole fraas) 36. Lihtlause ja põimlause! · Lause jaguneb lihtlauseks ja liitlauseks · Liitlause jaguneb omakorda põim- ja rindlauseks · Lihtsaluses on ainult üks öeldis aga liitlauses on kaks või enam öeldist Ema on kodus · Rindlause: võrdsed alused- rindlauses on mõlemad laused täpselt ühesugused nii et nende vahele saaks punkti panna Kass joob piima ja koer sööb konti · Põimlause: üks lause allub teisele ja üks lause on pealause teine kõrvallause Mari kirjuta kirjandit, sest see peab homseks valmis olema
Kõrvallause alguses on alistav sidesõna (et, kui, kuni, sest, ehkki jt) või siduv ase- või määrsõna (kes, mis, mille, mida, kellena, kus jt); kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Töölised ootasid, kuni koormaga auto maja ette jõudis. Kui tuul pöördus, läksid ilmad ilusad. Kõrvallause võib asuda pealause järel, ees või sees. (Me kohtusime, kui päike loojus. Kui müristama hakkas, tulid kõik veest välja. Jalgratturid, kes ei tundnud väsimust, jätkasid matka.) Põimlauses võib ka sidesõnade ja, ning, ega, või ees olla koma: Direktor rääkis, et kõik õpilased said ülesandega hästi hakkama, ja palus siis kõigil klassidesse minna. Vrd Treener teadis, kus
Olema-verbi väljajätt ei mõjuta kõrvallause komakasutust. Ta oskab hinnata kõike, mis hästi tehtud. Ta tegi rohkem, kui ette nähtud. Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud. Mis keelel, see meelel. Komakasutus on vaba ühendites: maksku mis maksab, saagu mis saab, tee mis tahad, olgu kuidas on, läheb kuidas läheb. Komakasutus on vaba juhul, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga identne öeldisverb. Kas klient näeb e-arvel kõike seda(,)mida oma paberarvel. Poisid teevad sama(,)mis tüdrukudki. kui ja nagu Mees oli tugev kui karu. Laps uuris kingitust nagu imeasja. Niisuguseid inimesi nagu Juhan ei ole just palju. Helista, kui tagasi jõuad. Tüdruk vastas, nagu teda oli õpetatud. Laps uuris kingitust, nagu oleks see imeasi.
) LIITLAUSE- seal on kaks või enam öeldist (Ema tuli koju ja tõi tordi.) KOONDLAUSE- seal on loetelu Jaatavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ja'' või ''ning'' Eitavas lauses on kahe viimase sõna vahel ''ega'' nt Kevadel õitsevad sibullilled: krookused, lumikellukesed ja hüatsindid nt Krookused, lumikellukesed ja hüatsindid- need sibullilled õitsevad kevadel. RINDLAUSE JA PÕIMLAUSE Rindlause: Ema laulab ja isa joonistab. Põimlause: pealause +'','' + kõrvallause nt Ema laulab laulu, mis mulle meeldib. Näited: Põimlause: Ema laulab laulu, mis mulle meeldib ja isa joonistab. Rindlause: Ants kukkus eksamil läbi: ta ei õppinud üldse. Ants ei õpi üldse- nii võib ta eksamil läbi kukkuda. 5.VÕÕRSÕNAD rõhk esimesest silbist kaugemal (nt fi lo soo fia) häälik ''o'' esimesest silbist kaugemal (nt au to) pikk täishäälik esimesest silbist kaugemal (nt man da riin)
Ühendage juhtmed nii, nagu joonisel näidatud (= nagu on joonisel näidatud). Mis meelel, see keelel (= mis on meelel, see on keelel). 11. Erandiks mõned kinnisväljendid, kus komakasutus on vaba: maksku(,) mis maksab, saagu(,) mis saab, tee(,) mis tahad, olgu(,) kuidas on, läheb(,) kuidas läheb jms. Eelistada võiks koma ärajättu. 12. Komakasutus on vaba, kui kõrvallausest on välja jäetud pealause verbiga sama öeldisverb. Klient näeb e-arvel kõike seda(,) mida oma paberarvel (= mida ta näeb oma...). A-d teevad sama(,)mis S-ki. (= A-d teevad sama, mida teeb S-ki). 13. Vormid alates, võrreldes, hoolimata, vaatamata, mis on kaassõnastunud, ei nõua koma: Alates reedest (= reedest peale) hakkab kehtima uus sõiduplaan. Võrreldes Tallinnaga on Tartu turvalisem. Hoolimata kõrgest east nägi ta hea välja. Vaatamata kõigele oli
! RINDLAUSE PÕIMLAUSE Kõrvuti on 2 või enam sõltumatut Iseseivale pealausele on alistatud sidesõna või siduva osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend
Mart, tule palun siia! Kuidas sina, Kristi, siia sattusid? 6 Lisand täpsustab, kes või missugune on põhisõna komaga ei eraldata eeslisandit: /a//-järellisandit:. olevas käändes (kellena?millena?) järellisandit: komaga eraldatakse järellisand: omastavas käändes (kelle?mille?) järellisand eestpoolt: 7 Rindlause Rindlause osalaused on võrdväärsed. Sina küsid, mina vastan. 8 Põimlause Põimlause osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallause eraldatakse pealausest ja teise astme kõrvallausest alati koma(de)ga. Kõrvallauset alustavad alistavad sidendid (nt et, kuigi, sest, kui, kuna, ilma et, kes, mis, kuhu). Ma sõidan maale, et natuke hagu korjata, ning siis tulen ja teen keset linna suure lõkke. 9 Lauselühend Poiss läks, seenekorv käes, metsa poole, (verbita lauselühend) Töö tehtud, mindi koju
Väljas on alles pime, seega võib edasi magada. Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette: Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks. Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips (mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult): Puhh lakkus juba purgigi üle Jänesele enam mett ei jätkunud. PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega alistav sidend, mis kuulub kõrvallause koosseisu ja paikneb selle algul, ning kõrvallause vaste pealauses (see võib vahel ka ära jääda). Vaatasin (seda), millele ta osutas. Rebase-onu teadis, et Jänku-onu tuleb varsti oma nukku vaatama, ja puges põõsasse peitu. Sidendiks võivad olla alistavad sidesõnad: ehkki, et, justkui, kui, kuigi, kuna, kuni, nagu, otsekui, sest;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
