Rassid , rahvad ja usundid
Inimesed on erinevad.
Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse
kahte külge.
- Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid.
- Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi.
Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste
inimeste piirkondlikke rühmi.
Rassism ehk
rassiteooria - tõekspidamine, mille
kohaselt
inimkond jaguneb selgelt piiritletud
rassideks , mis on
ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus
valitseda alamate
rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi
hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse
kirjaniku ja diplomaadi
Joseph Arthur de Gobineau'ga.
Rahvas, rahvus ja rahvuslus
Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või
maa-ala elanikke.
Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal,
ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimatta ka
kokkukuuluvus
tunnet , enese teadvustamist rahvusena.
Rahvusliku
kuuluvuse pidamine üheks tähtsaks inimest
iseloomustavaks tunnuseks on suhteliselt uus nähtus. Keskajal
määretleti ennast eelkõige usu kaudu. Haritud eurooplase ideaaliks
oli ladina ja kreeka keelse antiik kultuuri taassünd. Hiljem kujunes
aadli kultuuri tunnuseks prantsuse keel.
Rahvusluse ja rahvusriikluse ideoloogia esilekerkimine toimus
euroopas 18.-19. sajandil. Leiti, et parimad tingimused vaimseks ja
ühiskondlikuks on loodud siis, kui riik ja rahvus kattuvad
(Tšehhoslovakkia,
Jugoslaavia jne. on lagunenud). Riigi ja rahvus
piirid ei saa ka tulevikus täielikult kattuda. See tõttu jääb
rahvuslike õiguste küsimus ka edaspidi päevakorda vähemusrahvuste
probleem. Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe,
kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal
põliselt (nt. saamid Norras, sibula-
venelased Eestis
Peipsi ääres
jne.).
Hõim - väike algelise
kultuuriga etnos .
Hõimuliikumised põhinevad rahvaste sugulusel. Hõimuliikumistele
andsid olulise tõuke 18.-19. sajandi keeleteaduslikud ja
arheoloogilised avastused. Enamasti on nende taga seisnud ka
konkreetne
poliitiline huvi.
Pangermanism - [kreeka keeles pan - kogu, kõik] ühiskondlik
poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani, peamiselt
saksakeelt kõnelevate inimest ühendamist. Tekkis 19. sajandi lõppus
Austria-Ungaris. Propageeris Austria-Ungari ühinemist Saksamaaga ja
saksluse itta tungi (trang
nach Osten). Olid natsionaal-sotsialismi
ideelisi lähteid.
Panarabism -
araablaste ja
araabia maade kultuurilist ja
poliitilist ühinemist taotlev ideoloogia ja liikumine. Taotles
eeskätt araabiamaade vabastamist Türgi võimu alt. 1945 aastal
loodi Araabia Liiga (pragu ühendab see 29 riiki).
Panslavism - ühiskondlik-poliitiline liikimine slaavimaadel
19.-20. sajandil. Taotles
slaavi rahvaste poliitilist ja kultuurilist
ühinemist. Tekkis Türgi ja Austria-Ungari ülemvõimu vastu peetava
vabadus võitluse ajal (Suur Vene Šovinism).
Panturkism - liikumine, mis rõhutab türgi rahvaste etnilist
ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi
juhtimisel teostatavat poliitilist ühinemist.
Tsivilisatsioonid
Tsivilisatsioon - ladina keelest - inim ühiskond, koos oma
ainelise ja vaimse kultuuriga, mingil ajaloo arengu astmel või
suures, suhteliselt suletud
geograafilises ruumis olev ühiskond.
Näiteks antiik- või läänetsivilisatsioon.
Tsivilisatsiooni mõiste tekkis 18. sajandil. Prantsuse
valgustus filosoofid nimetasid tsiviliseeritud ühiskonnaks mõistuse ja
õigluse põhimõttel rajanevat ühiskonda (vastandina barbaarsele).
Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis teaduslik jaotus
inimkonna sees.
Oswald Spengler (1880-1936) - Leidis, et olulisemad
tsivilisatsioonid läbi inimkonna ajaloo on olnud: Egiptuse, India,
Babüloonia, Hiina, Kreeka-
Rooma , Bütsantsi-Araabia,
Maia ning
Lääne-euroopa omad. Kokku 8 tükki. Hääbumisele vastu minemas
nägi Spengler ka Lääne-euroopa tsivilisatsiooni.
Arnold Toynbee (1889-1975) - Kirjeldas 21 põhilist
tsivilisatsiooni. Hiljem
hindas nende arvu 13-le. Lääne
tsivilisatsiooni ei pidanud hukkumisele määratuks.
Tsivilisatsioonid võivad seguneda või hõlmata endasse alljaotusi
(Näiteks: Lääne tsivilisatsioon jagunev euroopa ja
Põhja-Ameerikaks).
Lääne-tsivilisatsioon hõlmab euroopa, põhja-ameerika,
austraalia ja Uus-
Meremaa . Neid mõjustavad ühised ajaloolised kogemused
(näiteks: lääne kristlus, antiik- ja keskaja pärand, renessanss,
usupuhastuse ja valgustuse filosoofia, rahvus ja õiglusriiklus,
kapitalistlik
turumajandus ).
Tsivilisatsioonide üheks olulisemaks normiks on olnud
religioon .
Tsivilisatsioonide olemas olu on eriti selgelt tunnetatav nende
piirialades (Näiteks Euroopa ja Vene tsivilisatsiooni vaheline piir
baltimaades).
Rebestatud riigid - selle alla kuuluvate rahvust juures ei ole
ühte või teise tsivilisatsiooni
kuulumine veel päris lõplik.
Näiteks Türgi (euroopa või
aasia ).
Rahvastiku protsessid
Maailma rahvastiku ajalooline areng
Demograafia - kreeka keelest rahvastiku teadus.
Loomulik iive - kui sündide arv ületab surmade arvu.
Mehaaniline iive - kui sisseränne ületab väljarände.
Maakera rahvaarv praegu
6'000'000'000 inimest.
Beebibuum - 1940-1950 tõusis sündimus tööstus riikides
märgatavalt. Seda nimetati "beebibuumiks." Beebibuumi
põhjusteks loetakse:
Sõja tõttu vähem kannatanudmaades nähti selles teise maailmasõja kaasnähet.
Abiellumise iga langes sel ajal keskmiselt 22-lt aastalt 20-le. Seda eriti euroopas ja põhja-ameerikas.
Muutusid inimeste soovid saada lapsi abielu esimestel aastatel.
Thomas Robert Malthus ( 1766 -1834) - Oli inglise
sotsiaal- filosoof , pessimistide eelkäija. Ta esitas rahvastiku kasvu
seaduse, mille kohaselt maailma elanikond kasvab geomeetriliselt
progresseeruvaltm eluressursid aga aritmeetiliselt. Inim populatsioon kasvab, kuni keskkond seda toetab, kui inimesed ise ei suuda kasvu pidurdada , peavad rahvaarvu reguleerima sõda ja nälg.
Rahvaarvu stabiliseerumist loodetakse XXII sajandi alguses 10,5
miljardi inimese juures.
Optimistlikumad ennustused on aeg ümber lükkanud. 1970 aastatel
ennustati rahvastiku jõudmist 5,5 miljardini aastaks 2000.
Rahvastiku arvu ja paiknemise
reguleerimise võimalused
Sündimuse kontrolli propageerivad organisatsioonid euroopas
ja ameerikas tekkisid 19. sajandi teisel poolel. Samas arenes ka
selle vastane võitlus. Möödunud saiandi lõppuks jõudsid peaaegu
kõik riigid vastuvõtta abordi keelu seadused. 20. sajandil hakkas
asi liikuma vastupidises suunas. Praegu elab 70%
maailma rahvastikust riikides, kus abort on lubatud. Esimesena
võimaldas piiranguteta aborti Nõukogude Venemaa 1920 aastal.
Abordi keelamises on nähtud võimalust rahvaarvu suurendamiseks .
Hitleri Saksamaal kuulutati abort šabotaazi aktiks, mille eest
alates 1943 võidi mõista ka surmanuhtlus.
On rakendatud mitmesuguseid administratiivseid abinõusid.
Tegelikuses mõjutavad sündimuse käitumist ühiskonna eetilised tõekspidamised rohkem, kui administratiivsed abinõud.
Oluliseks mõjuriks on olnud religioon.
Rahvastiku ränded jagunevad:
Siseränded ehk sisemigratsioon - ühe riigi piires. Põhiliselt maalt linna. Viimasel ajal linna keskustest äärelinnadesse.
Välisränded ehk välismigratsioon - levinuim liik on olnud kolonisatsioon .
Emigrandid - riigist välja rändajad.
Imigrandid - riiki sisse rändajad.
Migratsiooni on piiranud mitmed takistused:
Isikulisel tasandil - harjumuspärane keskkond, kust ei soovita lahkuda.
Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv.
Endises NSVL -is piirati rangelt välisrännet.
Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine.
Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma
haldusorganid ja juriidilised õigused. Oma ümbruskonda teenindav
keskus.
Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos
palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad.
Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja
ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse
suurenemine.
Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse
muutumisest ja rahvastiku rändest.
Linnarahvastiku protsent:
Maailm Eesti
1800 3% 1863 8,7%
1850 6,4% 1913 19%
1900 19,6% 1940 33,6%
1950 28,9% 1950 47,1%
1970 37,4% 1990 71,6%
1980 41,1%
Tänapäeval arenenud maades 72%, arengumaades 34%.
Jean Gottmann - prantsuse geograaf, kes on uurinud linnastuid.
Ta nimetas neid MEGALOPOLISTEKS (suurlinn). Linnastutega võimenduvad
niigi tuntud linnaelu probleemid. Seetõttu ei püüa linnade
planeeriad nende tekket kiirendada. Tulevikus propageeritakse
linnastumise vastand protsessi ruraliseerumist - inimeste
maale tagasi pöördumist.
Majandus
Majandus ürg-, vana- ja keskajal
Hellenismi periood - kreeka ja teiste idapoolsete vahemeremaade ajaloo ning kultuuri periood Alexander Suure
vallutustest nende maade alistamiseni Rooma võimudele.
Põllimajanduse areng keskajast
tänapäevani
Uusajal euroopas levinud feodaalse põlisrendi ja pärisorjusliku
mõisamajanduse peamised vahed.
Feodaalne põlisrendi mõis
Erinevus
Pärisorjuslik mõisamajandus
Mitmekordne feodaal- vasall suhe
Maa omandus
Maa ühekordne omandi õigus.
Kuna feood ei omanud oma põldusid, ei teinud ta midagi ka talupoja olukorra parandamiseks
Uuenduste tegemine
Mõisnik parandas viljapõldudel oma vilja sorti, ja uuendas tõukarju. Tehnikat ei soetanud, sest rasket tööd tegid talupojad.
Maksud olid ürikutes ammusest ajast kindlaks määratud
Maksud
Mõisnik võis maksude suurust muuta millal tahes.
Põllumajanduse arengut takistasid:
Feodaalse põlisrendi süsteemis:
Feood ei omanud omi põldusid ja talupoegadel kulus kogu sissetulek maksude maksmiseks. Puudusid vahendid investeerimiseks.
Feood võis maa talunikult millal tahes ära võtta.
Mõisamajandis:
Põllumajandus tehnikat mõisnik ei soetanud, sest rasked põllu tööd tegid ära talunikud teopäevadel.
Teopäevalised ei olnud oma töö tulemustest huvitatud. Sama ka talupojad, sest maa ei kuulunud neile ja see võidi neilt igal ajal ära võtta.
Põllumajandus pöörde peatingimuseks oli maa omandi küsimuse
lahendamine. Talud pidid olema mõisast sõltumatu ja vastupidi.
Põllumajandus pöörde positiivsed tagajärjed:
Loomakasvatus tõuaretuse tulemusena omaette põllumajanduse haruks.
Võeti kasutusele põllumajandustehnika - hobukülvik, viljapeksu masin, täismetallist ader, heina kaaruti, viljalõikus masin, aurutraktor (sellele järgnes sisepõlemismootoriga traktor ), koorelahutaja.
Põllumajanduses hakkas toodang suurenema. Muutus inimeste tööjaotus.
Vabanes palju inimesi tööstuse arnedamiseks.
Tööstuse areng
Tsunft - ühe (või mitme lähedase) ameti või eriala
linnakäsitööliste ühing keskajal ja uusaja alguses, ühtlasi
liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja
sotsiaalhoolekande organisatsioon .
Gild - keskaegne või keskajast pärinev usuline, poliitiline
või kutse organisatsioon, mis kaitses oma liikmete huve, korraldas
nende seltskondlikku suhtlemist ja tagas neile sotsiaalse hoolduse.
Manufaktuur - (1) Käsitööl ja tehnilisel tööjaotusel rajanev kooperatsioon , suurtööstuse varasem vorm. Lõi
majanduslikud eeldused ning tekkitas vajaduse siirdumiseks
mehaanilisele suurtootmisele. Manufaktuurid põhjustasid käsitööliste senisest kitsama spetsialiseerumise ning tööviljakuse kasvu aga
ühtlasi soodustasid tootmis vahendite konsentreerumist. (2)
Manufaktuursel tööjaotusel põhinev tööstusettevõtte.
Monopol - Ainuõigus, mingi kauba või teenuse ainumüügi või
ainutootmise õigus. Võib kuuluda riigile või üksik isikule.
Pudeldamine - süsiniku vaese terase tootmine malmist erilises
leekahajus (pudelahjus).
Tsunfti kord takkistas ettevõtlikust ja uute kasutusele võttu kuna
selle põhikirjas skraas olid ette näidatud kõik töövahendid
ja tegutsemisviisid. See võttis meistritelt ära võimalusele
kasutata uusi ja paremaid tööriistu või tööautamatiseerimist.
Manufaktuurides töötasid palgatöölised, kes olid
spetsialiseerunud väga kitsale osale toote valmistamise
protseduurid. See kiirendas toote valmimist ja suurendas tootlikust .
19.sajandi teaduse ja tehnika saavutused, mis on kasutuses
tänapäevani:
- Elektri kasutusele võtt - elektiri mootor, elektri pirn , elektri jaamade ehitamine jne.
- Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis.
- Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess.
- Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega , asfaltteed.
- Kummirehvid.
- Morsetelegraaf. (Side)
- Telefon. (Side)
Tööstuspööre ja tööstusühiskonna
kujunemine
Tööstuspööre ehk tööstusrevolutsioon -
manufaktuur tööstuse asendumine masintootmise ja vabriku
tööstusega.
Tähtsamad eeldused selleks:
Ostuvõimelise turu kujunemine.
Kapitali kogunemine.
Tööjõu vabanemine põllumajandusest.
Mehaanika areng.
Transpordi areng.
Tööstuspööre algas Inglismaal 1760/1780-datel aastatel esmalt tekstiilitööstuses.
Eesti esimesteks tööstusettevõtteteks olid: Narva, Kärdla ja
Sindi kalevi vabrikud.
Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus.
- 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin .
- 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin.
Tööstuspöördega kaasnesid:
Panganduse kiire areng.
Kaubanduse kiire laienemine.
Kutsehariduse kiire kasv.
Tööstusühiskond
Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba
põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa
rahvamajanduses toodetud väärtustest.
Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja
majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg , rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised
majanduse organisatsioonid ja rahvusvaheline tööjaotus.
Maailma turg - maailma majanduses kaupade ja teenuste
vahetamise sfäär, mis väljendub nende pekkumises ja nõudmises.
Kujunevad maailmaturu hinnad.
Majanduskriis - majanduse sisevastuolude erakordne
teravnemine, mille tulemusel ilmnevad seisakud, tagasilangus ja
laostumis nähtused, kas kogu rahvamajanduses (üldine majandus
kriis) või selle mõnes osas (osaline majandus kriis). Näiteks
rahvamajanduse mingis harus (Näiteks: tööstuse- või energiakriis ).
Fordism - tööstuses kasutatav konveier süsteem (uutele
harudele iseloomulik tootmis korraldus).
Majanduse arengu põhijooni XX
sajandil
Tootmis korralduses iseloomustab fordismi pidev töö liikuval töölindil ehk konveieril. Kasvas tööviljakus ja tõusid palgad .
Elektron arvutite kasutusele võtt, kui teaduslik-tehnilise pöörde
tippsaavutus. 1951 aastal alustas USA firma UNIVAC arvutite
seeriatootmist.
USA teadlane Norbert Wiener pani oma töödega, mis ilmusid
1948-1950, aluse uuele teadusharule - küberneetikale. Selle
aluseks oli Wieneri tähelepanek, et elusolendite närvitalituses,
ühiskonnanähtustes ja automaat seadmete töös toimuvadt info
liikumist ja kasutamist saab kirjeldada ühesuguste matemaatiliste
seoste (võrrandite) abil.
Küberneetika harudeks on:
Tehnoküberneetika - tegeleb keerukate automaat seadmetega.
Majandusküberneetika - käsitleb majandussüsteemide toimimist.
Neuroküberneetika - uurib närvitalitust.
1930ndail sai inimkond enda käsutusse võimsaima energia liigi -
tuumaenergia .
1950ndatel algas uue elektroonika haru kvantelektroonika areng. See
viis 1960 aastaks ülivõimsa valgusvõimendi – laseri loomisele
(USA teadlase Thomas Maimani poolt).
Põllumajanduses on 1950ndaist aastaist peamiseks probleemiks
ületootmine. Kuna poliitilistel põhjustel jätkatakse
põllumajanduse subsideerimist on ületootmisest tingitud raskused
süvenenud. Viimasel ajal on subsideerimise asemel hakatud peale
maksma tootmise vähendamise puhul. Samas on arengumaades suur toidu
puudus. Sotsialistlikes riikides oli raskusi toiduainetega
varustamisel.
Enamikes Aafrika ja Aasia maades on põllumajanduspööre veel
toimumata. Seal on endiselt valdav põllumajanduslik külaühiskond.
Enamik rahvastikust elab maal. Saagikus on madal. Turustamiseks
toodangut ei jätku. Suur osa arengumaade mahajäämusel on ka
loodusoludel.
Teenindus- ja infoühiskond
Hankiv sektor
Töötlev sektor
Teenindav sektor
Põllumajandus kalandus metsandus, maavarade kaevandamine
Töötlev tööstus (näiteks riide valmistamine). Ehitus
Osutab teenuseid (näiteks transport, side, kaubandus, teadusuuringud)
Põllumajanduslik külaühiskond - rahvastiku põhiosa elab
maal ja tegeleb põllumajandusega.
Tööstusühiskond - suurem osa rahvastikust elab linnades ja
on seotud töötleva sektoriga.
Teenindus ühiskond - suurem osa rahvastikust on seotud
teenindavas sektoris.
Üks sektorite vahelise osakaalu muutumise põhjusi on tööstusliku tehnoloogia areng.
Vabrikutööstuse tekke tähendas tootmise mehhaniseerimist.
Tootmise konveireriseerimine suurndab oluliselt töötempot.
Elektroonika areng tõi kaasa tootmise automatiseerimise.
Hilisem arvutitele ja tehnoküberneetikale toetuv automaatiseerumine
tähendas juba automaatliinide ja tervete automaattehaste
rajamist.
Tööprotsesse juhivad taoliste toomisviiside ouhul peamiselt arvutid . Automatiseerumine hõlmab seega ka komputeriseerimist ehk
arvutiseerimist.
Selline tootmine tekkitab inimestele vabab aega , mida
enamasti ei osata otstarbekalt kasutada.
Tänapäeva ühiskonnale on saanud omaseks informatsiooni
tõhtsustamine. arvutivõrgud on oluliselt üle võtnud posti,
telefoni, raamatukogude jt ülesanded.
Teaduslik tehnilise pöörde saavutustele põhineb kosmosetehnika.
Elektroonika areng on lisaks arvutitele andnud inimkonnale pildi
elektrilise edastamise võimaluse ehk televisioon (tele -
kaug; visioon - nägemine). Must-valge televisioon jõudis rahva
sekka II maailmasõja järgseil aastail. Värvi televisiooni hakati
ülekandama esimest korda USA-s 1953.
1950ndatel ilmusid ka videomagnetofonid ja kaabeltelevisioon.
Televisiooni ja video laialdane levik, arvuti tehnika ning
sidevahendite areng on inimeste igapäevaelu arenenud maades
tundmatuseni muutnud. On kujunenud infoühiskond.
Maailma majanduse nüüdisprobleeme
Globaal probleemid - nüüdis ühiskonna arengu raskused,
mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike
inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esma järjekorras
inimtegevuse ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg. Kui
tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekkivad õkoloogilise tasakaalu häired.
Nüüdisaja suurimad valupunktid:
Suurenev resostus.
Loodusvarade röövmajandamine.
Energia kriis.
Energia kriis- energia varade nappus, mis häirib
majandustegevust.
Elatustase - rahva või mingi rahvastiku rühma aineliste ja
vaimsete vajaduste rahuldamise aste. Elatustaset iseloomustab
keskmine reaal tulu ühe inimese kohta. Eri maades kasutatakse
elatustaseme iseloomustamiseks eri näitarve (toiduainete ja
tööstuskaupade tarbimine ühe elaniku kohta, kultuuriline
teenindamine jne).
Elukvaliteet - inimvajaduste rahuldamiste kvaliteet, hõlmab
nii materjaalse kui ka psüühilise ja sotsiaalse heaolu.
Plaanimandus, parteriik, nomenklatuur . Sotsialismi plusse ja miinuseid.
Sotsialistliku ühiskonna loomine Venemaal 1917 aastal võimu
haaranud bolševike poolt. Teistesse maadesse levis see hiljem ja
relva jõul.
Bolševistlikule sotsialismile oli omane:
Totaalne partei diktaktuur.
Maa riigistamine ja sund kollektiviseerimine .
Suurtööstuse (eriti rasketööstuse) eelisarendamine põllumajanduse ja tarbekaupade tootmise arvel.
Tsentraliseeritud juhtimis korraldus.
Sallimatus teisitimõltemise ja -mõtlejate suhtes.
Eraomandsut ja eraettevõtlust ei tohtinud olla, selle asemel räägiti
isiklikust omandist.
Riiklik planeerimine (rajoonide- ja linnadeplaanikomisjonidest
NSVLiidu Riikliku Plaanikomiteeni). Viisaastaku plaan. Ametlikult
kinnitatud plaanil oli seaduse jõud. Turumajandus asendati
käsumajandusega.
Sotsialistlikes riikides oli riigipartei ja parteiriik.
Iseloomulikuks nähtuseks oli nomenklatuur. Nii nimetati salastatud
loendeid ameti kohtadest , kus ametisse määramise ja sealt
vabastamise pidi kinnitama vastavad partei organid .
On avaldatud arvamust, et sotsialism sobis varajase tööstusühiskonna
tasemel olevatele mahajäänud maadele. Selle kinnituseks esitatakse
mitmeid väidetavaid plusse:
Sund kollektiviseerimisega saavutati rahvastikuränne töö jõudu vajavatesse linnadesse.
Riiklike ressurside koondamisega rajati võimsaid tööstusettevõtteid: elektrijaamu, kaevandusi ja muud. Kiirendati kolkapiirkondade tööstusliku arengut.
Kõigile tagati teatud minimaalne elatustase.
Levitati kirjaoskust.
Nenede plusside kõrval on ka miinused:
Sotsialistliku toomisega kaasnes töö kvaliteedi ja töömoraali langus.
Majandus ettevõtete ja tehaste ebaotstarbekas paigutus , ning tootmine mitte vastavalt vajandustele vaid plaanile.
Tootmiskriis, mis tekkis ületootmis kartuses . Alaline defitsiit tarbekaupadest.
Suurele juhtimis süsteemile vaatamata oli majandus tegelikult juhitamatu. "Korstnasse kirjutamine" ja muu sarnane isetegevus.
Korruptsioon ja hariduse tähtsuse langus.
Sotsialismi langus. Üleminek
turumajandusse
Eriti ilmseks muutus sotsialistlike riikide mahajäämus
kapitalistlikest 1960datel aastate teisest poolest. Kui enamarenenud
riikides hakkas välja kujunema teenindus- ja infoühiskonnale
omased jooned.
Sotsialistlikud riigid jäid välja arvutite massilisest levikust .
Arvutite juurutamisele oli vastu hiiglaslik, ülepaisutatud juhtimis aparaat ja ametnikkond ning totalitaarne süsteem ei saanud lubada
info vaba ja kontrollimatut levikut.
Koos mahajäämusega süvenes majanduslik sõltuvus enamarenenud
kapitalistlikest riikidest. Tipptehnoloogia sisseostmine
rasketööstuse tarvis. Suurenes teravilja ja muude toiduainete
sisseostmineläänest. Nigel olukord tarbekaupadega.
Idaplokk suutis pikka aega ots-otsaga kokku tulla. NSVLiit sai
välisvaluutatnafta, maagaasi ja muude loodusvarade ja relvade
ekspordist. 1980 aastate algusekskütuse hinnad langesid. Samal ajal
halvenesid ida-lääne vahelised suhted. Lõpetati tipptehnoloogia ja
strateegiliste kaupade saatmine idaplokki maadesse.
Majandusliku languse kõrval aitas sotsialismi lagunemisele veel
kaasa 1980 aastate teisel poolel alanud sisepoliitiline murrang ehk
perestroika .
Veel 1980 aastate teisel poolel arvati, et sotsialismi on võimalik
reformidega parandada. Püüti käsumajandust täiendada
turumajanduse elementidega. Niinimetatud isemajandamine. Kuna
riiklikud linnad olid tavalised alla turuhinna (vahel ka alla omahinna ) ja rahval tekkis raha ülejäägid, siis iseloomustasid
sotsialismi lõppjärku:
Tohutud järjekorrad riigi kaubanduses.
Ohjeldamatu spekulatsiooni ja koruptsioon.
Defitsiitsete esmatarbekaupadele talongi ehk tšekki süsteemi kehtestamine.
Käsumajanduselt vabaturumajandusele ülemineku viiside
iseloomustamisel räägitakse kahest teest:
Aeglane-mõõdukas.
Kiire- radikaalne .
Hoolimata valitud ülemineku viisist on kõigil sotsialismi järgsetel
riikidel samad probleemid:
Energia kriis.
Sotsialistliku omandi erastamine ehk peremehestamine.
Majandus sektroite vahekorra muutumine.
Sotsialistlike suurettevõtete ja suurfarmide asendamine keskmiste ja väiksematega.
Seaduste ja õiguskorra puudulikkus. Kuritegevuseja varimajanduse kasv.
Sotsialismi järgsete maade
tulevikuväljavaadetest. Jätkuvalt sotsialismi teel.
Sotsialismi järgseid maid iseloomustab elanikkonna tunduvalt madalam
elatustase. Elatustaseme erinevusi on põhjustanud:
Nn. ajude äravool.
Segadusse sattumine turumajanduslikust kaubaküllusest ja kirevusest.
Vaesed ja rikkad maad
Mitmepalgeline vaesus .
Tsükliline vaesus - majandus mured süvenevad
majanduskriisile jalgujäänutel ja lõppevad kriisist ülesaamisega.
Isiklik vaesus - on probleemiks teatud osale rahvast nii
arenenud kui vähemarenenud maades.
Piirkondlik vaesus - keerukas nähtus riigi mõnes osas (Eesti
kaguosa, Itaalia lõunaosa jne.). Taoliste piirkondade arendamine on
tähtis siseriiklik ülesanne.
Esimene maailm - eriti kõrge elujärje, vaba
ühiskonnakorralduse ja eriti moodsa tootmisviisi ning majanduse
struktuuriga riigid lääne-euroopas ja põhja-ameerikas (üksikud ka
mujal). Rahva tulu ületab 10'000 USD elaniku kohta aastas.
Teine maailm - kõrge elatustasemega, kuid vähemmoodsa
ühiskonna korralduse, tootmisviisi ja majandusestruktuuriga kõrgelt
arenenud riigid ida-euroopas. Mahajäämus esimesest maailmast
kujunes juba varakult ja seda süvendas monopoolse rigiettevõtluse
ja plaanimajanduse aastakümneid kestnud valitsemine neis maades, mis praeguseks on küll lõppevad (NSVL oma sateliitidega).
Kolmas maailm - selle termini võttis kasutusele 1950.
aastatel Prantsuse ajakirjandus . Sellesse kuuluvad:
Kõik ladina-ameerika maad.
Aafrika v.a. LAV.
Aasia v.a. Jaapan, Iisrael, Hong- Kong , Lõuna-Korea ja ex-NLi aasia osa.
Neljas maailm - hiljem hakati eristama kolmanda maailma
riikidest maid, kus üldse mingeid märkimisväärseid
arengudendentse ilmunud ei ole. Kõige vaesemad maad nagu Bangladesh, Bhutan , Sudaan, Haiti , Mosambiik ja Tšaad.
Enamlevinud määratlus vaestele maadele on arengumaad .
Arengumaad - vaesed ( rahvatulu ühe elaniku kohta enamasti
alla 2000 USD aastas), põhjast majanduslikult sõltuvad riigid. Neid
riike nimetatakse ka lõunaks, sest asuvad palavvöötmes ja
lõunapoolsemates piirkondades. Oluline osa rahvastikust elab veel
mitmesuguste traditsiooniliste tootmis viiside abil. Majanduse
struktuur on lünklik ja vanamoeline.
Maailma kõige rikkam riik - Šveits.
Maailma kõige vaesem riik - Sierra Leone.
Vaesuse põhjused ja suhtumine.
Arengumaade vaesus on tekkinud arenenudmaade rikkuse arvelt. Rikkad
riigid on muudetud avastutavaks vaeste eest. Kolonialismi periood
tõstis asumaad elatus taset.
Rikkust/ vaesust põhjustavad:
Looduslikud tingimused.
Geograafiline asend.
Kultuurilised ja usulised eripärad.
Usulisi erinevusi majanduse arengu seisukohalt uuris esmakordselt Max Weber . Vaesust soodustab poliitiline ebastabiilsus , "ajude
äravool."
Arengupoliitika
- Kes peaks alaarengu teooria seisukohalt olema peamine vaesusprobleemi lahendaja? - Maha jäänud arenguga riigid peaksid ise oma olukorrast välja rabelema. See on tekkinud, kuna riigi majandus ei ole otstarbekalt ära kasutanud kõiki oma majandus ressursse. See võib olla loodus-, inimressurs või hoopis transiit jne. Lääne riikide abi ei tohi sellisel juhul kasutada. Need riigid ei ole loodusolude ohvrid vaid on oma saamatuse tõttu sellisesse olukorda sattunud.
- Kuidas vähearenenud maad saaks vaesus probleemidest üle puuduva komponendi teooria kohaselt? - Arengu peatus on tekkinud mingi majanduse osa puudumise tagajärjel. Enamasti arvatakse selleks olevat haridust, kuid kui minna kaasaegse lääne hariduse teedpidi, siis tekkib "töötu haritlaskond " (enamasti on arengumaad agraarmaad). Lääne riigid peavad neid maid abistama. Varem anti abi materjaalset, kuid nüüd teoreetilist sorti. Mõndadele riikidele on peamiseks abistajaks endise koloonia emamaa . Lääne riigid lähtuvad abi andmisel vanasõnast "anna mulle õng, mitte kala." Tehnikaga abistamisel laenatakse/müüakse/kingitakse arengumaadele vananenud tehnikat, sest enamasti moodne tehnika ei kõlba sealsesse loodusesse. Rahalist abi jagamist juhib 1945 loodud Rahvusvaheline rekonstrueerimis- ja arengupank ehk Maailmapank .
Rahandus - ja majanduspoliitikast
Maailma rahandus kuni
kullastandardisi. Bretton-Woodsi süsteem.
Raha - üldtunnustatudvahetus väärtus, peaaegu alati ka
seaduslik maksevahend . Ühtlasi arvestus ühik ja väärtuse
säilitaja. Raha on tekkinud seoses kauba tootmise tekkega.
Valuuta ehk vääring - riigis seaduslikult kehtestatud
rahasüsteem.
Valuutakurs ehk rahakurss .
Kulla standard - monometallistlik raha süsteem, milles raha
väärtuse alus ja ringlusvahend on kuld . 1unts=31,1035g.
Devalvatsioon - seadusandlik rahaühiku tingliku väärismetalli
sisalduse vähendamine või paberraha kursi alandamine välisvaluuta
suhtes. Devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa
kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida
rahvuslikku valuutat.
Revalvatsioon - rahaühiku väärismetalli sisalduse suurendamine või rahakursi tõstmine kulla või mõne riigi valuuta
suhtes. Raha revalveeritakse harilikult peale inflatsiooni, kui
majanduslik olukord on paranenud .
II maailma sõja järel otsustati taastada kindel rahvusvaheline
rahakursside süsteem. Selle alustes lepiti kokku 1944 Bretton Woodsis (USA) toimunud konverentsil. Seal loodud süsteem toetus
kahele alusele:
Kullale .
Dollarile.
Kulla ametlikuks hinnaks kehtestati 35$ unts . Teised valuutad said
kindla hinna dollarites (koos väikese kõikumis piiriga).
Usaldus loodi sellega, et Ühendriigid kohustusid esimesel nõudmisel
dollarite vastu kuld andma. Dollar muutus maailma rahaks.
Bretton Woodsi süsteemi tagamiseks loodi rahvusvaheline valuuta fond
ja maailma pank .
1960. aastail hakkas Bretton Woodsi süsteem lagunema . Selle
põhjused:
Kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi.
USA kullavarude vähenemine ja dollari liigsuur emisjoon .
Prantsusmaa vahetas endakätte sattunud dollareid kavakindlalt ameeriklaste kulla vastu. Nii pandi alus tugevale frangile ja õõnestati veelgi kokkuvarisevat Bretton Woods süsteemi kattevara.
Ameerika Ühendriigid lõpetasid 1971 . aastal ametlikult dollari
konventeerimise. Sellega oli Bretton Woodsi süsteem oma olemasolu
lõpetanud.
Euroopa valuutasüsteem. Pangandus
ja raharinglus
Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asusid euroopa
ühisturu maad looma oma piirkondliku rahandus korraldust.
Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta
süsteemile.
Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU (European Currency Unit ). Määrati kindlaks liikmes
valuutade kursid ECU suhtes. Lubatud kursi kõikumiste piiriks kehtestati 2,25% Ühisturu maade
tippkohtumisel 1991. aastal sõlmitud Maastrichti lepingud näevad
liikmesvaluutade asendamise ühtse nn. eurorahaga. Kuid
raskused Maastrichti lepingute ratifitseerimistega, majanduslik
depressioon ja börsi spekulatsioonid muutsid euroopa valluta
süsteemi järjest ebakindlamaks. 1992. aasta sügiseks vallandus
euroopa rahakursside süsteemi kriis. 1993 aasta augustis laiendati
liikmesvaluutade lubatud kõikumispiiri ECU suhtes 15%-ni
endise 2,25% asemel.
Pangandust peetakse tänapäeval eriliseks majandus haruks, seetõttu
on seal rangemad "mängureeglid."
Eestis jõustus 1995. aastal krediidiasutuste seadus.
Krediidi asutusi on kahte liiki:
Äri- ehk kommerts pangad (tegutsevad aktsiaseltsi vormis).
Ühistegelikud krediidi asutused (laenu-hoiu ühistud, ühispangad).
Raha emisjooni (käibele laskmist) teostavad tänapäeval
riikide keskpangad .
Emisjoon - raha ja väärtpaberite ( obligatsioonid , aktsiad,
võlakirjad jm.) ringlusse laskmine (emiteerimine).
Eesti Pank - Eesti kesk- ja emisjoonipank. Juhtkond: Eesti
Panga nõukogu ja president , pannakse ametisse riigikogu ja
riigipresidendi poolt 5-ks aastaks.
Eesti Pank on aruande kohustuslik vaid riigikogu ees. Eesti Panga
tegevuse kontrollimiseks nimetab riigikogu igaks rahandus aastaks
ametisse sõltumatud audiitorid - revidendid.
Eestis oli rahareform viimati 19-21.06.1992.
Eesti on suhteliselt eduka ja kindla rahandusega.
Fiskaal poliitika.
Vabakaubandus ja protekstionism. Keinesianism.
Fiskaalpoliitika - riigikassasse puutuv poliitika. Valitsuse
ja parlamendi pädevuses on eelarve ja maksupoliitika.
Valitsus koostab ja parlament kinnitab igaks eelarve aastaks riigi
eelarve. Eestis langevad eelarve- ja kalendri aasta kokku.
Tulude poole moodustavad peamiselt maksud. Makse on:
Otseseid, mida maksuamet korjab otse maksja käest ( tulumaks jne).
Kaudsed , mis on kaupade ja teenuste hinna sees (käibe-, aktsiisi-, tollimaks jne.).
Tulumaks võib olla määratud proportsionaalsena (kõigil
ühesuugune) või progresseeruv (tulude suurenedes maksu protsent
kasvab).
Protekstionism - kodumaist ettevõtlust importkaupade kõrge
tolli, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamise ning väljaveo
soodustamise abil kaitsev majanduspoliitika .
Protektsionism oli eriti omane kapitali esialgse akumulatsiooni
ajajärgule. Tänapäeval on protektsionism iseloomulik
rahvusvaheliste majandus ühenduste ja noorte rahvusriikide majandus
poliitikale.
Keynisianism.
1929-1933 majanduskriisi ajal pani John Maynard Keynes
(1883-1946) aluse uuele majandusteaduslikule suunale. Selle järgi
oli majanduskriisi põhjus suur tööpuudus. Lahendusena pakkus ta
välja riigi poolt tekitatud inflatsiooni. Inimesed hakkavad sel
juhul kiiresti odavnevat raha kulutama (kaupu ostma, teenuseid
tarbima). Suurenev nõudlus ajendab tootjaid rohkem tootma , see loob
aga omakorda uusi töökohti. Nii likvideeritakse majanduskriisi
põhjus - tööpuudus. Sellise majandusteadusliku suuna ehe näide on
F.D. Roosevelti "uus kurs ."
Uus keynisianismi pooldajad soovitavad kunstlikku inflatsiooni ka
siis, kui majanduskriisi ei ole, et vähendada maksukoormust ja
stimuleerida majandust.
Keynisianism ei aita kriisist välja tulle, kui see on põhjustatud
kütuse- ja energiakriis ( nafta kriis) või automatiseerimine ja
arvutite levik.
Monetarism - lad. k. münt, rahatükk. Kõvaraha poliitika.
Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Milton Friedman .
Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha
stabiilsust. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja
tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik
muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis
hind (ostujõud) langeb. Moetaristlikku majanduspoliitikat ajavad
valitsused nägid oma põhiülesannet inflatsiooni pidurdamises,
rahakursi stabiliseerimises ja maksude alandamises. Riigieelarve tulude ja kulude pool püüti iga hinna eest tasakaalu viia. Madalama
konkurentsiga ettevõtete toetamine lõpetati või vähendati.
Ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma.
Monetarismi teostasid mitmed 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate
alguses võimule tulnud parempoolsed valitsused (USA-s Ronald Reagan ,
Suurbritannias Margaret Tacher, Tšiilis Augusto Pinchet jne).
Eesti valitsused on kinnipidanud monetaristlikest põhimõtetest.
Arvatakse, et sotsialismi järgsetele maadele sobib monetarism rohkem
kui keynesianism . Peamiseksprobleemiks ida-euroopas ei ole mitte
tööpuudus vaid inflatsiooni kõrge tase.
Ettevõtluse vormid
Füüsilisest isikust ettevõtja - põhiseaduslik õigus igal
inimesel tegeleda ettevõtlusega, omal vastutusel ja oma nime all.
Äriühingud jagunevad:
Piiratud vastutusega ühingud.
Piiramata vastutusega ühingud.
Täisühingud - piiramatu vastutusega ühing, mis on tekkinud vähemalt kahe üksikettevõtja liitumisel. Osanikel on võrdne õigus juhtimisel, võrdne vastutus võlgade ees nii ettevõtte kui isikliku varaga.
Usaldusühing - täisühingu erivorm , mille liikmeteks on
täisosanikud, kes vastutavad isiklikult ühingu võlgade
eest. Usaldusosanikud - annavad ettevõtte käsutusse teatud
sissemaksu ja pankrotti korral vastutab ainult selle osa eest.
Täis- ja usladusühingud ei pea omama miinimumkapitali, põhikirja
ega juhtimis organit.
Osaühing ja aktsiaselts - piiratud vastutusega
äriühing. Võlgede eest ei vastutat osanikud /aktsionärid oma
isikliku varaga. Alates 01.01.1999 tõuseb osakapitali/aktsiakapitali
miinimum määr 40'000/400'000 kroonini. Aktsiaselts on eeldatavasti suurettevõte (tuhandete aktsionäridega). Aktsiaselts võib
aktsionäriks olemise tõestuseks välja anda aktsiatähti
(väärtpabereid). Aktsiaseltsil on kohustuslik audiitorkontroll
(revidendi poolt teostatav kontroll).
Ühistu ehk kooperatiiv - ühingud, mille tegevuse
eesmärgiks on oma liikmetele mingi teenuse pakkumine. Juhtimisel on
kõik liikmed võrdsed. Ühistud jagunevad mittetulundus- ja
tulundusühinguteks.
Pankrott - maksujõuetuse korral rakendatav menetlus
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
Väärtpaberid
Väärtpaberid - ametlikus vormis ja korras väljaantud
dokument, millel on teatud rahaline väärtus ( aktsia , osatäht,
võlakiri ehk obligatsioon , hoiusertifikaat, erastamisväärtpaber).
Väärtpaberibörs – bärs, kus sooritatakse väärtpaberite
ja valuutade ostu-müügi tehinguid .
Raamatupidamine.
Majandusaasta koht tuleb koostada raamatupidamise aasta aruanne, mis
koosneb:
Bilansist.
Kasumi aruandest.
Nende koostamise põhimõtete seletusest.
Bilansi üld skeem:
Aktiva (näitab varade kasutamist):
Käibevara (vara, mis on kasutuses alla 1 aasta):
Rahalised vahendid: sularaha, nõudehoiused, lühiajalised väärtpaberid, väljamakstud intressid ja dividendid jm.
Ainelised vahendid: tooraine , kütuse, poolvalmis ja valmistoodangu varud.
Põhivara (vara, mis on läibes üle 1 aasta):
Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne.
Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed , amor
tisatsiooni kulud.
Ainetud vahendid: ostetud patendid , litsentsid, kaubamärgid ine.
Passiva (kohustused ja omakapital , näitab varade päritolu):
Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne.
Omakapital: aktsi/osa- kapital , reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum.
Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu -
maksud = puhaskasum .
Hariduse ja kultuuri seostest.
Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame
kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit,
kogu senist saavutuste , teadmiste ja oskuste taset.
Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes
hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri
kasutamise ja edasiarendamises.
Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja
rahvaliku kultuuri arengu teguriks.
Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik
kasvatus. Muistendid , legemdid, rahvalikud mõistatused.
Täiskassvanuks pühitsemine. Koolid tekkisid preestrite juurde, kes
kasvatasid omale järglasi. See oli preestrikultuuri hariduse tipp.
Tekkis algeline kiri. Esimesed tsivilisatsioonid.
Spartalik kasvatus.
Ateena kasvatus - kolme astmeline haridussüsteem. Schole -
jõudeolek, gymnos - alastiolek.
Haridus keskajal
Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka-rooma
haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti . Kool oli kolme
astmeline.
Algastme koolides õppiti:
Grammatikat.
Retoorikat.
Dialektikat.
Keskastme koolides õpiti:
Muusika deooriat.
Aritmeetikat.
Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri).
Astronoomia .
Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid.
Haridus uusajal
Keskaja lõppul ja uusaja alguses piirdus renessanssi ja humanismi
nime all tuntud kultuuri ja haridusuuenduste mõju väikesearvulisele
haritud kihile. Hoopis laiem oli Marthin Lutheri (1483-1546)
usupuhastused ehk reformatsioon . Usupuhastusest saadik jäi
protestantlikesse maadesse püsima kaks lahus olevat kooli süsteemi:
Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus.
“Eliit haridus.” (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist.
Trükkiajakirjanduse areng
Gaius Julius Caesar 59.a.e.Kr. " Acta Diurna"
("Päeva sündmused") - esimene ajalehe taoline katsetus .
Levitati käsikirjaliselt.
Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus
618-1911.
Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti.
Johann von Rist - 1663. aastal asutati esimene ajakiri
(kogumik) "Erbauliche monat-underrechnungen."
Denis de Sallo 1665a. "Journal des Scranas."
1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche
postzeitung."
1766. aastal ilmus esimene eestikeelne ajakiri Peter Wilde
juhtimisel: "Lühhike õppetus mis see monned head rohhud ning
nouud teda antakse..."
Eesti esimene ajaleht: " Tarto maa rahwa Näddali-Leht"
(1806) oli lühiajaline.
Olulisemaks sai Otto Wilhelm Masingu poolt 1821 . aastal asutatud
"Marahwa Näddala-Leht" (4 aastakäiku).
Murranguks peetakse " Perno Postimehe" asutamist Johann Voldemar Jannseni poolt 1857. aastal.
Joseph Pulitzer (1847-1911) - ameerika ajakirjanik, rahvuselt juut , pärit Ungarist. Rändas 1864. aastal USA-sse. Tema ajalehed
sarnanesid sisult paljude nüüdis ajalehtedega. Suur on tema osa
kollase ajakirjanduse sünnis. Ta pärandas ½ miljonit dollarit
omanimelise auhinna fondi.
Elektrooniline ajakirjandus
Regulaarsete raadiosaadeteni hakkasid lääne riigid jõudma 1920.
aastate esimesel poolel. Eestis 1926.
Televisiooni eelkäijaks loetakse dokumentaal filmi. Regulaarsete
televisiooni saadeteni jõuti 1930. aastate lõpul. II maailma sõda
katkestas selle arengu.
Pärast sõda algas televisiooni tõusuaeg. ETV asutati 1955.
Baltic News Service (BNS), Eesti Teadete Agentuur (ETA).
Riigi põhitunnused. Eesti riiklus
Riigi põhitunnused on:
Maa-ala ehk territoorium .
Rahvas ehk elanikond.
Suverääne (iseseisev) riigivõim.
Maa-ala
Ruum, kus riik teostab iseseisvalt oma võimu: eelkõige maismaa osa,
maapõu selle all, õhuruum riigi kohal, territoriaalsed veed ,
tinglikult ka riigi lipu all sõitvad laevad, avamere rajatised, mere
põhja pandud kaabli ja toru juhtmed, õhusõidukid rahvusvahelises
õhuruumis, kosmose sõidukid.
Merepiir on tänapäeval tavaliselt 12 meremiili (1miil=1852m).
Eesti riigpiir on kindlaks määratud Tartu Rahu lepinguga
(02.02.1918).
1945 aastal muutis NSVLiit VeneNFSV ja EestiNSV vahelist
admi-nistratiiv piiri.
Rahvas (elanikond).
Suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, lisaks neile võib
maal asuda välismaalasi, kodakondsuseta isikuid ning topeltkodakondsusega isikuid.
Kodakondsus omandadakse sünniga. Sünniga omandatud kodakondsus võib
hilisemas elus muutuda. Peamiseks mooduseks on naturalisatsioon.
Selle korras võib riik oma kodakondsuse anda välismaalasele kui ta:
Abiellub selle riigi kodanikuga.
Lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt.
Taotleb selle riigi kodakondsust.
Naturalisatsioon - Välismaalasele või kodakondsuseta isikule
kodakondsuse andmine tema avalduse põhjal või perekonnaseisu alusel. Selleks on vajalik eeltingimuste täitmine.
Optsioon - teatud inimrühmale antakse valida kahe
kodakondsuse vahel. Tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel
ühe riigi alt teise alla või uue riigi tekkimisel.
Eesti kodanikud ja välismaalased.
Eesti kodakondsus lähtub õiguslikustjärjepidevusest. 1992. aastal
taasjõustati 1938 aasta kodakondsusseadus (koos hilisemate muudatustega). Seega on automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda
kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL-iga. Samuti nende järglased.
Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi
Valitsuse otsusega.
Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära.
Suveräänne riigivõim
Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline
sõltumatus teistest riikidest ( iseseisvus ). Suveräänsus on
rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe.
Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas.
Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad
on emamaa (metropoli) ülemvõimu all. Osa iseseisvunud maadest on
muudetud nn ülemerealadeks, mida loetakse emamaa tavaliseks osaks
(Näitaks: Prantsuse Guajana, Prantsuse Polüneesia).
Protektoraadiks nimetatakse territooriumi, mis on mõne
suveräänse riigi kaitse all. Neid ennast suveräänseteks ei loeta,
sest nende välis- ja kaitsepoliitika on protektor riigi kontrolli
all (Näiteks: San Marino vabariik on Itaalia protektoraadi all).
Unitaarriik ehk ühtlane riik. Lihtriik , millesse ei kuulu
iseseisva riigi tunnusega üksusi (osariik, liidumaa jne). See
jaguneb vaid haldusterritoriaalseteks üksusteks (Näiteks Eesti).
Suveräänsus kuulub riigivõimule.
Ühtse riigi koosseisus võib esineda autonoomseid piirkondi,
nende võimupiirid on laiemad kui tavalisel omavalitsusel (Näiteks: Ahvenamaa saared).
Föderatsioon ehk liitriik - koosneb autonoomsetest
osariikidest.
Riigivõim on konföderartsioonis jaotatud kaheks tasemeks. Osa
valdkondi on antud föderaalehk keskvõimu pädevusse, mõnes
valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse.
Konföderatsioon ehk riikide liit on hendus , mille
liikmesriikid on säilitanud suveräänsuse (Näiteks Sõltumatute
Riikide Ühendus ehk SRÜ).
Monarhiate puhul võib riikide vahel esineda personaal- või
reaalunion:
- Personaalunion - kahe või enama riigi ühendus, mida valitseb ühine monarh (Näiteks Rootsi-Poola personaalunion kuningas Sigismundi ajal).
- Reaalunion - kahe või enama monarhistliku riigi liit, mida valitseb ühine monarh. Neil on ühiseid võimuasutusi. Enamasti ühine kaitse- ja välispoliitika (Näiteks: Suurbritannia Ühendatud Kuningriigid).
Dominioon - valdus, võim ladina keelest. Tähendas kunagi
Briti Impeeriumi koostisosa , millel oli tavalisest asumaast veidi
suuremad õigused. Tänapäeval iseseisvad riigid.
Võimude lahususeta riigid
Monarhia - Kreeka keeles ainuvalitsus, riigi valitsemis vorm,
millepuhul on riigpea harilikult eluaegse ja päriliku võimuga
monarh (kuningas, geiser, sultan , vürst, radša jne). Tänapäeval
valitseb selline riigikord Saudi-Araabias, Kuviedi, Omaanis, Kataris
ja mujal. Tänapäeval arenenud riikides on monarhi võim taandunud
rohkem sümboolseks esindusrolliks.
Teokraatia - Kreeka keeles jumalavalitsus või jumala võim.
Valitsus vorm, mille puhul kõrgeima riigivõimu allikaks peetakse
jumalat. Usujuht on ühtlasi riigi juht.
Antokraatia - Kreeka keeles isikuvõim või isikuvalitsus.
Valitsus vorm, mille puhul riigi võim on ühe isiku (autokraadi)
käes ja puuduvad tema võimu piiravad võimuorganid. Tänapäeval
paljudes Aafrika riikides ja ka Põhja- Koreas .
Türannia - autoritaarne vägivalla reziim , hirmuvalitsus.
Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma
lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu
haaranud valitsejaga.
Despootia- Kreeka keeles piiramatu võim. Riigi võimu vorm,
mida iseloomustavad terrori ja omavoli reziim ning inimõiguste ja
vabaduste puudumine. Seda mõistet kasutatakse türannia asemel idamaades .
Diktaktuur - Ladina keels diktaatori võim. Diktaator oli
Roomas vabariigi ajastul piiramatu võimuga ametiisik . Tänapäeval
enamasti sõjaväelise riigipöörde tulemusena piiramatu võimu
saanud isik. Türanni või Despootia asemel kasutatakse tänapäeval
rohkem mõistet diktaktuur (ühemehediktaktuur). Näiteks: Iraak ,
Kuuba.
Aristokraatia - Kreeka keeles paremate valitsus. Vanaaja
riikides oli tegemist hõimuaristokraatiaga - ülikutega.
Klassikaliseks aristokraatlikuks riigiks oli Sparta . Aristokraatlikul
riigil on alati suured eeldused muutuda oligarhiliseks riigiks.
Oligarhia - Kreeka keeles väheste- ehk gildkonna valitsus.
Kui esialgsesse, avatud aristokraatiasse, võis koonduda rahva
paremik, siis tasapisi muutub võimu nautiv vähemus kinniseks
seltskonnaks, mis klammerdub oma eesõiguste külge. Ka kommunistlik
aristokraatia - nomenklatuur.
Ohlokraatia - Kreeka keels jõuguvalitsus ehk anarhia . Kui rahvamassid hakkavad vägivallatsema ning seaduslikkus ja ajutiselt
kaovad.
Riigivõimu kolmikjaotus
Seadusandlik ehk legislatiivne võim - parlamendid. Seadusandlus . Riigieelarve vastuvõtmine.
Täidesaatev ehk eksekutiivne võim - valitsus või riigipea . Seaduste elluviimine .
Kohtuvõim - tegeleb õigusemõistmisega.
Võimude lahusus - põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb
selle õiglase rakendamise huvides ja täidesaatva võimu omavoli
vältimiseks jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel.
Seda põhimõtet avaldati antiikfilosoofias Aristootelese poolt.
Võimude lahususe teooria, mis levis 18. sajandi teisest poolest
esitas Charles de Montesquieu . Esimesena koostati võimude lahususe
põhimõttest lähtudes USA 1787 aasta põhiseadus. Oma kaasmaalase
teooriat arendas edasi Benjamin Constant de Rebeque.
Võrdlus presidentalism ja
parlamentarismi vahel.
Iseloomustavad jooned:
- Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi - presidendi. President on valitsuse juhiks. Seadusandlik ja täidesaatev võim on teineteisest lahutatud. Presidendile on antud veto õigus. See võib olla absoluutne, edasilükkav, kvalifitseeritud, enamusega ületatav või liht-veto.
- Paralmentarism - Rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). Põhitunnuseks on valitsuse moodustamine parlamendi aga mitte riigipea soovide alusel. Seadusandlik ja täidesaatev võim on võrdsed. Riigipeal on erapooletu vahuvõim.
Tugevad küljed:
- Presidentalism - presidendile antu veto õigus, et tasakaalustada erinevaid pooli. Tänapäeva presidentaar riikides on enamasti kehteestatud kvalifitseeritud enamusega ületatav veto.
- Parlamentarism - kindel parlamendi enamus või püsivad valitsuskoalitsioonid. Kõrge poliitiline kultuur ja normaalne läbisaamine peamiste erakondade poliitikute vahel.
Nõrgad küljed:
- Presidentalism - seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolude võimalikkus. Parlamendi enamus ning presidendi amet võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte.
- Parlamentarism - võivad tekkida paljuparteilised koalitsiooni valitsused. See nõrgestab täitevvõimu ja põhjustab valitsuskriisi. Vähemusvalitsuste lühiaegsus. Parlamendi ja valitsuse konfliktid.
Enamus- ja leppedemokraatia.
Valitsuskõlblikus
Politoloogia on püüdnud parlamentaarriike jaotada kahte põhiliiki:
Enamusdemokraatia.
Leppedemokraatia.
Enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis
selge enamus. Enamusdemokraatia on tavaliselt omane maadel, kus on:
Puhas kahepartei süsteem (Uus-Meremaa).
Kaks suurt erakonda, millest ühel on paralmendis enamus, kas üksinda või koos mõne väiksema liitlasparteiga (Saksamaa).
Enamusdemokraatiaga maadeskehtib tavaliselt majoritaarne ehk
enamusvalimissüsteem.
Leppedemokraatia - iseloomulik on, et ükski poliitiline jõud
ei saavuta parlamendis selget enamust . Valitsuse moodustamine eeldab
mitme jõu kokkulepet.
Mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid võivad kergesti laguneda enne
järgmisi valimisi. Leppedemokraatiaga riikides kehtib reeglina
proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Kuid leidub ka
riike, mis kasutavad proportsionaalset valimissüsteemi.
Valimiste üldmõisted. Parlamendi
ja presidendi valimised.
Demokraatlike valimiste neli
printsiipi:
Üldised.
Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed).
Otsesed.
Salajased.
Parlamendi valimised.
Kandidaatide ülesseadmisel parlamendi valimisteks on eeltingimuseks
kautsion ja/või teatud hulgal toetusalkirjade kogumine.
Ülemkoda - mitmes riigis kahekojalise parlamendi teien koda.
Harilikult aadli, kõrgemate ülikute ja ametiisikute esindajad.
Alamkojas vastuvõetud seadused vajavad enamasti ka ülemkojas
vastuvõtmist.
Liitriikides esindavad ülemkoja liikmed osariike, liidumaid jne.
Osariigid saadavad sinna ühe palju või enam-vähem võrdselt
esindajaid. Ühtsetes riikides põhjendatakse teise koja otstarvet
enamasti sellega, et need parandavad seadusandluse ja üldse
paralamendi tegevuse kvaliteeti.
Paralmentaarriikides saab ülemkoda kaasa rääkida peamiselt
seadusandluse alusel. Valitsuse koosesis ja eelarve sõltuvad enamsti
üksnes alamkojast. Presidentaalriikides aga neid kodade vahelisi
erinevusi ei ole. Ülemkoda valitakse otsestel valimistel ning just
see on paralmendi tähtsamaks osaks.
Presidendi valimised.
Umbes pooltes parlamntaarsetes vabariikides valitakse president
kautselt, umbes pooltes otseselt. Presidendi otsevalimist eelistavad
enamsti maad, kus riigipeal on laialdased võimupiirid.
Kaudsetest presidendivlaimistest on levinuim riigipea valimine
parlamendi poolt. Mõnes riigis koguneb valimiskogu (paralmendi
liikmed + osariikide või liidumaade esindajad).
Eestis kehtib segasüsteem. Presidendi valimisteks on vaja riigikogu
2/3 häälte enamust. Kui 2 päevaga ei suudeta presidenti valida
koguneb vabariigi presidendi valimiskogu, mis koosneb riigikogu
liikemtest ja kõikide valla ja linnavolikogude esindajatest.
Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel
otsetel valimistel.
Enamusvalimised
Enamus- ehk majoritaarnevalimine on valimine ühemandaadilistes
ringkondades suhtelise enamuse alusel. Valituks osutub kandidaat, kes
saab teistest enam hääli. Enamus valimiste korral annavad
poliitilises elus tooni 2-3 suuremat parteid. Sarnaste eesmärkidga
erakondi sunnib enamus valimise süsteem ühinema. Enamusvalimiste
plussiks on see, et ta tagab harilikult suurimale erakonnale
parlamendis absoluutse häälte enamuse. See võimaldab moodustada
stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Enamusvalimistega kaasneb
tavaliselt paiksus tsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld.
(Selline valimis kord kehtib näiteks Suurbritannias, Austraalias,
Indias, USA-s ja mujal.)
Enamusvalimised võivad olla ka absoluutse enamuse põhimõttele
tuginev ehk kahe vooruline. Kui esimeses voorus ei kogu ükski
kandidaat (või nimekiri) absoluutset häälte enamust (50% + 1
hääl), siis piisab teises voorus suhtelisest häälte enamusest.
Kui valitakse ühte isikut, näiteks parlamendi liiget
ühemandaadilisest ringkonnast või presidenti, toimub teine voor
tavaliselt kahe edukama kandidaadi vahel (I vooru tulemuste põhjal).
(Selline valimis kord on kehtestatud näiteks Prantsusmaal, Leedus
poole Seimi ja presidendi valimistel.)
Võrdelised valmised.
Proportsionaalset- ehk võrdelist valimisviisi saab kasutada ainult
mitme mandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate
enamvähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga.
Poliitiliste voolude väljakujunemine
XIX ja XX sajandil.
Vool
Kihid , kelle hulgas vool levis
Põhivaated poliitilisele ja ühiskondlikule korraldusele
Eesmärkide saavutamise teed
Konservatism ehk vanamoelisus ehk alalhoidlikus
Napoleoni vastased, aadelkond, vaimulikkond
Rõhk ajaloolisel järjepidevusel: “olgu nii kuis oli”
Feodaalkorra, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegsete õiguste kaitse.
Liberalism ehk vabameelsus
Jõukamad ja haritumad kodanikud
Piiramatu kuninga vastased; konstitutsiooniline monarhia kahekojalise parlamendiga
Üksikisiku vaba algatus ja tegutsemisvabadus; võimu lahutamine kolmeks
Sotsialism
Linna tööliskond, proletariaat
Majandus allutada kogu ühiskonnale, rahvusluse eitamine , põhihuvid tööstuses
Maaomandi natsionaliseerimine, klasside vahelise võitluse õhutamine
Poliitilised voolud XIX, XX sajandil
Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk
vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust.
Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk,
mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis
kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks.
Tuntumaks põhjendajaks oli Edmund Burke.
Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle
aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid
liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik
võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige
kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Benjamin Constant -
arendas Montesquieu õpetust parlamentarismi suunas, valitsus peab
vastutama paralamendi enamuse ees.
Käesoleva sajandi liberaalseid voole iseloomustab kõikumine
konservatismi ja sotsiaaldemokraatia vahel. Klassikalisel
liberalismil on eelkõige isikukeskne maailma vaade. Liberaaslse vaate teine alus on rationalism, selle järgi peab ühiskonnas kõik
okema loogiline ja mõistusepärane.
Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna
esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele
rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi
võib jagada kaheks:
Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist.
Reformistlikud voolud - panid pearõhu tööliskonna olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes.
Sotsialistlikud parteid olid reeglina linlaste ühendused.
Eitasid rahvuslust. Rõhutati töölisklassi internatsionaalse
koostöö vajadust. Nende hümne: "Internatsionaal."
1840. aastail saab alguse Marksistlik suund. Karl Marxi arvates on
inimesed kogu ajaloo vältel jagunenud lepitamatuiks klassideks:
ekspluateerijad ja ekspluateeritavad. Uusajal on kaheks põhiliseks
vastand klassiks kodanlus ja töölisklass. Marxi järgi toimub
tootmises pidev kapitali konsentratsioon . Rikkus koguneb väikese
hulga suuromanike kätte. Muu rahvastik vaesub - proletariseerub. See
protsess lõpeb marksistide arvates sotsialistliku revolutsiooniga,
kus proletariaat võõrandab rikaste kätte koondunud vara. Koos
eraomandiga kaovad ka klassid, klassivõitlus ja tootmine muutub
ühiseks. Siit ka mõiste kommunism .
Ratsionalism - selle järgi peab ühiskonnas kõ ik olema
loogiline ja mõistuspärane. Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida.
Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on
üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis,
kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem
piiratakse.
Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku
sotsialismi ja kommunismi vahel.
19. sajandi teisel poolel oli Eestis kujunenud kaks suunda:
Alalhoidlik-mõõdukas vool (konservatiivne). Algselt koondunud Jannsenite pere ja Postimehe ümber. Hiljem Jakob Hurt . Rahvuskultuuri arendamine.
Käremeelne suund (liberaalne). Carl Robert Jakobsoni ja tema Sakala. Võitlesid Balti Erikorra vastu. Seejuures lootsid abi Vene riigivõimult.
Hurda suund oli mõõdukam - nad lootsid koostööle teatud
baltisakslaste osaga ja nägid venevõimu sekkumises ohtu kohalikule
arengule.
Jakobsoni suund ründas luteri kirikut.
1880. aastatel algas venestamispoliitika , mis lämmatas ärkamisaegse
aktiivsuse.
Sajandivahetuse avalikelu Eestis jagunes kolme suuna vahel:
Jaan Tõnisson Postimees - rahvuslik ringkond Taruts. Püüti ühendada mõlemat ärkamisaegset suunda. Nii Hurda mõõdukat konservatiivsust kui ka Jakobsoni käremeelset liberaalsust. Selle voolu teine mõjuvam mees oli Villem Reiman. 1905. aasta lõpus Tõnissoni eestvedamisel algatatud Eesti Rahva Eduerakond oli eestlaste esimene ametlik erakond ja jäi selleks tsaariaja lõpuni.
Konstantin Pätsi Teataja ümber koondunud ringkonda võib võrrelda Lääne-Euroopa radikaalsete vasak liberaalidega, mõneti ka Jakobsoni käremeelse suunaga. Keskus Tallinnas. Erinevalt Tartlaste aatepoliitikast oldi märksa reaalpoliitilisemad. Tehti koostööd sotsialistidega.
Eesti esimesed sotsialistlikud ringid tekkisid eelkõige siinsete vene haritlaste ja õppiva noorsoo mõjul. Mõjutusi saadi ka Saksa sotsiaaldemokraatiast. Sotsialistide populaarsust pidurdas vastuseis talumajandusele ja iseseisvustaotlustele.
Vabariigiaegse poliitilise maastiku alused kujunesid juba kubermangu autonoomia ajal 1917. aastal valitud Maapäeval. Eesti esimese
iseseisvuse aja suuremaid erakondasi võime jaotada:
Sotsialistlikud ehk töölisparteid
Keskerakonnad
Maaerakonnad
1938-1939. aastatel kujunes kolm erinevat poliitilist voolu:
Valitsusmeelne agraar -konservatiivne suund. Toetus endiselt põllumeeste kogudele ja konservatiivsetele linnameestele.
Sotsialistlik (vasakpoolne) vastasrind. Toetus töölisühinguile.
Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike koondise ja vabadussõjalaste tegevusele.
Tänapäeva Eesti erakonnad
1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda:
Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino, kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn liidutehaste baasil loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), liidriks Dvigateli direktor kindral V. Jasovoi.
Eestimaa Kommunistliku Partei Eestimeelne osa. Nn reformikommunistid. Juunis 1988 juhiks Vaino Väljas, teda toetasid Indrek Toome, Arnold Rüütel jt.
Uued poliitilised jõud jagunesid kaheks:
Pooldasid ENSV uuendamist demokraatlikuks riigiks ja võimustruktuuride ülevõtmist. Põhiliseks selle suuna esindajaks oli Rahvarinne (Edgar Savisaar , Marju Lauristin ). Rahvarinde baasil moodustusid:
Liberaaldemokraatlik partei (Paul-Erik Rummo)
Maa- Keskerakond (J. Raig)
Sotsiaaldemokraatlik partei (Marju Lauristin)
Rahva-Keskerakond (Edgar Savisaar) Rahvarinde toetusel loodi Eesti Töökollektiivide Liit (ETKL).
Teine osa uutest poliitilistest jõududest pooldas okupatsioonieelse Eesti riikluse ja kodakondsuse taastamist. Seda suunda esindasid Muinsuskaitse Selts (1987, Trivimi Velliste), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP, 1988, Lagle Parek) ja mitmed väiksemad paremerakonnad, mis hiljem ühinesid Isamaaks.
Selle suuna algatatud oli Eesti Kodanike Komiteede liikumine ja Eesti
Kongressi valimine 1990. aasta Veebruaris. Komitee esimeheks sai
Tunne-Väldo Kelam .
Riiklik-poliitiline korraldus meil
ja mujal. Eesti riigikorra üldjooni.
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima
riigivõimu kandjaks on rahvas.
Eesti on parlamentaarne vabariik.
Riigikogu, presidendi, valitsuse ja kohtute tegevus tuleb põhiseaduse
järgi korraldada võimuse lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
Eesti on rahvusriik . Riigikeel - eesti keel. Kodakondsus.
Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Riigikokku
pääsevad kandideerijad kolmel viisil:
Isikumandaadiga.
Ringkonna mandaadiga.
Üleriigilise kompensaciooni mandaadiga.
Riigikogu töö juhtimiseks valitakse riigikogu juhatus. Praegu on
riigikogu esimees Toomas Savi, aseesimehed Tunne Väldo Kelam ja
Siiri Oviir . Vabariigi valitsus koosneb peaministrist ja
ministritest. Valitsusele kuulub täidessatev riigivõim. Peaminister on Mart Laar, välisminister Toomas Hendrik Ilves, rahandusminister
Siim Kallas ja siseminister Jüri Mõis. Valitsuse kui terviku
asjaajamist korraldab Riigikantselei , mida juhb peaministrile alluv
riigisekretär - Aino Lepik von Wires .
Maavanema määrab viieks aastaks ametisse Vabariig Valitsus.
Lääne-Viru maavanem on Marko Pomerants .
Vabariigi president valitakse ametisse viieks aastaks. Kandidaat peab
olema vähemalt 40aastane, sünnipärane Eesti kodanik. Lennart Georg
Meri on Eesti president alates 1992. aastast. Presidendiks saab
valida ühte isikut kõigerohkem kaheks järjestikuseks valitsemis
ajaks.
Õiguskantsler - sõltumatu ametiisik, keda nimetab ametisse
presidendi ettepanekul riigikogu seitsmeks aastaks. Eerik Juhan
Truuväli.
Riigikontroll - sõltumatu, majanduskontrolli teostav ametkond .
Riigikontrolli juhib riigikontrolöör - Juhan Parts. Amertisse
nimetab riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks.
Eesti Panga President on Vahur Kraft. Eesti Pank on vabariigi
keskpank.
Läti
Paralmentaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 1922. aastal ja see
taasjõustus 1993. Paralment - SAEIMAS ( Seim ), valitakse kolmeks
aastaks; 100 liikmeline; talle kuuluvb seadusandlik võim. President
valitakse Seimi poolt kolmeks aastaks. Valitsuse (ministrite
kabineti) moodustaja määrab president.
Leedu
Paralmentaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel
1992. Parlament, Seim, 141 saadikut; neljaks aastaks; seadusandlik
võim. Täidesaatev võim valitsusel. Peaministri nimetab ja vabastab
president Seimi heakskiidul. President valitakse viieks aastaks
otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhjal.
Rootsi
Paralmentaarne kuningriik . Põhiseadus - 1974 aastal vastu võetud
valitsemis korra akt ja teised konstitutsioonilised seadused.
Sealhulgas 1810. aastast pärit troonipärimis seadus. Riigipäev –
rikstag, 349 liiget; valitakse neljaks aastaks; seadusandlik
võim. Täitevvõim valitsusel (riiginõukogul).
Kuningas Karl XVI Gustav.
Omavalitsused
Kohaliku omavalitsusena mõistetakse tänapäeval mingi maa-ala või
asula elanikele antud õigust otsustada ise kohaliku elu küsimusi.
Vakus - eestis keskaja alguses oluliseim omavalitsusüksus.
See tähendas ennekõikke maksustamis ühikut, kuid maksude
tasumiseks kokku tulnud rahvas arutas isekeskes ka muid küsimusi,
jagas peale pandud koormisis ja mõistis kohut .
Eestlaste kohalike omavalitsuste eelkäijateks võib pidada
kihelkondi. Keskajal muutusid need ühe maakiriku piirkondadeks.
Hiljem, sunnismaisuse ja mõisavõimu survel maarahva omavalitsus hääbus. Ühemõisa võimuala hakati märkima sõnaga "vald"
(võrdle meelevald, vägivald). Pärisorjuse kaotamise järel
1816/1819 anti vallale, kui talurahva kogukonnale, taas piiratud
omavalitsus, mõisniku kontrolli all.
1866. aasta vallaseadusega muutusid vallad tänapäevasteks
iseseisvateks omavalitsusüksusteks.
Keskajal rajati Eestisse Lübecki (Tallinn, Narva, Rakvere) ja
Hamburg-Riia (Tartu, Haapsalu, Paide, Uus-Pärnu, Viljandi)
linnaõigusel põhinevad linnad. Hiljem tekkinud linnades (Võru,
Paldiski jt) linnaõigusi ei kehtestatud ja nende omavalitsuslik
tegevus oli piiratud.
Omavalitsuse arengule aitas kaasa 1872. aasta linnareform Balti
kubermangudes.
Maakonnad (kreisid) omavalitsusõigusi ei omanud.
Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus:
Vald, alev, linn.
Maakond.
1933. aastast muutus see ühetasandiliseks.
Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud.
Iseseisvuse taastamisel rajati uuesti ka omavalitsus. Praegu
ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu , mis
valitaksekolmeks aastaks. ( Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu
valib vallavanema või linnapea , kes moodustab kohaliku linna- või
vallavalitsuse.
1999. aprillis :
- Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe.
- Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg.
- Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme.
- Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm.
Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi
keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna
piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse
viieks aastaks Vabariigi Valitsus.
Muud omavalitsuslikud asutused
Vastavalt põhiseadusele võivad vähemusrahvustesse kuuluvad
kodanikud luua vabatahtlikke omavalitsusi - kultuuriomavalitsusi.
Mitteterritoriaalseteks omavalitsusteks on ka mitmetes riikides
leiduvad kutseesindused (kutsekojad).
Õiguskord ja õiguskaitse
Õigus - mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja
käitumisnormide kogum.
Jurismprudents - õigusteadus, õigussüsteem.
Eesti õigussüsteem tänapäeval
Tsiviilõigus - normib üldisi inimestevahelisi suhteid:
füüsilise ja juriidilise isiku õigus ja teovõime; isiku esindus
ja eeskoste ; perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla-,
kahju-, kahjuhüvitamis- ja muid suhteid. Tsiviilseadustikud kuuluvad
kõige mahukamate hulka.
Kaubandus- ehk äriõiguse alal on tähtsaimaks seaduseks
äriseadustik, mis reguleerib ettevõtluse aluseid. Vastu on võetud
ka kaubandusliku meresõidu koodeks , kauba ja teenuse märgi seadus,
pankrotiseadus, väärtpaberituru seadus, raamtupidamise seadus ja
palju muud.
Tööõiguse valdkonda reguleerivad töölepingu-, palga-, puhkuse-,
kollektiivse töötüli lahendamise, töötaja distsiplinaarvastutuse
seadus. Tööõigus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi,
eeskät töölepingutest tulenevaid suhteid. Mõnes riigis on loodud
töötülide lahendamiseks spetsiaalsed töökohtud.
Kriminaalõigus sätestab, millised teod on kuriteod ja kuidas nende
eest karistada . Kõik sellealased normid on koondatud
kriminaalkoodeksisse.
Praegu kehtiva tsiviilõiguse kõige olulisemad institutsioonid:
õigusobjektideks on asjad ja õigused, neid võib omada, müüa, kinkida rentida jne.
õigussubjektideks ehk õigusuheteist osavõtjaiks on isikud:
füüsiline isik - inimene kui õigussubjekt.
juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigusubjekt, keda õigusuhetes inimesega võrdsustatakse.
õigusvõime - isikuvõimelisus olla õigusuhetest osavõtja, võimet omada õigusi ja kohustusi. Inimene omab sünnist surmani õigusvõimet.
Teovõime - isiku võime neid õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada, kasutada. See ei ole aga kõigil inimestel ühesugune. Täielik teovõime algab 18 aastaseks saamisega . Kohus võib teovõimetuks tunnistada täisealise isiku, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada. Kohus võib piirata teovõimekust inimesel, kes pillamise, alkoholi või uimastite tarvitamise tõttu paneb oma perekonna majanduslikult raskesse olukorda. Teovõimetu või piiratud teovõimega täiskasvanule määratakse eestkostja nagu vanemateta alaealistel. Hooldaja määratakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostmaiseks või kohustuste täitmiseks. Juriidile isiku teoõigus ja teovõime tekib üldjuhul tema kandmisega seaduses ettenähtud registrisse ja lõpeb sealt kustutamisega. Üksikute erilise otstarbega juriidiliste isikute kohta kehtib eri kord ja on olemas spetsiaalsed seadus. (Eesti Pank, Tartu Ülikool, ...) Juriidiles isiku seaduslikuks esindajaks on tema juhatus või juhatust asendav organ.
Kostja - isik, kelle vastu nõue on suunatud.
Hageja - isik, kes on esitanud kohtule avalduse (hagi) mingi
nõude arutamiseks.
Riigilõiv - rahasumma , mis makstakse riigituludesse
avalik-õiguslikes asutustes sooritatavate toimingute või sealt
väljastatavate dokumentide eest.
Apellatsioon - esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus, kus tehakse uus otsus.
Kassatsioon - jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine
ning otsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt. See on
kohtuotsuse vormilise külje kontrollimine.
Prokuratuur - täitevvõimu asutus, mis kuulub iseseisva
ametina justiitsministri alluvusse, kes määrab prokurörid viieks
aastaks.
Advokaadid - tegelevad poolte esindamisega tsiviilprotsessis,
kohtualuse kaitsmisega kriminaalprotsessis ning üldise õigusabi
andmisega väljaspool kohtuasju.
Advokatuur - advokaatide kutseomavalitsus.
Notar - ametiisik, kes sooritab notariaal tehinguid, tõestab
lepinguid, volikirju ja testamente, annab pärimisõigustunnistusi,
tõestab dokumentide ärakirjade õigust, allkirjade ehtsust ja muud
sarnast.
Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline:
I astme kohtud on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud .
II astme kohtud on ringkonna kohtud, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja
Rakveres. Ringkonna kohtusse saab edasi kaevata appelatsiooni korras.
III astme kohus on riigikohus , mis on kõrgeim kohtu instants. Asub
Tartus. Ringkonnakohtu otsuse peale saab edasi kaevata kassatsiooni
korras.
Riigikaitse
Kaitse ja julgeoleku poliitika sisu
Põhiülesandeks - säilitada riigi iseseisvus , terviklikkus ,
põhiseaduslik kord ja rahva enesekaitse võime. Selle alla kuuluvad:
Riigikaitse (sõjavägi, reservväelased; kaitsevägi, kaitseliit).
Välispoliitika - Eesti soov ühineda NATO ja Euroopa Liiduga.
Kodanikukaitse - päästeamet, ettevõtete-asutuste juhid, kohalikud omavlaitsused.
Piirivalve. Eesti Piirivalve Amet ja tolliasutused.
Korravalve ja kuritegeude komplekteerimine
Eesti kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust . Viimane on
vabatahtlik organisatsioon. Kaitseväe komplekteerimise alused paneb
paika põhiseadus.
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 32 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
479 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel_S
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid