Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"massiteave" - 14 õppematerjali

massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta.
thumbnail
2
doc

Riik ja ühiskond

Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia ­ demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...

Kodanikuõpetus
216 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

§43 Kultuur aastal 1944.

Lõplik läbimurre 1960.ndatel: 1) Vabam loomeõhkkond 2) isikupärased ja uudsed vormikatsetused 3) uued väärtushinnangud ja ideaalid. 4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus ­ jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rahvaharidus (küla- ja mõisakoolid, köstri- ja kihelkonna koolid, linnakoolid ine.). Nendes koolides toimus üldine ja algõpetus. 2. "Eliit haridus." (Ladinakool, progümnaasium) Algastmes ja teises astmes kujunes välja Keskkool, mida nimetati Gümnaasiumiks. Ülikooli pääses ainult gümnaasiumist. Hulgi- ehk massiteave Trükkiajakirjanduse areng Gaius Julius Caesar 59.a.e.Kr. "Acta Diurna" ("Päeva sündmused") - esimene ajalehe taoline katsetus. Levitati käsikirjaliselt. Hiinas "Tchingpao" ("Palee uudised") ilmus 618-1911. Johannes Guttenberg (u 1397-1468) - leiutas trükikunsti. Johann von Rist - 1663. aastal asutati esimene ajakiri (kogumik) "Erbauliche monat-underrechnungen." Denis de Sallo 1665a. "Journal des Scranas." 1689. aastal hakkas eestis ilmuma esimene ajakiri "Revalche postzeitung." 1766...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
1
odt

§39-48

suvi- Nõukogude võimu taastamine Eestis. Juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. ENSV parteikaader koosnes nn juunikommunistidest, Venemaa eestlastest, Eesti laskekorpuse veteranidest, muulastest. Kohalikke eestlasi sõjajärgsetel aastatel vähe. EKP (kommunistide) liikmeskonnas olid madala haridustasemega, hiljem kasvas sest partei kaudu oli võimalik karjääri teha. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkommitee kinnitas. Nomenklatuuri moodustavad partei keskkommitee töötajad, rajooni- ja linna partei ametnikud majandite juhid, täitevkommitee liikmed. Nomenklatuuri abil kontrollitakse ühiskonda ja selles toimuvat. Parteis toimub sisemine puhastumine heidetakse parteist välja kodanlikke natsionaliste. Valimised- Demokraatia nõukogude m...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Nõukogude Eesti (ENSV)

Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955...

Ajalugu
690 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajalugu 2- 39-43 ptk.

Poliitiline umbusk aina kasvas ning EKP võitles nn kodanliku natsionalismi vastu. Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
5
doc

ENSV sõjajärgsed aastad

Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna esindajad Läände. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave . Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas mõjutas Nõukogude võim Eesti NSV kultuurielu?

Minu arvates oli eestlaste aktiivsust isetegevusharrastuste säilimise kindlaks põhjuseks ning järjepidevus viis kõrgkultuuri tekkeni. Järjest kasvas ka massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus, mis meile väga igapäevane. Näiteks 1967. suurenes Eesti raadio saatemaht 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Sellel kõigel oli nii häid kui halbu külgi. Kogu massiteave oli allutatud tsensuurile ning oli peamiseks ametliku propaganda levitajaks. Teisest küljest tegid ajakirjandus, Eesti Televisioon ja Eesti Raadio head tööd laiendades silmaringi ning olid kultuurivahendajateks. Nõukogude võim tõi eesti NSV kultuurielule kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nende koosmõjul kujunes välja aluspõhi meil oma riigi kultuuri tekkimiseks....

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Nõukogude Eesti

12 xxviii. Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus............................................................................... 12 2 xxix. Haritlaskonna uus põlvkond................................................................................................ 13 xxx. Kultuuritarbimine ja massiteave ........................................................................................... 13 xxxi. Maakultuuri hääbumine....................................................................................................... 13 xxxii. Kiriku koht ühiskonnas....................................................................................................... 13 xxxiii. Haridusolud...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nõukogude Eesti

Nõukogude kultuuri vaenlasteks olid eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlased, kirjanikud jt loovharitlased. Kui 1950.aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevenes, said vanema põlvkonna haritlase taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Kultuuritarbimine ja massiteave Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti Televisioon...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kommunikatsiooniteooria

Soomlased liigitavad kommunikatsiooni kolmeks: Zestid võivad olla ka sümbolid: tuntud keskmise sõrme suhtlemine (viestinta) ­kordamööda kõnelemine (st sirutus kahesuunaline). või pöidla asetamine nimetissõrme ja teise sõrme teada andmine (tiedotus) ­ info ühesuunaline jagamine. vahele. massiteave (joukkotiedotus) ­ info ühesuunaline Sümbolliigutused on sageli solvavad. jagamine Zest võib olla ikooniline märk, näiteks käte abil millegi paljudele (massile). vormi Sakslased Gerhard Maletzke, Heinz Pürer liigitavad jäljendamine. kommunikatsiooni nii :...

Kommunikatsioon
73 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

,,Kasvatamaks uut põlvkonda haritlasi, pidime käima koolis. Kooli läksin ma seitsmeaastaselt. Kool oli kaugel ja kuna bussiliiklust ei olnud, pidin viibima internaadis. Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kordamisküsimused Eesti NSV-st 12. klassile

Nõuti varasema loomingu ümberhindamist, edasi võis kirjutada üksnes sotsialistlikust realismist. 1950a. keskpaigas algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles hakkas olulist rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE : Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]...

12. klassi ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

KULTUURIELU PÕHIJOONED

olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus...

Kultuur
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun