Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte (25)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ja kui palju toota?
  • Kuidas toota kellele toota?
Vasakule Paremale
Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #1 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #2 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #3 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #4 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #5 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #6 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #7 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #8 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #9 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #10 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #11 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #12 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #13 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #14 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #15 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #16 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #17 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #18 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #19 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #20 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #21 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #22 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #23 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #24 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #25 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #26 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #27 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #28 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #29 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #30 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #31 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #32 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #33 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #34 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #35 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #36 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #37 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #38 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #39 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #40 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #41 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #42 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #43 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #44 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #45 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #46 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #47 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #48 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #49 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #50 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #51 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #52 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #53 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #54 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #55 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #56 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #57 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #58 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #59 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #60 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #61 Ühiskonna riigieksami kokkuvõte #62
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 62 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1036 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 25 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor driin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
thumbnail
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tun

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond ­ küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond ­ sai alguse tööstuspöördest Ing

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I

Ühiskond



Lisainfo

aastast 2005, kokkuvõte + mõisted

Märksõnad

Mõisted

riigiorganid, meetoditeks, õigusnorm, põhiseadus, põhiseaduslik võim, õiguseks, põhiliseks riigiõiguseks, haldusõigus, protsessiõigus, avalik sektor, mittetulundussektor, suveräänne riigivõim, konföderatsioon, föderatsioon, unitaar, tsentraliseeritud riigivõimu, tsiviilühiskond, kodanikuühiskond, tavamajandus, rõhutatud protsessid, dimensioon, enamikus, kapitalistlikus ühiskonnas, teoseks, talcot parsons, kusjuures, pluralism, heaoluriik, sotsiaaldemokraatia, maksud, liberalism, maksud, mudelile, agraarühiskonnas, vähemusse jäänul, demokraatia tugisambad, presidentalismiga, üheks võimaluseks, väikepartei, bürokraatlik partei, diktatuuriline partei, massiparteid, laiahaardeparteid, survegrupid, ühendustel, ajutised edendamise, poliitiline ideoloogia, sotsialismi õpetused, reformistlikud õpetused, inimõigused, taoline kontroll, valitsemise juures, valijal, majoritaarsel valimissüsteemil, puudukseks, valituks, peamine puudus, valimiskampaania periood, tähtsuselt, häälte lugemine, bürokraatia, klassiühiskonnas, poliitiline korruptsioon, riigipea, monarh, teistsugune, eesti põhiseaduses, konkreetse võimuga, erikohtud, kohtuvõim, kohtunikke, funktsionaalne võimudelahusus, riigikogu liikmetel, ankeetõigus, riigikogu liige, opositsioonis olemine, delegatsioon, omavalitsuse võimupiirid, kättesaadav hulk, sotsiaalses kontekstis, ühishüved, tarbijakaitse, otsesed maksud, kaudsed maksud, aktsiisimaks, tollimaks, mitmed maksud, omaette probleemiks, kõrvalehoidmiseks, kaupade ost, samaväärseks, valmistamist, põhirõhk mikroökonoomikas, toodud skeemist, eratarbimiskulutused, erainvesteeringud, sektori kulutused, netoeksport, isiklik tulu, töötasu, väliskaubandus, enamsoodusrežiim, sisseseadmine riikides, kvoot, kaubandusembargo, dumping, tolliliit, tollimaksud, fiskaalpoliitikaks, eelarvepoliitika, põhitingimuseks, sotsiaalne staatus, kihistumisele, aktiivne rahvastik, töötu, tööpuudus, majanduslik seisund, ammendamatud, sotsiaalkindlustuse ülesandeks, lisaks sellele, kohalikul omavalitsusel, vajadused üksikisikutel, sellisteks juhtudeks, riigivõim, välispoliitikas, teisalt, üksikisiku avalik, riiklik tahe, kodakondsus, õiguslikus tähenduses, naturalisatsioon, optsioon, kodanikukaitse, riigikaitse põhiülesandeks, kristlus, budism, hinduism, integratsiooni idee, integreerimiseks, riikide sotsiaal, tööhõivega seonduv, globaalprobleemid, globaalprobleemid, rahvastiku kasv, magevee hulk, kliima muutumine, põhjaveevarude vähenemine, india elanikkond, keskpaigaga võrreldes, perioodil 1950, metsapindala kahanemine, osa globaalprobleeme, piirkondlikult, infotehnoloogia areng, globaalprobleem, infoühiskonna eelised, omamoodi kurioosumiks, tähtsamad maailma, maailmasõda, laiahaardelisemas koostöös, koostööorganiks, peamine suund, nõukogu liikmed, assamblee, peasekretär, sõjakomitee eesotsas, weu eesmärgid, imf, imf struktuur, rahvusvaheline rekonstrueerimis, panga organid, maailmapanga üleandeks, üro majandus, ühinemine usa, economic cooperation, ministrite nõukogu, aastail 1967, kaalumisele mn, organisatsiooni aluseks, tähtsamad organid, icj, peasekretär, integratsioon, geograafilist asendit, põhiliselt põhja, organisation, apellatsioon, hääleõigus, kaitsevägi, konventsioon, koosseisu hääleenamus, lihthäälteenamus, mittetulundusühing, omavalitsus, ratifitseerimine, seadusandlik võim, tulusiire, turuhind

Meedia

Kommentaarid (25)

preilimann profiilipilt
Maris Savik: Kasutasin seda 2010. a kokkuvõtte kirjutamiseks. Aitas küll. Tubli töö! :)
15:10 22-03-2010
dolcezza profiilipilt
dolcezza: Väga põhjalik ja hea! Super. Palju kasu eksamiks valimistumisel :)
17:25 12-05-2011
Linda1993 profiilipilt
Linda1993: väga sisutihe ja hea kokkuvõte.
22:47 11-04-2012





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun