Juhendaja: 2008 Jaagu argumendid · Jaak on tõestanud, et sülearvuti on seaduslikult temale kuuluv. Tal on olemas seda kinnitav ostu-müügi leping arvutifirmaga, kust ta selle endale ostnud oli. · Jaagul oli arvutis ka tähtsaid dokumente, mida enam taastada ei saa. § 25 alusel, mis ütleb, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusevastasel tekitatud moraalse ja materjaalse kahju hüvitamisele, on Jaagul õigus sülearvuti tagasi saada või siis peaks Mart selle rahaliselt kompenseerima. · Jaagu kasuks on ka § 32 (...Igaühe omand on puutumatu ning võrdselt kaitstud. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus...) · Jaak pöördub vara võõrandamise või hüvituse vaidlustamiseks kohtusse.
mis puudutasid linnriigi küsimusi. · Kaudne e.esindus demokraatia Demokraatia vorm, kus kodanikud valivad nendel poliitiliste vaadete poolest meeldivad inimesed saadikutena rahvaesinduskogusse, kus saadikud otsustavad tähtsaid küsimusi valijate eest. 6. Selgita demokraatia seost materiaalse heaoluga, ning millistel eksperimentidel järeldused põhinevad? · Lääneriigid on materjaalse heaolu rigid sest nad on rikkad ja saavad pakkuda haridust. · Aasia ja Aafrikavõtavad laenu ja neil tekib võlg lane riikide ees, korruptsioon. 7. Miks ja millal hakatakse tegelema jätkusuutlikusega? · Jätkusuutlikusega hakati tegelema 70.ndatel sest hakati mõõtma keskonnasaastet. 8. Milline on jätkusuutlik võim ja mida selleks teha tuleb? · Jätkusuutlikuse eesmärk on tagada resursside ja välja kujunenud
loomuse erilisust. Inimesed on sajanditega elanud üle suuri muutusi ning just nüüd peaksime olema piisavalt targad, et ka tehnikat aktsepteerida. Teaduse areng on kindlasti mitmes mõttes praeguse heaolu tugipunktiks. Teadus on viinud meid ümbritseva mõistmiseni, selle tundmiseni ja tänu sellele ka enese efektiivsema aitamiseni, alates meditsiinist kui elupäästjast ning lõpetades füüsikaga, mis osaleb kõige materjaalse korraldadamisel. Ka maailmale pilgu heites näeme, et kohtadel, mis teaduse loodud reegelid tunnistavad, läheb paremini. Jääb aga küsimus, kas meie võit on loodusele kaotus ja kus jookseb piir. Tahame küll aina rohkem teada, kuid see ei pruugi alati vajalik ning tarbekas olla. Üritame kõike enda järgi kohandada ja kangekaelselt looduse olemust muutes, muutume ka paratamatult meie. Ometigi pole peatumine lahendus.
sest ega keegi meist pole ideaalne ega veatu. Kui kummalgi on paha tuju või halb päev olnud siis ei peaks seda teise peal välja elama tema peale karjudes või nähvates vaid ütlema, et on paha tuju vms. Siis teab ka teine pool, et kuidas käituda, mida teha või mida mitte teha. Armastuses on tähtis ka üllatuste tegemine, tähtpäevade (sünnipäevad, aastapäevad jne) meelespidamine.. Üllatused või kingitused ei pea olema alati rahalised või materjaalse väärtusega. Vahel piisab ka tavalistest sõnadest või kasvõi omatehtud luuletusest. Sellised asjad on armsad ning aitavad hoida tunnet, et teine on minu jaoks olemas ning, et olen talle tähtis. Miks lähevad inimesed lahku? Kas sellepärast, et armastus sai otsa? Ei, mitte alati. Vahel on lahkumineku põhjuste taga hoopis muud tegurid. Osapoolte vanemate või sõprade vastuseis, vahemaa üksteise vahel, truudusetus, erinevad huvid jne. Kui kumbki peab nt tööasjus
Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Seega võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. 1)Mida te arvate vabakasvatusest? 2)Mida kõike ei tehta karjääri ja materjaalse kindluse nimel? 3)Kas noorus ON hukas? 1) Vabakasvatus on õige, on näha , et tänapäeva lapsed ei vastuta oma tegude eest, ega ka hakka. Kuid mitte kõik. Üldistamine. Neil ei ole kohustusi, neil tehakse kõik eest ära , ning nad ei hakka oma tegude eest kunagi vastutama. 2) Nad lihtsalt vajavad tähelepanu, mida nad kodus ei saa, sest vanemad lihsalt ei pane neod tähele. 3) Kas noorus on hukas , või on see lihtsalt vana ptlus , mis liigub põlvest põlve ja seda
korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid, kus
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi
Just tee pikkuse ja käänulisuse tõttu on kohalejõudjaid juba märksa vähem ja üha vähem inimesi saavad tunda oma ideaalse saare liiva talla all. Olles kohale jõudnud ning mingi aja oma uues kohas elanud tunneme, et midagi on ikka puudu, võtame aerud kätte, nüüd küll siis juba kaatri või jahi rooli, aga ikkagi alustame jälle üht retke, retke mis peaks meid lõpuks viima sinna, kus on see millest eelmises kohas puudust tundisme. Olles saavutanud karjääriredelil tipu, materjaalse kindlustatuse ja rahuliku pereelu oleks ikka nagu midagi puudu. Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure. Tihti jääb kõik materiaalne tahaplaanile ja mõistetakse enda tervise tähtsust ning lähedaste inimeste armastuse olulisust. Algab järjekordne tee, sik-sak ühest arstikabinetist teise. Olles leevendust saanud oma
rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud.(-) . Tagamaks proletaaride kuulekust, hakati neile ära elamiseks juba vabariigi lõpuperioodil riigi kulul tasuta vilja jagama. Keisririigi ajal sai rooma proletaaride viljaga varustamisest riigivõimu üks olulisemaid ülesandeid. (+)Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonil peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. (+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada
Erisubjektidega süüteo koosseis on koosseis kus tegia eriline isikutunnus avaldub teatud füüsilistes,ametialastes,professionaalses,õiguslikus jne. tunnustes. Süüteo koosseisu objektiivsed tunnused § 12 lg.2 sätestab et süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel põhjuslikus seoses olevaid tunnused. Oblikatoorne objektiivne tunnus tegu kas tegevuse või tegevusetuse vormis.Kui tegu on materjaalse tehinguga siis on obligatoorne ka tagajärg ja põhjuslik seos tagajärje ja teo vahel. Alternatiivne objektiivne tunnus teo välised tunnused e. modaliteedid. Tagajärg Tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale,teost tingitud muudatus välismaailmas või ootuspärase muudatuse ärajäämine.Tagajärg ei ole teo osa. Materiaalne süütgu on alles siis lõpule viidud kui on saabunud koosseisupärane tagajärg
Lähtutakse enda kaitsja arusaamadest. 2) Hädaseisund (KarS § 29) tegevus, millel on küll õigusrkkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, kui seda ohtu antid asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju oli ärahoitust väiksem. 3) Kurjategija kinnipidamine on seotud mõnikord tema poolt vastupanu osutamisega, mille ületamisel võib talle kaasneda tervisekahjustus või materjaalse kahju tekitamine, mõnikord isegi elu kaotamine. 4) Kuritegude matkimine on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitus. 5) Kohustuste kollisioon (KarS § 30) tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal pole võimalik kõiki täita
nirvaana on kõrgeim seisund täiuslik rahu Lõplikku vabanemist pole veedausundeis võimalik kirjeldada ega selgitada Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid "Ramajana" on üks kahest India eeposest, siin antakse meile ideaalne hinduistlik elumudel
jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Kasv (growth)- on mitmetahuline st, et kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne, kõlbeline). Kasv on aeglane ja eeldab kaasaaitamist, milles on vajalikud positiivsed kasvustiimulid (nt kasvukeskkond, täiskasvanu eeskuju). Kasvamisel iseseisvaks inimeseks on lapsepõlves vajalik täiskasvanu hoolitsus. Seetõttu polegi kasvamine võimalik ilma keskkonnalt saadava materjaalse ja vaimse toeta, kaasa arvatud kasvatuse abita. Täiskasvanul on lihtsam kasvatust teostada kui ta teab inimese arengu seaduspärasusi ja eesmärke. Kasvatus on täiskasvanu sihiteadlik mõjuavaldus kasvavale inimesele, et ta areneks mingis soovitavas suunas. See ei tarvitse olla plaanipärane, küll aga sihipärane, sihikindel ja eesmärgistatud. Kasvatuse eesmärkide püstitamisel lähtutakse lapsest, tema kasvamisest ja arengust
Soomes ja Suur Britannias alustati1980ndel juba regulaarsete kysitlustega. Et saada paremaid tulemsi siis hakati 1989st edendama riikides, kus viktimoloogia puudus, yhtstsete meetodide alusel uuringuid. Eestis 1993, 1995 ja 2000. Uuringute läbiviimine on andnud tõuke ka paljudele ohvriabiliikumistele. Olulisim mõte on kriminaal preventsioon- kuritegevuse tõkestamine, ära hoidmine , kurjategija mõjutamine, näiteks on mitmetes riikides erinevate liikuiste tulemusena sisse seatud materjaalse kahju hyvitamine olenemata selleks kas kurjategija tabatakse või mitte. Paljudes riikides on entusiastidest välja kujunenud ohvriabiorganisatsioonid, näiteks Valge Ring Saksamaal, Inglismaal, Shotimaal jt arenenud riikides. Need saavad rahalist abi riigilt, liikmemaksudest, annetustest jne. Selle rahaga moodustatakse fonde, mille protsendid lähevad ohvrite abistamiseks. Nt Toetamaks kuriteo ohvriks langenud inimesi, loodi 1994. aastal
3.Iseloomusta globaalset õhuringlust. 4.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale. 5.Iseloomusta peamisi õhumasse. 6.Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 7.Iselooomusta õhu liikumist tsükloni ja antistsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 8.Selgita õhusaastumise võimalusi ning selle tagajärgi. 9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliimasoojenemise tagajärjel tõuseb ka maailmamere veetase, mis on juba kaasa toonud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Mis on siis õnn? Seda ei oska mitte keegi defineerida, sest definitsiooni ei ole. Igavesti muutuvas maailmas ei saa leida täpset määratlust mitte ühelegi nähtusele. See, mis ühel hetkel tundub kättesaamatuna ja igatsetuna, võib kätte saades osutuda luhtunud illusiooniks. Kõik nähtused materiaalses maailmas kõiguvad kahe äärmusliku vastandi vahel. Jin- Jang põhimõte toimib kõiges ja kõigis. Selle seaduse alusel muutuvad kõik nähtused teatud aja möödudes iseenda vastanditeks. Sellega on kvalitatiivne muutus ette määratud. Täna oleme õnnelikud, väga õnnelikud! Aeg ja sündmuste arengud pöörduvad ja ,,söövad" ära ...
Kulutuste ja tulemuste tasakaal. Kulutuste all tuleb silmas pidada nii otseseid kulusid kui ka vea hinda. Otsesed kulutused jagunevad siin kaheks: 1) õiguskaitsesüsteemi ametnike palgad, hoonete ehitamise ja ülalpidamise ning sisustuse kulutused; 2) 2) menetlusosaliste kulutused õigusabile, ajakulud jne. Vea hinnana peetakse aga silmas ekslikest otsustest põhjustatud kahju. Vrd. HMS-i ökonoomsuse põhimõte. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materjaalse ja moraalse kahju hüvitamine. Eesmärk- panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist. Mat. Kahju- füüs. ja jur. isikud. Mor. kahju- ennekõike füüs. isikud. Mor. kahju- eelkõige hingelist valu, kannatusi, fustreeritust, üleelamisi, ebakindlust, reputatsiooni kaotust jmt. Mor. kahju ei pea alati rahas hüvitama- kohtu poolt fakti tuvastamine. Avalikkuse printsiip PS § 24- kohtuistungid on avalikud.
· Aleksandria- · Luule-loodus, valitseja, armastus · Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu · Religiooni segunemine idamaadega · Teadus-matemaatika, astronoomia (kerakujuline maa,) Ptolemaios, Archimedes · Heureka- ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas) Mõisted: ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest tsivilisatsioon kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga primaarne tsilivisatsioon kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket neoliitiline revolutsioon- tähistab inimkonna üleminekut alastavalt majanduselt (looduse andidest, ei kasvatanud ise midagi) viljevale majandusele (ise istutasid ja kasvatasid) hellen-kreeka keelt kõnelevad rahvad barbar-muukeelsed rahvad
väitis, nii ka tema järgijad, et ühest küljest on majandus heaolu uuring, kuid teiselt poolt on see üksikisiku, kes on tähtsam kui heaolu, uuring. Sellest lähtuvalt järeldati, et materjaalne heaolu on majanduse esmane eesmärk. Marshall’i definitsioon: Ökonoomika on inimkonna tavapärase äritegevuse uuring. Ta uurib tähelepanelikult seda osa üksikisiku ja sotsiaalse tegevuse sfääris, mis on kõige tihedamalt seotud ning sotsiaal- set tegevust, mis on tihedalt seotud materjaalse heaoluga. Ta nägi, et ökonoomika kohus oli parandada materjaalset heaolu, kuid selline parenemine toimuks vaid sotsiaalsete ja poliitilisi jõudude koostoimel. Varasema sotsiaalse filosoofia mõjul kasvas välja huvi liberalismi, sotsia- lismi, ametiühingute, naiste hariduse, progressi ja vaesuse vastu, mis kajastus tema hilisemas te- gevuses ja kirjutistes. (http://www.business-science-articles.com/b-a/economics/211-alfred-mar- shall-definition-of-economics, 03.11.2016)
4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: · tööga rahulolu, · tööohutust ja tervishoidu, · tööaja- ja töökorraldust, · töö- ja pereelu ühitamist, · töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi,
4. Tunnustusvajadus (usaldus, saavutus, austus enese ja teiste suhtes) 5. Eneseteostusvajadus (moraal, loovus, spontaansus, faktide tunnistamine, eelarvamustevabadus, probleemide lahendamine) 6. Transtsendentsi vajadus (ühtuse ja kõiksuse tunnetamine, ego kadumine) 8. Elukvaliteet – subjektiivne: hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt; objektiivne: sotsiaal-kultuuriliste vajaduste rahuldamine materjaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. 9. Tööelukvaliteet – elukvaliteedi osa, mida mõjutab töö, tuues esile, kuivõrd vastab tööelu tegelik olukord inimeste ootustele. Hõlmab endas: tööga rahulolu, tööohutust ja –tervishoidu, tööaja- ja töökorraldust, töö- ja pereelu ühitamist, töötajate sotsiaalset kaitset ja õigusi, sissetulekut,
Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid
Islami kasv ja areng ning problemaatika seoses sellega Hinduism Hinduiste 900 miljonit, neist suurem osa Indias Hinduism tunnistab brahmani e energia olemasolu, mis hoiab maailma ja mis kõiges, seda on võimatu kirjeldada Hinduismis on karma seadus, aatman e hing võib sellest vabaneda (moksha) Hinduistlik jumalakontseptsioon üks lõpmatu ülim olend, kellel on piiramatu hulk kehastusi Materjaalse maailma hoidmiseks on sellel jumalusel kolm kuju: Vishnu (hoidja), Brahma (looja), ja Shiva (hävitaja); jumalus tuleb meie maailma avataarana Tuntumad avataarad on Vishnu kümme kehastust Hinduismis on palju pühakirju, vanim on "Rigveda" (2. a.tuh eKr); õpetust reinkarnatsioonist kirjeldavad upanishadid Mütoloogilised eeposed puraanad kirjeldavad Vishnu ja Shiva kangelastegusid
Staatika 1. Mida nimetatakse jõuks? jõud on - vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või kehaosakeste vastastikuse asendi muutus(deformatsioon). 2. Mis on jõu mõjusirge? jõu mõjusirge on sirge, millel asub jõud. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? absoluutselt jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille, mis tahes kahe punkti kaugus jääb alati muutumatuks. 4. Millal võib kahte jõusüsteemi nimetada ekvivalentseteks?
siis pindintegraal avaldub kahekordse integraalina ʃʃΩfdS=ʃʃDf[x,y,z(x,y)]sqrt(1+zx2+zy2)dxdy 16. I liiki pindintegraali rakendused: ruumilise pinnatüki pindala, mass, masskese ja inertsmomendid, näiteid 1)Pinnatüki pindala. Sileda pinna Ω pindala on arvutatav valemiga SΩ=ʃʃΩdS 2)Pinna mass. Olgu pinna Ω pindtihedus määratud funktsiooniga γ= γ(x,y,z). Pinna mass on sellisel juhul mΩ arvutatav mΩ=ʃʃΩγ(x,y,z)dS 3)Masskeskme koordinaadid. Materjaalse pinna pindtihedusega γ(x,y,z) masskeskme C(xc,yc,zc) koordinaadid saab arvutada valemitest: xc=1/mΩʃʃΩxγ(x,y,z)dS yc=1/mΩʃʃΩyγ(x,y,z)dS zc=1/mΩʃʃΩzγ(x,y,z)dS 4)Pinna inertsmomendid. Olgu pinna Ω pindtihedus määratud funktsiooniga γ=γ(x,y,z). Selle pinna inertsmomendid koordinaattelgede suhtes saab arvutada järgnevate valemitega: Ix=ʃʃΩ(y2+z2)γ(x,y,z)dS Iy=ʃʃΩ(x2+z2)γ(x,y,z)dS Iz=ʃʃΩ(x2+y2)γ(x,y,z)dS 17
-Avaliku sektori moodustavad riik ja avalikõiguslikud asutused. -Riigi tunnused: *Kindel territoorium ja kontroll selle üle (oma õiguskord) *Suveräänsus e iseseisvus *Rahvas -Töötavad palgalised riigiametnikud e avalikud teenistujad -Avalik haldus on riigi ja omavalitsusasutuste igapäevane plaanipärane tegevus poliitikas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Teine ehk erasektor: -turumajanduslik sektor, seotud materjaalse väärtuse loomisega, mis siis toob kasumit -tunnuseks on kasumi taotlemina ja eraomandus -Erasektor peab arvestama avaliku sektori ettekirjutusega oma tegevusele: *koguv erasektorilt makse *kehtestab tegutsemise reeglid *reguleerib rahandusi Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -Hästi toimiva riigi aluseks on kodanik, kes tunneb hästi oma õiguseid ja kohustusi ning käitub neist lähtuvalt. -Peamine kooshoidev ja arendav jõud on kodanikualgatus-kodanike
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse...
sada ruublit rahha". Kas raha eest saab tõesti õnne osta? Vastus oleks natuke! Seletusi sellele, miks heaolu ja rikkus omavahel seotud ei ole, on mitmeid. Üks seletus on selles, et inimene kohaneb rikkusega kiiresti, isegi kui see on suur, ning seepärast ei mõjuta see kuigi palju tema loomupärast heaolu. Sotsiaalse võrdluse teooria kohaselt muutub koos rikkuse kasvuga ka see rühm, kellega inimene end võrdleb ning seetõttu ei tunne keegi ennast kunagi piisavalt rikkana. Samas materjaalse tagatise olemasolu laseb sul mõelda muudele asjadele peale raha ja sa omad paremaid võimalusi teha mida tahad. teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus) isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. . Nii võib öelda, et Eestis on õnnelik eelkõige see inimene, kes suudab vältida negatiivseid emotsioone, kuid ta ei pea olema pidevalt rõõmus
kodanikke. Nagu senaatorite, nii oli ratsanikegi seas suurmaaomanikke. Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud. Rooma linna kasvades suurenes seal kõige rohkem kindla ja püsiva elatiseta proletaaride hulk. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes võisid oma patroonilt peale materjaalse abi häda korral loota ka õiguslikku toetust kohtuasjades. Orjad ja vabakslastud Rooma ühiskond oli orjanduslik. Orjade hulk hakkas suurenema eelkõige vallutussõdadega alates 3. sajandist eKr. Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi, kuid seaduse ees olid nad kõik ühtviisi oma peremehe vara ehk kõnelevad tööriistad, nagu roomlased neid nimetasid. Omanik võis orjaga teha mis iganes soovis,
ühiskond uue idee vastu võtab, kuidas leitakse vahendid selle väljatöötamiseks ja rakendamiseks. 2. Uus kultuur- Maailma ei muuda mitte ainult uus tehnoloogia, vaid ka uus kultuur. Sajandi algul lõi William F. Ogburn teaduslikku käsitlusse kultuurilise lõtku seaduse. Pärast uue tehnoloogia rakendamist kalvudvad kultuuri osad muutuma ja kohanduma eri kiirusega. Mittematerjaalne kultuur (kombed, tavad, traditsioonid) hakkavad kohanema materjaalse kultuuriga. 3. Süsteemisisesed konfliktid- Peale innovatsiooni on sotsiaalsete muutuste aluseks ühiskonnasisesed konfliktid. Konfliktid ei muuda ühiskonda otseselt, kuid need annavad märku ühiskonna muredest, muutuste vajadustest ja nende lahendustest võivad sündida muutuste allikad. Süsteemivälistest teguritest tulenevad muutused: 1. Difusioon- ehk kultuurielementide levik. Seda nimetatakse ka levimiseks või sisseimbumiseks
Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Keskmise ja Uue riigi ajal, kui Ra samastati Teeba jumala Amoniga, sai vaaraost Amon-Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Oma võimu sümbolite ja materjaalse kehastusena lasid vaaraod püstitada püramiide. Suurimad neist u 2600 eKr ehitatud Giza püramiidid Memphise lähedal Niiluse läänekaldal pärinevad Vana riigi ajast. Püramiidid varjasid endas vaarao hauakambrit, ja olid seega siitilmast lahkunud jumaliku valitseja igavikulised eluasemed. Samas võisid püramiidid olla ka päikese sümbolid arvatavasti mõisteti neid kui kaldteed, mida mööda päikesejumala poeg taevasse tõusis.
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
3. Energia kriis. Energia kriis- energia varade nappus, mis häirib majandustegevust. Elatustase - rahva või mingi rahvastiku rühma aineliste ja vaimsete vajaduste rahuldamise aste. Elatustaset iseloomustab keskmine reaal tulu ühe inimese kohta. Eri maades kasutatakse elatustaseme iseloomustamiseks eri näitarve (toiduainete ja tööstuskaupade tarbimine ühe elaniku kohta, kultuuriline teenindamine jne). Elukvaliteet - inimvajaduste rahuldamiste kvaliteet, hõlmab nii materjaalse kui ka psüühilise ja sotsiaalse heaolu. PLAANIMANDUS, PARTERIIK, NOMENKLATUUR. SOTSIALISMI PLUSSE JA MIINUSEID. Sotsialistliku ühiskonna loomine Venemaal 1917 aastal võimu haaranud bolsevike poolt. Teistesse maadesse levis see hiljem ja relva jõul. Bolsevistlikule sotsialismile oli omane: 1. Totaalne partei diktaktuur. 2. Maa riigistamine ja sund kollektiviseerimine. 3. Suurtööstuse (eriti rasketööstuse) eelisarendamine põllumajanduse ja
I LOENG Vt õpingukaardilt kohustuslikku kirjandust! Eksamil võib konspekti kasutada SISSEJUHATUS: · Läänekultuuri mudelid · Popkultuur kui elamismudel · Töölisklassiga, lihtrahvaga käitumine 20.sajandil, massikultuur · Popkultuuriga on midagi valesti (inimestega käitutakse kuidagi valesti), sp temast räägitakse, probleem on vaja midagi muuta · Distants, millelt analüüsitakse massikultuuri POPKULTUUR e massikultuur Hägune mõiste 6 põhilist selgitavat argumenti: 1. Paljude inimeste kultuur, kultuur massidele Kvantitatiivne mõõdupuu Enamiku inimese kultuurprobleemid, poliitilised probleemid Inimesed ei saa ennast enam kuuldavaks teha Seda on vaja kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühiskonda Vastuhakud 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuurile Ülejääk kõrgkultuurist 1 Kõrgkultuur naudingu edasilükkamine, ei ole vahetu ega füüsiline. Tõelise kunsti juure...
Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi kasutuselevõttu ja kogumispoliitika loomisesse. Koostöö. Muuseum peab oluliseks vanade koostööpartnerite säilitamist ja võimalike uute koostöö huviliste leidmist Eestis kui kaugemal. Kui pead õigeks muuseumi ülaltoodud rõhuasetusi, hindad muuseumi arengukava ning seda lugedes tundsid, et sooviksid meie töös kaasa lüüa, siis võta meiega julgesti ühendust! Ootame kõiki, nii eraisikuid ja organisatsioone, panustama vaimse ja ka materjaalse toetusega muuseumi praegusesse ja tulevasse tegevusse. Eesti Tervisehoiu Muuseum Eesti Meremuuseum PILTIDE LOETELU Eesti Meremuuseum AINEREGISTER ajalugu, 3, 17, 23, 30 asukoht, 25 Eesmärk, 27, 28, 29 ENSV, 4, 5, 18, 19, 21 Kaitseministeerium, 19 kollektsioon, 21 laev, 11, 12, 15, 16, 33 Lennusadam, 16, 20, 33 Loodusmuuseum, 2, 3, 7
· Lisaks neljale kastile olemas ka viies kast tsaandalad (rõhutud) - Teevad ühiskonnas kõige alandavamaid töid - ,,puutumatute" kast Tänapäeval ,,määratud" kast HINDUISTLIKUD JUMALAD: · Hindud usuvad ühte lõpmatusse ülimasse olendisse, kellel on piiramatu hulk kehastusi · Visnu ja Laksmi näitavad inimestele kogu jumala võimu · Brahma ja Sarasvati jumala mõned aspektid · Kõik elusolendid osakesed Jumalast · Materjaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks võtab jumal 3 kuju: - Maailma hoidja Visnu Jumala täielik kehastus Loob I elusolendi Brahma Loob oma hingusest kõik maailmad Teda armastab Laksmi õnne jumalanna - Maailma looja Brahma - Maailma hävitaja Siva · Jumal tuleb siia maailma avataarana ehk ,,sellena, kes laskub alla", et kaitsta
Eesti Tervishoiu Muuseum panustab MUISi kasutuselevõttu ja kogumispoliitika loomisesse. Koostöö. Muuseum peab oluliseks vanade koostööpartnerite säilitamist ja võimalike uute koostöö huviliste leidmist Eestis kui kaugemal. Kui pead õigeks muuseumi ülaltoodud rõhuasetusi, hindad muuseumi arengukava ning seda lugedes tundsid, et sooviksid meie töös kaasa lüüa, siis võta meiega julgesti ühendust! Ootame kõiki, nii eraisikuid ja organisatsioone, panustama vaimse ja ka materjaalse toetusega muuseumi praegusesse ja tulevasse tegevusse. Eesti Tervisehoiu Muuseum Eesti Meremuuseum PILTIDE LOETELU Eesti Meremuuseum AINEREGISTER A ajalugu, 1, 2, 3, 16, 24, 32 arendamine, 2, 32 areng, 3, 6, 9, 25, 32 asukoht, 26 E Eesmärk, 29, 30, 31
Liiklusvigastused. Seksuaalne vägivald. Suitsiidid. Vigastuste põhiprinsiibid. Haddon´i 10 peamist strateegiat 1. Ennetada ohu tekkimist. 2. Vähendada ohu suurust. 3. Vältida olemasoleva ohu valldandumist. 4. Muuta ohu vallandumise määra või ruumilist jaotust selle allikast. 5. Eraldada ajas ja ruumis oht ja objekt, mida on vaja kaitsta. 6. Eraldada oht ja kaitstav objekt materjaalse tõkke abil. 7. Muuta ohu asjakohaseid põhiomadusi. 8. Muuta kaitstav objekt ohust tekkiva kahju suhtes vastupidavamaks. 9. Tegutseda kiiresti ohu avastamisel ja/või kõrvaldamisel. 10. Stabiliseerida, parandada ja rehabiliteerida kahju objekt. Haddon´i maatriks lapseea mürgistuste riskitegurite kohta Sündmusele eelnev: Laps Tegur Füüsiline keskkond Sotsiaalmajanduslik keskkond Sündmus Sündmusele järgnev
Kordamisküsimused Staatika, kinemaatika ja dünaamika 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on vektoriaalne suurus, mis väljendab ühe materjaalse keha mehaanikalist toimet teisele kehale ja mille tulemuseks on kehade liikumise muutus või keha osakeste vastastikuse asendi muutus ehk deformatsioon. Jõu iseloomustamiseks peab tal olema rakenduspunkt, suund ja moodul. 2. Mis on jõu mõjusirge? Jõu mõjusirge on sirge, mille peal jõu vektor asetseb. 3. Mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks? Absoluutselt jäigaks kehaks nimetatakse sellist keha, mille mis tahes kahe punkti vaheline kaugus jääb alati muutumatuks. 4
o Cultivation leiab ased civilizatsioni kiuste. o Cloridge lootused on rajatud eliidile (Clensy vms o ÜHESÕNAGA: Civilizatsion on see, mis kultuuri hävitab, cultivation aga on seotud armastusega, selle kaudu on võimalus inimvääritust parandada ja hoida. · Suur osa romantismi loogikas on lahti kirjutatud hävingu võtmes. Romantism on midagi, mis tajub seda, et asjad ei saa niimoodi jääda. Rünnak tuleb materjaalse maailma ehk civilizatsiooni juurde. Leavis, tema tekstid on pärit umbes 1920, 1930 · Massikultuuri arutati ühe nurga alt: kui kajulik see on. Keegi ei arutanud, mis võib olla hästi, arutati vaid, kuidas ta inimest ahistab, asendab tema vabadust jne. · Ka Leavise abikaasa oli sama mõtleja, tihit käsitletakse neid koos. · Keskteosed: Massi sivilistatsioon ja... ?" ; koos Thompsoniga ,,Culture and Envoirement". Tema teemad kordusid alailma.
R2 x2 y2 siis valemi 21 põhjal saame Rdxdy 2 R d S R d 2 R2 R2 x2 y2 0 0 R2 2 D 3.1.3.2 Pinna mass Olgu pinna pindtihedus määratud funktsiooniga x, y, z . Siis pinna mass m on arvutatav valemiga m x, y, z dS 3.1.3.3 Masskeskme koordinaadid Materjaalse pinna pindtihedusega x, y, z masskeskme C(x C , y C , z c koordinaadid saab leida valemitest 1 xc m x x, y, z dS 1 yc m y x, y, z dS 1 zc m z x, y, z dS 3.1.3.4 Pinna inertsmomendid Kui pinna pindtihedus on x, y, z siis selle pinna inertsmomendid koordinaattelgede suhtes on arvutatavad valemitega
Vali vähem müra tekitavad lõiketerad. Taga lõiketerade parem teritamine ning tasakaalustamine (balanseerimine). Väldi kohtventilatsiooni puhul mistahes takistusi väljatõmbel. Väldi materjalide ning esemete kukkumisest ja põrkumisest tekitatud müra. Hoolitse selle eest,et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest kaitsevahenditega N:kõrvaklappidega või kõrvatroppidega. Vibratsioon On materjaalse keha võnkumine,mida mõõdedakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega.mõõdetakse korrigeeritud kiirendus ühikuga Vibratsioon inimkehale jaguneb: · Ülalvibratsioon(kogu keha vibratsioon)kehtiv norm Peamised allikad:masinad,vibratsioon ehitistes,töötavad masina naabrus · Kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm Peamised allikad:masinad, mida hoitakse käes Soodustavad tegurid: · Füüsilised koormus(tööriista kramplik hoidmine)
Debüteeris ,,Auga" 1889. Karm, kohati melodramaatiline. Edukamad teosed olid ,,Soodomi lõpp", ,,Kodu", ,,Jaanituli". ,,Kodu" on kõige edukam, siin on tegemist ühe isa haavatud auga. Tema näidendites on sarnased süzeekäigud, kriitikud on ta tembeldanud melodramaatikuks. Tema draamad väga dramaatilised ja efektsed. Tema loomingus palju suurepäraseid rolle näitlejannadele. 65) (Roger Vitrac) sürrealist. Neile omane igasugu kompromissi eitamine kunsti ja materjaalse eksistentsi vahel. Sihiks automaatse kirjutamise tulemusel alateadvuse salvestamine, unenägude esitamine ülima reaalsuse pähe. Selle tulemuseks ehedalt psühholoogiline teater. Tema sõnadeta draama ,,Mürk". Vitrac oli üks vähestest sürrealismi liikumisega seotud edukaist näitekirjanikest. Vägivaldsete ja suvaliste kujundite montaazi kaudu moonutatakse selles teoses nii aja- kui ka ruumipiire. Süntaksi on nihestatud ning tegelased võtavad üle üksteise rolle. Mida enam
väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materjaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest. Sellest tulenevalt võib õigussuhteid liigitada erinevatel alustel. Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel. Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks. 57
seal on esikohal katoliku kiriku taastamisest. Kõikides linnades tulid peakirikud anda üle katolikule kirikule. Käsit uut võnnu piiskopkonda. Kõik, mis seal kirjas oli, oli kogu dokument kirj paljuski evangeelse usu vastases võtmest. Kõige suurem probleem see, kuidas luua uus katoliku kiriku materjaalne baas, kus saada sissetulekuid misjonäride ülevalpidamiseks. Sellega seoses Katolikule kirikule antakse mitmeid valdusi ( nii maal kui linnades). Materjaalse poole kõrval küsimus, kust leida vaimulikest tühja liivimaale vaimulikke. Pöörduti paavsti poole, räägiti LIiivmaa hetkeolukorrast. Peamiselt hakkavad tulema Branjevoost(?! eelmainitud nimi, saksa alalt), on enamasti sakslased, ei jaga kohalikku olu ja keelt. jesuiitide tegevusest palju kirjutatud. Palju eesti ja vene k inimesi, keelest aru inim ei saanud. Usuline segadus, kohtati luterlasi ja õigeusklikke, vähe oli katoliiklasi. 12
· üldine põhimõte tüüpiline viga 1) millal on õigusakt õiguspärane kas räägime määruse õp, või akti õp; 2) millisel juhul me räägime haldusaktist kui sellisest haldusmenetluse mõttes üldaktist) see ei ole õiguspärasuse küsimus Halduakti üldtunnused menetluse mõttes regulatiivsus, reguleerib üksikjuhtu, ühepoolne (see tuleb selgeks teha); mis kuulub formaalse ja materjaalse õiguspärasuse alla. Üldvolitus piiramatu arvu volitamiseks antud. Erivolitus ühekordne volitus. Kumb vastab rohkem õigusriigi põhimõttele üld- või erivolitus erivolitus, sest siis jääb vähem tõlgendamise ruumi. Kas delegatsiooninorm saab olla retrospektiivne? Kui kaua määrus kehtib? üldkorraldus ülekäigurada, liiklusmärk Millised on diskretsiooni õiguslikud piirid? Kohtu õiguspärasuse kontroll täiesmahus või piiratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
