Tekkis 19. sajandi lõppus Austria-Ungaris. Propageeris Austria-Ungari ühinemist Saksamaaga ja saksluse itta tungi (trang nach Osten). Olid natsionaal-sotsialismi ideelisi lähteid. Panarabism - araablaste ja araabia maade kultuurilist ja poliitilist ühinemist taotlev ideoloogia ja liikumine. Taotles eeskätt araabiamaade vabastamist Türgi võimu alt. 1945 aastal loodi Araabia Liiga (pragu ühendab see 29 riiki). Panslavism - ühiskondlik-poliitiline liikimine slaavimaadel 19.-20. sajandil. Taotles slaavi rahvaste poliitilist ja kultuurilist ühinemist. Tekkis Türgi ja Austria- Ungari ülemvõimu vastu peetava vabadus võitluse ajal (Suur Vene Sovinism). Panturkism - liikumine, mis rõhutab türgi rahvaste etnilist ühtsust ning taotleb nende kultuurilist lähendamist ja Türgi juhtimisel teostatavat poliitilist ühinemist. Tsivilisatsioonid
a Balkani püssirohu kelder 1908-1914.a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, peamine vastane oli Pr ja tema tuli hävitada. Kui vajalik siis sõjategevus ka Venemaaga. Plaan oli Pr rünnata ootamatust küljest läbi Belgia ja Luksemburgi rünnata Pariisi põhjast. Belgia läbimine jääb toppama, kuna Belgia võimud seda takistavad. 1914 sekkub sõtta Inglismaa, Belgia iseseisvuse kaitseks. Kuna aga Schliefferi plaan vett veab, rünnatakse Pariisi otse.
keemiarelva, tanke ja toimus esimene pommitamine lennukitelt. Esimeses Maailmasõjas oli kaks põhilist rinnet : Lääne ja idarinne, aga sõjategevus toimus ka kolooniates ja Balkani poolsaarel. Esimene maailmasõda on tuntud kui kaevikusõda. Esimese maailmasõja põhjused: 1. Sisepoliitilised põhjused- 1.1 Naitsionalism, imperialism- ühe riigi võimu laiendamine,militarism- esikohal sõjaline võimsus. 1.2 Riikide sotsiaalsed probleemid. 1.3 panslavism- kõikide slaavlaste ühendamine 2. Välispoliitilised-2.1 väljakujunenud suurriikide blokkide süsteem, 2.2- väiksemad liidud- Vene-Serbia, SB-Belgia.2.3 Balkani küsimus2.4 Elsass-Lotringi küsimus (Prantsusmaa ja Saksamaa) 2.5 Koloniaalvalduste küsimused- põhiline võitlus käis turgude, tooraine allikate, mõju piirkondade, asumaade, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast.2.6-sõjaväe küsimus- üldine relvastumine ja sõjalaevastiku
revolutsiooniline sotsialism), mis tähedas vägivalla kasutamist jõudmaks välja õiglasse ühiskonda, tööliste verised mässud, rahutused, streigid, meeleavaldused muutusid tavalisteks nähtusteks. · Ultranatsionalismi/sovetismi, marurahvusluse kujunemine, rahva eneseteadvus kasvas ning paljud rahvused pidasid ennast ikka teistest paremaks, püüdes teisi rahvuseid ümber rahvustada. Näiteks panslavism slaavi rahvaste ühendamine ühtseks riigiks eesotsas Venemaa, pangermantism e. Saksamaa natsionaalsotsialism, soov ühendada germaani rahvad, eesotsas Saksamaa ja antisemitism juudivaenulikkus, sest nad olid targad ja kui olid rikkad siis väga. Selline marurahvuslus tõi kaasa vastuolusid eestvedaja riigi vastu, mille tagajärjel teravnesid poliitilised sidemed ja rahvuslikud suhted, pinge kasvas.Näiteks nõudis Poola rahvas enesemääramise õigust,
partnereid agressiooni korral abistada. Niisuguste lepete olemasolu tähendas, et ka mitmesugused kohaliku loomuga konfliktid, nii nagu 1914. aastal Austria-Ungari ja Serbia vahel, võisid areneda kergesti globaalseks sõjaks, kuna nii konflikti kaasatud suurriigi (antud juhul Austria-Ungari) kui ka väikeriigi (Serbia) taga seisis kogu vastav riikide blokk. Vastuolude siseriiklikud põhjused · Natsionalism, militarism ja imperialism · Panslavism · Keisririikide sotsiaalsed probleemid ja sotsiaalimperialism Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused · Prantsuse-Preisi sõda 1870-71 · Vene-Türgi sõda 1877-78 ja Berliini kongress 1879 · Vene-Jaapani sõda 1904-05 · Maroko kriisid · Bosnia kriis 1908 3 · Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi
kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne. · Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli sovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub panliikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism, mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi. Hakati korraldama juudi pogromme, millel on riigi vaikne heakskiit. Austrias saab alguse sionistlik liikumine, millele paneb aluse Theodor Herzl. Põhineb ideel, et minna tagasi Palestiinasse ja rajada sinna oma uus riik. Juutidele see väga ei meeldinud kuna nad oli juba integreerunud. Tasapisi
lisaks väljenub see sõjaväeteenistuse esiplaanile tõstmises. Kõik ohvitserid, alates madalamast austmest, said pärusaadli tiitli, mis oli pärandatav. Ohtiseriks võis saada ka tavaline talupoeg ehk tekkis võimalus karjääri tegemiseks. Samas pidid kõik aadlikud olema kohustuslikus korras sõjaväes ning Peetri ajal oli see kohustus eluaegne. 2. Agressiivne välispoliitika 3. Aktiivne koloniaalpoliitika 4. Panslavism II LOENG // 21.10.08 SEISUSLIK VENEMAA Ühiskond jaguneb erinevateks ühiskonna gruppideks, mida nimetatakse seisusteks või klassideks. Kallsid on omased industriaalühiskonnale ja seisused sellele eelnevale ajale. Seisust võivad iseloomustada järgmised tunnused: · igal seisusel on erilised õigused ja sotsiaalsed funktsioonid, mis on juriidiliselt fikseeritud seadustes.
annaabi.ee 
