Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
1.Maailma rahvaarv ja selle muutumine Teadlaste sõnul ei suuda arengumaad tulla toime rahvastiku kiire kasvuga seoses nende majandusliku olukorraga ning muutustel võivad olla tõsised tagajärjed rahva tervisele Meie planeedi loodusvarad kuluvad üha kasvavas tempos ning nii võibki inimkond lähitulevikus silmitsi seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse e...
37 LINNA SISESTRUKTUUR 1. Kesklinn - ärila 2. Üleminekupiirkond agul 3. Vana tööstuspiirkond 4. Odavad elurajoonid 5. Kallid (eliidi) elurajoonid 6. Uuskeskus (edge city) 7. Uus tootmise piirkond 8. Uus (raske)tööstuspiirkond 9. Keskklassi elamurajoon 10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
haridustase kõrge eriti naistel, väärtushinnangud võrreldes teiste arengumaadega teistsugused pereplaneerimine. Majanduslikud põhjused: vanemad ei sõltu lastest pensionid Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti,
Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel.
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNASTUMISEGA SEOTUD PHIMTTED: 1)krgelt arenenud riigid -eeslinnastumine - linlased hakkavad elukohana jrjest enam eelistama linnalhedasi viksemaid asulaid. Linnastumine- lhestikku asuvad linnad ja viksemad asulad kasvavad ha enam kokku. Hiidlinn e. suurlinn e megalopolis.
Seadus on aga igaüheõigust piiranud. Nii kehtivad teatud kitsendused võõral eramaal viibimise suhtes, aga lisaks on riik kehtestanud liikumispiiranguid ka paikades, kus inimese külastamine võib ohustada väärtuslikku looduskeskkonda või muul moel meie kõigi huvidele kahjulik olla. Demograafiline plahvatus ehk rahvastikuplahvatus – Rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel või lühikese perioodi jooksul. Linnastumine ehk urbanisatsioon - Linnastumine ehk urbanisatsioon on linnade pidev ja pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastamine, põllumaa kaotsiminek). Produtsent (tootja) – rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet (suhkur). Konsument (tarbija) – organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (loomad). Redutsent (lagundaja) – surnud organismide koostisained, kus orgaanilisi ühendeid
Rahvastik Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: · Viljakas eas naiste arv · Naiste seisus ühiskonnas · Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi · Väärtused · Traditsioonid · Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimust mõjutavad: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Traditsioonid · Pereplaneerimine · Majanduslikud võimalused · Väärtused · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: ...
LINNASTUMINE e urbanisatsioon ehk urbaniseerumine 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavad tegurid? Kliima,töökohad,haridus,Pinnas,kus on paremad elu tingimused 2. Millised on maailma kõige tihedamini asustatud piirkonnad? Aasia,Kesk-Aafrika, 20.sajandi alguses oli 11 linna, kus oli enam kui miljon elanikku. Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 ning 2000. aastal oli neid ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 3. Kuhu tekkisid esimesed linnad? Miks just sinna? Jõge orgudes. Iraagi territooriumil ning ka Palestiinas.Linnad olid väikesed 1500-2000 inimesega, 4. Nimeta maailma suurimaid linnasid. Millises riigis nad asuvad? (lk 56) Mumbai on Indias, Tokyo on Jaapanis, New York on USA-s, Chicago on Põhja Ameerikas, Atlanta USA koguosas 5. Vasta mõistetele. Tee valik al...
ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikli...
UUSAEG Kodu roll- kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis. Inimesed hakkasid üha rohkem oma keha häbenema, hakati magama ööriietega, pesemist ja kümblemist ei peetud oluliseks, see oli harv ja juhuslik Perekonna loomist seostati üha rohkem emotsionaalse kokkusobivusega. Abiellumist ilma armastuseta hakati pidama ebaõigeks ja sobimatuks Globaalsed protsessid mis mõjutasid perekondi olid urbanisatsioon, migratsioon, aktseleratsioon, emantsipatsioon, virtuaalse maailma osakaalu kasv Eestis oli üha rohkem lahutusi ja väljaspool abielu sündinud lapsi. Kaasaegne Eesti perekond- on tõusnud kodust lahkumise ja oma leibkonnana elama asumise vanus. Abiellumiste arv on suhteliselt madal. Samuti on üsna madal sündimus, üksikvanemate arv aga suur. Laiendatud perekonna vorm on väga haruldane
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberi...
saj Euroopas arenema,sest tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu.19.saj.keskel ületasid esimestena miljoni elaniku künnise(New York,London). c)Linnastumine arengumaades-(millal algas kasv,kui palju elas linnas,miks rahvaarv kasvab,mis on põhjuseks).-Kasv algas 20.saj. teisel poolel,linnas elas 90% nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserändamise tõttu. 20.Mõisted:urbanisatsioon,aglomeratsioon,ülelinnastumine,megalopo lis,kontraurbanisatsioon. urbanisatsioon ehk linnastumine Aglomeratsioon ehk linnastu ülelinnastumine-arengumaade linnade ülikiire kasv megalopolis ehk hiidlinn kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine
Keskkonna globaalprobleemi ja looduskaitse kordamine 1. Rahvastiku kasv ja sellega seonduvad negatiivsed tagajärjed: 1) Toidupuudus 2)Vaatamata meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse 3)Õhu, vee ja mullastiku saastumine 4) Kasvuhooneefekti süvenemine 5) Osoonikihi hävimine 6) Jäätmete kogunemine 7) Looduse hävitamine uute elupaikade loomiseks 8) Ressursside pidev vähenemine 2. Urbanisatsioon ja selle 5 negatiivset tagajärge: 1) Slummistumine ning paljud satuvad neisse elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
taastootmise tüüp asendub kaasaegse rahvastiku taastootmise tüübiga demograafiline plahvatus – ülemineku esimene etapp, kus rahvaarv kasvab väga kiiresti migratsioon – rahvastiku liikumine, kus inimesed vahetavad elukohta immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne remigratsioon - tagasiränne migratsioonisaldo – sisse- ja väljarände vahe pendelränne – inimeste liikumine elu- ja töökoha vahel, kui need asuvad erinevates asulates linnastumine – e urbanisatsioon, inimeste kiire sisseränne linna / linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum eeslinnastumine – inimeste kolimine kesklinnast eeslinna vastulinnastumine – linnaelanike lahkumine linnadest maapiirkondadesse valglinnastumine – linna planeerimata levik maapiirkonda
Majandus- ja sotsiaalinstituut Linnastumine ja selle mõju riigi arengule Hiina nätitel Arenguökonoomika Koostaja: Gintaras Dalke Juhendaja: Raul Omel Tartu 2014 Sissejuhatus Tänapäeva maailma populatsioon kasvab väga kiiresti ning kolitakse üha enam linnadesse elama. Mis on üldse linnastumine? Linnastumine ehk urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Hõlmab muutusi rahvastikupaiknemises (koondumist linnadesse), laiemas mõttes ka koostises, kultuuris ja elulaadis (linliku elulaadi levimist maale). Linnarahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe tööjaotuse muutumisest ja (eriti 20. sajandil) rahvastiku rändest. Linnastumist mõõdetakse linna- või linnastunud rahvastiku osatähtsusega
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit e. nugiline toitub teise organismi peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust. Sümbioos, mutualism mõlemale kasulik või vajalik kooselu. lubatud piirikontsentratsioon - vees, õhus,mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks I variant urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud. Loomade eluviisi ja käitumise muutumine linnas. Jäätmed- tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks kõlblikud ained või materjal. Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired", neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti". Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka
on hajutatud suhteliselt laiali pillutut satelliitlinnade poolt, lõpetades Pariisi linnaala( aire urbaine), mis on omamoodi suurlinna ala ja katab üle 14518 ruutkilomeetri, mis on umbes 138 korda väiksem kui tegelik Pariis. Arhitektuur "Modernne" Pariis on kiire 19.sajandi linnaliku ümberkujunduse tulemus. Sajandeid oli see olnud kitsaste tänavate labürint ja puidust majadega, aga 1852 aasta alguses tasandas parun Haussmanni kiire urbanisatsioon terveid kvartaleid, et teha teed laiematele avenüüdele neoklassikaliste kivimajadega. Enamus sellest "uuest" linnast on see, mis me tänapäeval näeme. Need teise impeeriumi ajal Pariisile kehtestati plaanid, kus paljudele majadele kehtis "reastumise" seadus( kehtestatud positsioonid määratleti enne tänava laiusest). Hoone kõrgus oli samuti määratletud olenevalt tänava laiusest. Pariisi ehituskood on alates 19.sajandi keskpaigast läbi teinud ainult mõned muutused lubades
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutu...
Eesti Vabariigis 19912008 1990. aastatel oli Eestis ametlikult registreeritud abielude osakaalu langus üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne
Eesti Vabariigis 1991- 2008 1990. aastatel oli Eestis ametlikult registreeritud abielude osakaalu langus üsnagi järsk. 1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne
Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde. 167 alevikku 3
KIRJALIK TEST: KORDAMISKÜSIMUSED Osata analüüsida, tuua välja seosed põhjus-tagajärg, tuua näiteid. 1. Kuidas linnastumine ehk urbanisatsioon mõjutab maapiirkondi (liigid, maaressurss). 1.1 Miinused: Viimase 30a kasvavad linnad 2x kiiremini, kui rahvas. Oht looduslikele elupaikadele ja looduse mitmekesisusele. Vajadus materiaalsete ressursside järgi. Muutused maastikus ja maakasutuses. 1.2 Plussid: Antropogeenne surve looduskeskkonnale väheneb. On liike, kes kasu lõikavad. Vähendame oma öko jalajälge, kasutades vähem maad. Püsin linnade kogupindala.
linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest): o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale)
indiviidid tulevikus lähtuvad. Sotsiaalprobleemide käsitlemise ajalugu. Meditsiiniline mudel On olemas ,,normaalsuse universaalne teooria". Ebanormaalsus on seotud ,,pahade inimeste" olemasoluga (vaimne puue, ebapiisav haridus, vähene sotsialiseerumine vms) Nimetatud patoloogiad on probleemiks, sest nad õõnestavad moraalset korda Absolutistlik lähenemine Tähelepanu ühiskondlikel tingimustel, mis toitsid sotsiaalseid probleeme (migratsioon, urbanisatsioon, industrialiseerumine). Uuriti nn sotsiaalseid areaale (linnaosad, kus oli kõrge rändeaktiivsus, kriminaalsus vms) Tänapäevased hälbimise uuringud R.Merton ´i sotsiaalse pinge/nihke (social strain) teooria. Ühiskond püstitab ülesanded ja annab vahendis selle eesmärgi täitmiseks. Hälbimus tekib, kui inimesed on omaks võtnud eesmärgid, kuid neil pole ressursse nende saavutamiseks Sildistamise teooria
Ökoloogia ja keskkonnakaitse mõisted. 1. Demograafiline plahvatus- rahvastikuplahvatus, rahvaarvu kiire kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas lühikese aja jooksul. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. 2. Urbanisatsioon- ehk linnastumine on linnade pidurdamatu kasv 3. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppeline suurenemine 19.sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu , kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arenemisele. Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780. A. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 4. Teadus-tehniline revolutsioon- algas 20.saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks üh...
linnasüda (CBD) keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained: o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale)
mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Tööstusjäätmed - tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Tööstusrevolutsioon - oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Pööre sai alguse Suurbritanniast Urbanisatsioon ehk linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Vaatlus - on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.- Vanusepüramiid - populatsiooni vanuselise koosseisu graafiline kujutis. Väljasuremine - on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Turunduse kursusetöö Ettevõtte "OÜ Visiit SV" näitel SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1.1 Ettevõtte põhiandmed...........................................................................................3 1.2 Ettevõtte tegevusseis ja põhieelised.....................................................................4 1.3 Ettevõtte äriidee....................................................................................................4 1.4 Ettevõtte personal.................................................................................................5 2. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM ..............................................................................7 3. TURUNDUSTEGEVUSE SENINE KORRALDUS...........
PÕHIMÕISTED 1. Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu suur kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisu põhitegureid. 2. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv ja selle kaasnähud või siis loomade, lindude eluviisi ja käitumise muutumine linnas. 3. Tööstusrevolutsioon inimeste arvu hüppelist suurenemist 19. Sajandil mõjutas tööstusrevolutsioon, mille käigus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Algas 1760.-1780. Inglismaal. 4
Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. ROHEIM, Geza 19
loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. 4. Tööstusrevolutsioon. Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu
kujunesid esmased ja tehnika areng vähenemise ja riigid. Enda ja loomade (aurumasin) ja ulatusliku tööjõu lihastööjõudu kasutades rahakapitali ja tööjõu vabanemine. Selles ning lihtsamaid olemasolu. Sellega ühiskonnas on tähtsam mehhanisme ja kaasnes ka informatsioon. loodusressurside linnastumine ehk energiat rakendades urbanisatsioon. valmistasid inimesed NB! Henry Ford võtis elatusvahendeid, mis kasutusele konveieri tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, on tugev ...
G. Vilbaste; 1938 II looduskaitseseadus. Pärast II MS läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorg-d. 2. Demograafiline plahvatus rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul. 19. sajandi alguses suurenes inimeste arv Maal 90 aastaga 2 korda (7x kiiremini kui varem), 1890 Maal 1,6 mlrd inimest; 1962 3,2; 1980 4,5; 1987 5; 1999 6. 3. Urbanisatsioon linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Maailmas suureneb inimeste koondumine linnadesse (1950 30%, 1960 33%, 1970 46%, 2000 47% inimesi elab linnas). Eestis elab linnades 69% inimestest. Esimene 10 milj linn oli 1950 New York, 1975ks lisandusid Tokyo, Sao Paulo, Shangai, Mexico City. Eestis oli 2005. a alguse seisuga 39 linna ja 8 vallasisest linna. 4. Tööstusrevolutsioon manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu
1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired" (1901-1902), neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti" (1905). Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri
2. Migratsiooni kvoodid ehk aastase sisserändajate piirarv. Endises NSVL-is piirati rangelt välisrännet. Reparatsioon - kodumaale või rahvusriiki tagasipöördumine. LINNASTUMINE Linn - kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. Oma ümbruskonda teenindav keskus. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on ajaloos palju muutunud ja on nüüdis ajal erinevates riikides erinevad. Linnastumine ehk urbanisatsioon - majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linna rahvastiku osa kasv tuleneb peale loomuliku iibe ka tööjaotuse muutumisest ja rahvastiku rändest. Linnarahvastiku protsent: Maailm Eesti 1800 3% 1863 8,7% 1850 6,4% 1913 19% 1900 19,6% 1940 33,6% 1950 28,9% 1950 47,1% 1970 37,4% 1990 71,6% 1980 41,1% Tänapäeval arenenud maades 72%, arengumaades 34%.
TURUNDUSE ALUSED Loengukonspekt SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 3 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................3 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 4 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................4 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................5 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................6 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid.................................................................... 6 1.6 Tur...
Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda "negatiivseks vabaduseks". See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi. Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu. W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism.
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
