Franklin Delano Roosevelt (30.01.1882 12.04.1945) USA president aastatel 1933-1945 (ainuke USA president, kes on ametisse valitud neli korda järjest) Lühike elulugu Põhikasvatuse sai oma emalt Saralt. Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis...
...............................................................14 Viimased eluaastad............................................................................................................... 15 Matused.................................................................................................................................15 Autasud................................................................................................................................. 15 Eleanor Roosevelti ütlusi...................................................................................................... 16 Eleanor Roosevelti raamatud................................................................................................ 16 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................18
Tal on suuri teeneid ÜRO asutamisel. EE 8 osa 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt /ruuzvelt/. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg) võitis Roosevelt presidendivalimistel vabariiklasi, sest viimased väitsid endiselt, et riik ei pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn
Tema moto oli järgnev- ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest Ameerika presidentidest sellega, et sekkus riigi majandusse, mida endised ametis olnud riigipead polnud teinud. Ja tänu sellele sai Ameerika kriisist suhteliselt ruttu üle, mida poleks aga juhtunud siis, kui president poleks sekkunud riigi majandusse. Roosevelti reformid olid: · Riik hakkas põllumeestele maksma, et nad vähem põllumajandussaadusi toodaksid. Tänu sellele hakkas vilja hind tõusma. · Riik hakkas kontrollima panku ja sulges need, mis enam toime ei tulnud. Samas said paljud inimesed oma kogutud säästud tagasi. · Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest ja neile toetusi maksma. Tänu sellele elavnes majandus, sest abivajajad said hakata tarbekaupu ostma.
Theodore Roosevelt Theodore "Teddy" Roosevelt (October 27, 1858 January 6, 1919;) was the 26th President of the United States. He is well remembered for his energetic personality, range of interests and achievements, leadership of the Progressive Movement, model of masculinity, and his "cowboy" image. He was a leader of the Republican Party and founder of the short-lived Progressive ("Bull Moose") Party of 1912. Before becoming President (19011909) he held offices at the municipal, state, and federal level of government. Roosevelt's achievements as a naturalist, explorer, hunter, author, and soldier are as much a part of his fame as any office he held as a politician. Born to a wealthy family, Roosevelt was an unhealthy child suffering from asthma who stayed at home studying natural history. In response to his physical weakness, he embraced a strenuous life. He attended Harvard, where he boxed and developed an interest in naval aff...
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
Streigid meeleavaldused, näljamarsid. Suurenes kommunistide mõju Kuid eraomandile rajatud ühiskondlik kord ja liberaal-demokraatlik poliitiline reziim pidasid vastu.. Nihe vasakule. Polnud ka eriti võlgu, sest makse maksis Saksamaa. NSVL - kriis ei mõjutanud, sest oli teistest kõvasti isoleeritud. Keegi ei investeerinud sinna. Itaalia Kõik oli hullem, sest juba enne I ms oli sealne olukord olnud halb. 10. Roosevelti uur kurss. Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele
ehitustegevus ja kerkisid pilvelõhkujad. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. Organiseeritud kuritegevus. Kuid 1920. aastatel vapustasid riiki ka suured skandaalid. Suureks probleemiks oli kuritegevuse kasv. Suurlinnades tekkisid kuritegelikud rühmitused ja isegi rühmituste ühendused. Taolist organiseeritud kuritegevust hakati nimetama maffiaks. Maffiarühmade tegevusvaldkondadeks olid alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. President Roosevelti tegevus majanduskriisi ületamiseks. 1932. a presidendiks valitud Franklin Delano Roosevelti uus kurss oli igati julge ja edukas ettevõtmine. Majanduselu hakkas liikuma ülesmäge. Kuid mõne aja pärast asusid suurettevõtjad nõudma riikliku reguleerimise lõpetamist, nimetades seda vabamajanduse piiramiseks. Roosevelti süüdistati kord fasismi, kord sotsialismi ja kommunismi põhimõtete sissetoomises USA majandusellu. Kriitikast hoolimata hääletas enamik 1936. aastal Roosevelti poolt
selle eest maksti neile hüvitisti. Tööstuses Üritati luua hädaabitöid, et töötud saaksid taas ostujõuliseks. Sotsiaalhoolekandes Toetati vaesemaid peresid, hakati hoolitsema abivajajate eest, et ostujõudu veelgi parandada. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Luua võimalikult palju töötutele abitöid ja aidati abivajajaid. Suured sisseveomaksed, et kaitsta oma maa firmasid. 3.Lõpeta laused. 1933. aastat on peetud majanduskriisi lõpuks, sest siis hakkas USA majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal võttis kriisist ülesaamine rohkem aega, sest seal hakati alles 1930. aastatel Roosevelti sarnaseid seaduseid rakendama. Suurbritannia pääses kriisist kergemini, sest siis oli maailmas palju Suurbritanniast sõltuvaid riike.
nende taasavamise. Põllumajanduses: riik hakkas reguleerima põllumajandust. Põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist ja selle eest maksti neile hüvitist. Tööstuses: võeti vastu seadus, mille alused üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotusi, sissetulekuid jne. korraldati ka hädaabitöid. Sotsiaalhooldekandes: riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. Töötutele hakati maksma abiraha, vanuritele pensione. Toetati ka vaesemaid peresid. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? St. ulatuslike majanduse reforme. Miks võttis Prantsusmaal kriisist ülesaamine rohkem aega? Sest seal hakati roosevelti reformi taolisi seadusi hiljem rakendama. Miks pääses Suurbritannia kriisist kergemini? Tollal oli maailmas veel palju Suurbritanniast sõltuvaid riike, kuhu britid võisid oma kaupu müüa.
Yorki senatist, sest president Woodrow Wilson määras ta mereväe asesekretäriks. Selles ametis arenes temas eluaegne sõltuvus mereväest, ta toetas mereväe üksuste tegevust tulihingelisemalt kui tema ülemus Josephus Daniels. Franklin töötas mereväe laienemise kallal ning asutas Ameerika Ühendriikide Mereväe Reservi, selleks pidas ta läbirääkimisi kongressi juhtide ja teiste valitsusasutustega, et saada vajalik eelarve. 1920. aastal esitas Riiklik Demokraatiline Konvensioon Roosevelti asepresidendi kohale, kuid ta ei saanud sellele kohale, teda alistas Vabariiklane Warren G. Harding. Peale seda naasis Roosevelt New Yorki õigusteaduskonda ning ühines alles asustatud New Yorki Civitan klubiga, kuid mõned kahtlesid, kas ta enam kandideerib mõnele avalikule poliitilisele kohale.4 1921. aasta augustis Cambello saarel puhkusel olles tabas Roosevelti lastehalvatus. Oma elu lõpuni keeldus Roosevelt aksepteerimast fakti, et ta oli ajutiselt halvatud vöökohast allapoole.
''On rõõm olla samas aastakümnes kuis sinagi.'' 1933.aastal hakkas Roosevelt raadio teel pidama ''kaminaesiseid vestlusi''. Kuna mees ise oli ratastoolis, oli tal raske avalikes kohtades kõnesid pidada. Oma ''kaminaesistes vestlustes'' seletas ta rahvale oma poliitikat, miljonitele ameeriklastele, kes seda kuulasid tundus, et Roosevelt kinnitab nende heaolu isiklikult. Paljud poliitikateadlased arvavad, et Roosevelti geniaalsus avaldus just enim inimeste kohtlemises. 1933. 1943. aastatel tegi Roosevelt reforme peamiselt majanduses. 1935. hõlmasid reformid sotsiaalhooldust, tööhõivet, maksustamist ja pangandust. Kuna Roosevelt tegi väga palju reforme ja seadusemuudatusi, tekkis paljudel küsimus kas Roosevelt on demokraat või diktaator? Rooseveltist kirjutati palju raamatuid, neist üks tuntumaid on ''Roosevelti müüt'', autoriks on John T. Flynn.
Mida peetakse suure depressiooni põhjusteks? Kaupade ületoomine Ebamajanduslik käitumine Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Milline neist põhjustest oli sinu arvates kriisi kujunemisel olulisem? Ebamajanduslik käitumine: inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, laenusid mis võeti ei suudetud enam tagasi maksta. Kuid kõik see oli riigi süü, sest riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Milles seisnes Roosevelti uus kurss? Panganduses President sules kõik pangad ja keelas taasavamise ilma vastava loata. Loa said vaid elujõulised pangad. Põllumajanduses Põllumeestele tehti ettepanek vähem toota ja selle eest maksti neile hüvitisi
juhtimisse. Pärast majanduskriisi puhkemist nõudis USA tagasi kõik Euroopasse antud laenud ning kehtestas suured tollimaksud. Selle tõttu jõudis majanduskriis Euroopasse ja sealt siis omakorda edasi teistesse maailmajagudesse. Minu arvates ei oleks pidanud USA seda tegema, sest USA majanduse vigade pärast pidid ka paljud teised riigid majanduskriisi käes kannatama. 1933. aastal võeti kasutusele USA president F. D. Roosevelti koostatud New Deal (Uus kurss), tänu millele hakkas USA majanduskriisist üle saama. Prantsusmaal ja Suurbritannias võttis kriisist välja tulemine natuke rohkem aega, kui USA-l, sest nad võtsid New Deal’i kasutusele alles paar aastat hiljem. Diktaatorlikkudes riikides (nagu näiteks Itaalia ja Saksamaa) võttis diktaator majanduse juhtimise täielikult enda kätte. Sellega hakati valmistuma sõjaks. Diktaatori ülevõtt oli küll tõhus, aga edaspidi läks neil riikidel raskemaks.
· Maksis töötutele abiraha, vanuritele pensioni ja vaesematele peredele toetusi · Reguleeris põllumajandust => kehtestas tootmispiirangud => põllumeeste sissetulekud hakkasid taas kasvama · Kehtestas kontrolli panganduse üle => lubas tegutseda vaid riigi poolt elujõulisteks kuulutatud pankadel => suur osa inimeste hoiustest taastati 1933. a Ühendriigid hakkasid majanduskriisist üle saama, olid siiski veel järelnähud. Osa tööd oli küll enne Roosevelti võimuletulekut tehtud majanduskriisi ületamiseks, kuid rahvas luges just Roosevelti meheks, kes tõstis Ühendriigid taas jalule. 1936. a presidendivalimised võitis võimsalt Roosevelt. Välispoliitikas ajasid Ühendriigid maailmasõdade vahel isolatsioonipoliitikat, püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. Franklin Delano Roosevelt · Ameerika Ühendriikide 32. president. · On 4. korda järjest Ühendriikide presidendiks valitud. · Franklinile meeldis ajalugu
Tuhanded tehased ja vabrikud lõpetasid tegevuse, inimesed jäid tööta. 8. Millal ja miks puhkes ülemaailme majanduskriis? Millal? 1929. aasta oktoobris Miks? 1) Maailmamajanduse kohanematus: I maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) Kaupate ületootmine: Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. 3) Vale majandamine: Võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda/osta tarbekaupu, kuid see muutus suureks koormuseks. 9. Mida tegi Roosevelti administratsioon kriisist ülesaamiseks? Hakati teostama reforme. Koostati suur tegevuskava "New Deal" (uus kurss). Kehtestati kontroll panganduse üle. Riik hakkas reguleerima põllumajandust. Võeti vastu uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid ning riik hakkas hoolitsema abivajajate eest. 10. Mõisted: reparatsioon, inflatsioon, agressor, new deal. Reparatsioon Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Inflatsioon Raha ostujõu langus ja hindade tõus
Sotsiaalkindlustuse seadus Roosvelti uue kursi poliitika üldjoontes oli edukas ja õigustas end John Maynard Keynes(1883-1946) 1930. aastatel loodud majandusteooria autor Keynesi sõnul, ei suuda majandus ise end reguleerida, et vältida kriise Riik peab majandusse sekkuma eesmärgil TURGUTADA TARBIMIST, et nii suurendada NÕUDLUST Keinsiaanluse olemuseks seisukoht, et kontrollitava inflatsiooni abil riigil võimalik majanduskriis ületada Miks oli suhtumine Roosevelti väga vastuoluline? Paljud inimesed arvasid, et kui Roosvelt on rikas, siis ta toetab ka neid. Ärimehed ei sallinud, et Roosvelti ajal Valge maja üha rohkem sekkus majandusse ja püüdis seda reguleerida. Ärimehed süüdistasid presidenti diktaatorlike meetodite Leidus ka neid, kes pidasid Roosevelt kommunistiks Kuidas mõjutas majanduskriis Saksamaad? 1930. aastal levis Ameerika majanduskriis Euroopasse Kõige raskemal kujul tabas kriis Saksamaad
Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga. Tähtsamad Roosevelti reformid olid:
Roosevelt tõstis makse ja suurendas ka ühendriikide riigivõlga. Roosevelti algatatud reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik rohkem toetama töökohtade loomist. Kehtestati seadusega miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Suurendati ametiühingute õigusi. Hakati hoolitsema abivajajate eest. Regul põllumajandust(tootmispiirangud kehtestati). Riigi kontroll panganduse üle. 1933 hakkas USA kriisist üle saama, rahvas luges Roosevelti meheks, kes tõstis ühendriigid taas jalule. Välispoliitikas ajasid ühendriigid isolatsionismipoliitikat e püüdsid maailma toimuvast eemal hoida. Inglismaa- väljus l MS võitjana, aga kaotas maailmas juhitava koha(läks usale). Ingl osa maailma majanduses kahanes. Raskeks muutus olukord traditsioonilistes tööstusharudes. Peamiseks probleemiks oli aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega.
seadus tõi kaasa kuritegevuse kasvu Kuiva seaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad näiteks prostitutsioon ja narkokaubandus Al Capone üks kuulsamaid mafioososid MAJANDUSKRIIS 1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis Sellega kaasnes massiline vaesumine 1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud kehtestati riigi kontroll panganduse üle 1933. aastal hakkasid Ameerika Ühendriigid kriisist üle saama
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
4 1930. aastad I Sisepoliitika Aastatel 1933-1945 oli USA president demokraatliku partei esindaja F. D. Roosevelt. 1932. aastal (see oli ülemaailmse majanduskriisi madalseisu aeg) võitis Roosevelt presidendivalimistel vabariiklasi, sest viimased väitsid endiselt, et riik ei pea kriisi sekkuma. Seetõttu vabariiklaste populaarsus langes. Franklin Delano Roosevelt (1882-1945) oli 20. sajandi algul USAs presidendiks olnud Theodore Roosevelti sugulane. Õppis õigusteadust, kirjandust, ajalugu. Hakkas siiski poliitikuks. 1921 põdes lastehalvatust, sealtpeale jäi ratastooli. Ta on ainuke USA president, kes on kandideerinud ja valitud presidendiks 4 korda (!) järjest. II Majandus Meenutuseks:1929 algas USAst ülemaailmne majanduskriis (ületootmiskriis). USAs oli 17 miljonit töötut. Esimeses kõnes presidendikandidaadina lubas Roosevelt, et presidendiks saades hakkab ta ellu viima nn
meeleavaldus sõjaväe abiga laiali. Kõik see määras lõppkokkuvõttes ära ka 1932. aasta presidendivalimiste tulemused, mis toimusid novembris. Neil sai vabariiklane Herbert Hoover hävitava kaotuse osaks; võitjaks tuli demokraatide kandidaat FRANKLIN DELANO ROOSEVELT . Oma vailimiskampaania ajal 1932. aastal aastal kõneles Franklin Delano Roosevelt "uue kursi" kehtestamise vajadusest Ameerika Ühendriikide majanduses. President Roosevelti peamiseks eesmärgiks oli taastada usaldus Ameerika föderaalvalitsuse vastu. Sel eesmärgil sulges ta riigi kõik pangad neljaks päevaks ja selle aja jooksul ei saanud ükski inimene oma raha pngast välja võtta. Roosevelti uue kursi poliitika oli üldjoontes edukas ja õigustas end usaldus föderaalvalitsuse vastu taastus. 1940. aastaks oli Ameerika Ühendriikide tööpuudus 13 miljonilt langenud 8 miljonile. Kuid majanduskriisi lõpetas 1939. aastal puhkenud II
Liiga palju USA eelarvet läks sõjalistele kulutustele ning 1941. aasta märtsis Truman lõi Trumani komitee, mis uuris ebaefektiivsust, probleeme jäätmete ja ületootmisega. Tuli välja, et see uurimine oli väga efektiivne ning USA hoidis tänu sellele kokku 10 – 15 miljardit dollarit sõjalisi kulutusi. Truman ise lahkus komiteest 1944. aastal, aga see uurimine kestis 1948. aastani. See oli ka üks põhjustest, miks Roosevelt tegi Trumanist asepresidendi. Franklin D. Roosevelti asepresident oli Henry Wallace, ta oli küll populaarne, aga tema vaade oli liiga vasakpoolne ja Roosevelt arvas, et ta ei sobi presidendiks. Roosevelti tervis oli kehvas seisus ja selletõttu Roosevelt ja tema nõustajad tahtsid vahetada Wallace Trumani vastu. Truman sai asepresidendiks 20. jaanuaril 1945. Roosevelt harva kontakteerus Trumaniga, isegi siis kui oli vaja teatada tähtsatest otsustest.
(3 punkti) 1) Liberaalid 2) Sotsiaaltemokraadid 3) 2. Täida lüngad. (10 punkti) 1) riigi korra paranemist 2) fasistid 3) natsianaalsatsalistid 4) kommunism 5) 6) sõjaväge 7) oma rahvust 8) Venemaal 9) Kommunistid? 10) Itaalias 3. Iseloomustab Prantsusmaa majanduslikku olkukorda pärast I MS. (4 punkti) Prantsusmaal oli tollimaks, pühendatud võõramaisele toor ainele. Tekstiili tööstus. 2 on puudu veel!!!! 4. Täida tabel Roosevelti reformide kohta. (2 punkti) Põllumajanduses: hakati maksma hüvitisi. Sotsiaalhoolekandes: hakati maksama töötuabi rahasid ja pensione maksama inimestele. 5. Liigita järgnevad ideelis-poliitilised voolud õigesse vadkonda. (6 punkti) Demokraatia: sotsiaaldemokraatia, liberalism, kommunism Diktatuur: fasism, natsionaalsotsialism, konservatism 6. Kas järgmised väited on iseloomulikud Suurbritaniale, Prantsusmaale või Ameerika Ühendriikidele? (5 punkti)
Nii ka läks. Uus kurss oli majanduslike ja sotsiaalsete abinõude süsteem, mis võimaldas riigil otsustavalt sekkuda majandusprobleemide lahendamisse. Teiste sõnadega see on majanduse riiklik reguleerimine. Eesmärgiks oli ületada käesolev majanduskriis ja vältida neid edaspidi. USA valitsus võttis uue kursi elluviimiseks 100 päevaga vastu tervelt 70 seadust! Näiteid uuest kursist: · riik seadis sisse kontrolli panganduse üle Enne Roosevelti oli USAs u. 23 000 panka, kriisiaastail läksid pooled pankrotti, pangasüsteem oli kokkukukkumise äärel. Kui Roosevelt sai presidendiks, peatas ta kõigi pankade tegevuse. Loa tegutsemist jätkata said vaid need, kes olid elujõulised (otsusele eelnes kontrollimine). Seega osa panku suleti, kuid jätkasid need, kes olid tugevad. Neile anti ka riigi toetust. · põllumajanduses soodustas riik farmerite poolt tootmise vähendamist - kes kärpis
rituaalidel 1933. ja 1935. aastal. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta
*1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2,5 miljonini. Prantsusmaa majandus *Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused. *Majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning saksastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. *Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. 3. Selgita USA presidendi Franklin Delano Roosevelti ,,uut kurssi". *Uueks presidendiks saanud Roosevelt lubas oma rahvale uut kurssi. See oli reformidekava, mis pidi Ameerika majanduskriisist välja aitama. Paljud reformid kandsid vilja ja peagi hakkas Ameerika majandus toibuma.
võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulepe mis sõlmitit Saksamaa ja Jaapani vahel Mosvkas ja Moskvast juhtitud rahvusahelise kommunistliku organisastsiooni ehk Komiterni vastu. New Deal - Roosevelti koostatud tegevuskava, mis sisaldas enneolematuid ümberkorraldusi ehk reforme, lootes kriisi lõpetada. AASTAD 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne'i vaherahu. 18.jaan 1919 - Pariisi rahukonvererentsi avamispäev. 28.juuni 1919 - Sõlmiti Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - puhkes ülemaailme majanduskriis, mis kestis mitu aastat.
milj. auto. Kige keerulisemaks kujunesid majandusprobleemid Saksamaal, mille majanduslikku olukorda raskendasid reparatsioonid. 1923.a. okupeeris prants. saksam. suurima tstuspiirkonna Ruhri. saksamaal algas hperinflatsioon, mille kigus raha kaotas likiirelt vrtust. saksamaa majanduslik nrkus aeglustas kogu euroopa majanduse arengut. 7. Suure Depressioonialguseks peetakse 1929. aasta brsikrahhi USA-s. inimesed msid aktsiaid ja pmm hinnad langesid ja oligi perses. 8.Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist
1930.a lõpu sündmused aga näitasid, et sellisel lootusel polnud mingit alust. 8. Nimeta totalitaarse riigi tunnuseid Võimul on ainult üks partei ja üks ideoloogia. On juhikultus. Piiratud on demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega. Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks. 9. Kirjelda president Roosevelti sisepoliitikat Kriisist väljumiseks hakati kasutama 1933.a seadusepakketti, midakutsuti "uus kurss". Esmaülesandeks oli pangasüsteemi stabiliseerimine ning töötutele ja hädalistele abi korraldamine. Seejärel võttis president käsile ettevõtjatevahelise konkurentsi korrastamise, tööandjate ja töövõtjate suhete reguleerimise ning ühiskondlike tööde korraldamise. Põllumajanduse elavndamiseks võeti
vahel, sest N-Liit tahtis Soomesse tungida. 1940. a. vallutas Saksamaa Taani, Norra, Hollandi, Belgia ning Põhja-Prantsusmaa. Saksamaa N- Liidu vastast plaani kutsuti `Barbarossa plaaniks', see nägi saksa vägede sissetungi 1941. a. kevadel, moskva pidi pooleteise kuuga alistuma. Venelased osutasid aga tugevat vastupanu ning Sakslased ei olnud arvestanud Venemaa külma talvega. Saksamaa ja N-Liidu sõda algas 22. juunil 1941, Moskva lahing toimus1941. aasta hilissügisel. 1941. a. Roosevelti ja Churchilli poolt alla kirjutatud Atlandi hata, milles otsustati, et ei muudeta territooriume, USA ja Suurbritannia ei taotle uusi alasid ning rahvaste õigus enesemääramisele. 1942. a. esimestel päevadel kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile (moodustas agressiooni vastu võitlevate riikide liidu). USA asus sõtta 1941. a. detsembris, sest Jaapan ründas Pearl Harborit. Murrangut sõjas tähistavad Midway (1942), Jaapani lüüasaamine ning Stalingradi lahing (1942. nov. 1943
Mida teie sellest arvate, et Ameerika president on George Bush? Noh, ta on terve planeedi president, nii et kuidas saaks mitte hoolida? Ta ei meeldi meile põrmugi ja mulle on vastumeelt elada jõhkras riigis ja jõhkra rahva keskel. Me ei ühine ühegi rahvusvahelise keskkonnalepinguga, me tapame planeeti. Nüüdsama, kui me siin istume, planeet sureb jupphaaval. Arvab, et enesekaitseks mõeldud sõjad on õigustatud. Parimaks USA presidendiks peab Roosevelti. Ta raamatuid on mõjutanud Teine maailmasõda. Raamatuid kirjutades ei mõelnud ma neile, vaid 5060aastastele inimestele. Sa tabasid praegu õrna teemat, et ma kirjutavat ebaküpsetele inimestele. 17aastased inimesed on ebaküpsed.
Isolatsioonipoliitika- Sisepoliitika Industrialiseerimine- Suurtööstuste areng Vapsid- Vabadus võitlejad Vaikiv ajastu- NEP- Uus majanduspoliitika 5. Äärmusliikumised Euroopas ja nende juhid. Kominterm- Nõukogude liit Natsionalistid-Hitler Fasistid-Mussolini 6. 19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. Liberalism ja Konservatism 7. USA areng peale I MS. Arenes kiiresti, kasvas kodaniku jõukus 8. Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Uus kurss 9. Diktatuuri tekke põhjused (kommunistlik, Fasistlik). Pettumine Versailesi süsteemis ning demokraatias, Majanduslikud raskused 10.Autoritaarse ja totalitaarse riigi tegevuspõhimõtted. Totalitaarne- Võim ühel, kontroll inimeste üle Autoritaarne- Võim grupil, poliitiliste erakondade tegevus piiratud. 11.Millega said tuntuks ja nende eesmärgid? Lennin- Sotsialistliku riigi rajaja
sõda maja taastati ja värviti valgeks Valge Maja- The White House Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington Valge Maja- The White House Praegune ametlik nimi Valge Maja (The White House) pärineb presidendi Franklin Roosevelti valitsusajast Hoones on: 132 tuba, 35 vannituba, 6 korrust, 412 ust, 147 akent, 28 kaminat, 8 treppi, 3 lifti, tenniseväljak, keeglirada, kino, jooksurada ja bassein Kuulsaim ruum on presidendi tööruum Ovaalkabinet Ovaalkabinet Valge Maja- The White House Ainuke asi mis on säilinud Valges Majas 1800. aastast on Gilbert Stuart´i maal George Washingtonist Valges Majas on veel George Peter Alexander Healy maal president Abraham Lincoln´ist Maal George Washington´ist
aasta 16. juulil. • Kuu aega hiljem kukutas Enola Gay lõhkepea „Little Boy“ Hiroshima linna. Teadlased • Projekti algatajaks võib lugeda ungari teadlast Leo Szilardi, kes tuli ahelreaktsiooni mõtte lagedale. • Suur roll oli ka Albert Einsteinil, kes põgenes natside eest, ja Enrico Fermitil, kes põgenes Itaalia fašistide eest. • Nad olid mures, et Saksamaa võib tuumapommi esimesena valmis saada ja innustasid Roosevelti alustama tuumapommiarendus projektiga. Tegeliku arendusprojektiga tegeles S-1 uraaniumi komitee. A. Einstein ja L. Szilard E. Fermit Üldist • Arendus toimus kolmes kohas, ning lõpus lõhkepeade koostamiseks koondusid teadlased Los Alamose linna New Mexicos. • Tuumapommi koostamise etteotsa pandi Robert Oppenheimer. • Projekt läks maksma üle 2 miljardi dollari ja hõlmas üle 120 000 inimese.
· Vapustavad tulemused uue tehnika ja tootmisviiside kasutuselevõtmisel vabaturu tingimuses. · Tarbekaupade hulgitootmine. · Ehitustegevuse buum, pilvelõhkujad. · 1927 a. Ületas Charles Lindbregh lennukiga Atlandi Ookeani. · Sõjajärgsel aastal sai alguse reisilennundus. · 1920 a. Oli aspiriini, dzässi, õitsengu aasta. · 1920 a. Kuritegevuse kasv, põhjus alko keeld. Tekkisid maffiad.( Al Capone ) · Peale teist majandusliku tagasi lööki kuulati Roosevelti. Tähtis uuendus pensionikindlustusseadus. · Isolatsioon välispoliitikast. Maailma juhtivaks riigiks
Koordineerida sõjategevustSõdida kuni vastaste täieliku kapitulatsioonini, separaatrahu ei sõlmita.NSVL astub sõtta Jaapani astu.Taastatakse riikide II maailmasõja eelsed piirid. 1945 Jalta/NSV Liit Stalin, Roosevelt ja Churchill. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1945 Potsdam/Saksamaa Churchill, Truman, Stalin. Kooskõlastati Saksamaa hävitamine ja sõjajärgne maailmakorraldus. Mida kujutas endast Atlandi Harta? See oli Roosevelti ja Churchilli vahael sõlmitud lepe, milles pandi paika sõja eesmärgid ja sõjajärgsed maailmakorralduse põhimõtted. Mis oli Lend-leasi seadus? 1941. a. märtsis USA Kongressis vastu võetud seadus, mille kohaselt volitati presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle abistamine näis talle oluline USA kaitsmise seisukohalt.
Kriis oli ülemaailme, sest enamus Euroopa riikidest sõltus Ameerikast ning kui Ameerika majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia).
Mõlemas kehtib tsensuur ja juhikultus. Nt autoritaarsed olid Hispaania, Portugal ja totalitaarsed natsionaalsotsialistilk Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit. 6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule
autoriteedi nõrgestamine. Peamised ideoloogiad Konservatiivid - majandusküsimused, et kaitsta vaba turgu ning pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu, kesekendusid üksikisiku vabadustele ning traditsioonidele Sotsiaaldemokraadid - eemärk sotisialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. lootsid eesmärke saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega, vastasseis kommunistidega Pahempoolased - nende suuna mõju suurendas USA presidendi Roosevelti nn. Uue kursi poliitika USA - peamised erakonnad Vabariiklased- Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust (pooldasid vabaturumajandust) Demokraadid- pooldasid vabaturumajandust, vajadusel võib riigi majanduselu reguleerida Keeluseadus - nn kuiv seadus, keelas alkoholi tarbimise Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes
Fr.D.Roosevelt. Uus president hakkas viima läbi erakorralisi reforme, mille sisuks oli ennenägematult laialdane majanduse riiklik reguleerimine. Selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud reformide kava. Uus kurss pidi ergutama tööstust, looma uusi töökohti. Pllumajanduses hakkasid farmerid toodangu vähenemise eest saama subsiidiumeid (hüvitusraha). Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid (metsa istutamine), mis andis tööd miljonitele inimestele. Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja ning USA majandus hakkas kriisist välja judma. Saksamaa ja Itaalia läksid teist teed ületamaks kriisi. Nendes riikides kehtestati totalitaarsed reziimid : majandus arenes plaani alusel ning oli allutatud sjaks valmistumisele.
jaanuaril 1882ndal aastal ja suri 12ndal aprillil 1945ndal aastal. Ameerika Ühendriikide 32. president (1933–1945). Abielu Anna Eleanor Rooseveldiga, viis last. Jäi 39. aastasel haigeks-lastehalvatusse. Kuid see ei takistanud tal liikumist, ta käis endiselt palju näiteks ujumas. 1926. aastal avas ta lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud rahvas teda kunagi ratastoolis ning ei olenud üldse sellest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Väideti, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. 1928. aastal sai ta New Yorgi osariigi kuberneriks. Suri ajuverejooksu 1945. aastal. 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932. aastal ta valiti esimest korda presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933
Keskklassi kuuluvat kodanlasest omanikku üritas Mussolini veenda selles, et just tema ja ta kaasvõitlejad on ainus kaitse punaste eest. Oktoobris 1922 sai Mussolinist Itaalia peaminister. 6. 1929.a. suur majanduskriis Kuldsete 20-ndate lõpuks loetakse 24. Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss" Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. 8. Hitleri võimuletulek Saksamaal 30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja siseminister Wilhelm Flick. Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade esindajad. 27
Selle valemi kaudu saab erirelatiivsusteoorias defineerida massi. Fotoefekt Fotoefekt seisneb elektronide väljalöömises metalli pinnast valguse toimel. 1921. aastal sai Einstein Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Faktid Väga aktiivne kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200 kirja. Einsteini hobiks oli viiuli mängimine. 1939. aastal pöördub Einstein kirjaga USA presidendi Franklin D. Roosevelti poole, milles hoiatab, et natsid on võimelised valmistama tuumapommi. 1952. aastal pakub Iisraeli valitsus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde. Kehtib ka arvamus, et Albert Einstein oli ainult teiste teooriate varas ja petis. Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Einstein http://en.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
Lisaks laenude soetamisele tekkis majanduskriis veel maailmamajanduse kohanematuse ja kaupade ületootmise tõttu. Kuna USA oli maailmamajandusejuhtriik, siis jõudis majanduskriis ka Euroopa riikidesse. Majandus hakkas paranema alles 1933. aastal, kui aasta eest oli valitud USA uueks presidendiks F.D.Roosevelt, kes asus teostama reforme ja koostas mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal-iks. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli piisavalt vajalikke vahendeid ja tugev demokraatlik korn (näiteks Prantsusmaal). Paraku oli ka teine viis majanduskriis ületada. Seda kasutati sellistes riikides, kus demokraatia oli nõrk. Seal mindi üle diktatuurile. Majanduselus tähendas see seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis- ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota
kõige nõrgemalt ehk Saksamaalt kõik asjad ära võtma, et enda positsioone taastada. Nii sai kahju ainult Saksamaa. See oleks ka aus olnud, kuna Saksamaad peetigi Maailmasõja põhjustajaks Kuid kui majanduskriis oli juba käes, siis pidi midagi ette võtma. Üheks ettevõtteks oli see, et võtta endale uus riigijuht, kuid ma arvan, et see polnud hea, sest kui sa jääd lootma ühele inimesele ja temale ei õnnestu head korda saata, siis on riik täiesti hukas. Kuid Roosevelti presidendiks valimine tõi riigile tõesti head, sest ta innustas inimesi uusi töökohti looma. Kuid teine võimalus oli see, et riigijuht otsustas, mida, kui palju ja kellele müüa. Ja see kes ei täitnud neid kohustusi, seda ootas karistus. Ma arvan, et see oli tõesti hea viis majanduskriisist ülesaamiseks, sest nii pandi paika seadused, mis aitasid majanduskriisist ülesaamiseks ja inimesed tegid seda.
Keynes kinnitas, et ei maksa tunda hirmu, kui riigi kulud on tuludest suuremad, kui eelarve on puudujäägiga ehk defitsiitne. Riik katku oma suurenenud kulud paberraha täiendava käibelelaskmise ehk emissiooni teel. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE UUS MAJANDUSPOLIITIKA. Praktilise vajaduse sunnil hakkasid valitsused üha enam rakendama J. M. Keynesi poolt pakutud ja põhjendatud abinõusid. Kõige põhjalikumalt ja täiuslikumalt tehti seda Ameerika Ühendriikides president Fr. D. Roosevelti (võitis 1932. a. valimised) "Uue kursi"(New Deal) raames. Kõik see oli uudne nähtus, võrreldes ühendriiklaste senise praktikaga. Mis puutub aga maailma, siis oli "uue kursi" tähtsus selles, et sellal kui Saksamaal kriisist jagusaamiseks mindi mööda repressiivset teed, siis Ameerika Ühendriikides jäi peale liberaalne reformistlik variant. Sel oli suur tähtsus maailma demokraatliku arengu jaoks. USA VÄLISPOLIITIKA 1930. AASTATEL. Välispoliitikas oli märkimisväärne
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt
Riiklikud tellimustd (hdroelektrijaamad, tstusettevtted, jesngide svendamine, metsaistutamine). Ttuse vhendamiseks organiseeriti hiskondlikke tid. Tliste iguste laiendamine (streikimisigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tandjatega lbirkimisi). Sotsiaalkindlustussstemi loomine (ttus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid). Majanduskriisi lppedes riiklikku sekkumist majandusse vhendati (osalt ka riigisisese opositsiooni tttu, sest vabariiklased sdistasid Roosevelti katses luua nukogude vi Natsi-Saksa tpi diktatuuririiki).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
