MILLEGA TEGELEB EUROOPA KESKPANK? Euroopa Keskpank(EKP) on üks Euroopa Liidu institutsioonidest, mis vastutab Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika eest. Euroopa Keskpank loodi 1.juunil 1998, samal ajal loodi ka Euroopa Keskpankade süsteem(EKPS), kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide keskpangad. Euroopa Keskpank asub Maini-äärses Frankfurdis. Eurosüsteemi moodustavad Euroopa Keskpank ning euro kasutusele võtnud riikide keskpangad, selles ühises euroalas teostab rahanduspoliitikat Euroopa Keskpank, lisaks toimivad ka riikide endi keskpangad, kes omavad paremat informatsiooni riigis toimuva kohta ning võimaldavad krediidiasutustele lähemat kontakti keskpangasüsteemiga. Ühtse rahapoliitika õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamisleping ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri. Euroopa Keskpank moodustab eurosüsteemi ja EKPSi tuumiku
maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega. Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: "double-dip recession". USA Föderaalreserv ja keskpangad üle maailma on astunud suuri samme, et vältida deflatsiooni riski, mis tekib madalate palkade ning töötuse kasvades. Lisaks, on võtnud erinevate riikide valitsused kasutusse uued eelarvepoliitikad, mis peaks stimuleerima nii erasektori kui ka avaliku sektori tegevust. USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele. Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase
sots.kindlustusmaksete sidumine inflatsioonimääraga); • vähekindlustatud inimesed ei saa mõjutatud äkilisest inflatsioonist, deflatsioonist(neil pole kaitset). 4 Euroopa rahapoliitika ja selle eesmärk 4.1 Euroopa rahapoliitika Keskpangad teevad koostööd kahel tasandil: 1. Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb: • Euroopa Keskpangast (EKP) • Kõikidest EL-i liikmesriikide keskpankadest. EKPS tasandil teevad kõik keskpangad aktiivselt koostööd igas keskpanga valdkonnas. Otsuste tegemisel osalevad ainult need keskpangad, kes kuuluvad euroalasse. 2. Euroala tasand, eurosüsteem koosneb: Euroopa Keskpangast (EKP) Kõikidest eurot kasutavate riikide keskpankadest Põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas
vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpangad, krediidiasutused ja teised sularahakäitlejad (näiteks sularahaveoga tegelevad ettevõtted) järgima pangatähtede käitlemisel ühiseid kvaliteedistandardeid ja ehtsuse kontrollimise nõudeid. Euroopa Keskpangal on ainuõigus otsustada europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu.
innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga. Rahabaas tagatud kulla või välisvaluuta varudega. Eesti panga põhiülesanded: - Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises
Eküü Eküü oli ainult arveldusühik, sularahana ta käibel polnud. Lisaks sellele, et eküü oli Euroopa Rahasüsteemi baasühik, oli ta ka Euroopa Ühenduse raamatupidamise ühik (EÜ eelarve koostati eküüdes). Eküü ülesanded: keskkursi arvutamise alus Euroopa Monetaarsüsteemis reservvaluuta, keskpankade vaheliste ülekannete arveldusühik. Kui liikmesriikide keskpangad hoiustavad 20 % oma kullareservidest ja 20 % oma dollarireservidest Euroopa Rahandusalase Koostöö Fondis, siis saavad nad vastu eküüsid, et neid kasutades oma riigi sisemist raharinglust korraldada. Euroopa Rahandussüsteemi lõpp 1992. - 1993.a. tabas Euroopa Monetaarsüsteemi aga kriis, mis tulenes 1990. aastal alanud majanduse stagnatsiooniperioodist, Saksamaa taasühinemisest ja sellega kaasnenud rahanõudluse suurenemisest
rahatähte või münti vastu võtma ega asendama. Praakraha Nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement puudu või üle, mõõdud ei vasta standarditele, trükivärv on laiali läinud vms. Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga, kuid raha on rikkunud tootja. EP ei trüki ise pangatähti ega vermi münte vaid ostab vastavat teenust. Pangatähed läbivad trükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. EP, nagu kõik keskpangad, kontrollib pisteliselt turvatrükikojast saabunud pangatähti enne, kui need ringlusesse laseb. Mõned praakpangatähed võivad aga siiski ringlusesse sattuda. Eesti Pangast rin glusesse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegi poolesr tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitletakse kui rikutud rahatähti. Võltsitud raha Võltsimine on raha järeletegemine või ümbertegemine selleks riigi kui rahamonopoli
inflatsioon kiirenes, ja vastupidi. Selline suhe inflatsiooni ja tööpuuduse vahel sai tuntuks Phillipsi kõvera nime all. Viiekümnendate ja kuuekümnendate aastate majanduspoliitika kasutas seda kõverat niinimetatud aktsepteeritava tööpuuduse ja inflatsiooni taseme väljaarvutamiseks, mille järgi pandi paika nii maksud, avaliku sektori kulud kui ka intressimäärad. Phillipsi kõvera lihtsustatud tõlgendus tõi kaasa seitsmekümnendate aastate kõrge inflatsiooni. Täna järgivad keskpangad ja valitsused poliitika kujundamisel tööturu olukorda ja inflatsiooniootusi ning üritavad leida "loomuliku tööpuuduse" taset, et inflatsioon püsiks madal ja stabiilne. Phelpsi 1960. aastatel tehtud töö seadis kahtluse alla tol ajal valitseva seisukoha, et inflatsiooni ja töötuse vahel on ühtlane negatiivne seos. Phelps näitas, et inflatsioon ei sõltu ainult töötusest, vaid ka inimeste ootustest tulevase hindade ning palkade tõusu suhtes. Sellest on abi selgitamaks, miks 1970
Võib laenuandjatele põhjustada potentsiaalseid probleeme oma laenude tagasi saamisel Poliitilistel põhjustel võib suur jooksevkonto ülejääk olla mittesoovitav · Suure jooksevkonto ülejäägiga riikidele võidakse kehtestada diskrimineerivaid väliskaubandust piiravaid meetmeid suure jooksevkonto defitsiidiga riikide poolt Reservvaluuta. N-nda riigi probleem. · Reservvaluuta Valuuta, milles keskpangad oma välisreserve hoiavad Keskpangad fikseerivad oma riigi valuuta reservvaluuta suhtes, olles valmis seda iga hetk reservvaluuta vastu vahetama Valuutakursse hoiab paigas arbitraaziprotsess · Reservvaluuta riigi asümmeetriline positsioon Reservvaluuta riik ei pea oma valuutat teiste suhtes fikseerima · Maailmas, kus on N riiki N valuutaga, on reservvaluuta suhtes vaid N-1 vahetuskurssi
Krooni kurss naelsterlingisse säilib stabiilsena 1940. aastani, kuid kahjuks katkestab võõrvägede sissetung Eestisse nii soodsalt kulgenud arengu. Eesti Pank on tänapäeval Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul võttis Eesti seitsmeteistkümnenda riigina kasutusele euro. Sellega sai Eesti Pangast eurosüsteemi liige. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 19 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Euroopa Keskpankade Süsteemi asutamisaktid (Maastrichti leping ja põhikiri) koostati eeldusel, et ELi kõik liikmesriigid võtavad kasutusele euro ning sellest tulenevalt täidab kõiki ühisrahaga seotud ülesandeid Euroopa Keskpankade Süsteem. See koosneb EKPst ning ELi kõigi liikmesriikide keskpankadest. Kuni ELi kõik liikmesriigid ei ole eurot kasutusele võtnud, lasub otsustav vastutus eurosüsteemil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja euro
Valuutaforward tähendab seda, et Ettevõttel võimalus sõlmida valuutariski maandamise leping, mille korral on tal kohustatud tegema tulevikus tehing kokkulepitud hinnaga Milline vastus on kõige täpsem? Aktiiv on Maksja palvel ja juhisel ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale lähetatud kauba eest eeldusel, et kõik lepingus märgitud tingimused müüja poolt on täidetud Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset
Nii võis põllumees vahetada oma kariloomi teatud hulga hõbeda vastu ning seejärel võis ta kasutada osa sellest hõbedast maksude maksmiseks. Sel moel muutusid väärismetallid ja muud esemed väärtuse mõõduks, maksevahendiks ning võimaluseks talletada väärtust, kuni seda ükskord vaja läks. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad. Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust.
vaidlusi sageli kuulda. Sisuliselt ongi koostöö kehv. 27 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eri poliitikate halva koordineerimise põhjused 1. Keskpanga, valitsuse ja riigikogu eesmärgid võivad erineda. Poliitikutel on hääli vaja, lühiajaline eesmärk. Seega nagu luik, luik haug ja vähk. vähk Keskpangad soovivad inflatsiooni piirata, nõustuksid isegi suure töötusega. Keskpankade probleemid on pikaajalised. 2. Poliitikaametkonnad võivad pooldada eri majandusteooriaid 3. Poliitikaametkonnad võivad järgida eri majandusprognoose 4. Ebamäärasus põhjustab muudatusi poliitikas. Keegi ei tea ju täpselt, millist poliitikat majandusprobleemide korral kasutada ja on tõenäoline, et seetõttu poliitikud muudavad seisukohti ja nii võib varem
Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North Rahaturg - Rahaturg on lühiajaliste finantsinstrumentide turg, kus äriga tegelevad finants- ja mittefinantsettevõtted, valitsused ja keskpangad. Selle kõige olulisem ülesanne on pakkuda tõhusaid vahendeid nende likviidsuspositsioonide kohandamiseks vajaduse korral. Selle teenuse nõudluse olulisemad majanduslikud põhjused on lõhe sularaha laekumiste ja väljaminekute vahel ning ettevõtete rahavoogude muutuv ajaline struktuur. Rahaturg: 1) annab ettevõtete käibekapitalivajaduste katmiseks lühiajalisi laene; 2) finantseerib kaubandust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, kasutades peamiselt
Financial Stability) juhiks määrati Ed Frost, endine Goldman Sachs Group Inc tipp-manager. 13.novembril 2008 tehti ettepanek loobuda pankade mittelikviidsete aktsiate väljaostmisest, kuna see ei ole mitte kõige efektiivsem vahendite kasutamise viis. USA päästeplaan seisnes üksikutelt pankadelt ostetud halbade võlgnevuste ostmises. Nii päästvad ameerika maksumaksjad oma rahaga liigseid riske võtnuid ettevõtteid. Midagi analoogset on teinud ka Euroopa valitsused ja keskpangad, kuues stabiliseerimisfonde, näiteks Rootsis. Selline päästmine ei tule aga pankadele kergelt kätte, sest stabiliseerimisfondi peab tegema kohustuslikud sissemaksed ja päästmiseks mõeldud raha eest tuleb maksta intresse. Kuid see valitsuse plaan aitab taastada pankade usaldusväärtust ja lahendada likviidsuskriisi. Kuna pankade varaks on reeglina pikaajalised laenud ja likviidsus seisneb hoiustes, mida saab
Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind. Aja jooksul on raha palju muutunud. Kunagi olid rahana kasutusel suured mündid ja hiiglaslikud paberkupüürid ning neid andsid välja kuningad ja kuningannad. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad. Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust. Kui raha ei oleks, omandaksid inimesed soovitud asju neid omavahel vahetades. Näiteks inimene, kes omab diivanit, kuid soovib endale televiisorit, peaks leidma kellegi, kellel on televiisor, kuid kes tahaks selle diivani vastu vahetada. Sellist tehingut nimetatakse barter- ehk vahetustehinguks. Raha
Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad, kindlustusasutused(fondi) Investeerimine valdavalt rahvusvaheline (võlakirjad, aktsiad, fondiosakud börsidel ehk väärtpaberiturgudel) Tuntumad börsid New Yorkis, Londonis, Tokyos Välisvõlg Finantsteenuste kontroll ja reguleerimine Riiklik kontroll Riigi keskpangal on kontroll
inflatsiooni. Erakorralised meetmed on seega ajutised ja täiendavad tavapäraseid meetmeid. 26. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse ning selle häired Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 27. Kullastandard Kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad.
[1] Koloniaal-Ameerikas oli esimeseks pangaks selle sõna kaasaegses tähenduses Pöhja- Ameerika Pank, mis asutati 1782. Sedamööda kuidas osariigid andsid asutamisõigusi üha enamatele pankadele, arenes pangandus kiiresti. Mõned neist kuulusid osariikidele endile. Aastail 1781-1861 autatu üle 2500 panga, kuid paljud neist ei olnud usaldusväärsed; peaaedu kaks viiendikku neis pidi kümne aasta jooksul pärast asutamist oma tegevuse lõpetama.[1] 2. KESKPANGAD Vaatamata oma nimele ei ole keskpangad ,,pangad" samas mõttes kui kommertspangad. Nad on valitsusasutused, mis ei tegele oma kasumite maksimeerimisega, vaid teatavate eesmärkide saavutamisega kogu majanduse jaoks, näiteks kommertspankade pankrotistumise või kõrge töötusetaseme jms. Vältimisega. Keskpangad, isegi kui nad on formaalselt eraaktsionäride omanduses, täidavad riiklikke ülesandeid ja moodustavad seetõttu nagu ühe osa valitsusest. [1] 2.1 Keskpankade tekkimine
Wall Street: Money never sleeps arvustus Filmi lühitutvustus: Kui ülemaailmne majanduselu on kokku varisemas, asub noor Wall Streeti maakler koos häbistatud endise Wall Streeti firmade ründaja Gordon Gekkoga kahele omavahel seotud missioonile: Teavitada majandusühiskonda lähenevast ohust ja avastada, kes mõrvas noore maakleri mentori... Kuidas mina sellest filmist aru sain: Film oli väga tähenduslik, kuna kajastab 2008 aasta finantskriisi algust. Meie kõigi elu puudutas maailma majanduskriis vähemal või suuremal määral. Aastaks 2008 oli osa ühiskonnast jõudnud teenida piisavalt palju, et neil polnud enam rahaga midagi peale hakata. Muidugi suurärimehed ei mõtle enam ammu ainult raha tasandil, vaid sellest, kuidas olla teistest parem, kuidas haarata võimu enda kätte? See oli ka filmis ilusti ära toodud. Gekko poeg hakkas raha kuritarvitama, muutus narkomaaniks ning lõpuks eluheidikuks. Suur mentor Lo...
olematut laenu. Ma muidugi mõistan, et seisev raha ei teeni kasumit vaid tuleb seda vastavalt ümber paigutada, kuid ainult realse rahaga. Lõpptulemus on see, et realselt ei eksisteerigi niipalju raha, kui maailmas üksteisele võlgu ollakse. Leian, et muudatus, mis tehti 1971. aastal Ameerikas, kui raha ei mõõdetud enam riigi kullavarudes oli lauslollus. Sellest ajast alates püsib kogu maailma rahandus ja pangandus ainult usaldusel. Raha hulga üle otsustavad keskpangad. See eksperiment on nüüdseks kestnud 40 aastat, kuid nüüd hakkab see lõpule jõudma. Elust ei puudu kunagi suhted, samuti oli ka film üles ehitatud suhete põhjal. Filmis esines kahte tüüpi suhteid. Ühed, mis olid egoistlikud ja teised, mis olid lähtuvad perekonnast ja ümbritsevatest inimestest. Enesekeskne suhtumine oli filmis kajastatud mitmel moel, kuid peamine oli see, et üks inimene, kellel satub olema liiga palju võimu, võib viia kõik teised
inimene USA-s ja maailmas on ta kohal nr 88. Tema varade netoväärtus on $10 miljardit seisuga märs 2012. · Ta on välja andnud ka raamatuid (,,Principles") ja avaldanud artikleid. Bridgewater Associates · Alates jaanuar 2012 on Bridgewater Associates suurim riskifond maailmas, haldab umbes $120 miljardi väärtuses investeeringuid. · Haldab paljude erinevate institutsionaalsete klientide investeeringuid: välisriikide valitsused ja keskpangad, ettevõtete ja avalikud pensionifondid, ülikoolide toetusfondid ja heategevusorganisatsioonid. · Firmas töötab u 1200 inimest · Asub Westport, Connecticut. · Viimase viie aasta jooksul võitnud 24 auhinda, tunnustatud parimate tulemustega juhtimise eest ja tööstusharu uuendamise eest. · Bridgewateri erakordsed tulemused on tänu ainulaadsele kultuurile firmas. Üle kõige hinnatakse tõde ja täiuslikkust.
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikme...
Rohkem turumajandust 1 http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160818/OPINION/160819811/AR/0/ Peeter-Koppel.jpgFOTO: Erik Prozes Et mitte ma head elu maha mängida, vajame rohkem turumajandust kui naabritel, kirjutab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel. Pärast taasiseseisvumist on Eestil läinud majanduslikult väga hästi, et mitte öelda suurepäraselt. Võiks isegi väita, et majanduslikus plaanis oleme kollektiivselt loteriivõitjad, sest võrreldes kõigi nendega, kellega olime samal stardipositsioonil, on meil läinud kõige paremini. Inimarengu indeks (HDI) viitab sellele, et Eesti on inimarengult maailma riikidest 30. kohal, olles peaaegu kinni püüdnud näiteks Itaalia ja Hispaania ning olles sarnasel tasemel näiteks Tšehhi Vabariigiga, mille stardipositsioon oli faktiliselt meist oluliselt parem. Näiteks Ungari ja Portugal jäävad meist juba selgelt maha, rääkimata sellest, et endistest Nõukogude Liidu riikidest on taas kõige paremini...
Paberrahal puudus tarbeväärtus, ehk niiöelda dekreet raha (raha ilma tegeliku väärtuseta), kuna see oli siiski ainult tükk paberit. Nagu tänapäeval populaarne on sularaha, sai paberraha eelistatud rahatüübiks Euroopas 17. sajandil ja on olnud seda siiamaani. Metallmündid on kasutusel vaid peenrahana. Enamasti valmistatakse seda ristkülikukujulisena. Hiljem loodi ka kullastandard. Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus. Mündid ja paberraha võis fikseeritud kursi alusel kullaks ümber vahetada. Kuid see süsteem hakkas lagunema kuna esimene maailmasõja suurte kulutuste tõttu trükiti väljamineku katteks palju kullakatteta raha, millega omakorda kaasnes ostujõu langus e. Inflatsioon ja hindade tõus. Vaieldamatult on populaarne kontoraha, mis pakub tugevat konkurentsi paberrahale. Sellega
ms modifitseeritud kullastandard, rahvusvahelisel raharinglusel oli kaks tuge: kuld ja USA dollar. 1945-1946 u 80% kullavarudset oli USAs. Dollar seotakse kullaga ja teiste rikide valuutad seoti kursiga dollari külge. 5. Pagandus: äri- ehk kommertspangad; riigi keskpank miks on kaasajal levinud põhimõte, et keskpank peab valitsusest (st igapäeva poliitikast) olema võimalikult sõltumatu; kuidas on Eestis tagatud keskpanga juhtkonna sõltumatus; kuidas keskpangad saavad mõjutada raharinglust (mõisted kohustuslik reserv ja intressi- ehk diskontomäär). Äri- ehk kommertspangad- aktsiaseltsi vormis, krediidi asutus Tunnused: Maksete teostamine, hoiustamine, laenamine ja investeerimine. Riigi keskpank-Eesti Pank Peab olema valitsusest võimalikult sõltumatu, sest poliitikud on sageli populistlikud, valitsusel võib tekkida soov oma kulutuste katteks raha juurde trükkida ja see tooks kaasa inflatsiooni. Sõltumatus poliitikast:
pädevusse. Kui liikmesriik soovib käibele lasta uue motiiviga mündi, peab ta sellest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu riike. Komisjon kontrollib uue kujunduse vastavust suunistele ja avaldab seejärel teate oma veebilehel. Sularaha ringlusse laskmise eeskirjad ja reeglid kehtestab euroala tarvis EKP nõukogu. Sularaharingluse igapäevane korraldamine on aga eurosüsteemi keskpankade ülesanne ning eurosularaha lasevad ringlusse liikmesriikide keskpangad, mitte EKP. Seetõttu ei ole ka ringluses olev eurosularaha mitte EKP, vaid liikmesriikide keskpankade kohustus ning on arvel nende keskpankade bilanssides. (Eesti Pank ...2011) Siia planeeritakse majanduse mõjutajatena järgmine strateegia: Eesti Vabariigi europangatähtede ja müntide nõudluse rahuldamine ja ringluseks vajalike käibevarude säilitamine. Selleks peab keskpank kõigepealt analüüsima majanduses vajaoleva sularaha kogust ja struktuuri
olulisem hinnataseme determinantrahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. 9 Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988
arengumaade eksporti tasemele, mis võimaldaks teenida võlgade tasumiseks vajaliku raha. 19 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Valuuta vahetuskursi probleemid 20 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi määramine Vahetuskurss on kahe valuuta suhteline hind. Ametliku reservi konto kirjed näitavad, et keskpangad mängivad tähtsat osa rahvusvahelisel valuutaturul. Miks? Kas kõikide riikide keskpangad? Lihtsuse mõttes eeldame, et vahetus toimub ainult kahe maa vahel. Õigem oleks rääkida kaubanduslikust vahetuskursist ehk vahetuskursist kõigi kaubanduspartnerite valuutade suhtes. 21 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskurss on tähtis näitaja mitmes suhtes: 1. Kaubavahetus
väärtpabereid, osta ja müüa väärismetalli ja välisvaluutat, anda Eestis tegutsevaile krediidiasutustele laenu. Millised võimalused on keskpankadel rahaturgu mõjutada ? 1. Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka. 2. Reservmäärade muutmisest tunduvalt sagedamini kasutatakse d i s k o n t o m ä ä r a muutumist. Diskontomäär tähendab intressimäära, millega äripangad saavad keskpangalt raha laenata. 3. Keskpangad korraldavad ka raharingluse mõjutamiseks riigi lühiajaliste võlakirjade ostu või müüki ning viimases hädas nn 1 valuutainterventsiooni ( ostavad kokku või paiskavad müüki mingit valuutat). Alates rahareformist korraldatakse Eestis raharinglust järgmiste põhimõtete alusel : 1) Eesti Vabariigis on seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon
Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 22 Reservimäära muutumine. Keskpankade kõige tõhusam vahend on võimalus muuta kommertspankade kohustuslikku reservimäära. Reservimäära suurendamine vähendab raha hulka, hulka mida pangad saavad välja laenata. Selle tulemusena nii rahakordisti kui ka raha pakkumine langevad. Keskpangad muudavad harva reservimäära, sest sel on suur mõju majandusele. Kui pank on "tühjaks laenatud" (XR = 0), võib nõutava reservimäära tõstmine tingida vajaduse laenude järele ja põhjustada finantspaanika. R Reservimäära i ää (Rr) muutumine: t i ·Kui Rr kasvab siis kommertspangas on raha laenude jaoks vähem. ·Kuii Rr väheneb siis ii kommertspangas on raha laenude jaoks
pöördväärtuseks. Kuna pankadel on vastavalt seadusele või oma põhikirjale kohustus või õigus luua ka täiendavaid reserve, siis rahakordajat, mis lisaks võtab arvesse ka viimati nimetatud, nimetatakse tegelikuks rahakordajaks. Raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi ning see võimaldab keskpangal kasutada kohustusliku reservimäära rahapakkumise juhtimiseks. Praktikas kasutavad keskpangad finantsvooge suhteliselt harva, kuna see avaldab raha pakkumisele otsest ja suhteliselt tugevat mõju. Kohustuslikul reservil on ka teine funktsioon – tagada pangasüsteemi likviidsus. Kui pangad satuvad liigselt hoogu laenude väljastamisest, võib keskpangal tekkida vajadus seda piirata, et garanteerida hoiustajatele raha õigeaegne väljastamine. Keskpank tõstab kohustusliku reservimäära. Tänapäeval on paljudes riikide kohustusliku reservi nõudlus (Belgia, Šveits,
aja hetkel ja/või kuni 2 päeva ja turul kehtiva kursiga. · forward-turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel. Näiteks: täna sõlmitakse leping osta vastav kogus dollareid, kauba katteks, alles kuu aja pärast aga täna kokkulepitud kursiga. Valuutaturul osalevad: · pangad: keskpangad, kommertspangad · investeerimisfondid · valuutabörsid · maaklerfirmad · firmad: väliskaubandusega tegelevad firmad · eraisikud 6 Rahaühikud Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik. Tavaliselt mõeldakse selle all valuutat, kuid näiteks Hiina valuutaks on renminbi ja raha põhiühikuks jüaan. Rahaühik jaguneb väiksemateks ühikuteks
kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine. Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks. Raha on olnud vajalik inimestele juba ammustest aegadest ja ka tulevikus ei saa ilma rahata. Tänapäeval läheb inimestel raha rohkem vaja, kuna elu kallineb iga päev. Kuidas on see võimalik, et raha muudab inimese elu mõnikord põrguks? Rahal on suur võim inimeste üle, ta saab mõjutada inimeste käitumist ja suhtumist teistesse inimestesse
5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järelevalve organid Eestis ja EL-is Meie grupp teeb kolmanda. Andmeid saab finantsinspektsiooni kodulehelt: www.fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele
omakorda mõju inflatsioonile. kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest). 27. Rahapoliitika ülekandumine reaalmajandusse Peamine probleem: rahapoliitiliste intressimäärade muutmine ei avalda oodatud mõju ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimustele ja seeläbi majandusaktiivsusele ja inflatsioonile. Selle lahendamiseks on euroala keskpangad võtnud tarvitusele erakorralised rahapoliitilised meetmed. 28. Kullastandard kullastandard on toorainel põhinev rahasüsteem, kus koduvaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld-ja hõberahad.
Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata. 19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid: - krediidirisk ehk emitendi makserisk - maarisk - võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk - valuutarisk - personalirisk - tehniliste süsteemide risk - reinvesteerimisrisk 5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Ajavahemikus 2000-2009
Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel. Pangatähed ei ole tagatud väärismetallivaruga, selle vahetamise kohustust reaalvaraks keskpangad ei taha. Kuni krediitraha tekkeni oli raha emiteeritud mingi alusvara (kuld, hõbe) tagatisel. 4. Raha omadused • Stabiilsus • Kulumiskindlus • Kaasaskantavus • Ühtlus • Jagatavus 5. Raha likviidsuse püramiid Kõige likviidsem on sularaha → krediitkaart → jooksevkonto → lühiajalised riigi võlakirjad → pikaajalised riigi võlakirjad. Seega sularaha on kõige likviidsem, pikaajalised riigi võlakirjad vähemlikviidsed. 6
VALUUTA VAHETUSKURSS Igal valuutal on siseturul hüvise vastu vahetamisel kujunenud keskmine vaheväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Sellest tulenevalt võiks arvata, et valuutade vahetuskursi aluseks ongi vahetavate valuutade ostuvõime erinevus. Tegelikult korrigeeritakse vahetuskurssi veel väga paljude lisategurite arvessevõtmisega. Vahetuskurss sõltub veel rahasüsteemi liigist ja raha usaldatavusest. Osade rahasüsteemide puhul on kasutusel fikseeritud vahetuskurss. Riigid ( keskpangad ) on kohustatud sellega valuutat ostma ja müüma. Eestis on fikseeritud vahetuskurss euro suhtes. Erinevatel rahaliikidel on erisugused intressimäärad ja vahetusreeglid. Valuutade vahetuskursid ei ole samad kahe maa eri rahaliikidele ja vahetusele. Paljudes riikides erinevad valuutade ostu- ja müügikursid. Pankade ja rahavahetuspunktide valuutakursside suuremaid erinevusi väldib konkurents. 8 6. EUROOPA ÜHISRAHA - EURO
RIIGIÕPETUSE ISESEISEV TÖÖ NR.3 Milline on EL tunnuslause? Euroopa Liidu juhtlause on „Ühinenud mitmekesisuses”. Juhtlause sümboliseerib seda, kuidas eurooplased on ühinenud ELiks, et töötada rahu ja heaolu nimel, ning kuidas samal ajal kontinendi paljud erinevad kultuurid, traditsioonid ja keeled rikastavad nende elu. Millal tähistatakse Euroopa päeva ja miks just siis? 9. mail 1950 esitas Prantsusmaa välisminister Robert Schuman idee, mida peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks. Seepärast tähistatakse 9. maid kui ELi rajamise seisukohast kõige olulisemat päeva. Milline on EL lipp? Ringi moodustavad 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Milline heliteos on EL hümniks? ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liik...
olulisem hinnataseme determinant rahapakkumine. Rahapakkumine ja intressimäärade reguleerimine võimaldab keskpangal mõjutada majanduses toimuvat. Rahapakkumise suurendamisega ärgitatakse inimesi kulutama ning investeerima, rahapakkumise vähendamisel on vastupidine mõju. Tänapäeval on majandusteadlaste seas levinud arusaam, et stabiilse majanduskeskkonna tagamiseks on kestev kuid madal hinnataseme tõus vajalik. Inflatsioonimäära langemise eest soovitud vahemikku vastutavad üldiselt keskpangad. Nii Euroopa Keskpank kui ka Ühendriikide Föderaalreserv on seadnud eesmärgiks 2% inflatsioonimäära. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsiooni ei tohi segi ajada disinflatsiooniga, mille käigus raha väärtus langeb endistviisi, ainult väiksema kiirusega. Harilikult eelistavad valitsused deflatsioonile kerget inflatsiooni. Deflatsioon paneb
Kui ei toimi finants asutused siis on see kahjulik kogu riigimajandusele. Samuti haaras valitsus ise võimu pankade üle, et stabiliseerida olukorda. Ja juhtimise saavad üle tugevamad kommertspangad, kes on selle üle elanud. Kes omakorda saavad aru, et neil ei ole mõtet kommertstegevusega tegeleda, kuna see on riskantne, et laenud ei pruugi tagasi tulla. Aga valitsus maksab neile et nemad kontrollivad teisi ja saavad veel selle eest valituselt raha. Ja lõpuks nad loobuvad ja nii tekivad Keskpangad. Pangad hakkavad tegelema lisaks vekslite hoiustamisele, hakkavad ka kasutusele võtma muid väärtpabereid. Maj.arenedes vajatakse üha enam raha, seda vajavad ettevõtjad ja tarbijad. Ettevõtted hakkavad kasutama sellist laenu võtmist, mida vahendatakse väärtpaberitega millest kõige olulisemaks kujuneb aktsia ja võlakiri. Aktsia on seotud omavahenditega, omanike panus ettevõtlusesse, st tegemist oma vahenditega finantseerimine.
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Toiduaine tehnoloogia I kursus Joosep Kärg Euroopa Liit Referaat Juhendaja nimi: Endla Pesti Olustvere 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................ 3 2. Euroopa Liidu ajaloost........................................... 3 3. Euroopa Liidu kaart............................................... 4 4. Euroopa Liidu nõukogu......................................... 5 5. Euroopa Liidu parlament........................................ 5 6. Euroopa Liidu keskpank......................................... 6 7. Euroopa Liidu majandus-ja rahaliit ning euro........ 6 8. Euroopa Liidu kohus............................................... 7 9. Euroopa Liidu regionaalpoliitika.............................
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
kasutusele võtt Eesti ühinemise Euroopa Liiduga. Eesti Pank ennustab euro käibeletulekut kõige varem alles aastal 2005, sest Eesti võetakse Euroopa Liitu vastu kõige varem aastal 2003 ning Eesti peab enne euro kasutuselevõttu ennast liidus kaks aastat tõestama. Peamiseid probleeme ei valmista mitte rahaliidu tingimuste täitmine vaid üldise majanduskeskkonna viimine Euroopa Liidu riikide tasemele." (Erilaid, Postimees 2000, lk. 9). 2.3. Eesti Pank Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Kaks kõige tähtsamat keskpanga funktsiooni on raha pakkumise kontrollimine ning pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ja pangaklientide hoiuste kaitset. Kui pangajärelvalve on enamikus riikides keskpanga ülesanne, siis hoiuste kaitse on tihti usaldatud keskpangast
• haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid • teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) • esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. 8 Euroopa Keskpank ja euro Euroopa Keskpanga missioon Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit (EMU) Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See
eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel 5 23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist Eurosüsteemi ülesanded: 1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. 5. Nõustamine. 6. Statistika kogumine. 7
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
