Tartu kunstigümnaasium Raha Riho Sulg 10.klass 2010. Sisukord 1. Mis on raha? 3. 2. Raha ajalugu 4. 3. Numismaatika 5. a) Numismaatika kui teadus 5. b) Numismaatika kui hobi 5. c) Kuulsad numismaatikud 5. 4. Rahakurss 6. 5. Rahaühikud 7. 2 Mis on raha? Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib
2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säilitada ja juurde tuua uusi töökohti 10. 2013. aastal käis Eestis 6 miljonit turisti Teine rida 1. Turism- inimeste reisimine väljapoole nende igapäeva elukeskkonda puhkuse, äri või muudel
finantsvahendite liikumine. Finantsturge on kaks: · rahaturg · kapitaliturg Pangasüsteem on kaheastmeline : 1)Keskpank on pankade pank, iseseisev riiklik institutsioon, mis võib rohkem või vähem olla seotud valitsusega. Eesti Keskpank ei allu valitsusele. Keskpanga funktsioonid on: · Kodumaise raha tehniline emiteerimine · Kodumaise rahakursi juhtimine ja selle määramine. Rahakurss võib olla ujuv, kus vahetuskurss kujuneb raha nõudmise ja pakkumise tagajärjel või siis fikseeritud mingi kindla rahaühiku või valuuta suhtes. Eesti kroon on seotud EURO -ga . Raha konventeeritavus tähendab raha vahetatavust, kas riigi siselt või ka väljaspool riiki. · Riiklike rahatagavarade juhtimine (riikliku reservid). Kommertspangad on erapangad, kelle põhilised majanduslikud funktsioonid on: · Klientide raha hoiustamine ehk võõrvahendite juurdetõmbamine
Kuid Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtmine, annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust, vähendab riski, et meie raha väärtus väheneb ning säästud kahanevad. Ühine raha on Eestile kasulik. Kuna meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted, lihtsustab Eurode kasutuselevõtt kaubavahetust liikmesriikide vahel. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse reisides pidevalt raha vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot, usaldavad nad seda raha. Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt. Euro kasutusele võtmisega oleme osa sellest suurest
Meie oma raha on osa meie kultuurist ja esindab meie kodumaad. Kui Eesti kroon on Eesti raha siis euro võib olla meie tee suurde Euroopasse ning Eurole üleminek võib olla meile ka hea. Ühine raha on Eestile kasulik, sest meil on teiste liikmesriikidega tihedad majandussuhted. Kaob ka valuutarisk, et välisriikidesse raha eurodeks vahetades kaotad väikese osa oma rahast, kuna erinevates rahavahetuskohtades on rahakurss erinev. Ühisraha lihtsustab ka kaubavahetust liikmesriikide vahel. Eesti ettevõtetel on paremad konkurentsivõimalused Euroopas ja see võib hoida meie hinnad stabiilsed. Välisinvestorid ja ettevõtted investeeriksid Eesti majandusse samuti rohkem, sest siis neil ei ole vaja valuutakursiga arvutada ning kuna nad on juba pikka aega kasutanud eurot, usaldavad nad seda raha. Välismaalastel on lihtsam Eestist kaupa osta ja eestlastel on lihtsam osta kaupa välismaalt
SAKSAMAA ALUSTAS RELVAJÕUDUDE TAASTAMIST JUBA MÕNE AJA PÄRAST PEALE RAHULEPINGU SÕLMIMIST. 1935.A. KEHTESTAS ÜLDISE SÕJAVÄEKOHUSTUSE 1936.A. VIIS VÄED REINI JÕE TSOONI 1939.A. 1.SEPTEMBRIL RÜNDAS SAKSAMAA POOLAT, MUUTES VERSAILLES`RAHULEPINGU KEHTETUKS JA ALUSTAS TEIST MAAILMASÕDA 7. ISELOOMUSTA MAAILMA MAJANDUST PÄRAST I MAAILMASÕDA PÄRAST I MAAILMASÕDA KESKENDUSID RIIGID MAJANDUSE TAASTAMISELE, SELLEKS OLI HÄDAVAJALIK: 1. PÜSIV RAHAKURSS JA ELANIKKONNA ELATUSTASEME TÖSTMINE x INFLATSIOONI PIDURDAMINE x RAHVUSVALUUTA OLEMASOLU 2. TOOTMISE SUURENDAMINE JA UUTE TÖÖKOHTADE LOOMINE x ALGAS TARBEKAUPADE HULGITOOTMINE x TOOTMISES MINDI ÜLE KONVEIERSÜSTEEMILE 8. MILLAL JA MIKS PUHKES ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS? MAJANDUSKRIIS ALGAS 1929.A. OKTOOBRIS TUHANDED TEHASED LÕPETASID TEGEVUSE MILJONID INIMESED JÄID TÖÖTA JA KAOTASID SISSETULEKU MAJANDUSKRIISI PÕHJUSED:
Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga valuutakursid määratakse kindlaks valuutaturul. Liugkursid on kasutusel alates 1973. aastast Kokkuvõte Kokkuvõttes on raha tähtis osa elust, see peab olema stabiilne, vastupidav jne. Seda on aegade jooksul spetsiifilismaks defineeritud. Kasutatud materjal
areng tõhustub ületootmine tõus tööhõive tööpuuduse kasv uued tõõkohad suureneb tööjõu uued inimesed ettevõtjate üleostmine uued suhted tegevus areneb ebastabiilsus sissetulekud majanduses suurenevad stabiilne rahakurss Kultuuriline + - vaatamisväärsus kuritegevuse te riiklik kaitse kasv haridustaseme kohaliku tõus kultuuri uued inimesed hääbumine piirkonnas neokolonialism 28. Turismist lähtuv majanduslik kasu, leke ja kordaja mida rohkem turistid antud riiki raha maha jätavad, seda suurem on kasum osa kasumist
• Heaolu, põhiväärtuste püramiidid: – Rahu; – Vabadused, sh. inimõigused; – Turvalisus (eelkõige materiaalne ja sotsiaalne kindlustatus) – Õiglus ja õigus (õigusriik) – Informeeritus ja läbipaistvus – Kaasatus ja tunnustus 2.5. Majanduspoliitika eesmärgid • Tööhõive tagamine • Makromajanduslik stabiilsus, sh. eelarve tasakaal, stabiilsed hinnad ja rahakurss, madalad intressid, maksud jne. • Ettevõtlusõiguse ja eraomandi kaitse • Õiglane konkurents • Ressurrsside ratsionaalne ja säästlik kasutamine • Konkurentsivõime ja efektiivsuse kasvatamine • Palkade, elatustaseme tõstmine jne. 2.6. Majanduspoliitika etapid • Olukorra analüüs ja eesmärkide seadmine • Vahendite (abinõude) kavandamine • Otsustamine vastaval taseme(te)l • Täideviimine (uuenduse juhtimine)
Ka maastikuline mitmekesisus lõuna- ja põhjaosa vahel pakub vaheldust. Ajalooliselt on Portugal Euroopa vanim riik ja on tänu sellele kultuuriliselt väga väärtuslik ja vaatamisväärsusi jätkub. Riik on ka majanduslikult hästi arenenud ja nii on olemas toimiv infrastruktuur, mis muudab reisimise lihtsaks, kõike vaatamisväärt ka reklaamitakse ja on olemas info. Poliitiliselt on Portugalil head suhted teiste riikidega, tänu Euroopa liidule üks rahakurss ja lahtised piirid teiste liikmesriikidega. 12.2.Tuntus ja külastatavus Portugal on tuntud turismimaa, ta kuulub 20 maailma kõige enam külastatavama riigi hulka ja seda külastab umbes 13 miljonit võõramaalast aastas. Kõige külastatavamad kohad on Lissabon, Algarve (Pilt10) ning Madeira ja Assoori saared, kuid ka Douro org, Porto Santo saar, Alentejo ja Coimra. Lissabon (Barcelona järel) on Euroopa linn, mis meelitab ligi kõige rohkem turiste.
ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s
kajastamine positsiooni koostamise päeva turuhindades. Investeerimispositsioon erineb klassikalisest bilansist selle poolest, et ta ei võta arvesse Eestis asuvat residentidele kuuluvat reaalvara ja omakapitali. See on ka põhjus, miks investeerimispositsioon (-seis) pole tasakaalus. 20. Eesti rahvusvaheline investeerimispositsioon 21. Valuutakursid (otsekurss, tulevikukurss) Vahetuskurss (exchange rate)- Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm
kaupadest ja teenustest veetakse välja), kuid siiski on need kõikumised olnud Norras tunduvalt pehmemad kui enamikes teistes maades. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. Majanduspoliitika prioriteetideks on kõigil Norra valitsustel olnud tööhõive kindlustamine, struktuurimuutuste toetamine, erinevate piirkondade tasakaalustatud areng ja stabiilne rahakurss. Kõigis neis suundades on saavutatud edu. Kroon on olnud stabiilne peale 1992. aasta väikesi kõikumisi. Tööpuudus on olnud püsivalt 5% ümber, seega väiksem kui enamikes arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud. Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks
mõjutas vähe, sest palgatöölised moodustasid töötava elanikkonna vähemuse ). Hinna tõusu puhul on kõige olulsem arvestada viljahinna muutumisega, mis on väga kõikuvad, kuid üldine trend oli pidevalt üles suunas. 1180-1280 nisu hind kahekordistus. Viljahinna muutus mõjutas otseselt kuritegevust. Mis puudutab eriti neid allikaid, mis meil hindade kohta on, siis keskajale oli iseloomulik tohutu mõõtude ja kaalude kirevus, igas piirkonnas oma süsteem, lisaks rahakurss oli väga muutlik. Palgad Hiliskeskajal palgad tõusid, aga üldiselt jääb see tõus madalaks. Kui võrrelda 15. sajandi palgatöölisi 16-17. sajandi palgatöölitega, võib tõepoolest öelda, et esimesed toitusid paremini. Samal ajal oli ka üks hiliskeskaja näitaja see, et lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvas. Üha väiksem arv inimesi hoidsid üha suuremat hulka varandusest. 80% läksid keskajal palgas toidule ja 8% olid eluaseme kulud. Hiliskeskajal olid paljud sõltuvad
eesmärk AV kukutamine terroriaktid streigid (17. XII 1918 – üldstreigi kavandatav algus) 16.–21. II 1919 – Saaremaa mäss; põhjused: enamlik ja baltisaksa propaganda info puudumine mandril toimuvast nõrk maavalitsus eriti terav maa- ja majandusküsimus IV 1919 – sisepoliitiliselt kõige kriitilisem periood: enamlaste demagoogiline rahupropaganda sõjakurnatus langev rahakurss streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa)
ja arengupank ehk Maailmapank. Rahandus- ja majanduspoliitikast Maailma rahandus kuni kullastandardisi. Bretton-Woodsi süsteem. Raha - üldtunnustatudvahetus väärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend. Ühtlasi arvestus ühik ja väärtuse säilitaja. Raha on tekkinud seoses kauba tootmise tekkega. Valuuta ehk vääring - riigis seaduslikult kehtestatud rahasüsteem. Valuutakurs ehk rahakurss. Kulla standard - monometallistlik raha süsteem, milles raha väärtuse alus ja ringlusvahend on kuld. 1unts=31,1035g. Devalvatsioon - seadusandlik rahaühiku tingliku väärismetalli sisalduse vähendamine või paberraha kursi alandamine välisvaluuta suhtes. Devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi võimet, piirata sissevedu ja stabiliseerida rahvuslikku valuutat. Revalvatsioon - rahaühiku väärismetalli sisalduse suurendamine või rahakursi
Euroopas taas kuldmünt, kõigepealt Firenzes floriin, Genovas tukat (tukantum) ja Veneetsias grossid. Põhja Euroopas hiliskeskajal suuri hõbemünte, Uue Maailma avastades uus väärismetalli toodang. Taaler Joahinstaal dollar (USA) Jefimov (Vene) 10 Kesksel kohal viljahinnad, 13. saj keskapaik kuni 14. saj keskpaigani. Inglismaal kvartali (300l) hind 3 17 sillingini. Igas linnas omad mõõdud ja kaalud, rahakurss väga muutlik. Raske leida reallhindu ja kaubandust võrrelda. 13. - 14. sajandi I pool toimub viljahindade tõus. 14. sajandi II pool viljahinnad langevad, 15. sajandil tõusevad jälle. Katsed taastada teotööd, peale katku kehtestada ülempalkade määr, kehtestada sunnismaisus. Külade likvideerimine Inglismaal, et saada lammaste jaoks vaba maad. Vaesumine, kes vaesus? 15.sajandil ränd ja röövrüütlite salgad, sest rüütlid ei
annaabi.ee 
