ja poliitilised huvid. Saksamaa iseloomustus Majandus- Euroopa esimene töötusriik toodangu mahult ja arengu tempolt *Tööstus põhines sisseveetaval toorainel *Kujuneisd suurettevõtted ehk monopolid Sisepoliitika- Keiserriik *Igapäevast poliitikat viis läbi valitsus, eesotsas kantsleriga *Kujunenud mitempartei süsteem,toetas reforme ja agresiivset poliitikat *Probleemiks kujunes vähemusrahvaste rõhumine. *Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne
Vähemus rahvustena vaadeldakse selliseid etnilisi gruppe, kes arvulises vähemuses olles elavad mingi riigi territooriumi osal põliselt (nt. saamid Norras, sibula-venelased Eestis Peipsi ääres jne.). Hõim - väike algelise kultuuriga etnos. Hõimuliikumised põhinevad rahvaste sugulusel. Hõimuliikumistele andsid olulise tõuke 18.-19. sajandi keeleteaduslikud ja arheoloogilised avastused. Enamasti on nende taga seisnud ka konkreetne poliitiline huvi. Pangermanism - [kreeka keeles pan - kogu, kõik] ühiskondlik poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani, peamiselt saksakeelt kõnelevate inimest ühendamist. Tekkis 19. sajandi lõppus Austria-Ungaris. Propageeris Austria-Ungari ühinemist Saksamaaga ja saksluse itta tungi (trang nach Osten). Olid natsionaal-sotsialismi ideelisi lähteid. Panarabism - araablaste ja araabia maade kultuurilist ja poliitilist ühinemist taotlev ideoloogia ja liikumine
maa Euroopas. Tööstus Kantsleriks Bernhard koloniaalvallutused põhines sisseveetaval von Bülow Aafrikas. toorainel. Maksukoormuse kasv. Põlisrahvaste Suurfirmad: Vähemusrahvuste ülestõusud. A.Krupp ja A.Thyssen rõhumine, saksastamine. 1903.a leping Türgiga AEG Pangermanism BBB raudtee raja- Arengutempolt jäi maha miseks. vaid USA-st Prant- Venemaa sõjalised Vabariik. Passiivne periood. sus- tellimused. Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates. kiriku lahutamine 1904. a leping
Kirik eraldati riigist ja haridussüsteem samuti. 3 aastane sõjaväe kohustus. Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga lõpetati, Saksamaaga endiselt konfliktid Maroko pärastliit Venemaaga Saksamaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. Saksamaa: Valitses monarhia, võimul oli keiser. Arenenud tööstus ja põllumajandus. Heal tasemel haridussüsteem.Rahva majandustase madal. Saksamaa soovis ühendada endaga kõik riigid, kus räägitakse saksa keelt. Pangermanism-kõiki germaani rahvaid ühendada püüdnud liikumine. Valitsus toetas sõjalisi operatsioone. Austria-Ungari:Parlamentaarne monarhia. Riik koosneb kahest autonoomsest osast:Austriast ja Ungarist. Parlamendis oli pidev vastasseis slaavi ja saksa saadikute vahel, see häiris parlamendil otsuseid vastu võtta. Segadused valitsuses ja poliitikas. Palju erinevaid rahvusi. Sotsiaalprobleemid. Rahvusprobleem- rahvused tahtsid autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Parlamentaarne monarhia
a oli Bosnia-Hertsogoviina Austria-Ungari võimu all, kuid slaavlased ei olnud sellega rahul. Nemad tahtsid levitada panslavismi ja seega korraldati atentaat A-U troonipärijale Franz Ferdinandile. Rühmituste Noor-Bosina ja Must-Käsi juhtimisel toimunud atentaat läks algselt vett vedama, juhuse tõttu õnnestus. Põhjused Territooriumite laiendamine, mõjuvõimu laiendamine, vastuolud riikide vahel, asumaade ümber jagamine, rahvuslikud vastuolud ( panslavism pangermanism ) Plaanid Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, peamine vastane oli Pr ja tema tuli hävitada. Kui vajalik siis sõjategevus ka Venemaaga. Plaan oli Pr rünnata ootamatust küljest läbi Belgia ja Luksemburgi rünnata Pariisi põhjast. Belgia läbimine jääb toppama, kuna Belgia võimud seda takistavad. 1914 sekkub sõtta Inglismaa, Belgia iseseisvuse kaitseks. Kuna aga Schliefferi plaan vett veab, rünnatakse Pariisi otse.
· Eesmärk ühendada kõik saksa keelt rääkivad rahvad · Natsismi peetakse üheks fasismi haruks tunnusjooned · Äärmuslik natsionalism · Kommunismivastasus · Demokraatia eitamine · Parlamendivastasus · Piiratud usuvabadus · Riigi heaolu "tõeliste" sakslaste jaoks · Töölisklassi heaolu · PanGermanism · Keskkonna kaitsmine · Rassism · Loomade eest hoolitsemine · Eugeenika (pärilike omaduste · Kollektivism parandamine) · Totalitaarsus · Vastuolu majandusliku ja poliitilise liberaalsuse suhtes Nimed ja Loojad · Tuntuim valitsusjuht Adolf Hitler
Valitses veendumus, et läänelik maailmapilt on ainuõige ja tekib missiooni tunne, et valge mees on kohustatud viima selliseid vaateid ülejäänud piirkondadesse. Sellega kaasneb omakorda progressitunne. · Natsionalismi ehk rahvusluse levik, aga 19. saj alguse omast erinev. Uus rahvuslus oli sovinistlik ja lähtus sellest, et suurriigid võivad ümberasustada väiksemad, nende endi heaolu huvides. See väljendub panliikumistes nt. Pangermanism, mis lähtus Saksamaast (Poola keelse hariduse keelamine jms.) ja panslavism, mis lähtub Venemaast. Algab surve väikestele rahvastele. Venemaal toob venestamine kaasa juudivastasuse ehk antisemitismi. Hakati korraldama juudi pogromme, millel on riigi vaikne heakskiit. Austrias saab alguse sionistlik liikumine, millele paneb aluse Theodor Herzl. Põhineb ideel, et minna tagasi Palestiinasse ja rajada sinna oma uus riik
annaabi.ee 
