tippkohtumine( maailma poliitika põhisuundade paika panekuks) MERCOSUR- south common market- e lõuna ühisturg, brasiilia,baraquai,uruqai,argentiina, vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitiline org IMF- e rahvusvaheline valuuta fond, eesmärk aidata raskustesse sattunud liikmesriike, ära hoida liigjärsk valuuta kursside muutumine OPEC- org of petrool exparting countr- e naftat eksportivate riikide ühendus, 11 liikmesriiki ( naftariigid: Kuveit, Iraak,saudi-araabia, iraan, Venezuela, nigeeria, Alzeeria, liibüa, aüe
ülehinnatud, samas kui see on teiste partnerite suhtes jällegi alaväärtustatud. Reaalsete vahetuskursside tasakaalustatuse hindamine võib osutuda raskeks, kuna hinnad on lähemas tulevikus mõneti muutumatud ning nominaalne vahetuskurss puudub. Seega pole see mingi üllatus, et paljud turuosalised ja poliitikud võtavad vastu valesid otsuseid, mõnikord lausa väga valesid otsuseid. See võib küll viia massiliste uusjoondusteni kursside puhul, mille tagajärjed on laastavad. Reaalsed vahetuskursid on andnud märku suurtest vahetuskursi üle hindamisest enne finantskriise. Seda märgates tähtsustas nii IMF kui teised jälgijad kahepoolseid reaalseid vahetuskursse ning tegelikult kasutatavaid reaalseid vahetuskursse. Selle järgi võib järeldada, et reaalsed vahetuskursid tänapäeva keerulises majanduses omavad olulist rolli ettevõtete, riikide kui ka kodanike igapäeva elus.
toodangu ja kogu pakkumise järsk vähenemine(kogu kõverik nihkub üles vasakule.) TARBIJATE KÄITUMISE MUUTUS -kodumaiste kaupade tarbimise asendamine väliskaupadega ja vastupidi -säästmiskalduvuse muutumine -tuleviku ootuste muutumine -Muutused maksustamises -Inversteeringute mahu muutumine oleneb valitsuse poliitikast, muutused ekspordis ja impordis olenevad: - muutused kaubandus partnerite majanduses - valuuta kursside muutumine - potensiaalne kogutoodang saavutatakse kui ressursid on max. Kasutatud
andma. Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. Seoses kulla turuhinna tõusuga üle ametliku kursi, lõi see süsteem kõikuma ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks. ECU (European Currency Unit) 1978 suvel kiitis Euroopa Ühenduste Nõukogu heaks Euroopa Valuutasüsteemi, mis jõustus 1979. aasta märtsis. See süsteem nägi samuti ette kursside kõrvalekalded maksimaalselt 2,25% võrra. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (lühend sõnadest European Currency Unit 'Euroopa Valuutaühik'). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis".Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha
spetsiaalmagnetkaartidelt. Variatsiooni samajooni nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks; inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sügavuse samajooni - isobaatideks. Kõikidel merekaartidelon variatsioon trükitud koos tema aastase muutusega ja tema määramise aasta. Variatsiooni aastane muutus võib mõnes piirkonnas olla kuni 0,3°, trükitakse kaardil täpsusega kuni 0,01 °. vahel ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1° täpsusega kursside arvestuseks. Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trükitud: 1. Tühjadel veealadel kaarekodariku keskele täpsusega kuni 0,1° ja märgi või nimega. 2. Kohtades, kus pole ruumi ainult arvudega oma märgi ja nimetusega. 3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi ulatuses on ühesugune - kaardi tiitlis koos aastase muutusega, määramisaastaga, märgi ja nimetusega. 4. Väikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja
spetsiaalmagnetkaartidelt. Variatsiooni samajooni nimetatakse isogoonideks; 0-isogooni - agooniks; inklinatsiooni samajooni - isokliinideks; sügavuse samajooni - isobaatideks. Kõikidel merekaartidelon variatsioon trükitud koos tema aastase muutusega ja tema määramise aasta. Variatsiooni aastane muutus võib mõnes piirkonnas olla kuni 0,3°, trükitakse kaardil täpsusega kuni 0,01 °. vahel ka 1'. Variatsioon ise aga 0,1° täpsusega kursside arvestuseks. Variatsioon ehk deklinatsioon on merekaartidel trükitud: 1. Tühjadel veealadel kaarekodariku keskele täpsusega kuni 0,1° ja märgi või nimega. 2. Kohtades, kus pole ruumi ainult arvudega oma märgi ja nimetusega. 3. Suure mastaabiga kaartidel ja plaanidel, kus terve kaardi ulatuses on ühesugune - kaardi tiitlis koos aastase muutusega, määramisaastaga, märgi ja nimetusega. 4. Väikese mastaabiga kaartidel ja magnetkaartidel ja
• 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust • Annab nominaalsetele hindadele ankru • Edendab prudentsust ja usaldatavust Fikseeritud vahetuskursside puudused • Seab majanduspoliitikale piirangud • Reaalvahetuskursi kallinemise tendents • Kursi tase • Sobivate reservide tase • Kaudsete vahetuskursigarantiide oht Paindlike vahetuskursisüsteemide
sirgjoonelisi marsruute, mille vaheline nurk on 65°. km Ülesanne 29. Kaks laeva väljusid sadamast ühel ja samal ajal kiirusega 30 ja 45 h km . Kolme tunni pärast olid need laevad teineteisest 120 km A h kaugusel. Leia nurk laevade kursside vahel, kui on teada, et mõlemad laevad liiguvad sirgjooneliselt. 12 C Ülesanne 30. Veekogu laiuse mõõtmiseks kohal AB märgiti kaldale nn baas CB = 100 m. Seejärel mõõdetakse nurgad ja . Arvuta veekogu laius AB, kui = 81° ja = 89°.
kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. 4 Numismaatika Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu ka ajalugu. Sõna numismaatika tuleb kreeka keelsest sõnast nomisma mis tähistab münti.
lahutada. Tehnoloogia risk Uudse tehnika kasutuselevõtt. Seda tehnikat on küll juba Ameerikas kasutatud ja ka Eesti kinodes on sarnane tehnika, kuid nii suurelt pole seda veel välitingimustes kasutatud, Eesti on ka kliimatingimused väga muutlikud. Kuid samas inimestes äratab see just huvi, nad tahavad näha kuidas on vaadata autost filmi. Valuutarisk Kõik lepingud välispartneritega on euro-põhised vältimaks valuuta kursside kõikumistest tulenevaid riske. X Kasumiaruanne 7 2009 2010 2011 Tulud Realiseerimise netokäive 134 000 500 000 785 000 Muud tulud 20 000 45 000 100 000 KOKKU TULU 154 000 545 000 885 000 Kulud Muutuv kulud Tööjõukulud 480 000 250 000 250 000 Püsikulud
rohkem tuntud füüsikuna, kuid kes hakkas juba 18. sajandi alguses raha vahetatavust väljendama sellega ostetava väärismetalli kogusega. Newton pidas väga tähtsaks raha ostujõu mõõtmist. Seda mõõdeti püsiva vahetuskursiga, mis tulenes iga maa valuuta kullasisaldusest ning millega oldi valmis kulda ostma või müüma. Riikide otsused siduda oma valuutad kullaga tõid kaasa ka omavahel seotud vahetus kursside süsteemi. Rahvusvaluutad muutusid teineteise suhtes konverteeritavaks ehk vahetatavaks. Kullastandard pani aluse rahvusvahelise rahasüsteemi korrastatud arengule. Euroopas kasutati aastatel 1979 kuni 1998 ühtset vahetuskursireziimi, milles osalenud Euroopa riigid fikseerisid oma vahetuskursi teineteise suhtes kõikumispiiriga 2,25% (hiljem kuni 15%). Süsteemi aluseks oli eküü (European Currency Unit ECU), mis kujutas tinglikku
pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. EESTI RAHA Eesti raha on raha, mis on käibinud Eesti esimeses ja taasiseseisvunud vabariigis. Eesti esimesed rahatähed (algul kassatähtedena) olid Eesti margad. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille
kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eestis Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas
2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha. 3) Arveldus –ehk kontorahasüsteem – elektrooniline ehk e-raha. 4) Muu - kinkekaardid, taaratsekid Tagatuse alusel 1) Kullastandard 2) Kullastandardi taastamise ajajärk 3) Bretton Woodsi süsteem 4) Kaasaegne süsteem Valuutakursi alusel 1) Rahvuslik maksevahend (traditsiooniline kursside sidumine) 2) Rahvusliku maksevahendi puudumine (nn dollariseerimine) 3) Valuutaliit (riigis tegutsev keskpank loobub ise rahapoliitikast) 4) Valuutakomitee (sõltumatu emiteerija süsteem) 10. Lääne rahasüsteemi toimimise põhimõte – VT. TÖÖLEHT 2 RAHAPOLIITIKA 11. Rahapoliitika olemus, eesmärgid - ehk monetaarpoliitika, eesmärk on reguleerida rahapakkumist
territoriaalseks laskurkorpuseks. Teostati maareform, natsionaliseeriti tööstus- ja transpordiettevõtted, kaubandusfirmad ja rahaasutused, samuti suuremad elumajad. Et saaks teostada kolhoseerimist, oli vaja läbi viia talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt novembris 1940 teostatud rahareform, mille käigus vahetati kroonid rublade vastu 8 korda väiksemate kursside põhjal, kui oleks pidanud. Loomulikult algasid ka arreteerimised (esimese 17. juunil 1940), tõelise hoo said need sisse aga Eesti inkorporeerimisega NSV Liitu. Repressiivpoliitika kulmineerus 14. juunil 1941, kui pandi toime massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deponeeriti üle 10 000 inimese, keda peeti potentsiaalselt ohtlikuks. 22. juunil 1941 puhkenud Nõukogude-Saksa sõja algperioodil taandus suuri kaotusi kandnud Punaarmee korratult ja kiiresti
spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult. -Väiksema süstemaatilise riskiga on seevastu sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus ei sõltu eriti turu keskmisest (näiteks turuindeksi) liikumistest. standardhälve riski mõõdikuna- statistiline näitaja, mis
· MERCOSUR- lõuna ühisturg, üritab vähendada sõltuvust USA-st. Brasiilia, argentiina. Baraguai. Urugai · NATO- eesti 2003.st..sõjaline organisatsioon, põhja- atlandilepingu org. · OPEC- organisation of petrol exporting countries. Naftat eksportivate riikide ühing. · WB- world bank- maailma pank, laenu liikmetele. · IMF- international moneto fond. Valuutafond, püüab ära hoida liiga järske kursside muutusi ja aidata liikmesriikidel finantskriise lahendada. Maailma suurimad riigid pindalalt 1. Venemaa 2. Kanada 3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast muutus TSS kohustuslikuks. Tehnilised sätted COLREGid sisaldavad 38 reeglit, mis on jagatud viieks osaks: • A osa - üldsätted (reeglid 1-3); • B osa – juhtimis- ja sõidureeglid(reeglid 4–19); • C osa - tuled ja kujundid (reeglid 20–31) • D osa - heli- ja valgussignaalid (reeglid 32–37); • E osa -vabastused (artikkel 38) • Lisad A osa - Üldsätted Reeglis 1 on öeldud, et reegleid koh...
Kontrolltööks Sunday, March 28, 2010 11:18 PM 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Maj poliitika kuulub maj teaduste hulka ja on sarnaselt teiste valdkondadega tihedalt seotud ühiskonnateadustega. Maj pol teooria uurimisobjektiks on praktiline majanduspoliitika st. suure hulga intsitutsioonide (valitsus, keskpank, parlament, rahvusvah org ja huvigrupid) tegevus, et mõjutada majanduslikke protsesse ühiskonnas. Maj pol teooria põhieesmärgiks on kirjeldada nende institutsioonide tegevust, hinnata nende ajendeid ja ka tegevuse tagajärgi. Maj pol hõlmab maj pol eesmärkide, abinõude ja strat uurimist, samuti ka maj arengu prognoosi. Eesmärgiks on prakt maj pol tõhustamine, tehes eesmärgid selgepiirilisemaks, parandades otsustusprotsessi, konfl situatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Maj pol teooria ülesandeks on maj teoreetiliste teadmiste alusel püstitada vajalikke...
Diskontovõlakiri - võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena 8 45. Võlakirjade tulususe ja intressimäära seosed Laenu tagasimaksmiseks on laenuvõtja nõustunud maksma kindlate ajavahemike tagant perioodilisi intressimakseid ja lunastamistähtajal lisaks intressimaksele ka võlakirja nimiväärtuse. 46.Börsiindeks - suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil 47. Arbitraaz - tegevus, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaupa odavalt ja müüa teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata 48. Efektiivne turg: Kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades. Ühelgi investoril ei õnnestu teadlikult ja pidevalt keskmisest suuremat riski võtmata teenida keskmisest suuremat kasumit.
Näiteks kinnisvaraga võlakirjad ehk hüpoteekvõlakirjad. Laenu põhiosa maksmise alusel: *Täies ulatuses kustutustähtajal *Osamaksete kaupa kindlatel tähtaegadel Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodiliste maksetena Diskontovõlakiri 45. Võlakirja tulususe ja intressimäära seosed Kui intressimäärad langevad, siis võlakirjade hinnad tõusevad ja vastupidi kui intressimäärad tõusevad, siis võlakirjade hinnad langevad. 46. Börsiindeksi olemus Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 47. Arbitraazi mõiste Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 48. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused 49. Mulliteooria Mulliteooria järgi ei väljenda väärtpaberite hinnad sugugi mitte alati nende tegelikku väärtust. Investeerimismaailmas nimetatakse mulliks olukorda, kus varade (sh väärtpaberite)
Hispaania, Austria jt; 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. 42.Bretton Woods´i süsteem (1944-1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts). Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla. Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem) 43.Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Kaie Kamm VÄÄRTPABERID Referaat õppeaines rahvusvahelised investeeringud Õppejõud: Kristo Krumm Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäevased väärtpaberiturud võimaldavad isikul, kes soovib paigutada oma raha väärtpaberitesse, ehk investoril, valida paljude investeerimisvõimaluste vahel. Väärtpaberitesse investeeritakse erinevatel eesmärkidel kas dividendide, intresside või väärtpaberi turuhinna muutuselt teenimiseks, samuti teatud riskide maandamiseks. Väärtpaberitesse investeerimine hõlmab endas alati teatud riske (nt võimalus mitte saavutada oodatud tootlust või võimalus kaotada kogu investeering). Üldjuhul tuleb...
kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas
Kogunõudluse mõju: 1) tarbimine a) kodumaiste kaupade tarbimise asendaminevälismaistega ja vastupidi b) säästmis kalduvuste muutmine c) tuleviku ootuste muutmine d) muudatused maksustamises 2) Investeeringute mahu muutus a) muudatus intressi määrades b) muudatused ettevõtte maksustamises c) tehnoloogia areng d) kasumi ootuste muutumine 3) Valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine 4) Muudatused ekspordis ja impordis a) muudatused kaubanduspartnerite majanduses b) valuuta kursside muutumine Kogupakkumine (AS) on SKP kogus, mida ettevõtted tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel ehk siis ettevõtte poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk Kogupakkumisekõver seob oma vahel rahvamajanduse kogutoodangu hulga ja üldise hinnataseme. Kogupakkumiskõvere käsitlemisel tehakse vahet lühi ja pika perioodi kogupakkumise kõvera vahel. Lühiperioodi kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse reaalse kogutoodangu
portfellis on suhteliselt väike. Tõenäosus et spetsiifilised probleemid avalduvad korraga paljude portfellis sisalduvate väärtpaberite puhul on väga väike ja kui ka nii juhtub siis ei ole portfell piisavalt efektiivselt hajutatud. Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) *Mõned väärtpaberid reageerivad tundlikumalt makromajanduses toimuvate muutuste suhtes ja mõned vähem. Seega saame öelda, et mõnede väärtpaberite süstemaatiline risk on suurem kui teistel. *Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille hind ja tulusus liiguvad turu keskmisega (näiteks turuindeksiga) võrreldes võimendatult.
CWO (cash with order) ehk tasumine tellimisel • Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale • Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest) ii. Valuuta- ja kursitingimused Valuuta – vääring, välisraha • Hinnavaluuta • Maksevaluuta • Kursitingimus, sellega fikseeritakse valuutakurss või pannakse paika kursi määramise tingimused, nagu väärtuspäev, millise panga kursside alusel jne. – Juhul kui seda ei tehta, siis võidakse määrata kaitsetingimused kursiriski vastu (nt currency adjustment – valuutapariteetide korrigeerimine, mida väljendab CAF – currency adjustment factor) 1. Valuutaklauslid (nt CAF) Võimalused riskide jagamiseks ostja ja müüja vahel 1. Tehingu hind seotakse kindlaksmääratud kursitasemega. 2. Määratakse tavaliselt valuutakursi lubatud kõikumisvahemik protsentides või teatud kõrgeima
kohta avuaarid - deposiidid välispankades bonifikatsioon - hüvitus juhuks, kui kaup on varem kokkulepitust parem boniteet - maksevõimelisus broking - väärtpaberite vahendus brutokasumi osatähtsus netokäibes (%) - brutokasum * 100 / realiseerimise netokäive börs - kauba, väärtpaberite või välisvaluuta hulgiturg, mis vahendab majanduses ringlevate vahendite ümberjaotamist majandusharude ning omanike vahel börsipagi - kursside äkktõus ootamatute teadete mõjul Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Eristatakse universaalpanku ja eripanku, mis on spetsialiseerunud mingi kitsama finantsteenuse osutamisele. Tänapäevased pangad tekkisid 14. ja 15. sajandi Itaalia kaubalinnades (Veneetsia, Genova). EESTI PANGAD AS Inbank AS LHV Pank
Reformide algetapil tõusid loomasööda, väetiste ja elektrihinnad palju kiiremini, kui põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad. See muutis tootmise mitte ainult vähetulusaks vaid isegi kahjulikumaks. Massilise erastamise käigus said omanikeks 90% endised omanikud, kellel polnud raha vajalikeks investeeringuteks. Ühtse vahetuskursi kehtestamisele järgnes rubla kiire devalveerumine. Lõpuks langes rubla vahetuskurss kursside ühtlustamisele järgnenud aasta jooksul 8,5 korda. 1993. Aastal kurss isegi stabiliseerus ja rubla isegi tugevnes. Majandusreformid on avanud võimalusi ettevõtlikele ja energilistele inimestele. Samas on need reformid tekitanud palju ebaeetilist käitumist ja vallandanud massilise võitluse rikkuse nimel. Pärast NSVLiidu lagunemist hakati ellu viima põllumajanduses suuri muudatusi, mille sihiks oli sektor viia plaanimajanduselt turumajandusele
nimiväärtuse vahena Kupongvõlakirjad – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul Seosed: Turuhinna tõus tähendab madalamat tulusust ja vastupidi. Võlakirja omanikul on õigus võlakirja müüa ükskõik millal ja mis hinna eest, mida pakutakse. Turuintress arvutatakse välja kupongi jagamisel turuhinnaga. 62. Börsiindeksi olemus. Suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. 63. Arbitaazi mõiste. Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või kohas kallilt
29. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1% Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid:
väljasaatmist ostjale CWO (cash with order) ehk tasumine tellimisel 2) Kohemakse, tasutakse kohe kauba loovutamisel ostjale 3) Kommertskrediit, kui kauba tasumiseks antakse tähtaeg (pärast kauba lähetamist või kauba kättesaamise hetkest) ii. Valuuta- ja kursitingimused Hinnavaluuta Maksevaluuta Kursitingimus, sellega fikseeritakse valuutakurss või pannakse paika kursi määramise tingimused, nagu väärtuspäev, millise panga kursside alusel jne. Juhul kui seda ei tehta, siis võidakse määrata kaitsetingimused kursiriski vastu (nt currency adjustment valuutapariteetide korrigeerimine, mida väljendab CAF currencyadjustment factor) 1. Valuutaklauslid Võimalused riskide jagamiseks ostja ja müüja vahel 1. Tehingu hind seotakse kindlaksmääratud kursitasemega. 2. Määratakse tavaliselt valuutakursi lubatud kõikumisvahemik protsentides või teatud kõrgeima ja/või madalaima kursiga.
Probleemid: o Sõjad lükkasid USA majanduse inflatsioonile o Euroopa ja Jaapani taastumine o Kapitali liikumine hegemoonia pani raha liikuma, mis pani pinget fikseeritud kursile Vabaturg Mitte-süsteem, kullastandardi vastand vabadus valituses aga ebakindlus rahaväärtuses Pooldajad: valitsuste võimalused Vastased: ebastabiilsus Tagajärjed o Finantsturu teke o Kursside kõikumine o Keskpankade roll suurenes rahapoliitikas, pidid tegema reaalseid samme oma riigi valuuta väärtuse hoidmiseks (osta valuutat) Ideaalse rahasüsteemi probleemide ringid Kohanemine o Kuidas riigid kohandavad oma üle- ja puudujääke o Rahapoliitika (keskpank) ja fiskaalpoliitika (valitsus) o Devalveerimine (Kreeka) vs deflatsioon (tarbijad ootavad kuniks hinnad lähevad veel
oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. Näiteks ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne. Seda riski on erinevatesse väärtpaberitesse investeerides võimalik hajutada. Süstemaatiline risk – (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine). Seda riski pole võimalik hajutada. Mõne aktsia süstemaatiline risk on suurem kui teisel suurema riskiga on need aktsiad, mis kõiguvad turu keskmisest kõikumisest rohkem ja vastupidi. Standardhälve- statistiline näitaja, mis iseloomustab väärtpaberi riskantsust (ehk tulususe varieerumist). Mida suurem on standardhälve, seda suurem on risk. Tulumäärade vaheline korrelatioon – statistiline näitaja, mis iseloomustab seda, kui seotult portfellis olevad
Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud
1) tarbijate eelistuse muutumine importkaupadele; 2) suhtelised muutused riikide rahvatulu suuruses; 3) siseriiklike hindade taseme muutumine; 4) reaalsete protsendimäärade suhteline muutumine; 10 5) spekulatiivsed arvestused tulevikus võimalike kursimuutuste kohta ja vastavalt sellele valuutatehingud börsidel. Vaba valuutakursi pooldajad näevad tema peamist eelist selles, et toimub kursside automaatne korrigeerimine vastavalt välisvaluuta nõudmisele ja pakkumisele ning selle kaudu maksebilansside defitsiidi ja aktiva muutumine tasakaalu suunas. Vabakursside süsteemi puudused on: 1) määramatuse ja riski suurenemine põhjustab majanduses sageli investeeringute vähenemist ja pidurdab arengut, 2) raskendab maksu- ja rahapoliitika abil täishõive saavutamist ja hindade stabiilsuse tagamist
Seega on pikaajaliste võlakirjade intressimäärarisk suurem kui lühiajalistel. 48. Börsiindeksi olemus Börsiindeksi abil saavad investorid ülevaate selle kohta, kuidas aktsiaturu arengud mõjuvad nende investeeringutele, indeks annab võimaluse analüüsida aktsiaturu käitumist minevikus, samuti on indeksi alusel võimalik leida seoseid aktsiaturu ning majanduse käekäigu vahel. Börsiindeks on suhtarv, mis väljendab kursside ja hindade muutumist börsil. 49. Arbitraaži mõiste Arbitraazi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, s.t. osta kaup odavalt ja müüa see teisel ajal või teises kohas kallilt maha, kauba omadustele midagi lisamata. 50. Efektiivse turu olemus, omadused ja eeldused Turg, kus kõik kauplejad kogu olulise info kiiresti ja suhteliselt odavalt kätte saavad ning see peegeldub kohe hindades, nimetatakse efektiivseks. Turgude efektiivsus väljendab turu
langus ning kullastandardist loobumine. 28. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus– ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav- fikseeritud” valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB).
juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 42. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla 17 Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil. Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%. Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteem) Bretton Woodsi süsteemi institutsioonid: 1.Maailmapank (World Bank, WB).
ROA) [5]. Võimalused: 1) Autotööstuse globaalne kasv. Arenevad turu on kõige suurema potentsiaaliga. 2) Tarbijad ja riikide valitsused soosivad rohelisi tehnoloogiaid 3) Tarbijate vajadused muutuvad 4) Turuosade kasvu võimalik saavutada läbi ülevõtmisi ja ühinemisi. Ohud: 1) Kõikuvad kütusehinnad 2) Uute emissioonide standardid 3) Kasvavad toormaterjalide hinnad 4) Tugev konkurents 5) Looduslikud katastroofid 6) Valuutade kursside kõikumised 3.6 Ärimudeli testimine ja võrdlus konkurentidega Toyota ärimudeli saab vaadelda ja testida erinevate põhilähenemiste abil: Ärimudeli keskkond, Ärimudelite hindamine ja Ärimudeli vaatenurk sinise ookeani strateegiale [15]. Autor võrdleb Toyota ärimudeli konkurentidega võttes arvesse käesoleva töö peatükis 2 toodud autotööstuse eeldatavaid arengusuundi [2]. Need on: 1) Jõuallikate parendamine; 2)
Eesmärk: · stabiilse süsteemi loomine · inflatsiooni kontroll · vahetuskursipoliitika koordineerimine kolmandate riikide suhtes. Funktsioonid: · vahetuskursimehhanism (ERM) kahepoolsete vahetuskursside kõikumisvahemike võrgustik kõigi liikmevaluutade vahel, mis määras kohustusliku interventsiooni. · Euroopa valuutaühik (ECU) arveldusühik, mille põhjal arvutati valuutade keskkursse, mida omakorda kasutati EMS'is osalevate valuutade kahepoolsete kursside arvutamiseks. · Finantseerimine ERM'i liikmetel oli ligipääs erineva kestusega krediidivõimalustele, mis võimaldas jooksevkonto defitsiidis olevatel riikidel kaitsta oma vahetuskursi tasakaalu. 7. Euroopa majandus- ja rahaliit 1989. aastal otsustati luua majandus- ja rahaliit. Funktsioonideks on liikmesriikide majandus- poliitika kooskõlastamine ning EL ühtne majanduspoliitika. Liitumiseks on vajalik välja töötada
(ootamatu kaibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Sustemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk voi tururisk) kujutab endast ohtu, et vaartpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tanu uldistele arengutele makromajanduses (majandustsukkel, rahapoliitika, kursside koikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski.
ära tema ostujõu ulatuslik kõikumine, mis võiks tekkida, kui suur hulk riike üheaegselt ja konkureerivalt tahaksid täiendada oma kullavarusid. Kullavarud kontsentreeriti süstemaatiliselt peamistesse finantskeskustesse (näiteks London): väljaspool keskusi pidid riigid stabiliseerima oma vahetuskursi ostes ja müües "kulla-ekvivalenti", st. valuutat, mida sai kullaks vahetada (nagu Inglise nael), kulla enese asemel. See rahandussüsteem püüdis kombineerida puhast fikseeritud kursside mehhanismi "kulla-vahetusstandardiga". Kulla-vahetusstandard hakkas toimima aastal 1925, kui Suurbritannia taastas naela kullaks konverteeritavuse ja lõpetas kulla ekspordi piiramise. Aasta jooksul ühines eksperimendiga ca 40 muud riiki (kas seaduse alusel või faktiliselt). Kaasaegne hübriidsüsteem- Peale Bretton Woods'i "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteemi kokkukukkumist peeti 1971. aasta detsembris rahvusvaheline
kursi ja kiiruse. ii) Kui viimasena nimetatud laevale on ilmne, et teed andma kohustatud laev ei tegutse käesolevate reeglite kohaselt, võib ta kokkupõrke vältimiseks sooritada manöövri ise. b) Kui laev, mis peab säilitama oma kursi ja kiiruse, satub mingil põhjusel teisele laevale nii lähedale, et kokkupõrget ei ole võimalik vältida üksnes teed andma kohustatud laeva tegevusega, peab ta tegutsema nii, et sobivaimal viisil vältida kokkupõrget. c) Jõuajamiga laev, mis lõikuvate kursside olukorras tegutseb käesoleva reegli punkti a alapunkti ii sätete kohaselt, et vältida kokkupõrget teise jõuajamiga laevaga, ei tohi võimaluse korral muuta kurssi vasakule, temast vasakul asuva laeva poole. d) Käesolev reegel ei vabasta teed andma kohustatud laeva kohustusest anda teed. Reegel 18. Laevade vastastikused kohustused Kui reeglid 9, 10 ja 13 ei nõua teisiti: 10
Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus. Kaks linnas võõrast kaupmeest võisid tehingu sõlmida ainult kohalike kaupmeeste vahendusel. Mõned linnad võisid kaubandusliku võimuga ka mõne muu linnaga äritsemise ära keelata. Hiliskeskaja kaubandus ja rahandus Toimus kommertsiaalne revolutsioon kaubanduse plahvatuslik areng. Tekkis pangandus, mis sai alguse rahavahetusest ja liigkasuvõtmisest. Igas linnas oli erinevad mündid, st et raha pidi vahetama. Kursside muutumist ette aimates võis teenida suuri summasid. Oluline rahavahetajate töö oli raha ülekanne: see sai võimalikuks vekslite abil: maksid ühes linnas raha panka, said veksli, teises linnas maksti raha sulle jälle välja. Pankade kätte koondus palju raha, mida nad said välja laenata. Pank on itaalia keeles "laud", pankrot laud lüüakse katki. Suuremad pangad tekkisid Põhja-Itaalias ja neid juhtis tavaliselt üks perekond. Suuri laene võtsid tavaliselt valitsejad, teistel polnud
väärtuste alusel. Seega on teada nii funktsiooni tegelik väärtus x(n) kui ka närvivõrguga ennustatud väärtus xˆ(n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) − xˆ(n n −1,K, n − M ). Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi dünaamika on teadmata: Plant :{u(t), y(t), kus u(t) on süsteemi juhtimissisend ja y(t) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab
Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) Süstemaatiline risk (ka mitte hajutatav risk või tururisk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). Süstemaatilise riski suurust mõõdetakse investeeringu beetakordajaga Hajutamine portfellis peab sisalduma vähemalt 50 eri aktsiat või väärtpaberit, kui ühega midagi juhtub, siis teised on ikka kindlad Standardhälve sõltub nii väärtpaberite osakaaludest, nende tulususte standardhälvetest kui ka väärtpaberite tulumäärade omavahelisest korrelatsioonist. Standardhälve mõõdab koguriski. Standarhälvet tuleks arvesse võtta siis, kui portfell pole hajutatud
Bretton Woods süsteemi kattevara. Ameerika Ühendriigid lõpetasid 1971. aastal ametlikult dollari konventeerimise. Sellega oli Bretton Woodsi süsteem oma olemasolu lõpetanud. Euroopa valuutasüsteem. Pangandus ja raharinglus Pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist asusid euroopa ühisturu maad looma oma piirkondliku rahandus korraldust. Ühisturu maade poolt pandigi 1979 aastal alus Euroopa valuuta süsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutade kursside põhjal loodi arvestuslik koond ühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmes valuutade kursid ECU suhtes. Lubatud kursi kõikumiste piiriks kehtestati 2,25% Ühisturu maade tippkohtumisel 1991. aastal sõlmitud Maastrichti lepingud näevad liikmesvaluutade asendamise ühtse nn. eurorahaga. Kuid raskused Maastrichti lepingute ratifitseerimistega, majanduslik depressioon ja börsi spekulatsioonid muutsid euroopa valluta süsteemi järjest ebakindlamaks. 1992. aasta sügiseks
ennustatud väärtus x^ (n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) - x^ (n n - 1,K, n - M ) . (1.24) Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund.
ennustatud väärtus x^ (n) . Järelikult ennustamise viga: e(n) = x(n) - x^ (n n - 1,K, n - M ) . (1.24) Modifitseerime närvivõrgu parameetreid nii, et järgmisel sammul viga (1.24) oleks väiksem jne. Üldjuhul, ennustamine on modelleerimise erijuhtum. Ennustamise rakendused on väga erinevatest valdkondadest. Nii tehnikast (mittelineaarsete protsesside juhtimine) kui ka majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
