keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest. Vabadus võitlus hoogustas rahvusliku kunsti arengut. Tekkis palju uusi koolkondi: poola, norra, soome, tsehhi. 19. saj lõpul tekkis ka Eestis professionaalne muusika. Uued suunad mis 19.saj ilmusid olid kriitiline realism ja romantism. Kriitiline realism püüdis elu kainelt analüüsida ja juhtida tähelepanu elu väärnähtustele. Avaldus peamiselt kirjanduses ja kujutavas kunstis. Muusikas valitseb 19
KODUNE TÖÖ5 1.Millal ja kelle käsul sai venestamispoliitika alguse?(2p) Venestamispoliitika sai alguse 1881. aastal Aleksander III käsul. 2.Kuidas mõjutas venestamine Eesti ...(3p) a)koolikorraldust 1887 kehtestati alg- ja keskkoolis õppekeeleks vene keel. 1892. aastast pidi vene keeles õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel
aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustumist ja ärkamisaja meeleolude langust. Ta otsustas sõita Peterburi, kus sai tööle pedagoogina. Peterburis tutvus ta Johan Köleriga, kes soovitas tal minna õppima Kunstiakadeemiasse. Kristjan Raud õppis 1892-1897. aastal Peterburi Kunstiakadeemias, kuid peagi mõistis, et akadeemia on liiga kinni adedemismis. 1897.-1898. aastal astus ta Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle samuti ei meeldinud. 1899
1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust. Detsembrimäss 1825 detsembris toimunud mäss mille ajendas tol ajal toimunud võimukriis. Mässulisi kutsuti dekabristideks ja nad olid salaühingute liikmed. Nad nõudsid võimu kukutamist, pärisorjuse kaotamist, kodanikuvabaduste kehtestamist.
Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased. Venestamispoliitika Venemaa keisrid koos valitsusaja ja tegevuse kirjeldusega : KEISER VALITSUSAEG TEGEVUSE KIRJELDUS Aleksander I 1801 - 1825 Uued Reformid, tagurlus, keisrite eesõiguste järjekindel kaitsmine Nikolai I 1825 - 1855 Kehtiva poliitilise korra
POLIITILISED OLUD NLKP peasekretärid: Stalin 1953(surm) / Hrustsov 1953-1964 / Breznev 1964-1982 / Andropov 1982-1984 / Tsernenko 1984-1985 / Gorbatsov 1985-1991 Võitlus kodaniku natsionalismiga -võitluse vabadust põhjendas Gustav Naan: kodanlikud natsionalistid on eesti rahva vaenlased -ilminguid leiti kirjandusest / kunstist / teadusest / majandusest EK(b)P 8 VIII pleenum -Põhisisu: juhtkonna süüdistamine, kes ei pööranud tähelepanu kodanlikule natsionalismile -Etteheited/süüdistused: väärkolhoosipoliitika / puudulik kaadrivalik / nõrk kriitika ja enesekriitika -Tulemus: juhtkonna vahetus / suur puhastus kohalikes võimuorganites / suureneb hirmu õhkkond / juunikommunistid ja juhtpoliitikud arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse Johannes Käbi 1950-1978 -ajas laveerimispoliitikat (püüdis kõike mitte 100%-lt täita) -ei pooldanud uut küüditamist -ENSV-d juhtisid Venemaa eestlased -ENSV-st saab näidis liiduvabariik -sulaaeg-...
kirikule Kirikumaks valla kogukonnale Teede korrastamine, magasiaida ja kooli abistamine jms tööd vallas 4. Millised olid valla ülesanded? 1) Korra hoidmine ( politseilised funktsioonid) 2)magasivilja varumine 3)Vaeste eest hoolitsemine 5. Tartu Ülikool Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843
katedraal Toompeale ning ehitati nunnaklooster Ida-Virumaale.Rängalt tabas venestamine hariduselu.1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakolides.1893. aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis.Vene keele oskusest oli siiski ka kasu.See võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal.Ent venestamine pärssis tuntavalt eesti kultuurielu.Eestlaste endi hulgast kerkisid esile avaliku elu tegelased,kes kiitsid keskvalitsuse venestamispoliitika heaks.Ainsaks rahvuslikuks ajaleheks jäi Karl August Hermanni toimetatud Tartu ajaleht Postimees.
rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustele. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks. 4. juunil 1940 valiti ta ka Nõmme aukodanikuks. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum, mis on praegu suletud. Täpsemalt Elades Eestis, sai Kristjan Raud ajapikku aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Ta otsustas minna Peterburi, kus sai endale pedagoogi koha. Peagi läks Kristjan Raud Peterburi Kunstiakadeemiasse, kus mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis ning läks Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. Järgmisena läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. Eestisse tulles asus ta elama Rakveres, kust kolis peagi Tartusse, sealt jällegi
Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt. Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et
Victoria - Inglismaa kuningas Otto von Bismarck Saksamaa valitsusjuht, poliitik. Abraham Lincoln USA president. 9. Milline oli Inglismaa partei poliitiline süsteem? Isolatsionism (?) Milline muutus toimus selles 19 saj lõpul? Saksamaa arenemine ohustas Inglismaa merelist ülemvõimu maailmas. 10. Millised 2 eesmärki olid Stolõpini reformidel? Murda külakogukondlik korraldus maal. Et talupojad koliksid ääremaadele. 11. Milles väljendus venestamispoliitika Eestis? a) Haridus muudeti vene keelseks b) Asjaajamine kõik muutus vene keelseks, need kes vene keelt ei osanud vallandati c) Usutlus õigeusk 12. Milles seisnes raudteede rajamise tähtsus Eesti? See aitas kaasa suurte vabrikute ja tehaste rajamiseks. Soodustas põllumajandust. Mitmed Eesti väikelinnad tekkisid raudteejaamade juurde tekkinud alevikest. 13. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts.
Eesti keele saatus Keel on riigi alusmüüriks. Keel on rahvuse püsimajäämiseks esmatähtis. Pole keelt, pole rahvast. Emakeelt tuleb aktiivselt kaitsta ja hoida sama selgena kui allikavesi, sest vastasel juhul on üsna pea meil grupp umbkeelseid kodanikke ja teineteise mõistmine problemaatiline. Meie emakeel eesti keel on väga rikas oma murrete ja käänetega. Paraku on miljoni emakeele rääkijaga keel hääbumisohus, sest eesti keelde on tulnud väga palju parasiit ja slängsõnu paljudest keeltest. Eesti keel jääb püsima ainult siis, kui me seda hoiame ja õigesti kõneleme. Kui poleks meie emakeelt eesti keelt, siis poleks ka eestlasi, eestlust ja Eesti riiki. Eesti keel on väga rikkas oma neljateistkümne käände ja rohkete murretega . Paraku on murrakute kõnelejaid järjest vähem ja lähiajal keelemurrakud ka arvatavasti hääb...
seletada oskad.) 1- Saksamaa mõju vähendamist nõuti. 2- Mõisa- ja talumaadel võrdne maks. 3- Vabastada Eesti koolid baltisaksa koolivalitsusest. 6. Venestamine Ajaline määratlus. Tea lisaks daatumile ka Vene keisrit, kelle valitsemise ajal venestamine algas.- Venestamine sai alguse 19. Saj teisel poolel. Aleksander II ajal. Põhjused.- Rahvusluse tõus, Balti kubermangudes valitses saksa ülemkiht kultuur,Riigi julgeoleku huvid. Milles venestamispoliitika seisnes? Too näiteid.- Kehtestati uus linnaseadus, kohtusüsteem. Eriti oluliseks peeti parandada õigeusu kiriku seisundit. Sõnasta mõiste venestamine.-Vene keskvalitsuse poliitika ipeeriumi äärealade kindlamaks sidumiseks Venemaaga ning vene keele, kultuuri õigeusu tähtsuse tõstmiseks.
40.peatükk. Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks tunnusjooneks oli võitlus kodaniku natsionalismi vastu. Selle taga oli ÜK(b)P Keskkomitee, kes võttis 1944.aasta 30.oktoobril vastu otsuse ,,Eesti NSV parteiorganisatsiooni poliitilise töö puudustest ja ülesannetest". Seda mõistet kasutas laiemas perspektiivis N.Karotamm. Seda mõistet siiski ühemõtteliselt ei defineeritud. EK(b)P VIII pleenium ja selle tagajärjed Sisemine võitlus Venemaa eestlaste ja juunikommunistide vahel suurenes. Tundus, et liiduvabariigi tippjuhtkond on nakatunud kodanlikust natsionalismist. 1949.aastal saabus Eesti NSV-sse parteikomisjon asju uurima. 1950 arutati küsimust Kremlis. 7.märtsil kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". 1950.aasta teisel poolel tuli kokku EK(b)P KK pleenium, et otsust aruatada ja olukorda parandada. Tolleaegset kõrgemat juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises ja paljudes ...
a ja see oli esimene hoone Tallinnas, mis on ehitatud koolitöö tarvis. Õppetöö selles majas on järjepidevalt kestnud tänaseni, kuigi kool on kandnud erinevaid nimesid ja õppekorralduski on aegade jooksul muutunud.Aga muutumatuks on jäänud kooli suunitlus: tähtsad on reaal- ja loodusained ja suur osa õpilastest läks ja läheb ka nüüd edasi õppima kõrgematesse tehnilistesse õppeasutustesse. 1954. aastani õppisid koolis ainult poisid. Kuigi kool oli algul saksakeelne ja venestamispoliitika tulemusel muudeti 1891. aastal venekeelseks, õppis seal pidevalt ka eesti poisse. Proportsionaalselt oli neid vähe, kuid klasside priimusteks olid 1881-1918, peale ühe, kõik eestlased, aga priimused mõjutavad oluliselt kooli vaimsust. Kuigi koolis valitses üksteist austav õhkkond ja lahkhelisid rahvuste pinnal õpilaste vahel ei mäletata, koondusid eesti poisid ja Reaalkooli juurde tekkisid 20.sajandi algul salajased õpilasorganisatsioonid. Esimest
- paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist
- paranes talurahva ja tööliste olukord - nõrgenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused 5.2 Riigiduuma kokkutulemine oli samm konstitutsioonilise monarhia suunas. Riigiduuma valimised olid ebademokraatlikud, volitused piiratud. 5.3 Agraarreform · Senine küla kogukond lammutatu, tekkisid iseseisvad üksiktalud · Venestamispoliitika · Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine 5.4 15. veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist
ESIMENE OSA Eestimaa poliitilises elus algas suur pööre. Rahvarinde algatusgrupi loomise järel tunnetasid inimesed, et ees ootavad suured muutused. Rahvarinde moodustamine sisendas eesti rahvale usku omariikluse taastamise võimalusse. 1980. aasta sügisel toimus esimene avalik protest, kui toimusid kooliõpilaste väljaastumised. Eestis algas venestamispoliitika sõjajärgsetel aastatel.Sellega seoses vahetati välja peaaegu terve vabariigi juhtkond. Venestamispoliitika majanduslik baas loodi Eesti NSV rahvamajanduse likvideerimise tulemusel, sellega algas ka terverahvamajanduse allutamine Moskvale. Hakati ehitama liidulise alluvusega tehaseid, Moskvast eraldati raha ka elamuehitiste jaoks. 1988.aasta suveks oli huvi Eestis toimuva kohta suurenema Idas kui ka Läänes. Läänes hakkas aina rohkem ilmuma kirjutisi Eesti arengu olukorrast. Suure tulemuse ja tähelepanu võitis EKP Keskkomitee uus esimene sekretär Vaino Väljas
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Algul tõi reaganoomika kaasa suure tööpuuduse, kuid hiljem järgnes suur majandustõus. Langes tööpuudus ja suurenesid sissetulekud. Reagan käivitas ulatusliku relvastusprogrammi. 10) Uus venestuskampaania Eestis 1978. aastal soovisid NLKP ja parteid venestamist kiirendada. Eesmärgiks oli ühtse nõukogude rahva loomine, kes suhtleks omavahel vene keeles. Uus venestamiskampaania aktiviseeris vastupanuliikumist. 1980. Aastal puhkesid Tallinnas meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ja see lõppes julgeolekujõudude sekkumisega. Vägivalla rakendamine viis selleni, et koostati 40 kirja, milles protesteeriti nõukogude vägivalla vastu ja tunti muret Eesti rahvuskultuuri pärast. Nõukogude võimud vastasid sellele arreteerimiste ja läbiotsimistega. 11) Balti küsimus rahvusvahelisel areenil 1970. aasta pingelõdvenduspoliitika tekitas ärevust Balti pagulastes. Kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist. President Ford kinnitas
Varsti muutus Eesti sõja tallermaaks ning juba olime Natsi-Saksamaa võimu all. Nemad kaotasid sõja ning sõja võitja pidas loomulikuks oma õigust meie maale. See kõik tekitas minus tohutut kibestumust. See näis olevat otsekui ajalooline paratamatus, vingerpuss mingi kõrgema jõu poolt eesti rahvale, kellele poleks otsekui kunagi määratud olla pikemalt iseseisev. Lugedes seda kurba riigi ajalugu, kangastus minu silme ette ainult üks sõna - miks? Venestamispoliitika oli karm, eestlasi küüditati ning umbes 70 000 meist oli sõjakoleduste eest välismaale põgenenud. Vene aja süvenedes näis asi kogu aeg üldiselt hullemaks minevat, kuigi oli ka rõõmustavamaid hetki. Õnneks jooksis aja möödudes NSV Liit välispoliitilisse ja majanduslikku ummikseisu. Eestis sai alguse niinimetatud uus ärkamisaeg oma rahvaliikumistega, kust võrsusid õiged inimesed, kes olid õigel ajal õiges kohas ning 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul võeti vastu
Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899
Sellepärast, et keiseri valitsemisajal kasvas ühe enam rahulolematus, loodi salaühinguid, tapeti riigiametnike ja lõpuks ka keiser. 4)Mida kujutasid endast vastureformid ning miks Aleksander III läks sellele teele? Kujutas endast, et tühistati eelmisi reforme, vallandati liberaalsete vaadetega inimesi, lähikonna moodustasid vaid vene päritolu inimesed ja sellega saavutati kindlam tsaarivõim, tugevnesid aadlike positsioonid. 5)Mida kujutas endast venestamispoliitika? See kujutas endast seda, et inimestele suruti peale vene keelt ja õigeusku. 6)Mille vallandas Venemaal Verine Pühapäev ja mida see endast kujutas? Verine Põhapäev vallandas ulatuslike välja astumiste laine ja see kasvas revolutsiooniks. Kujutas endast 100 000 inimese minekut Nikolai II juurde, et üle anda palvekiri halvenenud ühiskonnast ja inimeste elust, kuid vastu saadeti sõjavägi, kes avas rahva pihta tule. 7)Miks puhkes 1905.aastal Venemaal revolutsioon?
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953. Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu, Pärnu. Missugune vastuolu oli EK(b)P VIII pleeniumi otseseks põhjuseks? Poliitbüroo otsus, vigadest õppida ja paremak...
algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
võimaldasgi revolutsiooni 1906 aasta jooksul sammhaaval summutada ja konservatiivse poliitika juurde tagasi pöörduda. 5.Kes oli P. Stolõpin ja milline oli tema roll Vene ajaloos? P.Stopõlin oli Venemaa peaminister, kes asus teostama reforme, mida Venemaa vajas, et jõuda järgi teistele suurriikidele. Kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada. Reform tekitas palju segadust. Pingeid riigis suurendas ka see, et Stopõlin pöördus tagasi jöiga venestamispoliitika juurde. 1911. A. Mõrvati ta segastel ajaoludel. 7.Millised oli Baltimaade sarnasused ja eripärad? Baltimaad arenesid 20. Sajandi algul kiiresti. Rahvaarv kasvad, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Leedus seevastu oli majanduse areng aeglasem. Tööstus ei suutnud seal vastu võtta maalt tulevaid inimesi. Rahuvslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
Sellisena kooli aga kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati venekeelsena ja see kandis nime Vene tsaari Aleksander I järgi nime. II Kes olid, mida tegid? Johann Voldemar Jannsen- rahvusliku liikumise alguse aja üks juhte, kasutas esmakordselt eestlaste mõistet, pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, asutas ajalehe ,,Perno Postimees”, organiseeris esimese üldlaulupeo. Sergei Šahhovskoi- Eestimaa kuberner, Vene rahvuslane, venestaja, pidas venestamispoliitika kõige tähtsamaks punktiks pöörata eestlasi ja lätlasi vene õigeusku. Usuga seoses lasi rajada Tallinnasse Nevski Katedraali Toompeale. Aleksander I- Vene valitseja, nägi pärisorjuses tõsist probleemi, mis takistab arengut, sotsiaal majanduslike reformide läbiviimine Eestis. Jakob Hurt- Rahvusliku ärkamise üks liidreid, Eesti keeleteadlane ja rahvaluule pärimuste koguja, rõhutas hariduse tähtsust, pidas vaimuliku ametit.
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL Maailma majanduse põhijooned: Tööstustoodangu kiire kasv, eriti uutes tööstusharudes (keskmine juurdekasv 5% aastas). Monopolide teke, eelõige USA-s. Monopol- ettevõte (või ettevõtete ühendus), mis kontrollib tootmist ja turustamist ühes või mitmes tootmisharus. Probleemiks kujunevad: konkurentsi vähenemine, hindade kasv, dumpingu kasutamine - välisturul kauba müümine madalate hindadega, et konkurente pankrotti ajada, väikeettevõtete laostumine. Näiteks: 1913 teenivad 2% ameeriklastest 60% rahva tulust, jõukamad perekonnad on Morganid ja Rockefellerid, kes kontrollivad 341 suurettevõtet e 20% rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab pr...
8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9. Johann Friedrich Körber 17481767 10. Gottfried Schnabel 1767176 11. Johann Adam Andreae 17881796 12. Gottfried Ludwig Postels 17971810 13. Karl Johan Schubbe 18101857 14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 Kokkuvõte Helme kirik on ehitatud 1905. a tsaari venestamispoliitika ajal Mulgimaa kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 19861990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga. Tänane Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja, on ehitatud 1847.a . Hoone sai 1918.1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944.
· Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse.Sealt algaski kunstniku kujunemise tee kunsti poole. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898
natsionaliseerimist. Elavnes kultuurielu, kirjanike-kunstnike looming äratas 1980 Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protesteeriti 1953 Kersteni komisjon uuris vägivallapoliitikat tähelepanu Baltimaadest väljaspoolgi venestamispoliitika vastu ja mis lõppes avaliku kokkupõrkega Baltiriikides Üritati kaitsta rahvuslikku identiteeti julgeolekuorganitega. 1956 veebruar mõistis N. Hrustsov avalikult hukka Stalini isikukultuse Laulu- ja tantsupeod Nn 40 kirja koostamine, protesteeriti nõukogude jõustruktuuride
Pärnu Hansagümnaasium Anneli Kapsi 10c EESTI NSV VALITSEMINE, MAJANDUS JA KULTUUR KARL VAINO AJAL (1978-1988) Lühireferaat Pärnu 2009 SISUKORD VALITSEMINE 3 MAJANDUS 3 KULTUUR 4 KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS -2- VALITSEMINE JA OLUKORD RIIGIS 1978.aastal vahetati Moskva heakskiidul Eesti NSVjuhtkond. Johannes Käbin saadeti Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe vähetähtsale kohale ja EKP parteijuhiks sai sügavalt Moskvameelne eesti keelt vaevaliselt valdav Karl Vaino . Temast sai Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Algas jõuline venestamine-kõige veneliku ülistamine, vene keele õppimise igakülgne soodustamine ja selle osa suurendamine Eesti kultuurielus. Eesmärgiks seati Nõukogude Liidu mittevene rahvaste lõplik ja pöördumatu venelasek...
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teis...
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal...
Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL-
kaasnes reostus. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Tööstuse peamine tegevusala. Tööstus vajas põlevkivi ja fosforiiti, toodi palju võõrtöölisi sisse. Toodang kasvas koguaeg kordades. Puuduliku põlevkivi kasutamise tõttu jäid järele suured tuhamäed ja reostus vesi ja õhk. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. -Vene k õpetamine muudeti kohutslikuks kõikides koolides -Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast. -Juhtiv rahvuslik eliit represseeriti ning liiduvabariikides pandi tähtsamatele ametikohtadele Moskvast saadetud ustavad inimesed. -Vene k domineeris kõigis eluvaldkondades, sh nt ametlikus asjaajamises ja teadustöös. 10
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teist...
ja pastorina. Sai 1872. aastal loodud Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, mis andis välja eestikeelset kirjandust ja kooliõpikuid. Väga suure töö tegi ta rahvaluule kogumisel ja avaldamisel, ta rajas ka eesti rahvaluule teadusliku publitseerimise. Suured teened on Hurdal ka emakeelse Alekandrikooli planeerimisel, selle nimi oli talurahva orjusest vabastanud Aleksander I auks. Koguti raha, et püstitada esimene eestikeelne kreisikool, kuid kahjuks aga see ei õnnestunud, sest venestamispoliitika rõhumisel tuli kool venekeelne. Hurt arendas palju eesti õigekirja ja andis välja mõningad sellealased uurimustööd, õpikud, laulu- ja luulekogumikud ning sõnaraamatud. Ta suri Peterburis, 13. 01 1907. aastal. Hoopis teist seisukohta esindas samuti väga tähtis rahvusliku liikumise tegelane Carl Robert Jakobson. Sündinud 1841. aastal Tartus, õppis ta kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ja töötas seejärel nii Vene- kui ka Eestimaal kodu- ja kooliõpetaja,
Vaino, kellele oli prioriteediks nr1 Moskvast tulnud korraldused. 1978. aasta suvel toimunud võimuvahetus sillutas teed ulatusliku venestamiskampaania käivitamiseks. Tähtsus tuli vene keelsele õppimisele. Venestamissurve tekitas ohutunnet ning tekkisid ka noorsoorahutused. 1980. aasta sügis- ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" Nn 40 kiri, kuhu kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest. Edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes. Vastupanu ja repressioonid: Aastatel 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Metsavennad olid II MS ja hiljem Nõukogude reziimi vastu olijaid, kes peitsid end metsas. Nad lootsid võidelda Eesti eest iseseisvumiseni. Maal tekkis hirmuõhkkond, sest metsavennad röövisid talusid, meiereid. Nõukogude võim võitles metsavendade vastu ja ohvreid oli väga palju. Oluliselt mõjutas metsavendade vastupanu 1949
Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste tulemusi võltsiti ning kui enne okupatisooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku (kokku 80). 21.juulil kuulutas Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 6.augustil ühendati Eesti NSVL-
Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875- 1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-1881 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883. a. jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut kultuuri kustumine, ärkamisaja meeleolude langus. Seetõttu otsustas Peterburi kasuks, kus sai endale pedagoogi koha. Peterburis tutvus ta J. Köleriga, kes soovitas minna õppima Kunstiakadeemiasse. 1892-1897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias, kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kus talle ka ei meeldinud. 1899
oma ukaasiga. Eestimaa kubermangu asemele moodustati 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel Tallinna asehaldurkond. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, muudatus jõustus 1797. aastal. Alles Aleksander III venestamispoliitika ajal 1880ndatel hakati nn Balti erikorda olulisemalt likvideerima. 1917. aastal sai Eestimaa kubermang Venemaa ajutiselt valitsuselt autonoomia ning 12. aprillist (vkj. 30. märts) 1917 kuni 24. veebruarini 1918 olid Eestimaa kubermanguga liidetud eestlastega asustatud alad Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Kubermangu uut piiri Liivimaa kubermanguga täpset kindlaks ei määratud. 1917
● Tekkis defitsiit, panustati nii palju rasketööstusele, et kergetööstus sai kannatada. Toitu oli vähe saada ja valik oli minimaalne. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Kõike põlevkivi, mida kaevandati ei põletatud ära, tekkisid tuhamäed mis kõik saastas loodust, vett ja õhku. Kirde-Eesti oli suur probleemikoht. Kaevandati ka fosforiiti. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. ● Vene keele õppimine muutus kohustuslikuks kõikides koolides ja mõnelpool ka lasteaedades. ● Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast ● Juhtiv rahvuslik eliit represseriti ning asendati Moskvast saadetud ametnikega. ● Vene keel domineeris kõigis elu valdkondades, kõik dokumendid, teadustööd jms olid venekeelsed.
massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi. Nt Kirde-Eestis leidub põlekivi ja fosforiiti, mille kaevandamine reostab õhku ja vett ning järele jäävad suured tuhahunnikud ning karjäärid. Rajati ka läbimõtlemata suuri tehaseid, mis reostasid õhku. 9. Milliseid vahendeid kasutati Nõukogude Liidus venestamispoliitika elluviimisel? Too näiteid, kuidas püüti tagada vene keele levikud üle terve NSV Liidu. Vastus: Toodi sisse võõrtöölisi teistest liiduvabariikidest. Toimus linnastumine, kui maalt koliti linndaesse. Väga suur mõju oli samuti julgeolekuorganitel ja Nõukogude armeel. - Vene keele õpetamine muudeti kohustuslikuks kõigis koolides (sageli õpetati juba ka lasteaias) - Sõjaväkke kutsutud teenisid aega kaugel kodumaast
pidasid avalikke arutlusi Eesti kultuuri ja ajaloo üle. Eesti Rahvuslik Iseseisvuspartei, mida juhtis Lagle Parek, oli üpris hulljulge. Gorbatsovi üllatas säärane iseseisvuspuhang. Vabadusjanu vaigistamiseks asendas ta vanameelse Eesti kompartei juhi mõõduka kommunisti Vaino Väljasega. Eestisse asustatud venelased aga olid hakanud närviliseks muutuma. 1940. a al oli venelaste % elanikkonnast tõusnud 8%st 40%le, seda peamiselt Nõukogude venestamispoliitika tõttu. Moskva abiga rajas osa neis iseseisvumisvastase Interrinde. Sept, 1988 korraldas Rahvarinne Lauluväljakul massimeeleavalduse. Kokku kogunes üle 300 000 inimese. Vene karu-tuleb otsima mett Euroopast. H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti.
Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma paavstiks ning sõltumatu ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas. Nõukogude julgeolekuorganid kartsid nn Poola viiruse levikut Leetu ja sealt teistesse Balti riikidesse ning tugevdasid seetõttu repressioone katoliku kiriku vastu. 1980. aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa- ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti. Vägivallatsemine noorte kallal viis nn 40 kirja koostamisele, selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride vägivalla vastu ning avaldati muret rahvuskultuuri olukorra pärast Eestis. Kirjale oli alla kirjutanud 40 tuntud Eesti kultuuritegelast. Nõukogude võimud vastasid vastupanuliikumise tugevnemisele arreteerimiste ning läbiotsimiste-ga. Vangistati
Referaat Julius Kuperjanov Sissejuhatus Julius Kuperjanov on üks Eesti Vabadussõja tuntumaid kangelasi, kellest sai legend juba eluajal. Tema elu oli küll väga lühike, kõigest 24 aastat ning töö Eesti riigi loomisel ja kaitsmisel oli vaid 15 kuud. Selle ajaga sai ta aga legendaarseks. Ta aitas Eesti Vabariiki, kui ta töötas Eesti tagavarapataljoni ülema abina, Tartu kaitseliidu ülemana ning partisanipataljoni ülemana. Ta oli üks kahest Eesti ohvitserist, kelle nimi omistati tema poolt juhitud väeosale ja kelle teeneid vääristati postuumselt kolme vabadusristiga. Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
