Psühholoogia (0)

Psühholoogia  on inimese käitumise, tunnete ja mõtete teaduslik  uurimine . Psühholoogias 
on mitmeid harusid ja erinevaid  teemasid , millega psühholoogia tegeleb (nagu ka 
meditsiinis on  ortopeed , hambaarst  jne). Lisaks peamistele suundadele, on arendatud ka 
teisi suundasid, nt:  Kontekstuaalne   lähenemine  (L.  Võgotski )  Evolutsiooniline  lähenemine  Biheiviorismist ja kognitiivsest psühholoogiast arenes sotsiaal- kognitiivne  
lähenemine (A. Bandura ).  Humanismist  hiljuti  arenenud hiluti positiivne psühholoogia (M. Seligman ) Iga  lähenemisviis  pakub erinevat  vaadet  sellele miks me midagi teeme just nii nagu teeme. 
Teadus areneb edasi ka tänapäeval. Peamised lähenemisviisid: Bioloogiline lähenemisviis   Uurib aju ja psüühika  seoseid ning psüühiliste protsesside 
neuropsühholoogilisi  mehhanisme ,   Uurib, kuidas käitumine on seotud geneetika , hormoonide ja neurokeemiga. Psühhodünaamiline  lähenemisviis  Areng  keerleb  ümber selle, kuidas leitakse sotsiaalselt  vastuvõetav viis oma 
seksuaalsete ja agressiivsete implusside kontrollimiseks.  kolm isiksuse alasüsteemi (ID/miski; mina;  ülimina )  Psühhoseksuaalse arengu faasid .  Alateadvus .  Vabade assotsiatsioonide meetod.  Unenägude  analüüs.  Psühholoogilised kaitsed ( väljatõrjumine , ratsionaliseerimine,  projektsioon  jt). Käitumuslik  lähenemisviis ( biheiviorism )  Andke mulle  tosin last ja ma teen neist ükskõik kelle.  Keskkond kujundab inimest  Stiimul - reaktsioon , hüved , karistused,  instrumentaalsed  reaktsioonid, jälgimise
teel õppimine.
Kognitiivne lähenemisviis  Rõhutatakse indiviidi kui mõtlevat olendit.  Kognitiivse arengu teooria  Laste ja täiskasvanu õppimisel  on erinevused.  Õppimise  astmed . Humanistlik  lähenemisviis  Terved inimesed tahavad tunda valikuvabadust ja ise oma elu üle otsustada.  Inimesed tahavad kasvada ja oma potentsiaali arendada.  Keskmes on fenomenoloogia , mis lähtub inimese enda ainulaadsest 
vaatepunktist oma elule (mitte  püüdes  kirjeldada, kuidas in. tavaliselt käitub 
või kuidas tema teadvustamatu dünaamika toimib, nagu psühhodün. 
lähenemises).  Inimese olemuse ja võimete  realiseerimine . Taju sotsiaalsus
Sotsiaalne taju mõjutab meie käitumist – situatsiooni hindamine ja määratlemine mõjutab 
käitumismudelite valikut. Teadlikkus sotsiaalse taju protsessidest võimaldab meil kontrollida oma tegevust suhtlemise 
protsessis.  ST on protsess, mille käigus inimene püüab tõlgendada teiste inimeste käitumist 
(mõista kavatsusi, omadusi ja  motiive ).  Erinevused objekti ja subjekti tajumisel:  intensionaalsus ja  presenteerimine , peegliefekt, ajas muutuv nii  tajuja  kui 
tajutav.   Taju vahendatus:  Sama isiku, sündmuse või paiga erinev  tajumine .  Maailma nägemine on vahendatud: nt kultuuri, keele, sotsiaalsete stereotüüpide, 
eelarvamuste ja hoiakutega, situatsioonidega, atributeerimisviiside ja 
isiksuseomadustega.   Isikutaju    : kuidas tajume teist inimesest.  Grupitaju    : kuidas tajume eri rühmasid.  Meie  - aktiivsed sotsiaalse taju  filtrid . Atributsioon  Miks ta nii tegi?  Atributsiooniteooria: Atributsioon on filtriks , viis kuidas seletame teiste käitumist 
( Fritz   Heider , 1958).   Ehk põhjuse  omistamine  käitumisele, miks keegi vastavalt käitub.  Miks vajalik?  Määramatuse ületamine seletuste  omistamise  kaudu. Igaüks on väike  teadlane .  Internaalne  VS  eksternaalne  atributsioon:   Personaalne  vs  situatiivne Fundamentaalne  atributsiooniviga : personaalsete põhjuste ülehindamine  Näited:   Töötuks jäänud inimene on halb töötaja , aga kui mina töötuks jään, oli põhjus 
halvas  ülemuses.  Kui mulle ebameeldiv inimene saab halva hinde on ta rumal/ laisk , aga kui 
mina saan halva hinde, siis oli raske  eksam ! Atributsioonitendentsid: 
 egotsentrism  (minu  ebaedu situatsiooni, edu endasse)   ohver (on ise süüdi)   füüsiline  atraktiivsus    soolised seletused  (naisautojuht) Kultuur ja atributsioon Kuidas valivad inimesed omistusi, mida nad käitumisviiside kohta teevad?  Individualistlikud VS kollektivistlikud kultuurid  Individualistlikud – tähtsaks peetakse üksikisiku õigusi, vajadusi ja eelistusi (nt. 
USA, Lääne-Euroopa,  Kanada  kultuur).   Kollektivistlikud – rõhutatakse perekonna ja teiste sotsiaalsete gruppide normidest ja 
traditsioonidest kinnipidamise tähtsust (nt. Ladina-Ameerika,  Aasia  ja Aafrika 
kultuurid).  Hofstede 6 kultuurimõõdet  Individualism - kollektivism  - rühma või indiviidi reeglite eelistamine  Võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiat ja 
sotsiaalset ebavõrdsust  Ebakindluse  vältimine  - ebamäärasuse pelgamine ja vajadus formaalsete 
reeglite järele  Maskuliinsus / feminiinsus  -  karjäär , saavutustele   orienteeritus  vs  elukvaliteet , 
suhted, toetus  Ajaline  orientatsioon  - huvi ja orienteeritus tänasele päevale või kaugemale 
tulevikule  Leebus/nõudlikkus (hariduse kontekstis arendamisel) Isikutaju • Isikutaju on dünaamiline  ja pidevalt muutuv protsess • Tajuja on osa protsessist, kes mõjutab teisi ning keda mõjutavad teised. • Tajuja ja tajutava vaheline suhte olemus. • Omatava informatsiooni hulk ja esitamise  järjekord . • Kontakti pikkus ja olemus • Tajutava roll,  status , amet, eriala • Füüsilised faktorid ja väljanägemine • Tajutava  kehakeel .
Stereotüübid • Stereotüübid – skeemid , püsiv veendumus  grupi või inimtüübi kohta (sageli 
negatiivne). • Seotud nt välimuse, rassi, rahvuse, tööala , rolliga • Stereotüüpide säilitamine: • Omistatakse  stereotüüpi kinnitavad näited isikule. • Ignoreeritakse situatsioonilisi näiteid, mis ei sobi stereotüübiga. Miks on stereotüübid kasulikud? • Stereotüübi  funktsioonid:  • taju  lihtsustamine   • aja-energia  kokkuhoid   •meie - tunde tugevdamine • Stereotüüp  vähendab määramatust, teeb elu lihtsamaks. • Kuidas  suhtuda ?  • Reflekteerida, vältida äärmusi. Stereotüüpide päritolu  Põlvest põlve- otsesõnaliselt v varjatult läbi karikatuuride jne  Kokkupuude  antud rühmaga (kogemus ja sagedus kokkupuutel)  Vähem võimalusi tundma õppida  Välisrühma homogeensuse efekt – teise rühma (välisrühma) liikmed on ühesugused  
või üksteisest vähem erinevad kui oma rühma liikmeid. Eelarvamus  – negatiivne suhtumine  inimesse  tema rühmakuuluvuse põhjal: • teisele  rühmale  suunatud negatiivsed uskumused ja hoiakud.  • Sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti (erinevalt 
stereotüübist). • püsiv negatiivne stereotüüp.  • “teiste” kategoriseerimise viis.  Eelarvamused : rassism ,  natsionalism , seksism , homofoobia , ,,Nemad on 
sellised!” Eelarvamuse 3 komponenti (ABC):  Afektiivne  
 Käitumuslik   Kognitiivne Hoiak – võrdlemisi stabiilne midagi heaks või halvaks  pidav  arvamus, mis  sunnib  inimest teatud 
isikust, rühmast või ühiskonnaeluküsimusest pos/neg mõtlema,tundma või selle suhtes käituma Hoiakud on õpitud.   Klassikaline tingimine  toode koos meeldiva inimesega – hakkavad koos  assotsieeruma  – tulemus: positiivne 
hoiak selle toote suhtes (õppimist kujundab stiimul-reaktsioon suhe).  Operantne  tingimine  lapsevanemad  premeerivad soovitavat käitumist – tulemus: positiivne hoiak tegevuse 
suhtes (õppimist kujundab käitumisele saadud vastus).  Sotsiaalne õppimine   näeme kedagi, kellest lugu peame, mõnd  hoiakut toetamas või 
kedagi mingist  hoiakust  kasu  saamas . Tulemus: võime hakata ise 
seda hoiakut  toetama .  Hoiaku muutmine:  KOGEMUSLIK ROLL -  otsene kokkupuude oma hoiaku sihtmärgiga o Gruppidevahelised kontaktid. Eriti kui: o kontakt kestab pikemat aega o hõlmab aktiivset koostööd  ühiste  eesmärkide nimel o tagab kõikidele osalistele võrdse staatuse  ISEENDA  VEENMINE - Kognitiivne  dissonants  -  Ebakõla  inimese  tegude , 
veendumuste, hoiakute või tunnete vahel, mis tekitab temas 
ebamugavust; o sellest ülesaamiseks püüavad inimesed oma teod,  veendumused , hoiakud  või tunded üksteisega paremini kooskõlla viia. Enamasti on hoiakud stabiilsed, sest meid ümbritsev keskkond soosib seda. Konformsus Käitumise muutmine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel. Katse, kus 
kõik teised tõusid piiksu peale püsti ja lõpuks hakkas ka see naine  tõusma  ja 
tegi seda ka siis, kui kedagi enam  plnud  eeskujuks ehk võttis käitumise 
omaks.  Solomon   Asch ’i pildikatsed (1951), mugavuse  mõttes nõustuti grupi 
arvamusega, kuigi see oli vale. Teised olid osalised katses, ainult 1 mees oli 
päris osaleja, aga ei  julgenud  siiski oma arvamust avalada. Grupi arvamusega 
kaasa  minemine .
Konformsuse põhjused:  Informatsiooniline  mõju – inimese soov, et tal oleks õigus.  Mida  raskemad  on tingimused, seda rohkem on sotsiaalset 
konformsust.   Samuti, mida vähem põhjust teisi kuulata, seda vähem 
toetutakse teiste arvamusele ja ka konformsust esineb 
vähem.  Me kontrollime oma reaktsioonide paikapidavust nii, et võrdleme 
seda teiste käitumisega.  Normatiivne  mõju – inimese soov teistele meeldida (või mitte rumal 
näida).  Asch’i katse – Kui vastused anti  paberil , polnud põhjust 
konformuseks.  Teisiti mõtlejad annavad võimaluse ja  julguse  teisiti vastamiseks. Kuulekus Stanley Milgrami katse õpetajad ja õppijad ning elektsisoki andmine, sest 
neile öeldi et nad peavad.  65% katseisikutest ilmutas küll  märke  ebamugavusest, kuid kõigest 
hoolimata nad kuuletusid   Korduseksperimentides on saadud  Milgram ’i  katsega  võrreldav kuulekuse 
määr.  Milgram varieeris katset: kaasati kaks „õpetajat“.  Tulemus: üle 90% katseisikutest läks lõpuni, jätkates oma tegevust ka siis 
kui  voolupinge  lähenes maksimumile. psühholoogiline   distants  inimese tegude ja nende lõpptagajärgede 
vahel. ohvri dehumaniseerimine - püüd eirata, et sinu tegude sihtmärgiks on 
teine inimene, see aitab süütunnet vähendada Kuidas  meditsiin  võib dehumaniseerida patsiente: • Isikliku  hoole  ja emotsionaalse toetuse puudumine • Tehnoloogiale toetumine • Inimliku soojuse ja  puudutuse  puudulikkus • Standardiseeritus Kokkuvõtteks: eetiliselt küsitavatele käskudele kuuletumisel kaks strateegiat: • Kognitiivne ümberorienteerumine – eesmärgiks teha iseenda 
tegude eest vastutavaks teine inimene.
• Ohvri objektina tajumine – eesmärgiks  tajuda  ohvrit objektina, 
mitte  inimesena . • KUID kumbki  intellektuaalne  kohandus ei toimu koheselt. Sisendus  
on järkjärguline. Järeleandlikkus • Vastastikususe norm – käitumispõhimõte, mille järgi  teene  nõuab 
vastuteenet.   suurem vajadus palvele järele anda on siis, kui paluja on varem meie 
heaks midagi teinud ( teenet  vastuvõttes  jääme  kellegi tänuvõlglaseks). Grupidünaamika • iga  grupiliige  avaldab mõju igale teisele grupiliikmele • Üks esimesi sotsiaalpsühholoogia  eksperimente    : Norman Triplet ( 1898 ).  jalgratturid  sõidavad kiiremini teiste võistlejatega. • Juuresoleku  efekt – inimese käitumise muutumine teise inimese 
juuresoleku tõttu. • Sotsiaalne soodustamine – kalduvus  täita lihtsaid või hästi kätteõpitud 
ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi. • Sotsiaalne pärssimine – kalduvus täita keerulisi või raskeid ülesandeid 
teiste juuresolekul kehvemini kui üksi. Sotsiaalne  looderdamine  – nähtus, kus koos töötavate inimeste  summaarne  
jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa.  Katsed: Köievedu , plaksutamine ja karjumine Miks?  Nad  tunnevad  väiksemat vastutust ja on seetõttu vähem motiveeritud 
kogu jõust pingutama.   Nad ei pea oma panust grupi edu  seisukohast  nii oluliseks. Gustave  Le Bon - inimesed muutuvad rahvamassis metsikuks, rumalaks, 
irratsionaalseks ning annavad järele oma primitiivsetele impulssidele.   Ta  arvas , et  emotsioonid  levivad otsekui  nakkuse  teel.   Deindividualiseerumine – protsess, mille tulemusena grupiliikmeks 
oleva inimese identiteeditaju nõrgeneb ja  eneseteadlikkus  väheneb.  Katsed: Ku  Klux Klani  peakattega  üliõpilased – 2x tugevam  elektrilöök ; Õe 
kitlis  tudengid  – nõrgem elektrilöök  deindividualiseerumine võib tuleneda lihtsalt vormirõivaste kandmisest ja 
mingi rolli  mängimisest    Stanfordi  vanglaeksperiment   -  Philip   Zimbardo  korraldatud 
eksperiment , et uurida rollide mõju käitumisele.
Grupi  polariseerumine : 1.) arutelu käigus selgitavad grupi liikmed korduvalt oma vaateid ja muutuvad 
nende vaadete suhtes üha veendunumaks.

2.)  Kinnituse  otsimine (confirmation  bias ):  Kuidas see mõjutab grupiarutelu?

 Kinnituse otsimise tõttu  tunduvad  nende endi vaateid  toetavad  
argumendid  selged , veenvad ja hästi informeeritud. Vastaspoole 
argumendid näivad seevastu nõrgad ja  segased .   Tulemus – järeldatakse, et vaadetega kooskõlas argumendid on tugevad, 
vastuargumendid  aga nõrgad, ning see süvendab veendumust oma algse 
arvamuse õigsuses. Elukaar  ja psüühika  ontogenees Ontogenees on organismi areng  viljastumisest surmani. 1.  sünnieelne  e. embrüonaalne etapp; 2. sünnijärgne e. postembrüonaalne etapp Sünnijärgne etapp jaguneb: 1.  Juveniilne  periood - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni 2.  Generatiivne  periood – paljunemisvõimeline täiskasvanu 3.  Vanuriiga  -  paljunemisvõime  kadumisest surmani
Kiindumussuhte  kujunemine •J. Bowlby  (1973) - vastsündinutel kujuneb  kiindumus  nende suhtes, 
kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise 
signaalidele.  • Esimeste eluaastate jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad 
hilisemad  suhted • lapseea  suhete baasil  luuakse  internaalsed  representatsioonid  ehk 
töömudelid (suhete  prototüübid ) • kaasasündinud hirm tundmatu ja võõra suhtes: seotus  on 
evolutsiooniliselt  kohastumuslik • Separatsiooniärevus • M. Ainsworth  (Bowlby õpilane) – Võõra situatsiooni test: ema läheb ruumist 
ära ja laps jääb võõraga  • Turvaline kiindumusstiil  • Ambivalentne / ärev kiindumusstiil • Vältiv kiindumusstiil • desorganiseeritud kiindumusstiil (hiljem lisatud) • Kiindumusstiilid : https://www.youtube.com/watch?v=WjOowWxOXCg  Täiskasvanute seotuse stiilide neljane jaotus (Bartholomew) • Turvaline seotus - positiivne  nägemus  enesest ja hea suhtumine 
inimestesse üldiselt.  • Murelik seotus - madal  enesehinnang , samas aga positiivne, idealiseeriv 
suhtumine teistesse.  • Tõrjuv-kartlik seotus - mina väärtusetusetunne ja ootus, et teised on 
ebausalduväärsed ja tõrjuvad
• Tõrjuv- eitav  seotus - kõrge enesehinnang ja teistesse negatiivne, 
küüniline  suhtumine. Turvaline: Mulle ei  valmista  erilisi raskusi luua emotsionaalselt lähedasi suhteid. 
Tunnen  end hästi, kui olen kellestki sõltuv ning keegi sõltub  minust . Ma ei 
muretse , et suhted võivad kunagi katkeda ja ma jään üksi. Murelik: Ma tahaksin olla väga  lähedane  ja sõltuv. Samas mulle tundub, et 
inimesed kardavad olla nii  lähedased  nagu seda tahaksin mina. Tunnen ennast 
ebamugavalt, kui mul pole emotsionaalselt lähedasi suhteid. Tõrjuv-kartlik: Tunnen ennast ebamugavalt, kui suhted muutuvad 
emotsionaalselt lähedaseks. Tegelikult ma isegi tahaksin olla emotsionaalselt 
lähedane, kuid mul on raske kedagi piiritult  usaldada  või olla sõltuv. Tõrjuv-eitav: Tunnen ennast hästi ka ilma emotsionaalselt lähedaste suheteta. 
Mulle on oluline tunda, et olen vaba ja iseseisev ning seepärast  eelistan  olla ise 
sõltumatu ning mitte muuta kedagi endast sõltuvaks. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Psüühika juhib inimese käitumist. Psüühika on individuaalsele kogemusele  toetuv  
organismi terviklikkuse säilimisele suunatud käitumist organiseerivate 
protsesside süsteem. Psühholoogia on teadus, mille eesmärk on  elusolendite  ja 
inimeste käitumise mõistmine ja seletamine. Inimpsüühika  tekkimiseks ja 
arenguks on vaja sotsiaalset keskkonda.  Still   face  katse (ema vaatab  beebit  
emotsioonitult).  Arengupsühholoogia  põhiküsimused : • pärilikkus  vs keskkond? • areng aktiivne või passiivne? • areng järjepidev või perioodiline? • Kvantitatiivne  vs kvalitatiivne Varajased arengukäsitlused  Preformatsiooniteooria    (17.-18. saj.) – metafüüsilise arengu teooria.   Elusolend on valmis kujul sugurakus olemas.  Homunkulus  – väike inimene  John  Locke  (1632-1704)  -  Tunnetusteooria  – TABULA   RASA  ehk „puhas 
leht“ – teavduses pole eelnevalt midagi. Kogemused läbi  meelte .  Jean- Jacques   Rosseau  ( 1712 -1778) – Loodus vs ühiskond. Lapsed on 
olemuselt  head, sünnivad headena. Jagas lapse arengu  etappideks  ( imik  0-
2; lapsepõlv 2-12; hiline  lapsepõlv 12-15; noorus 15). Wilhelm  Wundt  –  1879 . aastal rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia 
labori Lepzigis Psühhoanalüütiline  paradigma
Sigmund  Freud  ( 1856 -1939)  psühhoseksuaalse 
arengu astmed Meie edasine isiksus ja selle areng on mõjutatud lapsepõlve kogemusest. 
Rõhutas, et lastel on sekusuaaltraumad, mis me oleme surunud 
kaitsemehhanismi toimel alateadvusesse ja kui hilisemas elus saavad need 
riivatud , siis need  traumad  hakkavad meie isiksust ja käitumist  mõjutama .  Psühhoanalüüsi teooria - kolm isiksuse alasüsteemi: • ID– lähtub naudinguprintsiibist, pimesi  pürgimine   bioloogiliste  
vajaduste rahuldamisele. • EGO – süsteem, mis püüab IDst lähtunud vajadused reaalse 
maailmaga  kokku viia. ID  teener , käskija • SUPEREGO  – esindab vanemate antud  internaliseeritud  reegleid ja 
karistab  nendest  kõrvale kaldumist süütundega.  moraalne , kõlbeline
isiksuse aspekt, tasakaalustab ID ja EGO protsesse • Arenguastmeid eristavad naudingupiirkonnaks olevad  kehaosad . • Soovide ja piirangute vahelise konflikti optimaalne lahendamine.  • Liigne  rahuldus  või liigsed piirangud võivad tekitada fiksatsiooni,  mis 
mõjutab täiskasvanu isiksust. • Kui arengupsühholoogia rajaja, sest oli esimene, kes näitas  varase  
kogemuse ja edasise arengu seost. Faasid: 1.  Oraalne  faas (kuni 1. eluaastani)  Erogeenne  tsoon: suu  Primaarne rahuldus:  söömine  Ema kui rahulolu kogemuse “esindaja”  Fiksatsioon    : pessimism , kahtlustamine, kadedus , sarkasm  (liigsed  piirangud); kergeusklikkus (liigne rahulolu). 2.  Anaalne  faas (1. - 3 - aasta)  Erogeenne tsoon:  pärak  Primaarne rahuldus:  potil  käimine   Laps hakkab  ümbritsevast  eksternaalsest reaalsusest  eralduma  Teiste soovidega arvestamise mõistmine Fiksatsioon: liigsete piirangute korral – jäikus , organiseeritus, autoriteedile 
allumine; liigse rahulolu korral – vähene  enesekontroll , organiseerimatus, 
põlglikkus, vaenulikkus
3. Falliline faas (3. - 5- aasta) Erogeenne tsoon:  genitaalid  (alateadlikult) Primaarne rahuldus: genitaalide uurimine • Kadedus vanemate  omavahelise  tähelepanu üle. • Oidipuse  kompleks  ( Teeba  kuningas  Oidipus  tappis  teadmatuses  
oma isa ja abiellus oma emaga; lastel kujuneb välja seksuaalne 
tõmme  vastassoost vanema suhtes ja  armukadedus   samast  soost 
vanema suhtes) • Poistel kastratsiooni  ärevus , tüdrukutel peenise kadedus • Faasi eesmärk on luua uudishimu piinlikkuseta. Fiksatsioon: probleemid täiskasvanuna suhete, armastuse, võimu ja 
konkurentsiga. 4.  Latentne  faas (5. aasta – puberteet )  Seksuaalsete  ihade  mahasurumine  Vanematega suhete parandamine.  Energia suunamine aseksuaalsetesse tegevustesse. Fiksatsioon: seksuaalne  rahulolematus   täiskasvanueas . 5. Genitaalne faas (puberteedijärgne)  Erogeenne tsoon: genitaalid (teadlikult)  Seksuaalne tähelepanu väljaspool perekonda.  Oluline on füüsiline ja vaimne  küpsus . Fiksatsioon: impotentsus , ebarahuldavad suhted, homoseksuaalsus  (tänapäeval
ei nõustuta). Erik Homburger  Erikson  ( 1902 -1994)  
psühhosotsiaalne   arenguteooria • areng läbi  kriiside  lahenduste • Inimese elukaar Psühhosotsiaalse   arenguastme   kriisid : 1. usaldus vs  usaldamatus  (0-1,5 a) (Usalduse  fookus  on emalikul seotusel. Kriisi  lahendamata  jätmine toob kaasa kesised kogemused  hilisemate  
kriiside lahendamisel)
2.  autonoomsus  vs  kahtlus / häbi  (1,5 – 3 a) (Füüsilise käitumise kontroll.  Eesmärk on  enesekontrolli  saavutamine kaotamata enesehinnangut. 
Vanematepoolne  delikaatne  tasakaal: lapse riietamine. Vanematepoolne 
pidev kritiseerimine  ja liigne kontroll tekitab lapses häbi ja  kahtluse  oma 
võimetes/oskustes ) 3.  initsiatiiv  vs süü (3 – 6 a) (Sotsiaalsed ootused iseseisvusele. Laps liigub  vanematest  sõltumisest eemale. Konflikt: toimingute iseseisev alustamine 
ja negatiivsetest tagajärgedest tulenev süütunne ) 4. edukus vs  alaväärsus  (6 – 12 a) (Eakaaslased kui enesehinnangu allikas.  Läbikukkumise olulisus tagasihoidlikkuse arengus. Laps on edukas kui 
omandab  vajalikud oskused. Kui ei omanda, tunneb alaväärsust) 5.  identiteet  vs rollisegadus (12 – 18 a) (Identiteedi kriis – “kes ma olen?”  Positiivne kriisi lahendus: rahulolu endaga,  truudus . Negatiivne kriisi 
tulemus: ebaselge  või negatiivne  minapilt ) 6.  intiimsus  vs  isolatsioon  (varajane  täiskasvanuiga  ~18-40 a)  (Vastastikused suhted eakaaslastega on olulised -> intiimsus, sõprus. Kriisi
positiivne lahendus: läheduse, armastuse, pühendumise võime. Negatiivne
lahendus: üksinduse ja eraldatuse tunne 7.  generatiivsus  vs  stagnatsioon  (täiskasvanuiga ~40-65 a) ( Kohanemine   keskkonnaga ja  loovus . Osa “suurest pildist”. Positiivne kriisi lahendus: 
perekonna, ühiskonna ja  tulevate  põlvede eest hoolitsemine. Negatiivne 
lahendus: enesesse  takerdumine, tulevikusihtide puudumine) 8. ego  terviklikkus  vs  lootusetus  ( vanadus  ~65+ a) ( Introspektsioon  – elu  üle mõtlemine, mineviku aktsepteerimine. Positiivne kriisi lahendus: 
terviklikkuse tunne, eluga rahulolu. Negatiivne kriisi lahendus: enesesse 
takerdumine, tulevikusihtide puudumine.) Biheiviorism seletab inimeste ja loomade käitumist eksternaalsete 
stiimulite  kaudu.  Ivan.P.  Pavlov : klassikaline tingimineStiimul -   mõjur , millele organism reageeeibReaktsioon -  stiimulist tekitatud tagajärg Klassikaline tingimine – õppimisprotseduur, mille jooksul bioloogiliselt 
oluline stiimul esitatakse samaaegselt varasemalt neutraalse stiimuliga John B.  Watson : stiimul-reaktsioon  Biheiviorismi alusepanija USAs.  S     R ühik kui käitumise põhikomponent. S-R=Õppimine.  Stiimul – mis tahes energia vorm, mis  erutab   sensoorset  organit.  Reaktsioon – vaadeldav reageering stiimuli füsioloogilisele allüksusele
 „Väike  Albert “ (alguses ei kartnud  rotte  ja muid loomi, aga hiljem, kui see 
seostati  tugeva ja ebameeldiva häälega siis  kartis ) Burrhus   Frederic   Skinner : operantne tingimine     Operantne käitumine – tingitud käitumise tagajärgedest, mitte käitumisele 
eelnenust.  Kinnitus  – eesmärk on käitumise taasesinemise tõenäosuse  suurendamine  Positiivne (+)–  meeldiva stiimuli lisamine sündmusele (nt. lapse 
kiitmine  toa koristamise eest)  Negatiivne (-)–  ebameeldiva stiimuli eemaldamine sündmuselt 
(nt. kui koristab ei pea prügi välja viima) Karistus  – eesmärk vähendada käitumise esinemise tõenäosust.   Positiivne (+) – ebameeldiva stiimuli lisamine (nt. õpilasele  
kodutöö juurde andmine, sest ta  segas  tundi)  Negatiivne (-) – meeldiva stiimuli eemaldamine (nt. teismeliselt 
telefoni ära võtmine, sest jäi lubatust kauemaks õue) Albert Bandura:  sotsiaalkognitiivne  teooria  Peamine  tõukejõud  arenguks tuleneb inimesest endast  Bandura rõhutab õppimise olulisust inimese arengus  Mudeldamine  e vaatlev õppimine – sobivate  sotsiaalsete 
käitumismudelite  vaatlemine  ja imiteerimine Nukk   Bobo  katse (lapsed hakkasid täiskasvanuid jälgima ja käitusid samuti 
nukuga agressiivselt) Jean Piaget: kognitiivse arengu teooria • lapse mõtlemine -> täiskasvanu mõtlemine • arenguliste  astmete  läbimine on universaalne • edasi liikumine toimub asjakohase küpsustaseme ja kogemuse 
saavutamisel Katsed mahla, müntide ja küpsistega. Sensomotoorne  aste 
(0-2 a) Maailm koosneb imiku enda tajulistel kogemustel  Objekti jäävuse mõistmine   Assimilatsioon  - samastumine – uue kogemuse  liitmine  olemasolevasse 
skeemi, väliste keskkonnaelementide  integreerimine  kognitiivsesse.  Nt laps muudab keskkonda enda järgi.  Akommodatsioon  - kohandumine – teeb skeemi ümber, kognitiivse 
struktuuri muutmine keskkonnaelementidele vastavaks.
  nt laps muudab ennast keskkonna järgi. Operatsioonieelne aste (2-7 a)  Säilimise põhimõtte puudujääk  Egotsentrism – laps pole 
võimeline nägema situatsiooni 
kellegi teise vaatenurgast  Animism  – uskumus , et elututel objektidel on tunded.  Artifitsialism – arvamus, et keegi on asjad maailmas valmis teinud. Konkreetne operatsiooniaste (7-12 a)  Loogika  areng  Ajaliselt edasi-tagasi 
mõtlemine  Säilimise põhimõtte 
mõistmine  Pöörduvus   Numbreid /objekte saab muuta ja algsesse vormi taastada  Nt tühjaks läinud palli on võimalik taas täis puhuda  tekib esmane abstraheerimisvõime  Nt võime arvutada numbritega mitte esemetega Formaalne  operatsiooniaste (12-täiskasvanuiga) • Abstraktse mõtlemise areng • Hüpoteetilis- deduktiivne  mõtlemine – eristab konkreetset ja 
formaalset operatsiooni astet • Probleeme lahendatakse organiseeritult ja süstemaatiliselt, mitte enam 
katse- eksitus  meetodi kaudu • Võime kasutada abstraktseid sümboleid ja mõisteid ning teadmisi 
vajadusel  ignoreerida • Nt tavateadmiste  eiramine  süllogistlike ülesannete lahendamisel Lev S. Võgotski: LAT  Lähima arengu tsoon – vahe tegeliku arengutaseme (õpib iseseisvalt) ja 
potentsiaalse arengutaseme (täiskasvanu suunamisel) vahel   kõige optimaalsem  õpetamine  - õpetamine on ees õpilase tegelikust 
arengutasemest   Me ei peaks vaatama vaid seda, milleks õpilased on võimelised iseseisvalt, 
vaid milleks nad on võimelised suunamise abil (sots.kk-s).   Õpetus peaks toimuma lähima arengu tsoonis LAT-is.
Kuulamistõkked 1. Võrdlemine – sul pole teise jutu jaoks  kõrvu , sest mõtled  pingsalt , ega sa  temast  kehvem  pole 2. Mõtete lugemine – üritad välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb 3.  Vastuseks  valmistumine – mõtled, mida järgmiseks öelda 4.  Sõelumine  – kuulad  vaid osa partneri  jutust 5. Siltide kleepimine – kui sildistad oma vestluskaaslase rumalaks või  võhikuks, ei  pööra  sa enam tema  jutule  tähelepanu 6. Unelemine – kuulad poole kõrvaga ja miski vestluskaaslase poolt öeldu  vallandab terve  tulva  teisi seoseid 7. Samastumine – vestluskaaslase jutu tõlgendamine oma kogemuse kaudu 8. Nõuandmine – paari lause põhjal probleemi lahendamine, abi pakkumine  ja ettepanekute tegemine 9.  Väitlemine  – vestluskaaslasega  vaidlemine  ja  jagelemine 10. Oma õiguse taga  ajamine  – kõikide vahendite kasutamine, et  sulle  jääks  õigus 11. Teema vahetamine – jutu  pööramine  uuele  teemale , kui vana  tekitab tüdimist või ebamugavust 12. Takkakiitmine – tahad  olla kena inimene, kes pakub vestluskaasele  tuge ilma tema  juttu  süvenemata Aktiivse kuulamise  tehnikad : • Tähelepanu andmine • Ukseavajad • Väikesed julgustused • Peegeldav  kuulamine : • ümbersõnastamine   • tunnete  peegeldamine   • tähenduste ja kokkuvõtlik peegeldamine • Ümbersõnastamisele järgneb alati  paus  ja teise poole reaktsiooni 
kuulamine! Ümbersõnastamine aitab  kuulajal :  Saada rohkem informatsiooni, kui  partner  ehk  kavatses  anda  Eristada olulist ebaolulisest, püsida teema raamides
 Mõista öeldu tähendust, selgitada ebamäärasusi  Kontrollida  arusaamist  ja paremini meelde jätta kuuldut  Luua selgust partneri mõtetes ja viidata vasturääkivustele  Alandada pinget ja tõrjuda agressiooni, säilitades rahu Ümbersõnastamine ei ole aga alati  soovitatud  ja on  olukordi , kus seda tuleks 
lausa vältida: • avariiolukorras • tugeva  ajasurve  tingimustes  • standardolukordades, kus mõlema partneri repliigid on ette teada •  nn. rituaalsel suhtlemisel, tervitused , lahkumine , kauba eest 
tasumine jne. • üks partneritest on sundsituatsioonis • kui vestluspartner on  jutukas , on AK kui “õli  tulle   valamine ”. • Aktiivne kuulamine nõuab palju energiat ja aega ning see ei ole tegevus, 
mida saaks alati harrastada. • On kaks peamist situatsiooni, kus aktiivne kuulamine on näidustatud: 1. Kui asi, mida aetakse või teema on Sinu jaoks oluline ja sa soovid 
head  lahendust 2. Kui partner ja suhete hoidmine on sinu jaoks oluline