septembril 1890 aaastal Ida-Preisimaal Moglinos (tänapäeval Poola ala). Et kindlustada lastele paremat haridust, kolis Lewini perekond Berliini. Lewini perekonda kiusati juudi päritolu tõttu taga. Lewin sai 1914. aastal Berliini ülikoolis Ph. D. psühholoogias. Berliinis olid Lewini kolleegideks Köhler ja Wertheimer, kes tegelesid Gestalt psühholoogiaga. 1921 hakkas Lewin õpetama doktorante Berliini Ülikooli Psühholoogia instituudis. Sel ajal hakkas ta ka formuleerima välja (grupidünaamika) teooriat. 1930ndaks oli Lewin maailmakuulus. Esimest korda käis Lewin Ameerikas 1929. aastal Rahvusvahelisel Psühholoogia kongressil Yale'i ülikoolis, kus tutvustas välja teooriat kõnega "Keskkonna jõudude mõju". 1933 emigreerus Lewin Ameerikasse. Pärast Ameerikasse minekut hakkas ta huvi tundma grupi mõjust indiviidi käitumisele. Lewin uskus, et grupi identiteet kindlustab indiviidi oma arvamusega. Kui inimene saab informatsiooni, siis sõnumi tähenduse
Vägistamisfantaasiad tehakse seeläbi ,,aktsepteeritavaks". Samavanade noorte seas on üheks suuremaks seksuaalsete kuritegude põhjustajaks kommunikatsiooni vääritimõistmine (Ei öeldakse, Ja mõistetakse). --------------------------------------------------------------------------------- Peer-Group grupp samavanuseid (-väärseid) Nende omavahel sooritatud seksuaalseid kuritegusid sageli ei arvestata piisavalt. Seejuures võib (nii tüdrukute, poiste kui ka segagruppides) grupidünaamika tõttu tekkida rõhk grupi poolt, mis üksikuid tüdrukuid või poisse sellise seksuaalse käitumiseni viib, mis teisi grupiliikmeid kahjustab. (Kuidas Leida Oma Koht Meeskonnas (Ehk Kuidas Toimub Grupidünaamika) Vabatahtlik, aga üleliigne alkoholi nautimine võib viia selleni, et oma piire enam täpselt ei tunnetata või siis teiste noorte piire ei võeta tõena ega austata neid. Kui aga lastakse teisel sihilikult alkoholi
Organiseeritud Spontaanne Pikaakaline sotsiaalne liikumine organisatsioonis turumajandus, avalik arvamus Lühiajaline revolutsioon, kontsert märatsev hulk, börsimull Lühiajaline ja spontaanne Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha. Grupidünaamika uuringud- gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Grupi kahjulik mõju Deindividuatsiooni Sotsiaalne looderdamine Grupi kasulik mõju Sotsiaalne soodustamine Sünergia Hulkade psühholoogia Gustav Le Bon Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb
võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas: http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-m otildeiste-tunnused-ja-tulemuslikkus.html kasutamise kuupäev: 16.11.2016
Paljude noorte kangelased on nö pornoräppijad. (Vägistamisfantaasiad tehakse seeläbi „aktsepteeritavaks“) Kommunikatsiooni vääritimõistmine (“Ei” öeldakse, “ja” mõistetakse) MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE SEKSUAALSE KURITEONI? (2) PeerGroup – grupp samavanuseid (väärseid) Nende omavahel sooritatud seksuaalseid kuritegusid sageli ei arvestata piisavalt. Grupidünaamika tõttu võib tekkida rõhk grupi poolt, mis üksikuid tüdrukuid või poisse sellise seksuaalse käitumiseni viib, mis teisi grupiliikmeid kahjustab. MIKS LÄHEB ASI ÜLDSE SEKSUAALSE KURITEONI? (3) Vabatahtlik, aga üleliigne alkoholi nautimine (oma piire enam täpselt ei tunnetata või teise piire ei võeta tõena) Kui lastakse teisel sihilikult alkoholi manustada, et tema vastupanuvõimet vähendada, on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.12 Üliõpilane: Rühm: Matrikli nr: Juhendaja: Tallinn 2015 Ma lugesin läbi artikli "Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis" ja seal on lugu meeskonatööst ja mida on vaja teha, et meeskond oleks tugev. Üldiselt, meeskond on ühiste eesmärkide saavutamise nimel koos tegutsev rühm inimesi. Meeskonda iseloomustab kindel rollijaotus ning koostöösuhted , aga tulemusliku meeskonnatöö eeldus on soov koos eesmärgini jõuda ning hoida seejuures häid omavahelisi suhteid.Tavaliselt suurtes organisatsioonides on
Võimustruktuurid ja -suhted tähendavad kollektiivi või grupi käsu- e alluvussuhteist moodustuvat tervikut. Käsutamisõigus tugineb eri olukordades erisugustele asjadele, mistõttu selle tähenduski on väga muutuv. Võimu aluseks võib olla formaalne positsioon või võimukasutaja isiklik autoriteet. Rolli all mõistame ühiskonna või grupi poolt normatiivselt heakskiidetud käitumisviisi, mida oodatakse teatud kindlal positsioonil olevalt indiviidilt. Grupidünaamika tähendab toimuvaid vastastikuse mõjutamise protsesse, mis üheskoos määravad grupi ja selle liikmete tegevuse. Grupiprotsessidel on alati kaks poolt: ühest küljest grupi tervikuks sidumine ja teisest küljest liikmete isiklikud vajadused ja soovid. Etalon- ehk referentgrupiks nimetatakse neid sotsiaalseid rühmi, mille liikmeks olemine vastab kõige paremini inimese sotsiaalsele identsusele. Ühel inimesel on mitu eri tüüpi etalongruppi. Suhtlemine
Suhtlemise mõistmiseks eristatakse nelja tasandit, mis näitavad, kes osalevad teabe vahetamises, tajus ja mõjutamises: 1. isikusisene suhtlemine avaldub sisekõnes, mille tulemusel kujunevad mina-pilt ja suhted teiste inimestega; 2. isikutevaheline suhtlemine seisneb kahe inimese teabe vahetamises, teineteise tajumises ja mõjutamises; 3. suhtlemist grupis iseloomustab suhtlemise eri komponentide grupis avaldumine, mis seondub eelkõige grupidünaamika probleemidega, normide ja rollide jaotusega grupis; 4. suhtlemine organisatsioonis tähendab niihästi allüksuste vahelist suhtlemist kui ka suhtlemist organisatsioonis kui terviklikus süsteemis. Organisatsioonis toimuv suhtlemine hõlmab kõiki eelnevaid tasandeid. Kõiki suhtlemistasandeid mõjutab kultuur. Kultuur on seotud paljude teadete edastamise ja vastuvõtmisega paljude poolt. Suhtlemisprotsessi etapid Suhtlemine koosneb kolmest põhilisest etapist: 1
Wilhel m Wundt " Rahvaste psühholoogia" 10 kd. Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. Skinner biheivioris m Sig mund Freud kol m etasandiline SP arenguetapid: Teaduslik 1) X X sajand · William McDougall instinktide teooria · Frederick Allport käitumise sotsiaalne regulatsioon " Sotsiaalpsühholoogia" 1924 · R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport rolliteooria · Kurt Lewin grupidünaamika, väljateooria · Jacob L. Moreno sotsio m e etria 2) S õjajärgne · Leon Festinger kognitiivne dissonants · H.H Kelley, J.W. Thibaut, G. C. Ho mans sotsiaalse vahetuse teooria ...... 3) 7080ndad · Atributsioon, soo ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia 4) Sajandi lõpp · Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitme kesisus, virtuaalsuhted Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP ·Eelarvamuste uuringud 1940d ·Konfor mis mi uuringud 1950d
2. tema tegevuse edukus; 3. inimese talent. III Gruppi iseloomustab: funktsionaalne struktuur-kajastab vastastikust tegevusalast sõltuvust emotsionaalne struktuur- kajastab isiklike eelistuste ja tõrjumise, sümpaatia ja antipaatia suhteid kommunikatiivne struktuur- iseloomustab teabe leviku teid (kes kellega, mis juhtudel suhtleb) alluvusstruktuur e. hierarhia- näitab alluvus-ja võrdsussuhteid gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning tegevuse mõjutamisel IV Grupidünaamika Grupi arengu 4-astmeline protsess: 1.Formeerumine: ettevaatlikkus, suletus, passiivsus, vastutuse vältimine, alistuvus 2.Tormamine või ründamine: nõudlikkus, alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine; võimuvõitlus; suletus 3.Normaliseerumine: peretunne/meie-tunne; konfliktide vältimine; vastutulelikkus; viisakus, sõbralikkus 4.Toimimine: vastutustunne; konfliktide lahendamine; loovus; paindlikkus; sünergilisus; eneseregulatsioon V Üksikisik ja grupp
Ärevus ja õppimine Psühholoogidel tähendab mõiste ärevus isiksuse joont, kui nad peavad silmas kõrge või madala ärevusega isikuid. Enamik inimeste poolt talitavast ärevusest seostub ärevuse kui seisundiga, mis on reaktsiooniks konkreetsele sündmusele. Klassis kõige sagedamini esinev ärevusseisundis ilming on kontrollärevus (hirm), mis on omane hindamissituatsioonile. RÜHMADÜNAAMIKA ARVSTAMINE KOOLIS Ka grupidünaamika. Rühma tunnused (D. Jaques): kollektiivne taju tajun, et kuulun siia agatud ettekujutused, mõtted ja ideed võimalus rahuldada vajadusi vastastikune sõltuvus sotsiaalne organiseeritus interaktsiooni kohesiisvsus Nelja arengufaasi mudel (Tubbs, Moss 2000) I faas: kujunemine (forming) õpitakse üksteist tundma. Võib kesta 1 tund või mõni nädal. Lõppeb siis, kui liikmetel on reeglid selged, tekkinud on suhete võrgustik ja ei võõranduta
leks tahetakse saavutada ning kuidas seda saavutatakse. Näiteks võib kursuse alguses anda osalejatele rühmatööna järgmise ülesande: “Kujutage ette, et on kursuse viimane päev. Te teete kokkuvõtteid ja kirjutate “see oli hea kursus sellepärast, et…”. Sellise ennast-teostava ennustuse abil sõnastatakse positiivsed eesmärgid ja ootu- sed juba algul ning keskendutakse edaspidi loodetud tulemuste saavutamisele. Grupidünaamika ja arenguetapid Grupijuht-nõustaja peab arvestama sellega, et grupp oma eksistentsi käigus muutub, areneb. Grupi arengu peamiseks mõjutajaks on grupiliikmete ja ka kogu grupi vajaduste pidev muutu- mine. Seega ei ole grupi toimimine stabiilne, vaid seda iseloomustab dünaamika. Grupidünaamika hõlmab grupi tegevusi, tulemusi, grupiliikmete ja nõustajate vahelist suht- lemist ning erinevaid rolle. Grupitöös osalejad mõjutavad grupi olemust ja vastupidi. Mida
Grupp kui subjekt. · Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu
uut infot vastu võtta ning kohtus polnud poisi advokaat osasid tõendeid välja toonud. ● Kättesaadavuse heuristik – naabrid olid varem paljusid kordi poissi ja isa vaidlemas kuulnud ning seetõttu oli lihtsam eeldada, et poiss tappis oma isa ● Simulatsiooni heuristik – andis võimaluse vandemeestele ette kujutada alternatiivseid stenaariume kui demonstreeriti asitõendid, nt. see kui kiiresti naabrist vanamees oleks jõudnud magamistoast esiukseni. Grupidünaamika. ● 3+ inimest, kellel on midagi ühist kes sõltuvad üksteisest või kellel on ühine eesmärk. ● Inimestel on kaasasündinud vajadus kuuluda gruppi ● Sealjuures tekivad ka sotsiaalsed normid ja rollid ● Muzafer Sherif, 1936 Kui inimesed omavahel suhtlevad siis tekivad normid. Normid on ootused käitumiste ja uskumuste kohta, mis on loodud grupi poolt.On püsivad ning kanduvad meiega kaasa tihtipeale ka väljaspool gruppi
projektirühm ... Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building). Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu Homo sapiens sapiens grupiloom
Grupp kui subjekt. • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm … • Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. • Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus • Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid • Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid • Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad)
matrilokaalne või neolokaalne. ühiskonnas pole. Suguluse arvestamine: - Kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine. - Bilateraalne 20 - Patrilineaarne (ema suguvõsa pole lapsega seotud) · Grupidünaamika uuringud gruppide teke ja - Matrilineaarne (isa suguvõsa pole seotud). funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid. · kahjulik mõju: deindividuatsioon ja sotsiaalne looderdamine
2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1
· Grupiline diskrimineerimine kui tänaste grupisuhete peamine mureteema. Rassism, natsionalism, diskrimineerimine soo ja vanuse tõttu. · Reaalse diskrimineerimise asendumine sümboolsega vihjed, naljas, eelistused ... · Diskrimineerimise seletused: traditsioon, grupimõtlemine, kompensatsioon(ebakindluse väljaelamine) · Grupikonfliktide lahendamine: ühiste huvide loomine, avatus ja mitteautoritaarsed liidrid ... Eksperimentaalne grupidünaamika. !! M.Sherifi katsed. Grupikonflikti teooria Idee: gruppidevaheline koostöö või konflikt sõltub huvide kokkulangevusest vastandlikkusest. Kas tekitatud gruppe saab välise manipuleerimise abil panna konflikti ja seda konflikti leevendada? Eksperimendid poiste suvelaagris: meie-grupi kujundamine, huvidega manipuleerimine, tulemuste mõõtmine. !!! Järeldused: vastandutakse nendele gruppidele, kellega isiklik konflikt puudub. Mida erinevamad on huvid,
Kokkuvõte Klassikaline käsitlus 1) rõhutab teaduslikku lähenemist juhtimisele ja tööjaotust; 2) väidab, et töömeetodeid on sageli võimalik parandada uurimisega; 3) toob välja rea tähtsaid põhimõtteid, mis on organisatsiooni tegevuses kasulikud; 4) rõhutab töötasu tähtsust töötajate ergutamisel Käitumislik käsitluse. bihevioristlik 1) tõstab juhtimises oluliste teguritena esile kommunikatsiooni, grupidünaamika, motivatsiooni, eestvedamise; 2) selgitab käitumise uuringute tulemuste rakendamise võimalusi; 3) koondab ühte mitmete uurimisvaldkondade tulemused, nagu juhtimine, psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia, majandusteooria; 4) rõhutab organisatsiooni liikmete kui aktiivse ressursi tähtsust passiivse töövahendi asemel Kvantitatiivne käsitlus 1) pakub praktilisi abivahendeid otsustamisel;
muutnud – tema väärtusi, käitumist, hoiakuid. Neid aspekte tuleb nõustamisel silmas pidada. (ka meie endi väärtused on kujunenud keskkonnas, milles ise viibime – see keskkond mõjutab ka meid ja meie väärtusi). Neil võib olla traumaatilisi kogemusi ja vajada nt psühholoogi, psühhiaatri või arsti abi. Kliendid, kes tulevad kollektiivsetest kultuuridest, kus kehtib grupidünaamika ja kus individuaal allub grupiautoriteedile (nt perekond, suguvõsa) – see viib meid soolise võrdõiguslikkuse teema juurde, kus noor naisklient ei pruugi omada iseseisvat otsustust võime, vaid see on tema meespereliikme või abikaasa otsustada. Sageli puudub ühine keel suhtlemiseks- kasutada tõlgi abi. Osades riikides ei taheta näida rumalana või näidata välja häbi, piinlikust – seega võib
pikaajaline sotsiaalne liikumine turumajandus avalik organisatsioon arvamus lühiajaline revolutsioon märatsev hulk kontsert börsimull Concerted Action - vaata tähendust! Lühiajaline ja spontaanne käitumine 1. inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju mida selle liikmeid ei olnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha 2. grupidünaamika uuringud - gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiviidile · Grupi kahjulik mõju - deindividuatsioon; sotsiaalne looderdamine · Grupi kasulik mõju Gustav Le Bon · teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni · anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb · mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb Deindividuatsioon indiviidsuse kadumine gruppides · anonüümsustunne' · vastutustunde kadumine
Kollektiivse käitumise vormid: Pikaajaline ja organiseeritud: nt sotsiaalne liikumine; organisatsioon Lühiajaline ja organiseeritud: revolutsioon; kontsert Pikaajaline ja spontaanne: turumajandus; avalik arvamus Lühiajaline ja spontaanne: märatsev hulk; börsimull. Lühiajaline ja spontaanne: Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha asju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha Grupidünaamika uuringud gruppide tekke ja funktsioneerimise uurimine Grupi mõju indiidile: Grupi kahjulik mõju: deindividuatsioon või sotsiaalne looderdamine Hulkade psühholoogia: Gustav Le Bon (1895): teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni. Anonüümsus: inimese personaalne vastutus väheneb. Mõjutatavus: teiste inimeste mõjule allumine suureneb. Tänapäevases sotsiaalpsühholoogias nim seda deindividuatsiooniks. Inimesel kaob individuaalsus
annaabi.ee 
