laste tegevusi. • Näitab kiindumust teiste inimeste ja 3 – 4 aastase lapse laste vastu. • Muudab mängu jooksul selle kulgu . sensomotoorne ja kõne areng • Muretseb nutva sõbra pärast. • Minu , tema oma tähendust . • Emotsionaalsete väljendusvormide Kirsti Pedak spektri laienemine.
Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia kahjustub sümpatitilise või parasümpatitilise närvisüsteemi Sümptomid:
Kognitiivne areng Kas areng on astmeline? Baldwin 20.sajandi algul o Intellektuaalsel arengul on võimalikud astmed. Areng ei seisne selles, et laps lihtsalt areneb, vaid muutused toimuvad mõtlemises. Sellega saame eristada astmeid. o Astmed: sensomotoorne, loogika sarnane, loogiline, hüperloogiline mõtlemine. Flavell. Kuidas astmeid defineerida: 1. muutus on kvalitatiivne – nt väikesed lapsed hakkavad mingil hetkel meenutama, mis on millalgi toimunud. Pildid, mida näeb, hakkavad meelde jääma. Tal tuleb see nähtu meelde ainult sellisel kujul, nagu ta seda kunagi näinud on
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
8. Närvisüsteemi areng närvirakke tekib järjest juurde, sellega kaasneb mõtlemis ja kõne oskus ja kui üks ajupoolkera saab kahjustada siis tema osa võtab teine pool üle(kuni 5a). 9. Kognitiivne areng( Jean Piaget'): Assimilatsioon - uus informatsioon liidetakse juba olemasolevale skeemile ja kui see ei sobi selle skeemiga siis toimub Akommodatsioon (muganemine) - kus laps kohandab seda skeemi keskkonnale. 11. Peagee staadiumid: 1) Sensomotoorne 0-2a. Õpitaxe tundma keskkonda, kasutatakse peamisi meeli. 2)Operatsioonieelne 3-7a asju tähistatakse sümbolitega, ei sooritata keerukaid mõtteoperatsioone; laps on enesekeskne. 3) konkreetsete operatsioonide 7-12a mõtlemine täiustub, oskab teha järeldusi, väheneb enesekesksus. 4) formaalsete operatsioonide 12-... abstraktne ja loogiline mõtlemine, osatakse asju mõttes läbi teha. 12. +: arengule on tähtis nii organismi füsioloogiline küpsemine kui ka keskkond
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu
Tema teooria võtmeidee seisneb selles,et inimese teadmisi võib vaadelda kui mõistuse bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud.
kõneaktiivsust Operatsioonieelne staadium tekib lapsel intuitiivse mõtlemise/teadmise võime, mis tähendab, et asju teatakse või usutakse ilma põhjendusteta Potentsiaalne arengutase mida laps sooritab täiskasvanu või kompetentsema eakaaslase abiga Prenataalne areng lapse arenguperiood, mis on 0-9. kuuni Puute tundlikkus oskus tuvastada esemeid valmistamismaterjali järgi Realism teatud kujutluste pidamine reaalsuseks Ruumilise taju areng Jälgimisoskuse ja silmamõõdu areng Sensomotoorne staadium kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata Sesnoorika areng oluline ümbritseva maailma tajumiseks ja selles orienteerumiseks; mõtlemise ja kõne arenemiseks. Sisekõne Staadium arenemise aste, järk Tavateooria Temperament indiviidi tunde- ja käitumislaad, psüühiliste protsesside kiirusest ja rütmist, tundmuste püsivusest, tundlikkusest jms. tulenev isiksuse omadus
Mälu Tähelepanu Kujutlust Mõtlemist Fantaasiat Sõltuvalt sisust võib liigitada tunnetusprotsesse alljärgnevalt: Sensoorsed protsessid - nende abil registreeritakse esemete ja nähtuste üksikomadusi.Tulemuseks on aisting. Pertseptiivsed protsessid- tegelikkuse tervilik esitamine.Tulemus on taju Mäluprotsessid- tunnetatust luuakes mälukujundid. Intellektuaalsed protsessid- kajastatakse nähtuste olemust, nähtuste omavahelisi seoseid. Piagneti Arengu astmed: 1.Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2 eluaasta lõpuni.Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2.Operatsioonieelne staadium - 3 kuni 7 eluaastani , järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Piagneti Arengu Astmed: 3.Konkreetsete operatsioonide staadium- 7 kuni 12 eluaastani,mõtlemisvõime täiustub,
See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Piaget'i panus inimese arengu määratlemisesse. Jean Piaget on loonud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. Psühholoogia kujunemine eelteaduslikust teaduslikuks. Seos teiste teadustega. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi, iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel.
c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid: 1. sensomotoorne - sünnist kuni 2-a keskkonna tundmaõppimine ja toime tulek peamiselt meelte abil. 2. operatsioonieelne - 3-7.a Sõnade kasutamine objektide ja nähtuste tähistamiseks. a. Võimaldab mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad b. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone – nagu objektide liigitamine, järeldused. 3. konkreetsete operatsioonide staadium - 7.-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub
• Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne periood (10a-täiskasvanuiga) – seksuaalsus •)Fiksatsioon – tagasi pöördumine JEAN PIAGET KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA 1) Sensomotoorne periood (0-2a) 1) Reflekside periood – imemine, haaramine 2) Esmased tsirkulaarreaktsioonid ehk käivitusreaktsioonid (1,5- 4.elukuud) – „paneb kokku“ erinevaid liigutusi 3) Teisesed tsirkulaarreaktsioonid (4-8elukuud) – avastab sündmusi endast väljaspool, keeramine, roomamine 4) Teiseste tegevustmudelide koordinatsioon (8-12kuud) – aeg, ruum, kogemus, peitusemäng, mõned asjad lähemad, mõned kaugemal
viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehmatus, otsimis, haaramis, ujumis ja pupillirefleks. närvisùsteemiareng neuronitevahelistr seoste areng -> kogu elu. imikuiga ei mäletata, sest neuronitevahelisi seoseid on vähe; pole kõnet; pole mina-tunnet. kuigi ei mäletata, on see aeg ikka oluline, sest aju valmistatakse ette mõtlemise arenguks. kognitiivne areng, selle staadiumid I sensomotoorne staadium (kuni 2a) II operatsioonieelne staadium (3-7a) -kasutab sõnu -ei järelda/liigita ega teosta keerulisi mõtteoperatsiooni -egotsentrism mõtlemises III konkreetsete operatsioonide staadium (7-12a) -mõtlemine täiustub, egotsentrism väheneb IV formaalsete operatsioonide staadium (üle 12a) -abstraktne, loogiline mõtlemine -kognitiivse arengu tipp J.Piaget järgi on olulised nii küpsemine kui ka keskkond
Imikuiga ja lapsepõlv 24.09.2016 Füüsiline ja sensomotoorne areng imikueas: Imikueas inimlapse ebaküpsus on ilmne, kui me vaatleme otseselt aju. Luuakse imiku ajus uusi närviühendusi ja kõrvaldatakse vanu niisuguse jahvatava kiirusega nagu 100 000 ühendust sekundis. Kuid isegi sünnihetkel on imiku ebaküps aju valmis paljude tegevuste juhtimiseks. Näiteks töötavad imiku meeled üsna hästi – lapsed eristavad eri kõrguse ja valjusega hääletoone ja eelistavad varakult ema höölt tundmatu naise hääle
rahuldust pakuvad ning temas kiindumust esile kutsuvad, soovides vastata samaga. Mida väiksem on laps, seda vähem on talle arusaadavad sõnalised märkused. Lapsed tajuvad täiskasvanu hinnanguid absoluutse kriitikata, pidades hinnangut toimingu atribuudiks, millele täiskasvanu reageerib. Varasemad eluaastad lapse arengus on põhjapaneva tähtsusega tema kõlbeliste arusaamade väljakujunemises "heast halvast". (Kera, 2004) 2.2 Sensomotoorne ja operatsioonide-eelne arengutase Piaget järgi on esimeseks arengustaadiumiks sensomotoorne staadium. See kestab lapse sünnist kuni kahe aastani. Laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab. Sel ajal mõistavad imikud maailma oma avatuse piires, nad arenevad erinevate astmete kaudu lihtsatest refleksidest keerukamalt organiseeritud skeemideni. Kujuneb arusaamine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui need ei ole lapse vaateväljas
omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja jäljendamise teel, näiteks kõndimine, lambilülitile vajutamine. Tunnetuslikud skeemid - on mõistete ja mõtlemisvõime aluseks ehk eristamine, ettekujutamine, põhjus- tagajärg-seoste otsimine. Verbaalsed skeemid - sõnade tähendus ja kommunikatsioonioskus. Kogu kognitiivne aerng toimub Piaget´i arvates erinevates etappides, mis on seotud inimese vanusega (vt. Mõtisklused/küsimused, Kognitiivse arengu etapid). Sensomotoorne (0-2 aastani) - tajutakse enda tundeid aga ei suudeta neid ühendada väliste esemetega. Pidevalt eksperimenteerides koguneb lastel hulk kogemusi. Nad hakkavad tajuma, et esemed ja tuttavad inimesed on ikka olemas, kuigi nad ei näe neid hetkel. Oskavad luua juba toimingute ja tegude tagajärgi. Näiteks olles seltskonnas aastase lapsega ja kui laps tunneb, et temaga ei tegeleta hakkab äärmiselt tihti tualetti nõudma - nõuab tähelepanu ja seda ta ka saab.
aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) – kujundada arengu sensomotoorne baas. II plokk • Kiiru-, oimu- ja kuklasagara piiril – teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine/ammutamine. Hierarhiline ehitus: 1. Projektsioonitasand: areneb 1. – 2. eluaastal, aistingute tasand (värvus, lõhn, kuju, liikumine, tekstuur jne) II plokk 2. Gnostiline tasand: aktiivne areng 2 – 5 a, „küpsemine“ 7 – 8 aastaselt. Neuronid kombineerivad 1. tasandi signaale – konstrueeritakse tajukujutusi. Oluline on ajupoolkerade koostöö, 1. ploki aktiivsus. 3
............ 21 6.2.1. Düsleksia.............................................................................................. 22 6.4. Informatsiooni töötlus................................................................................. 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium...........................................................................25 7.2. Operatsioonide-eelne staadium..................................................................25 7.3. Konkreetsete operatsioonide staadium......................................................26 7.4. Formaalsete operatsioonide staadium.......................................................26 7.5. Ülevaade Piaget’ teooriast ja mõju haridusele...........................................26
*joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta) Arenguastme eesmärk on konkreetsete objektide olemasolu mõistmine kontakt maailma peamiselt meeleelundite läbi, laps õpib übritsevat maailma eristama, näeb enda rolli *Operatsioonieelne staadium (2.7.eluaasta) Arenguastme eesmärk on sümbolite mõistmine
2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid: 1. Sensomotoorne etapp (0-2a.) laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem tutvuda, avastada; see paneb aluse hilisemale arengule (nt. kui laps ei ole saanud piisavalt ringi liikuda, siis ka vaimne areng aeglustub) 2. Operatsioonide eelne etapp (2-7a.) kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid 3. Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a
Prelingvistiline Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? 1) Baasi loomine 2) Peenhäälestamine 3) Keele komplekssuse suurenemine Kuidas nimetatakse tunnetuslikus kohanemisprotsessis individuaalse ja väljaspoolt tajutava kujutluse (info, arusaama) kooskülastamisprotsessi? Tasakaalustamiseks Millised on intellekti kujunemise põhiastmed? 1) Sensomotoorne (sünnist 1,5-2 aastani) 2) Operatsioonide-eelne periood (1,5-2 aastast 7 aastani) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-12 aastat) 4) Formaalsete operatsioonide periood (alates 12 eluaastast) Millise 3 tajuskeemi tüübi järgnevusena käsitleb Piaget’ intellektuaalset arengut? 1) Tunnetuslikku 2) Verbaalset 3) Sensomotoorsed Millisele mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget’ intellekti arenguteooria?
tulevikus ka enesekindlamad ning kohanevad kiiremini. Tundub, et Debora jaoks võõras poiss ei ole mitte keegi muu, kui uus mängukaaslane ning enesekindlust tüdrukul jagub, et üksinda noormehe poole minna. Kui noormees enam tüdrukust välja ei tee ja räägib Debora emaga, siis laps pöörab end ringi ja läheb vaatab oma mänguasju. Teda ei huvita väga need ja ta vaatab toas ringi ning leiab suure puujupi, mis on tema jaoks uus mänguasi. Piaget’ esimene teooria neljast on „Sensomotoorne staadium“, - mis on sünnist kuni kahe aastani ja mil laps õpib maailma tundma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab. Staadium lõpeb mõtlemise ja keele omandamisega (Butterworth & Harris, 2002). Teises toas mängitakse kitarri, Debora mängib samal ajal oma puust kaikaga, kuuleb kitarri häält, tõstab pea üles ja viskab kaika eemale. Seejärel hakkab ta parema käega muusika rütmis käega lehvitama
See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik
Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama. Ajavahe kindlate ajavahemike tagant (palk) 1. SENSOMOTOORNE ...-2a - meelte kaudu avastatakse KK. Suhte mingi protsess-tasu (192x vajuta-saad tasu) Puudub objekti püsivus(peidus olevat asja pole olnud) Juhus ajavahe/suhe muutub(loto,kasiino)tugevaim isikliku maailma loomine, hetkesoovid; meeldivad Pidev kogu aeg kinnitus; nõrgim sündmused püsivateks = intentionaalsus
- Arenguetapid algavad 2, 4, 10, 14 kuu vanuses; iga arenguetapi järel kaalub aju 10% rohkem Tunnetuslik ehk arusaamise ehk kognitiivne areng - Erinevates vanustes on lastel tüüpilised mõtlemisvead. - Staadiumite teooria o 1. sensosomotoorne periood (sünd-teine eluaasta) o 2. Preoperatsionaalne periood (2.-7. eluaasta) o 3. Konkreetsete operatsioonide periood (7.-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon
ütleb "kass". AkommodatsioonKassi ja koera näite laps kohandab peagi teisi täpsustusi, mitte ainult erinevust kassi ja koera vahel vaid ka erinevust kasside ja kassipoegade, kodukasside ja metsikute kasside vahel. Uude staadiumi jõudmisel keeratakse segamini kogu mõtlemises arenenud tasakaal, kaasa arvatud assimilatsiooni ja akommodatsiooni protsessid. Kaks esimest kognitiivse arengu staadiumi mõttemudelit on: 1. Sensomotoorne staadium laps õpib objekti jäävuse põhimõtet, mis on üks paljudest praktilistest viisidest, õppimaks, et maailm on korrapärane 2. Operatsioonieelne staadium See on staadium, kus algab representatiivne mõtlemine. Seda näitlikustab kõige paremini jäävuse idee, mis puudub seda tüüpi mõtlemises. 7. SOTSIAALNE ARENG Kesksel kohal varajasest lapsepõlvest kuni noorukieani on eakaaslaste grupp.
INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED HAIGUSED; VANANEMISPROTSESSID ILMNEVAD KÕIKIDES KEHAORGANITES. TUNNETUSLIK ARENG, J. PIAGET' TEOORIA PÕHILISED IDEED 1) SENSOMOTOORNE STAADIUM (SÜND 2. ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE OBJEKTIDE JA NÄHTUSTE TÄHISTAMISEKS KASUTAMA SÜMBOLEID (SÕNU); LAPS USUB, ET KÕIK MÕTLEVAD TEMAGA ÜHTEMOODI NING ET TEMA ON SÜNDMUSTE PÕHJUSTAJA; 3) KONKREETSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (7.-12
kokku.See refleks kaob u 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine
teha. See vastuolu või konflikt viib uute mõttesüsteemide arenemisele. Vajadus lahendada uudseid probleeme viib arengut edasi. Piaget´ jaotas lapse arengu neljaks astmeks. Areng toimub loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine. Operatsioon (Piget´ terminoloogias) on vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ja koordineeritult manipuleerida. 1. Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. 2. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium - 7. kuni 12. eluaastani. 4. Formaalsete operatsioonide staadium - 12. eluaastast alates. (Eelnevalt antud vanuselistes nn piirangutes võib olla ka suuri kõikumisi.) Sensomotoorses staadiumis toimub kontakt maailmaga peamiselt meeleelundite abil, mentaalseid protsesse otseselt ei kasutata
See refleks kaob u. 4 kuu vanuses. Otsimisrefleks- vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik
Teine eluaasta on tähtis etapp eneseteenindamisoskuste kujundamisel. Pesemisel paneb laps käed veejoa alla, riietumisel võtab ära püksid, paneb pähe ja võtab ära mütsi, söömisel istub ise toolile, kasutab lusikat ja kruusi. Laps on lihtsalt ümberlülituv. Teisel eluaastal on kiire periood kõne arengus. Pooleteise aastani areneb intensiivselt kõnest arusaamine, edasi toimub aktiivne kõne (sõnavara) areng. Mõtlemise areng toimub tegevuse käigus, mõtlemine on sensomotoorne. Rikastub mänguline tegevus. Kõigepealt hällitab nukku, siis juba toidab koera, karu jne. areneb imiteerimismäng. Laps hakkab mängul lugema lehte, kammima juukseid, ehitama. Juhendamisel hakkab laps huvi tundma teiste laste tegemiste vastu ja nendega emotsionaalselt suhtlema. Kasutatud kirjandus: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14235/lhike_levaade_lapse_motoorika_a rengust.html https://www.google.ee/search?q=lapse%20f%C3%BC%C3%BCsiline%20areng%201-
vormid lapse mõtlemise arenguga (Saar 1997:17). Piaget´ (1951) oli üks esimesi, kes kirjeldas arengujada laste mängus. See arenes harjutusmängust läbi fantaasia- ja kujutlusmängu kuni reeglitega mänguni. Piaget´arvates kattuvad staadiumid läbi lapsepõlveaastate (Smith&Cowie&Blades 2008:215). Lapse arengut silmas pidades on Piaget` järgi mängima hakkamisel mängu liikide järjekord selline: 1. Harjutamismäng sensomotoorne , üksi mängimine 2. Konstruktiivne mäng mäng asjadega, nii üksi kui eakaaslastega 3. Sümboliline (kujutlus-) mäng, üksi 4. Draama, rollimäng eakaaslastega, rollimängus ka üksi 5. Reeglitega mäng üksi kui eakaaslastega (Niilo & Kikas 2008:125). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis sotsialiseerub ja areneb reeglitega mängu suunas (Saar 1997:18). Piageti põhitähelepanu on pööratud sümbolmängule
Konkreetsete operatsioonide staadiumis tekib esmane abstrahheerimisvõime (näiteks võime arvutada numbritega mitte esemetega), kategoriseerimisel võimeline kasutama erinevaid süsteeme neid omavahel kombineerides.Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus. Kognitiivse arengu teooria on Jean Piaget' loodud arengupsühholoogia teooria. Selle kohaselt läbib lapse kognitiivne areng neli staadiumi: · Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. · Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. · Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Formaalsete operatsioonide staadium 12. eluaastast alates. · Mõtlemine muutub loogiliseks, sümbolistlikuks ja abstraktsemaks · Probleemilahendus toimub loogilise mõtlemise abil · Raske mõelda abstraktsetes terminites
sagedamini südame rütmihäired, samuti on nad sagedamini ohustatud uneaegsest äkksurmast. Rahutute jalgade sündroom Sageduselt kolmas kõige tuntum unehäire. Enamusel haogetel esineb ka päeval aeg-ajalt vastupandamatu vajadus jäsemeid liigutada. Rahutute jalgade sündroom on sensomotoorne häire, mis süveneb puhkeoleku ajal, uneaja saabudes, esinedes ka öösiti ja põhjustades öiseid ärkamisi. Peamine kaebus on halb ja rahutu uni ning päevane väsimus. Narkolepsia Krooniline unehäire, mille all kannatavad inimesed tunnevad päeval vastupandamatut vajadust uinuda ja
Assimilatsiooni kaudu liidetakse uus informatsioon juba olemasolevatesse skeemidesse laps võtab keskkonnast endale sobivat. Kui aga informatsioon ei sobi skeemiga, siis toimub akommodatsioon (muganemine) laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. Need astmed või staadiumid erinevad kvalitatiivselt ning iga järgmine rajaneb eelmisel. Arengule on oluline nii organismi füüsiline küpsemine kui ka keskkond. 1) Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2) Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. Järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne
asi? laps kujundab ümber elu mõiste, mille alla mahutab nii taimed kui loomad Piaget' arenguteooria põhimõisted · Operatsioon vaimne tegevus, mis võimaldab kujunditega kooskõlastatult ehk koordineeritult manipuleerida · Areng toimub astmeliselt (Piaget teoorias 4 astet) loogilise, teadusliku mõtlemise omandamise poole, mida iseloomustab operatsioonide abil mõtlemine Arenguastmed Piaget järgi · Sensomotoorne aste sünnist kuni umbes teise eluaasta lõpuni · Operatsioonide-eelne aste umbes kolmandast kuni seitsmenda eluaastani · Konkreetsete operatsioonide aste seitsmendast kuni kaheteistkümnenda eluaastani · Formaalsete operatsioonide aste kaheteistkümnendast eluaastast edasi Arvu jäävus Tahke aine jäävus Vedeliku jäävus Kas mõtlemine on eri kultuurides ühesugune? Probleemide lahendamine Probleem ...
. . . 7 2.3.1. Moraalsuse kolm komponenti . . . . . 8 3. Moraali hindamine . . . . . . . . 8 3.1. Moraali hindamisega seotud valdkonnad . . . . 8 4. Bandura teooria sotsiaalsest õppimisest . . . . . 9 5. Struktuuri arengu teooria . . . . . . . 9 5.1. Piaget kognitiivse arengu teooria . . . . . 10 5.1.1. Sensomotoorne staadium . . . . . 10 5.1.2. Tegevuseelne staadium . . . . . 11 5.1.3. Konkreetne tegevuse staadium . . . . 11 5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium . . . . 12 5.2. Kohlbergi moraali arengu staadiumid . . . . . 12 5.2.1. I tasand tavapärasele eelneb tasanad. . . . 12 5.2.2. II tasand tavapärane tasand . . .
· Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda. · Staadiumide järjekord on muutumatu · I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades 3 Piaget' staadiumid: 1. Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng 2. Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. 3. Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega. Laps suudab
spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost: Sir Francis Galton (1822-1911) sõnastas peamised põhimõtted ind erinevuste mõõtmiseks ja rakendas neid. J. McKeen Cattell (1860-1944) sensomotoorne test (10 ül). A. Binet (1857-1911) pani aluse kaasaegsetele int testidele; koos Simon'ga esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. W. Stern (1871-1938) IQ=* 100 ehk kui 12 a Jaani vaimseks vanuses on 12, siis tema IQ *100 = 100
arusaama) kooskõlastamisprotsessi? Tasakaalustamine Konvergentne Divergentne 54. Millised on intellekti kujunemise põhiastmed Piaget' järgi? 38. Millised on kolm mõtlemisprotsessi MacKinnoni järgi vajalikud loomingulisuse avaldumiseks Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsed ja formaalsed mõtlemise originaalsus 55. Millise mõtlemistüübi idealiseerimisele rajaneb Piaget' produkti adaptiivsus kohandatus oludele intellekti arenguteooria? produkti realiseeritavus Matemaatilis-loogiline 39. Kas andekus ja loomingulisus on sünonüümid?
on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi
Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaradut objekt või mõtteahel mitme näivalt koraga käepärase objekti või mõtteahele hulgast. See on nii protsess kui ka seisund. Mõtlemine . otstarbekohaseks käitumiseks on vaja psüühikas opereerida esemete, nähtuste ja omadustega, mis vahetult melelises tunnetuses antud ei ole ehk eemalolevalt, siis mõtlemine tagabki meile selle. 3. Millised on mõtlemise arengu staadiumid J.Piaget kohaselt? *sünnist 2 a ni. ; sensomotoorne aste.olemas kaasasündinud refleksid. * 3-7 a.; operatsioonide eelne aste. Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine. 4
aspektid on universaalsed, kuid pöördepunktides toimivad häired võivad mõjutada neid. Nt. Reeglina sünnib in. 2käe ja jalaga, kuid mitte alati). Orgude üh.kohad on kui arengu kriitilised punkti, kust edasi võib minna mitmel viisil, sõltuvalt keskk.tingimustest. kalle näitab arengukiirust. Samasse punkti võib jõuda erinevaid teid pidi arengu kiirus sõltub erinevatest arenguteedest. Piaget´ 4 intellektuaalse arengu staadiumi: 1. Sensomotoorne (0-2a)- maailma tundmaõp.füüsiliste tegevuste kaudu. Mõtlemine ja keele omandamine. 2. Operatsioonide-eelne (2- 7a)- pole veel omandanud loogilist mõtlemist, 3. Konkr.operatsioonide(7-12)- mõtleb konkr.probl-st siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööratavaks ja mõistab asjade konkr.omaduste paratamatust. 4.formaalsete operatsioonide- võime mõelda abstraktsetest v hüpoteetilistest probl.dest. Piaget´ huviks oli in.intellektuaasuse ja järeldamisvõime arengu seletamine nende biol
spetsiifilisemad võimed. Mittepsühhom teooria: Gardner: pole olemas ühte üldist võimekust, vaid vähemalt 7 sõltumatut võimekust (- : rajatud usule, mitte kontrollitavatele faktidele; miks just 7?). Sternberg: kolm sõltumatut int: analüütiline, praktiline, loov (- : uurimuses osales vähe inimesi, ei saa üldistada). Veel ajaloost: Sir Francis Galton (1822-1911) sõnastas peamised põhimõtted ind erinevuste mõõtmiseks ja rakendas neid. J. McKeen Cattell (1860-1944) sensomotoorne test (10 ül). A. Binet (1857-1911) pani aluse kaasaegsetele int testidele; koos Simon'ga esimene rakenduslik vaimsete võimete skaala (ül, mis hindasid abstraktset mõtlemist). Näitas, kas õpilane suudab lahendada ül, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilastele. Vaimne vanus vanus, millele vastavad vaimsete võimete testis saadud punktid. vaimne vanus W
ja mida mitte, kuidas pean muutma keskkonda või enda käitumist) - Tasakaal skeemide ja keskkonna vahel ning selle säilitamine SKEEMIDE ARENG - skeemid aitavad lastel adapteeruda: *assimilatsioon: panna uus objekt vanasse skeemi *akommodatsioon (või ka kohanemine): muuta vana skeemi, et see ühilduks uue objektiga või luua uued skeemid Piaget KOGNITIIVSE ARENGU TEOORIA (peame eelneva läbima) 1) sensomotoorne staadium 0-2 (eristab end teistest objektidest, saab aru objektide jäävusest) - laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab - mõtlemise ja keele omandamine - imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu 2) operatsioonide eelne 2-7 (keelekasutus on piisavalt arenenud, objekte tõlgendatakse kujundite ja sõnadena ning klassifitseeritakse neid ühe tunnuse alusel) - lapsed omandavad süstemaatilise loogilise mõtlemise
3. Otsimisrefleks Vastsündinu põse puudutamisel pöörab ta oma pead puudutuse poole ja avab suu (nagu otsiks rinnanibu). Refleks kaob umbes 4 kuu vanuses. 4. Haaramisrefleks Vastsündinu peopesa puudutamisel mingi esemega (pliiatsiga) haarab ta sellest kinni. Kaob umbes 5 kuu vanuses. 5. Ujumisrefleks Kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Refleks kaob umbes 6 kuu vanuses. 6. Pupillirefleks Silmaavad ahenevad ereda valguse toimel. Kestab eluaeg. Staadium Kirjeldus 1. Sensomotoorne Sünnist 2.a. lõpuni. Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 2. Operatsioonieelne 3.-7.a Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab
Operantne õppimine Õpime mingit käitumist sellega kaasas käiva kinnituse või karistuse läbi. Sotsaailne õppimine Õppimine läbi teiste kogemuste, nähtu jäljendamine. Normaalne autism ja sümbioos Normaalne autism enesesse sulgumus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endassetõmbunud. Ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. Normaalne sümbioos lapsele tundub, et ta on hoidjaga üks. Puudub minatunde. Piage arengu astmed 1. Sensomotoorne. 1-2 e.a. Kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil, avastab keskkonda. Laps sõltub ümbrusest, sellest, mida ta tajub. 2. Operatsioonide eelne, 2-7 e.a. Lapsed hakkavad kasutama sümboleid objektide või sündmuste tähistamiseks ja kirjeldamiseks (nt rääkima). Lapsed ei suuda kohanduda ja ette kujutada, et teistel võiksid olla mõtted, mis erinevad teiste omadest (egotsentrism). Fantaasia on väga võimas nad on loomingulised. Intuitiivne mõtlemine loogiline arutlus puudub
autoritaarne kasvatusstiil Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, personaalsed, prudentsiaalsed Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne käitumine Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: paralleelne mängimine Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide staadium Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud konstrueerivad teadmisi keskkonnast omaenda tegevuste kaudu, eristab end teistest objektidest, objektide jäävus. Operatsioonide eelne staadium-Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise,Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks, Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse. Jäävus (Piaget)
· Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole Paratamatu Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon tegevuse käigus kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine. · Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas teatud määral igal arengutasemel. · Samas võib eksisteerivaid teadmisi umber lükata akommodatsiooni käigus olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel valitsevate vastuolude tõttu Sensomotoorne staadium - Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest. Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele. Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng · Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist. · Konkreetsete operatsioonide staadium (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega.
annaabi.ee 
