Besileusele. ( võimu piiras riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsionidena tsirkuseparteid) · Riiklik hoolekandesüsteem: eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaelastekodud, kirik jagas nälgivatele vaestele kodanikele tasuta vilja jne. · Bütsantsi keisrile allus kirik: Ta käsutas kirikuvarusid, määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, kujundas kiriklikku ideoloogiat jne. · Keisrite võim plnud kuigi püsiv: nad kukutati paleepööretes, troonilt tõrjutud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Tihti kuulus reaalne võimutäius riigis hoopis mõjukaile õukondlastele. Sise- ja väilispoliitika, riikluse erijooned. · Justinianus I arengu esimene õitsengujärk · Arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3osalise ,,tsiviilseaduste kogu". 532. Aastal surus ta Konstantinoopolis julmalt maha Nika ülestõusu
matemaatika vastu.Ikka uuesti tuli ta selle küsimuse juurde tagasi kuni jõudis lõpuks järeldusele,et sellist lahendust radikaalides pole lihtsalt olemas.Nii arvasid ka teised matemaatikud.Abeli ületamatu ideederikkus kihutas teda uute ulatuslikumate probleemide juurde.Võrrandite algebralistele ja lahenduvuste piiritlemine pidi aga jääma Galoi's ülesandeks.Galois õppis hiljem Abeli tööd tundma ja hindama.Augustis 1821 sooritas Abel ülikooli sisseastumis eksamid.Uuel ülikoolil aga plnud raha,et maksta stipendiumit.Kuid oli olemas ühiselamu kus polnud vaja maksta elamispinna,kütte ja valgustuse eest.Abelile sellest ei piisanud,sest tal polnud mitte mingisugusei vahendeid elamiseks.Mõned ülikooli prifessorid hakkasid maksma Abelile stipendiumit oma taskust,et säilitada teadusele seda haruldast annet. Juunis 1822 sooritas Abel kõik ettevalmistuseksamid ja omandas aunimetuse. Enne ülikooli avamist Norras keegi õieti ei tegelenud teadusega.Nüüd elgus,et teadusliku
ilusti vastu ja oli nõus, et Nydia hakkab tema juures elama ning tollest ajast peale said Glaucusest ja Ionest armastajapaar. Armuafäärist sai ka Arbaces teada, kes haudus salakavalat plaani Ione enda juurde meelitada ning nõiduse abil teda end armastama panna. Egiptlane sai plaaniga hakkama, aga Nydia koos Glaucuse Apaecidesega jõudsid talle järele. Rüseluse keskel tuli hirmus maavärin, mille käigus Arbaces sai raskelt vigastada, teised aga pääsesid. Tükk aega plnud egitplasest midagi kuulda. Glaucus ja Ione nautisid elu, Apaecides pöördus ristiusku. Nydial kasvas armastus Glaucuse vastu, sama ka Julial, kes pidas Arbacesega nõu, et minna koopanõia juurde armastusejoogi järele. Umbes samal ajal sattusid Glaucus ja Ione ise koopanõia juurde tormi eest varju. Seal tappis Glaucus neid rünnanud nõia mao, mille käigus kihutas nõid nad minema. Üsna pea saabusid Julia ja Arbaces. Viimane oli kättemaksuhimuline
Järgmises aknas lubati installeerima hakata, kuid hoiatati, et see võib võtta aega ja toimuvad restardid. Tegelikult läks aega vaid kümmekond minutit. Seejärel, peale mitmeid restarte, anti valida, millise operatsioonisüsteemiga edasi toimetada, kas vana Windows seitsmega, või uuega. Siin valisin uue, et seda lähemalt uurida. Nüüd tuli see koht, kus tuleb sisestada tootevõti, mis peaks näitama, et oled operatsioonisüsteemi ausalt kinni maksnud. Kuna mul plnud plaanis kaheksat kasutama hakata, vajutasin Skip. Järgmises aknas sai hakata uuele operatsioonisüsteemile juba isikupära lisama. Valikus oli kakskümmend viis värvitooni, enamuses minu jaoks eemaletõukavad. Tumeroheline sai siiski eelistuse. Samas sai arvutile ka nime anda. Nüüd, vajutades Next, jõudsin seadistamise lehele. Valida sai kiirseadistamise ja kohandatud seadistamise vahel. Kiirseadistamise valikut tehes
tõestada ei suutnud, miks see nii on; J. Snow näitas katsetega, et koolera ei levi mitte õhu - või inimkontaktide kaudu, vaid näitas, et koolera on puhtalt saasteprobleemi kaudu leviv haigus, aga ei suutnud seda tõestada; L. Pasteur rajas mikroobiteooria(tõestas alles 1880ndatel, kuigi juba 1857 oli avastanud pastöriseerimise); R.Koch tõestas tuberkulooriskepikesed ja kooleraviiruse näitas ära(mida Snow plnud suutnud, sest mikroope ei tuntud). 2) Sotsiaalmajanduslikud põhjused elatustaseme paranemine, üha enam hakati otseselt tegelema vaesuse vastu võitlemisega. 19.saj tekkis halvustav mõiste ,,pauperism", kus rahvastiku kiire juurdekasv ja linnastumine tekitas juurde vaest elanikkonna kihti, aga teisalt hakati sellele rohkem ka tähelepanu pöörama. Kui paremad elamistingimused jõudsid vaesteni, siis hakkas vähenema ka nende suremus.