vahendusel. Grupisisesed suhted järgivad Homensi käsitluses õiglusprintsiipi. Selle kohaselt peaksid iga grupiliikme kasud olema võrdsed. Mida vastutusrikkamat rolli liige täidab, seda suuremad on tema kulud ning tema kasu peab sellega vastavuses olema. Homans esitab 4 reeglit, mille rakendumisel tagatakse õiglus: 1. Väärtus, mida indiviid grupist saab, peab olema tasakaalus tema gruppi antud osapanusega 2. Väärtus, mida grupiliige saab, peab olema vastavuses tema investeeringuga( aeg, raha, vms) 3. Grupiliikme tasu peab olema vastavuses tema kuludega ehk sellega, mida ta ära annab. 4. Kuim mõne grupiliikme investeering on suurem kui teistel, siis on ka tema panus suurem ja seetõttu peab saama suuremat tasu. Suheldes kõrgema staatusega grupiliikmetega, on kulu-tulu suhe parem, sest kõrgema staatusega liige ja temaga suhtlemine suurendavad tulu. Inimesed eelistavad suhteid
Tüdruku kaudu tuleb välja, et Lydia Evers oli end Benjaminile tutvustanud ja öelnud, et tema on poisi õige ema. Veidike aega peale selle teada saamist saab Erik kõne Benjaminilt, kes on auto pakiruumis ja keda viiakse “tondilossi”. Joona Linna võtab juhtumi üle ja käsib Erikul mõelda, kes tahaks talle kätte maksta. Erikule meenub aastate tagune grupp inimesi, keda ta hüpnoosiga ravida üritas. Erik arvas, et Benjamini röövis ebastabiilne grupiliige Eva Blau, kes oli juba korra Barkide koju sisse murdnud. Eva Blau see aga ei olnud, kuna tema leiti surnult. Siis meenub Erikule Lydia ning nad hakkavad teda ning Benjamini otsima. Lydia peitis koos paari teise hüpnoosigrupi liikmega Benjamini kaugel põhjas. Joona Linna, Erik ja Simone jõuavad sinna täpselt õigel ajal, et takistada Lydial Benjamini nina ära lõikamast, et teda “distsiplineerida”. Benjamin põgeneb bussis, kuid Lydia võtab temalt selle
Mängu juhend: Lauamäng koolilastele tuntumatest ravimtaimedest. Mängitakse grupiga, kus iga ruudu peale sattudes, küsib grupiliige küsimuse vastavalt sellele mis numbriruudukese peal ollakse(saab ka mängida suurema grupiga, kuid kui mitu inimest satuvad samale ruudule, siis küsitakse temalt sama küsimus, kuna iga ruudu kohta on üks küsimus). Lastele antakse ka iga ravimtaime kohta väike tutvustustekst, kuhu on peidetud küsimuse vastus. Igal küsimusel on 3 vastusevarianti ja liigutakse edasi ka valesti vastamise puhul. Mängu teema: tuntuimad ravimtaimed
kordamööda vahti pidasid), mis viis saarekesele, kus oli punasärkide nö kogunemispaik. Väikese saare ümber valendas pisike vesikasvudega järv, mis oli tihedalt pilliroogu ja kõrkjaid täis kasvanud. Esimene luureretk botaanikaaeda- Pärast Pal-tänava poiste lipu varastamist kavatsesid eelnimetatu grupp tõestada end , et ei karda punasärke ja tungisid pimedas salaja 3-kesi ( kapten Boka, reamees Nemecseki ja Csonakos) oma lippu tagastama, seal nägid et üks nende grupiliige Gereb on äraandja. Teine luureretk botaanikaaeda. Nemecsek kellelegi lausumata ronis punasärkide saarel asuva puuotsa, et näha oma silmaga äraandjad ja ootas kuna krundil toimub üldkoosolek. Seal ta tõestas end suurele punasärkide väejuhile, et ei karda midagi. Heledapäist poisikest kasteti järve, kus ta ei teinud piiksugi, ja ütles välja kõik punasärkide kaptenile välja mida ta nendest arvas
mitteverbaalset suhtlust jälginud alluvad otsustada, et nemad ei hakka kunagi isiklikke kirju koosolekutel lugema. Selle protsessi kaudu on mitteformaalselt kehtestatud norm mitte lugeda isiklikke kirju osakonna koosolekul. Normid omavad "võiks" ja "peab" kvaliteeti ning nende tähtsus on varieeruv. On olemas tugeva survega norme, millele peab kuuletuma ning mille rikkumisele järgnevad tõsised karistused näiteks konfidentsiaalsuse rikkumine teraapiagruppides. Kui grupiliige rikub konfidentsiaalsust, paljastades teise grupiliikme kohta isiklikku informatsiooni väljaspool seda konkreetset gruppi, võidakse ta karistuseks grupist välja heita. Vähemtähtsatele normidele mittekuuletumine näiteks koosolekutel röhitsemine tekitab vaid kerget halvakspanu. Grupiliikmed tunnetavad tihti alateadlikult paljusid norme, mis nende käitumist suunavad. Kui paluda mõne grupiliikme käest tema grupi normide nimetamist,
tegevuse hea tulemuse hädavajalikuks eelduseks. 8. Kõigil peab olema võimalus oma arvamust välja öelda ja oma mõtteid selgitada, kuni nad tunnevad, et neist on õigesti aru saadud, hoolimata sellest kui palju selleks aega kulub. 9. Grupisisest koostööd peab suutma grupis avalikult arutada vaatamata sellest tulenevatele ebameeldivustele mõne grupiliikme suhtes. 10. Soovitav on jõuda kompromisslahenduseni, mitte suruda läbi enamuse arvamust vähemuse kulul. 11. Mida üks grupiliige tunneb või usub, on sama tähtis, kui see, mida see isik teab või oskab. Avameelselt tuleb arutleda mõlema üle. Merlecons ja Ko OÜ 20 HEA JA EDUKAS INIMENE Tööleht Leidke kümme omadust, mis iseloomustavad head inimest ja kümme omadust, mis iseloomustavad edukat inimest. 1. Meeldiv 20. Väliselt esinduslik 2. Spontaanne 21. Hoolikas 3
11. Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime? Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Võime tegutseda oma ideede elluviimise nimel, loovus, uuenduslikkus, julgus riskida, projektijuhtimisoskus, teiste kaasamine 12. Selgitada oma sõnadega juhi ja liidri erinevusi. Juht on ametlikult juhiks määratud, tal ei pruugi olla liidri omadusi. Liidriks kujunetakse, grupiliige, kes kõige rohkem suunab ja korraldab, kellel on grupi üle mõju. Liider on emotsionaalne arusaam, juht ametlik. Juht on laiem mõiste kui liider. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. töötulemuste mõõtmine 3. tulemuste võrdlemine standarditega 4. Korrektiivide sisseviimine 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Eristab juhti alluvast. Bürokraatlik, professionaalnekollegiaalne, poliitiline Olulised:
ning kvantitatiivse küsitluse jaoks eelteadmiste kogumisel. Näiteks, kui Te soovite teada, mida naised pesupulbrit ostes mõtlevad, annab kodus pesupesemisega tegelevate naiste vestlusgrupi loomine sellest teemast põhjaliku ülevaate. Fookusgrupi muudab värskete ideede loomise jaoks ideaalseks inimeste vaheline interaktsioon. Ühe grupisessiooni jooksul võib mõttevälgatusest areneda välja põhjalik kontseptsioon - mõni grupiliige väljendab oma soove ja vajadusi, mõni teine pakub välja võimalusi nende teoks tegemiseks, keegi käib välja omapoolse lahenduse, kuidas olemasolevat praktilisemaks muuta jne. [4; 2 FOOKUSGRUPI KASUTAMINE Fookusgruppe kasutatakse laialdaselt tutvumisuuringutes. Kolm enam levinut kasutusala on järgmised: 1. tarbijauuringud. Fookusgrupid aitavad suhteliselt kergesti välja selgitada tarbijate eelistusi, arvamusi ja käitumist toodete ja teenuste suhtes. Taolised eelnevad
Kvalitatiivsed strateegiad/meetodid on näiteks: narratiivne uurimus, fenomenoloogiline uurimus, etnograafiline uurimus, põhistatud teooria, juhtumiuurimus. · Etnograafiline uurimus - kvalitatiivne uurimus, kus uurija uurib pikema aja vältel teatud kultuurilist rühma nende loomulikus keskkonnas; kasutatakse järgmisi andmekogumismeetodeid: kõrvalt vaatlus (uurija hoiab distantsi), osalusvaatlus, uurija imbumine uuritavasse gruppi (uurija kui tavaline grupiliige), videosalvestus, süvaintervjuu, sihtgrupi intervjuu, semi- struktureeritud intervjuu, vestlus, elulugude kogumine, ankeet, testid jt. · Narratiivne uurimus - keskmes on narratiivid ehk jutustused; narratiivsed uurimismeetodid on interdistsiplinaarsed kuuludes tõlgendavate meetodite hulka; narratiivse lähenemise puhul on alati tegemist interpretatsiooni interpreteerimisega
Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Olulisemad grupis otsustamise tehnikad: Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika ...aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad
juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider. Sellisel juhul võib liider olla keegi, kellel ametlikku võimu ei ole. Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju. Juht on laiem mõiste kui liider. Liider tegeleb eelkõige inimestega. Kontroll Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jms. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine.
suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad (kui vajatakse kiiret kokkulepet) Otsustamine enamuse reeglite järgi - see lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse Otsustamine konsensuse põhimõttel konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus väljendada oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust Delfitehnika aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud
ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov juhile järgneda. Peale juhi mõiste on kasutusel ka liidri mõiste. Praktika näitab, et alati ei piisa üksnes ametiseisundist, et organisatsiooni või allüksuse ees seisvaid eesmärke saavutada. Juht ei suuda alati olla liider. Sellisel juhul võib liider olla keegi, kellel ametlikku võimu ei ole. Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju. Juht on laiem mõiste kui liider. Liider tegeleb eelkõige inimestega. Juht ja liider (manager, leader) on üldjuhul eri mõisted, mille sisu võib aga suures osas kattuda. Peamine erinevus seisneb selles, et juht on ametliku organisatsiooni osa koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees
Kõrvalseisja efekt-üks põhjusi, miks inimesed hädasolijat ei abista, mida suurem grupp, seda väiksema tn läheb keegi appi, sp et ükski liige ei arva et just tema peaks appi minema. MIDA TUTTAVAMAD ,SED ASUUREMA TN ABISTAVAD ÜKSTEIST: Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama Nt kuna teised appi ei läinud, järelikult võib järeldada et polnud ohtlik, kuigi tegelt oli Vastutuse hajumine-iga grupiliige arvab, et just teised peaksid abistama Altruism-abistav käitumine mis ei too abistajale mingit kasu 14.Areng närvitoru-varajases embrüonaalses staadiumis moodustunud torjuas struktuur, milles areneb NS loote alkoholisündroom arenguhäire, mis mõjutab lapsi, kelle emad tarvitasid raseduse ajal alkoholi sensomotoorne periood Piaget' teooria järgi sünnist kuni teise eluaastani kestev tunnetusliku arengu periood, mille kestel ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest.
Kontroll; Identiteet; Hüvituste süsteem; Konflikti tolerants; Kommunikatsioon; 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht ei suuda alati liider olla. Liider võib olla see, kellel pole ametlikku võimu. Liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, mõjutada. Liider on emotsionaalne arusaam. Juht on ametlik arusaam. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult. Juhid plaanivad, organiseerivad sobivaid struktuure ja kontrollivad ressursse. Juhtidel on ametlik positsioon, samas, kui igaüks võib
Tehnoloogia mõju juhtimisele ja tootmise effektiivsusele ilmneb eriti pöördeliste tehnoloogiliste muudatuste rakendamisel (konveier näiteks) Inimesed ehk töötajad Üks resurss, sisend. Juht saavutab eesmärgi teiste inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Peab arvestama, et iga inimene on kordumatu isiksus oma murede ja soovidega, mida püüab rahuldada. Juht pöörab inimesele suurt tähelepanu. 3 aspekti: 1) inimene kui isiksus 2) inimene kui grupiliige 3) inimene kui liider ja juht Inimese käitumise ühiskonnas ja tööl määravad ära tema isikuomadused ja keskkond. Juhi kõige keerukam töö on töö inimestega. Töö edukus sõltub suurel määral nn käitumisteadmiste tundmises: psühholoogia, organisatsiooni käitumine ja sotsioloogia. Inimese individuaalsed omadused kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste koostoimel. Aluseks kesk ja vegetatiivne närvis. ja ainevahetus. Psüholoogilised omadused
protokolle Osalejate arengut soodustavad rühmaliikmed: · Julgustaja, toetaja suhtleb kõigiga soojalt ja sõbralikult. Aktsepteerib pakutud ideid. · Harmoniseerija tahab, et kõik saaksid omavahel hästi läbi, maandab pingeid, lahendab konflikte ja arusaamatusi. · Kompromissisobitaja hea enesekontrolliga, on ise huvitatud konflikti lahendamisest. Tunnistab oma vigu ka siis, kui omab kõrget staatust. · Kaasatulija passiivne grupiliige. Sõbralik ja grupikeskne, järgneb teistele. Rühmaliikmed, kes ei ole koostööst huvitatud: · Agressor ründab nii kaaslasi, kui lahendatavat probleemi. Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks
Grupi ühtsus ja produktiivus on rohkem omavahel seotud: väikestes gruppides; üksteisest sõltuvate ülesannete puhul; kui halb koordinatsioon mõjutab ülesannet; kui grupinormid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega aitab kõrge grupi ühtsus neid saavutada; ühtses grupis on norme raske rikkuda. Grupimõtlemist mõjutavad faktorid: välismõjudest äralõigatud grupp; tugeva liidri olemasolu; illusioon, et ollakse haavamatu; oma tegudele moralse õigustuse otsimine; soov olla grupiliige sunnib olema samasugune; grupiliikmete enesetsensuur ja teisitimõtlemise jälgimine. Abistav käitumine 2 olulist tunnust: teine peab saama kasu ja peab olema valikuvabadus. Evolutsioonilise psühholoogia seisukohalt aitavad inimesed liigi kestvuse ja adaptatsiooni/kohanemise tõttu. Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus.
Käitumuslikud kriteeriumid: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest. 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on vaenlase kujundi olemasolu ja sellega võitlemine. Sealjuures võib vaenlane olla nii miski või keegi tegelik kui ka kujutletav. Elamine erinevate inimeste, tõdede ja arvamuste maailmas võib olla endisele äärmusgrupi liikmele raske ja problemaatiline. 3. kriteerium
domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua “võitjate” ja “kaotajate” koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 43. Selgitage olulisemaid grupis otsustamise tehnikaid. Nominaalse grupi tehnika …genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika …aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus, st koostatakse
Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: riik valvab korra järele, karistab lepingu rikkujaid. 47. Robert Axelrod ratsionaalsete indiviidide vahel võib tekkida ka koostöö. Koostöö on pikemas perspektiivis kasulikum, sest kui üks petab, siis petab ka teine ning mõlemad saavad lõpuks kahju. Petmisega kasu ei saa. 48. Jacob Moreno sotsiomeetria uuritakse inimeste vahelisi eelistusi. Sotsiomeetriline küsitlus grupiliikmetelt küsitakse, milline grupiliige neile kõige rohkem meeldibselgitatakse välja, milliseid valitakse kõige rohkem ja milliseid kõige vähem. Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele
o Vähemuse otsustamine Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. o Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? Nominaalse grupi tehnika ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. Delfitehnika Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud
Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. o Otsustamine enamuse reeglite järgi See lahendusviis püüab luua “võitjate” ja “kaotajate” koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 44. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? • Nominaalse grupi tehnika - genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. • Delfitehnika - aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad
Vähemus võib domineerivaks muutuda sageli siis, kui grupile tundub, et vajatakse kiiret kokkulepet. 4. Otsustamine enamuse reeglite järgi- lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. 5. Otsustamine konsensuse põhimõttel- konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Kõik vastuolijad saavad oma arvamusi avaldada. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus oma mõtteid välja öelda. Konsensuseni jõudmiseks soovitatakse oma seisukohti esitada loogiliselt ja selgelt. Tõelise konsensuse saavutamiseks tuleks hoiduda konflikti vähendamise tehnikast (hääletamine, kauplemine). 6. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel- kõik grupiliikmed nõustuvad otsusega. 34. Siirmise/ Delegeerimise mõiste. Sisu. Siirmine/Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale
1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Aärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest. 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Aärmusgruppide üheks tunnuseks on vaenlase kujundi olemasolu ja sellega võitlemine. Sealjuures võib vaenlane olla nii miski või keegi tegelik kui ka kujutletav. Elamine erinevate inimeste, tõdede ja arvamuste maailmas võib olla endisele äärmusgrupi liikmele raske ja problemaatiline. 3. kriteerium
Igale grupiliikmele on leitud kõige paremini sobiv ala, töö, tegutsemisviis. Juht kontrollib, et käitutaks kokkulepitud demokraatlike reeglite järgi. INIMESTE MOTIVEERITUS. 1) Kõigi osalejate jaoks peab grupp olema nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt turvaline. 2) Grupp looks, toodaks midagi iga grupiliikme jaoks, vastaks igaühe spetsiifilistele vajadustele. 3) Inimene tunneks end grupis olulisena, teades, et tal on midagi grupile anda, et tema panus on vajalik. 4) Iga grupiliige teaks ja tunneks enda olulisust grupis ja seda, et keegi märkaks, kui ta puudub. RÜHMATÖÖ JUHI OSKUSED. 1) Probleemi suhtes erapooletu (vähemalt alguses). 2) Juhib arutelu, annab sõna, katkestab. 3)Taotleb, et kõik, ka kõige vaiksemad, avaldaksid oma arvamust. Passivsetel on sageli originaalseid või kõnealuse teema lahendamisele kaasa aitavaid mõtteid. 4) Taotleb, et arutelu oleks konstruktiivne. 5) Taotleb, et korraga räägiks 1 inimene. 6) Et lahendataks probleemi, mitte suhteid
167. Toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad -kui vajatakse kiiret kokkulepet. o Otsustamine enamuse reeglite järgi 168. See lahendusviis püüab luua "võitjate" ja "kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. o Otsustamine konsensuse põhimõttel 169. Konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant. Iga grupiliige peab tundma, et tal oli võimalus välja öelda oma mõtteid. o Otsustamine täieliku mõistmise põhimõttel 170. Kõik grupiliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsusega. 6. Millised on olulisemad grupis otsustamise tehnikad? 171. Nominaalse grupi tehnika 172. ...genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 173. Delfitehnika 174. Aitab probleemide lahendamisel kaasata inimesi, kel puuduvad vahetud
kindla eesmärgi saavutamise nimel. Grupimõtlemine on tegutsemisviis, mille abil meeskond oma eesmärgile jõuab Eelised Rohkem teadmisi ja kogemusi. Rohkem mitmekesisemaid ideid. Grupp on võimeline alternatiive kriitilisemalt hinnata ning pakkuda kvaliteetsemaid lahendusi. Puudused Erinevad eesmärgid,mis võivad viia konfliktide puhkemiseni. Nõuab rohkem aega ja energiat. Langetada äärmuslikumad otsused kui seda ükski grupiliige eraldi teeks. Võib halvata kehv töökorraldus või sattumine üksikute liikmete domineerimise alla. 25. Koosolekud kui rühmatöö vorm. Koosolekute läbiviimise viisid. Ametlikke rühmi luuakse mitmetel eesmärkidel: ideede genereerimiseks, otsuste tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva töörühma (komitee) kui ajutiselt kokkukutsutud töötajate koostöövorm.
tähelepanu pöörata: 1. kriteerium. Kas ja kuivõrd suudetakse järgida ühiskonnaelu norme eristades äärmusgrupi väärtusi ja arusaamasid üldistest tõekspidamistest. Igasugune inimkäitumine arvestab mingite sotsiaalsete normidega. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on, et seal kehtivad võrreldes tavaühiskonnaga teistsugused normid. Põhimõtteliselt võib normiks saada ka normide puudumine. On psüühiliselt ja sotsiaalselt riskantne, kui endine grupiliige püüab argielu elada lähtudes grupinormidest, mis erinevad ühiskonna tavaarusaamadest 2. kriteerium. Agressiivsus mingi inimrühma või idee suhtes. Äärmusgruppide üheks tunnuseks on vaenlase kujundi olemasolu ja sellega võitlemine. Sealjuures võib vaenlane olla nii miski või keegi tegelik kui ka kujutletav. Elamine erinevate inimeste, tõdede ja arvamuste maailmas võib olla endisele äärmusgrupi liikmele raske ja problemaatiline. 3. kriteerium
paljusubjektsete tegijate ja teguritega. [Üks võimalik inimgrupi määratlus: grupp eksisteerib parajasti siis, kui a) hulk inimesi omab ja teadvustab tegevuse ühist eesmärki, b) igaüks neist teab, et ka teised omavad sama eesmärki, c) nende vahel on tööjaotus ülesannete ja lähi-eesmärkide alusel ja d) nad suhtlevad omavahel, et tegevust koordineerida. Seega: 1) "täisväärtuslik ja teadlik" grupiliige teab grupi eksisteerimisest, teab enda kuulumisest gruppi ja oma seisundit grupis ning teab gruppi ühendavaid sise- ja välistegureid inimgrupp on olemuselt teadmispõhine ning tarvilikke teadmisi grupis tekitab ning levitab ja jagab kommunikatsioon; 2) grupi subjektsus on varieeruv: grupi liige võib toimida enda, teiste liikmete või kogu grupi eest, samuti võib grupp toimida enda või liikmete eest; 3) grupis esineb mitme subjekti suhe
Harjutust korratakse iga päev, see on esimene tegevus algaval päeval. Eelmisel päeval kasutatud suured paberilehed, tahvlile kirjutatu koh- ta tehtud märkmed kogutakse kokku ning asetatakse nii, et nad oleksid kõigile osalejatele nähtavad. Osalejatele antakse nüüd viis minutit aega eelmise päeva üle järelemõtlemiseks. 46 Karjäärinõustamine Samal ajal võib ruumis mängida meditatiivne muusika. Viie minuti jooksul peab iga grupiliige leidma ühe või vajaduse korral kaks sõna, mis tema arvates kõige paremini kirjeldavad mi- dagi väga olulist eelmisest päevast. Seejärel ütlevad osalejad kordamööda välja need sõnad, mis nende arvates möödunud päeva kõige paremini iseloomustavad, ning kõik need sõnad kirjutatakse tabelisse (vaata allpool olevat näidet). Iga osaleja võib selgitada, miks ta valis just selle sõna, esitada omapoolseid täpsustavaid küsimusi jne
liialt hõivatud oma mõtetega, et ei märka teiste saavutusi. Juht kui eestvedaja: juhi kohustus on plaanid ja otsused tulemusteks muuta ning nende nimel inimesed tööle panna, tagades eesmärkide saavutamiseks alluvate ja ka mittealluvate kaasalöömise ja abi; juht peab saavutama, et inimesed tulekisd tema ideedega kaasa, järgneksid talle (Alas, 2004); juht ei suuda alati liider olla (Alas, 2004); liidriks kujuneb grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada, kellel on grupi üle mõju (Alas, 2004); liider on emotsionaalne arusaam; juht on ametlik arusaam (Alas, 2004); juht peab keskenduma rohkem firma (`ettevõtte`) ressurssidele ja liider sellele, kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada (Alas, 2004); juht on laiem mõiste kui liider (Alas, 2004). Joonis 34. Eestvedajalt nõutavad oskused (Üksvärav, 2004) Tabel 5
kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmine ja elluviimine Konformism allumine grupi survele, käitumise muutmine, loobumine oma tõekspidamistest olukorra sunnil või oma seisukoha muutmine grupi survel. Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele, sest liiga suur ideede, huvide ja toimimisviiside hulk takistab sageli ülesande täitmist. Konformsus kui grupi enamusest lähtuv survemehhanism. · Järeleandlikkus grupiliige annab teistele järele, kuid tegelikult ei muuda oma sisemisi arvamusi. · Normatiivne allumine grupile allumine saavutatakse sotsiaalse mõju vahendusel. Grupi liige muudab oma arvamusi, sest grupile alluda on kasulikum kui mitte alluda. Õpärase käitumise motiivideks: · sisemine veendumus õpärase käitumise motiivina õnormide õiguspärasuses ja õigluses · individuaalne vajadus seadust järgida. · Sotsiaalne vajadus seadust järgida.
selged tähtajalised piirangud, mis tekivad kaastöötajate poolt. Sageli on vajaliku kvalifikatsiooni ja isiksuseomadustega töötajad hõivatud, mis võib tekitada ajalisi nihkeid tööde teostamisel. 32 töötajate nõusolekuga - kindel peab olema inimese nõusolek projektis osalemiseks. Töötaja, kes on sunniviisiliselt projekti kaasatud, on halb grupiliige, kes võib mõjutada kogu projektigrupi efektiivsust negatiivselt. lülitumisajaga - lülitumine projekti ja efektiivse projekti heaks töötamise alustamine nõuab sisseelamise aega. koolitusvajadusega - sageli on oluline, et projektis osalejad saaksid lisakoolitust. See aga nõuab aega, mida tuleb arvestada tähtaegade määramisel. Sellisel etapiviisilisel plaanimisel koos isikute konkretiseerimisega saab vältida, et olulised
Nim igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sots suhete võrgustik 29. Millised tunnused iseloomustavad gruppi? o Grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogumik o Liikmed on vastastikustes sõltuvussuhetes o Grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi liikmeid o Grupis valitseb meie- tunne 169 30. Nim erinevaid gruppe- st kuidas neid on võimalik liigitada? Esmased grupid iga grupiliige tunneb muret teise heaolu pärast.füüsiline lähedus, väike liikmete arv, pikk kestvus, ühised normid ja väärtused, ühised eesmärgid nt. mees-naine, lähedased sõbrad, vanemad- lapsed, perekond. Teisesed grupid vähesed emotsionaalsed sidemed. liikmete arv suur, ühiste eesmärkide piiratus, ühisnormide ja väärtuste piiratus, füüsiline lähedus pole vajalik, piiratud kestvusega kontaktid. Nt õpilane- õpetaja, juhataja- tööline,
Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunni kaudu kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja millede järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatuks tingimuseks. Normide tekkimist pole lihtne selgitada või jälgida, kuna sageli norme ei teadvustata ja nii tekivad ka normid justkui iseenesest. On välja toodud mitu moodust kuidas normid võivad kujuneda: 1. juht või grupiliige teeb selgesõnalise avalduse, ütleb välja milline on soovitav või ebasoovitav käitumine 2. kriitilised sündmused grupi tegevuses sunnivad gruppi otsustama, millist käitumist aktsepteeritakse. Norm luuakse selleks, et analoogseid situatsioone edaspidi vältida 3. kui situatsioon ilmneb esmakordselt, siis käitumine selles situatsioonis võidakse muuta normiks. Esimene sündmus võib toimida etalonina ala eelmisel korral me tegime nii 4
1. Tegevuse eesmärkide ja huvide ühildamine. 2. Muudatuste kavandamine ja realiseerimine. 3. Liidri ja järgijate olemasolu ja nende aktiivne tegevus. 4. Mõjutamissuhete olemasolu, mis põhineb motiveerimisel.247 Eestvedamine on mõiste, mis seostub grupiga. Liidril on teiste grupiliikmete toetus ja talle tahe-takse järgneda. Seega on liidril alati järgijaid. Mõned eestvedamise uurijad nimetavad liidri vas-tandrollis olijaid järgijateks, teised lihtsalt grupiliikmeteks. Liider on see grupiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust kor-raldada. Eestvedamise uurimine on suunatud valdavalt kahe küsimuse selgitamisele: - millised isiksuse omadused näitavad, kas antud inimesest võib liider saada? - millised isiksuse omadused näitavad, kas liidri tegevus kujuneb mõjukaks? Juht ja liider on eri mõisted, mille sisu võib suures osas kattuda. Juht on laiem mõiste kui liider. Juht peab
annaabi.ee 
