1. Polüamiid (valge läbipaistev suht) Pöletuskatse : Ei hakka kohe põlema, raskesti süttiv, pöleb nii, et järgi jääb pisike must tomp, mis on köva. Lõhnab enam vähem nagu plastik vöi paber. Märguvuskatse: Vette asetades on vesi riide peal, aga riie vett imas küll. Nurkadest hakkab tasakesi alla vajuma. Füüsiliselt surudes vajub tükike vee alla. Välja vöttes on ta märg nagu plaaster vöi side. 2. Polüester (kuldne, triipudega) Põletuskatse: Süttib kergesti ja kiiresti, alles jääb must tomp. Leegiga pölema ei hakka ja paberipöletamise lõhn. Märguvuskatse: Imab endasse kiiresti vett. Põhja vajub ainult siis kui füüsiliselt suruda. Välja vöttes on riie üpriski märg. 3. Polüester (sinine, lilledega) Põletuskatse: Kergesti süttiv, pöleb väga kiireti, järgi jääb pisike tomp. Lõhnab ka pigem nagu paberi pöletamisel. Märguvuskatse: Vett imab riie kiiresti, Liialt vett ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Riin Savisaar LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Regina Raidma Tallinn 2019 Sisukord KATSED..................................................................................... 3 Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele................................3 Katse 2. Aine kontsentratsiooni ja iseloomu mõju reaktsiooni kiirusele.............3 Katse 3. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele............................................4 ENESEANALÜÜS.........................................................................5 KATSED Katse 1. Aine peenestusastme mõju reaktsiooni kiirusele Esimeses katses ma kasutasin nelja kaitseklaasi, 30% äädikhapet, 36% soolhapet, tsingipulbrit ja tsingitükke. Selles katses pidin panema reageerima soolhappe ja tsingipulbri, äädikhappe ja tsingitüki, soolhappe ja tsing...
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter...
Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu.
Faraday katsed ja Lenzi reegel 1. Kirjelda järgmisi Faraday katseid. Mida tehti ja kuidas need töötavad: ● Püsimagneti liigutamine juhtme suhtes. Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Elektromagnetilist induktsiooni on võimalik uurida, kui kerida torukujulisele isoleerivale südamikule juhtmepool. Kõige lihtsam on magnetvälja muuta pannes magneti pooli sisse. Mida enam on keerde poolil, seda paremini saab voolu muutust mõõta. Parema käe rusikareegli abil võib veenduda selles, et induktsioonivoolu magnetväli on vastupidine juhtmekeerus tugevnevale püsimagneti väljale. Induktsioonivool takistab sellesama magnetvälja kasvu, mis voolu esile kutsus. Vool poolis kestab seni kuni magnetväli liigub. Kui lõpeb liikumine, siis saab laengukandjatele mõjuv Lorentzi jõud nulliks, sest v=0. ● Vooluga juhtme liigutamine vooluta juhtme suhtes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetväl...
Praktiline töö Elektripliidi kasuteguri määramine 1. Töö vahendid: a) Elektripliit b) Anum veega c) Elektronkaal d) Termomeeter e) Stopper 2. Töö ülesanne: Määrata elektripliidi kasutegur. 3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektr...
Maa magnetvälja induktsiooni määramine 2s 2 *U * m 1. Valem: Bh= L2 e L- Toru pikkus (0,26m) U- Voolutugevus (1120v) m- Mass (9,1*10-31kg) e- Laeng (-1,6*10-19C) Katse nr. 1= 5mm Katse nr. 2= 5mm Katse nr. 3= 5mm 1. Arvutamine Katse 1. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 2. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Katse 3. 2 * 5mm 2 *1120v * 9,1 *10 -31 kg Bh= -19 = 1,67 *10 -5 0,26 2 1,6 *10 C Rainer Vestel ...
Metallide puhul on painde- ja väändeteim harva kasutatavad, mistõttu eelkõige tõmbeteimil (malmi korral ka surveteimil) määratavad mehaanilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha (teimik) või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali või sellest valmistatud detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja mittepurustavaid katseid (teime). Purustavad katsed (teimid) Materjalide purustava katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud (valatud, pressitud, lõiketöödeldud) spetsiaalsed katsekehad teimikud. Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plastsed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. Plastide korral kasutatakse
1. Teooriad ja meetodid Arengu uurimine Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses arengus, imikueas ja lapsepõlves, kui vastsündinu areneb nooreks täiskasvanuks, kes on ise suuteline saama vanemaks. Lapse arengu jälgimiseks on kasutatud kaht erinevat uurimisstrateegiat: läbilõikemeetod ja longituudmeetod. Läbilõikemeetod – uurija võib vaadelda mitut eagruppi korraga. See on kiire ning rakendatav. Longituudmeetod – uurija jälgib kindlaid isikuid teatud ajaperioodil, mõõtes muutusi. Pikemaajaline, sest uurija jälgib muutusi hilisema ja varasema käitumise vahel. Andmete analüüsimiseks on kaks meetodit – kvalitatiivmeetod (rõhk on käitumise või kogemuse tähendusel uuritavalt inimesele) ning kvantitatiivmeetod(rõhk ette määratud kategooriatel ning uur...
Toimetulek stressiga Lühidalt siis stressist ja mida see endast kujutab: Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused. Stressi põhjuseks on ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organism peab kohanema. Stressiga kaasnevad mõtlemise muutused, tugevad emotsioonid nagu hirm, viha, ärevus, masendus jne, veel kaasnevad füsioloogilised reaktsioonid, näiteks higistamine, südametegevuse kiirenemine ning muutused käitumises nagu endassetõmbumine või agressiivsus. Kõik need muutused on väga negatiivsed ja seepärast on seda ka stress. Kuna maailmas on nii palju erinevaid inimesi, siis reageerivad nad ka stressiolukordadele erinevalt. Stressi kogevad maailmas kõik inimesed ja seepärast on vajalik teada kuidas sellega toime tulla. Probleemilahenduse etapid on: · Probleemi defineerimine ja määratlemine · Alternatiivsete lahenduste väljamõ...
docstxt/126436296444708.txt
LOOMADE PSÜHHOLOOGIA Gertrud Vardja Kristin Prüüs 11r LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Loomad näevad erinevale kaugusele. Enamik loomi ei erista värvusi ja pimeduses ei näe üldse. · Sead, lambad, hobused ja veised on täiesti värvipimedad. · Nad eristavad küll objekte, kuid ei pruugi neid enne näha, kui objektid liikuma hakkavad. Nii näeme meie... Nii näevad sead, lambad, hobused ja veised... LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE · Veised on halva ruumilise nägemistajuga - sellest tuleneb hirm uute objektide ees, kartus liikuda valgusest pimedama ruumiosa poole. · Lambad hea ruumilise nägemistajuga, kuid neil puudub võime eristada väikeseid detaile (näiteks ei pruugi märgata osaliselt avatud väravat). · Hobustel on raskusi pimedusega kohanemisel. LOOMADE KÄITUMIST MÕJUTAVAD TEGURID NÄGEMINE ÖÖSEL · Mõned loomad näev...
Tihtipeale lahkas ta patsientide ajusid kui nad veel elus olid. Tõestamaks, et suurel kõrgusel tekivad veresoontes pisikesed õhumullid. KATSED KAKSIKUTEGA 1943-1944a. Josef Mengele Toimusid Auswitzi koonduslaagris Kaksikud olid enamik lapsed (umb. 1500 kaksikute paari) Kaksikutelt võeti verd ja katsetati kui suure verekaotuse nad üle elavad. Mengele süstis laste silmadesse ka erinevaid kemikaale, proovides muuta nende silmavärvi SULFANIILAMIIDI KATSED Viidi läbi 1942-1943 Ravenbrücki koonduslaagris Saksa väed kannatasid idarindel gangreeni tõttu suure haavatute arvu all. Tekkis huvi terapeutiliste ravimeetodite vastu Sulfaniilamiidi avastamine andis võimaluse enneolematuteks sõjatevusest tulenevate haavapõletike ravimiseks Ravimit katsetati kehaliselt tervete juutide peal Nende kehadele tekitati tahtlikult haavad ning nakatati neid erinevate bakteritega ning vereringe katkestati
BITUUMENMATERJALID · leektäpp Olemus ja liigitus · lahustuvus vees Hea keemilise püsivusega, veetihedad, värvilt mustad või tumepruunid. · lahustuvus kloroformis Toa temp. tahked, sitked või vedelad. Temp. tõstes vedelduvad sujuvalt. · viskoossus - vedelatel bituumenitel Bituumenite baasil valmistatakse: · murdumistäpp - teebituumenitel · bituumenemulsioone Pehmumitäpp · asfaltmörte ja -betoone Kuuli ja rõnga meetodil. Standartne metallrõngas valatakse bituumenit täis; peale ·...
............................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Rutherfordi aatomimudel Kaja Sarrapik 10. klass Ernest Rutherfordi katsed Katsete eelduseks oli, et aatom on sellise struktuuriga nagu seda pakkus välja Thomson ja ülikiiresti liikuvad alfaosakesed pidid probleemideta, küll väikeste kõrvalekalletega, läbima kuldlehe. Katse käigus selgus, et väike osa kõrvalekalletest võivad olla väga suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest
B- magnetinduktsioon l- juhtmelõigu pikkus - nurk liikumise suuna ning magnetvälja suuna vahel ***Näide: Tartu-Tallinna kiirrong sõidab kiirusega 108 km/h piki magnetilist meridiaani kulgeval teelõigul. Kui suur pinge tekib elektromagnetilise induktsiooni tõttu vaguniratta telje otstele? Rööbaste vahekaugus on 1524 mm ja Maa magnetinduktsiooni vertikaalkomponent Eestis 48 T. 2. Faraday katsed Liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes. Vooluga juhtme liikumine tekitab magnetvälja vahendusel voolu naaberjuhtmes Voolu muutus juhtmes tekitab vastava magnetväljamuutuse kaudu voolu naaberjuhtmes 3. Ma g n etvo o g. Jalgratta lambid põlevad seda heledamalt, mida kiiremini pöörleb dünamo võll. See tähendab, mida kiiremini magnetväli muutub, seda suurem elektromotoorjõud. Vaatleme katset. A
Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine.
2.1 Algne retsept..................................................................................................5 1.2.2 Pembertoni retsept.........................................................................................6 1.2.2.1 Koostis:...................................................................................................6 1.3 Müüdid ja tegelikkus............................................................................................8 1.4 Katsed ..................................................................................................................8 2. Katsed ........................................................................................................................9 2.1 Katse 1 .................................................................................................................9 2.2 Katse 2 [6]........................................................................................................
Selgitada andmeid karastusjookide kahju kohta. Uurida mida on karastusjookides rohkem, kas kahju või kasu. Uurida TTRK õpilaste suhteid, eeldusi ning maitset (ankeetide küsimuste abil) välja. Töö olulisus: Gaseeritud joogid on kättesaadavad meie ajal. Nende tarvitamine sai väga populaarseks. Hüpotees: karastusjoogid toovad endaga rohkem kahju kui kasu, kuid inimeste seas nad on väga populaarsed. Meetod: sotsioloogiline küsitlus, analüüs, katsed. Allikad: Internet, populaarteaduslik kirjandus, praktiline uurimistöö. Hüpotees, mis oli kehtestatud töö alguses, sai kinnitatud pärast teoreetilise osa analüüsi ja uurimise. Karastusjoogid sagedaste kasutamisel toovad endaga rohkem kahju kui kasulikku. Küsimustik näitas, et inimesed teavad, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, aga vaatamata sellele jätkavad nende ostmise ning tarvitamise. 23 : 1. Dr. Murray, M. T. & Dr
lugejatele enda 2013. a Eesti Maaülikoolis kaitstud magistritööd „Seestpoolt lisasoojustatud palkseina soojus-ja niiskusrežiim ning tüüpiliste nurgasõlmede õhulekked“. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata palkelamu tüüpiliste nurgasõlmede õhulekkeid katsemaja näitel. Töö tegemiseks projekteeriti ja ehitati katsemaja. Töö käigus hinnati nelja erineva nurgatapi (post-, järsknurk, Norra ja kalasabatapp) ja kogu hoone õhulekkeid. Uuringu käigus viid läbi katsed kestsid 14 kuud. 3 1. PALKSEINA ERINEVAD NURGALAHENDUSED JA ÕHULEKETE MÕÕTMINE 1.1 Neli erinevat nurgalahendust Andres Uusi sõnul on palkmaja ehitamise traditsioonidel nii Eestis kui ka mujal maailmas pikk ajalugu. Pika kasutusaja jooksul on palkmajade ehitusega seonduvalt tekkinud palju erinevaid traditsioone, kombeid,võtteid ja meetodeid
tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920
2) Kasutades mudeli tagaküljel olevat USB porti, ühendage mudel mõne välise juhtseadme külge 3) Lülitage mudel pealüliti 7 abil sisse. 4) Käivitage kompressor 8. Väljalülitamine Lülitage mudel välja pealülitist. Kui mudelit pole pika aja jooksul plaanis kasutada, eemaldage ta vooluvõrgust. Seade on hooldusvaba ega nõua mingit lisahooldust P kontroller P kontrolleri katsed: Toimetused · P kontrolleri defineerimine · P-kontrolleri valem ja selgitamine · Katsed (Kp väärtused katsed =200;1000;2000;2500) W väärtused 0,4 Kp Aeg (sec) Z W (cm) X (bar) Xteg (bar) teg =W - X =W- Xteg 200 120 100 0,4 0,15 0,25
..........................................................................................10 4.KATSED.................................................................................................................................... 12 4.1.Mikrolaineahju omadused....................................................................................................13 4.2.Mikrolaineahjudes keelatud olevate ainete käitumine.........................................................17 4.3.Muud katsed.........................................................................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................24 MICROWAVE OVENS. SUMMARY........................................................................................
Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää"
Bacillus sp parandab vee kvaliteeti Väheneb keskkonna saastatus jääkainetega Vähendab ravimite kasutamise vajalikkust Vähendab lõheliste haigestumise riski lülisamba kokkupressimise sündroomi Ei tohiks kahjustada kala Peremeesorganismi poolt peab probiootikum olema vastuvõetav Peaks mõjuma vajalikus valdkonnas (suremus, kasv, haiguse resistentsus jne.) Probiootikum ei tohiks sisaldada virulentsus ega AB resistentseid geene Peab olema tehtud in vivo ja in vitro katsed Probiootikumide lisamine üksi ei taga veel kalade paremat elujõulisust, kasvu jne. Mitmed teised faktorid peavad olema samuti kontrollitud Ennekõike on äärmiselt tähtis õige sööda valik, et kindlustada optimaalselt tervislik kasv Faktorid, nagu hügieen farmis ja üldine haiguste ennetamine on samuti võrdselt olulised Esimesed katsed tõestasid probiootikumide kasu kalade tervisele, et saada toodetele heakskiit Euroopa Liidult
6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus Madalaim oli 1,5t ha(Thyrow, 2009), kõrgeim 3,5t ha(Hohenschulen, 2008) Suurim saagikus oli Ohrensen’i (2009) ja Futterkamp’i (2006-2009) põldudel. Väikseim saagikus oli Thyrow’i(2009) ja Roda(2007-2009) põldudel. Kokkuvõte Katsed näitasid, et ilmastik mõjutab talirapsi saagikust märkimisväärselt. Kasvu algfaasis määrasid temperatuur ja langev kiirgus rapsi saagikuse kujunemise. Seemnete arengu ajal oli ainsaks mõjutavaks teguriks temperatuur. Analüüsi tulemused viitasid sellele, et saagikuse potensiaali saab kindlaks määrata alles pärast õitsemist. Ilmastikutingimused hilisemates kasvufaasides määravad selle, kas see potensiaal täidetakse või mitte.
- tuule, mandrijää või voolava vee poolt setitatuna. Tardkivimid Eestis: - Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. - Graniit on Eestis kõige levinum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Pinnaste katsetamised nii laboris kui ka välitöödel. Pinnaste põhiomadused ja liigid. Pinnaste liigitamine. Savidele tehtavad katsed. Puurimised, proovide laborisse toimetamine, penetratsiooni katsed. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Põhiomadused: Eritihedus Ps; Tihedus Pn; Kuivtihedus Pd; Veesisaldus/Niiskus W; Poorsus n; Poorsustegur e; Plastsus ----- Tihendadatustegur It; Tihedusaste Id; Küllastusaste Sr; Plastsuspiir Wp; Voolavuspiir W(väike L); Konsistentsinäitaja I(väike L). Savidele tehtavad katsed: Proctor teim (suhteline tihedus); Rullimismeetod? (plastsuspiir);
Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on tuntud Alzheimeri tõve nime all. Alzheimeri tõbi sarnaneb vanadusnõtruse ja nõdrameelsusega. Näidised Avatud pooridega Jaapani 1-jeenised mündid alumiiniumvaht on valmistatud alumiiniumist Alumiiniumpuuder Näidised Alumiiniumfoolio Alumiiniumlusikas Demod, Katsed "Rahakristall". Kuna vesi ei märga alumiiniumi eriti hästi, jäävad kerged alumiiniummündid veepinnale ujuma. Vedeliku pinna kõverdumise tõttu tekkib müntide vahel tõmbejõud ja nad korrastuvad heksagonaalseks (kuusnurkseks) võreks sarnaselt aatomitele kristallides. Demod, Katsed Valguse hajumisel alumiiniumi pinnalt säilub valguse polaristatsioon. Seda asjaolu kasutatakse stereoekraanide valmistamiseks (vt
· grupil on ühine eesmärk või tunnetatud põhjus; · grupi liikmete vahel on kujunenud üht või teist liiki suhted. Grupiga seotud teemade hulgas on sotsiaalpsühholoogias katsete ja vaatlustega palju uuritud viise, kuidas inimesed üksteise käitumist mõjutavad. Nii näiteks on teada saadud, et autoriteedi mõjul võib inimene käituda viisil, mis võib olla teist inimest kahjustav (Milgram'i katsed elektrishoki andmisega, 1963) või et samasuguse tulemusega võib olla konkreetsele rollile omaste käitumiste omaksvõtmine (Haney, Banks ja Zimbardo vangla katsed, 1973). Lisaks on sotsiaalpsühholoogias uuritud, kuidas grupp mõjutab indiviidi hoiakuid ja käitumisi. SOTSIAALNE MINA see, mida kaasinimesed minust arvavad. Minakonseptsiooni järgi on kirjeldus selline: Sotsiaalne mina koosneb samuti mõtetest ja mõtetega
vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid ja võrrandeid, aga oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday katsed võib jaga kolme gruppi: · Püsimagneti liikumine juhtme suhtes (liikuv püsimagnet tekitab voolu lähedalasuvas juhtmes).
kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: katsetes kasutatav portlandtsement sõelutakse eelne valt läbi sõela avaga 5 mm; enne kasutamist määratakse liiva terastikuline koos tis, puistetihedus ja eraldatakse terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistatakse Hobarti segistis: kuivad materjalid segatakse segistis 1 minuti vältel, seejärel lisatakse vesi j a segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatakse kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosneb neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava
uurimisel. Erineb farmakogeneetikast kolme aspekti poolest: 1. Kliiniliste fenotüüpide (vastus ravimitele ja ksenobiootikumidele) taandamine genoomile läbi SNP markerite analüüsi 2. Ravimite effekti uurimine geeniekspressioonile kasutades genoomika metodoloogiaid 3. Uute märklaudgeenide ja prognostiliste markerite leidmine Esimene etapp on kandidaatgeenide otsing, märklaua validatsioon ning keemilised testid. Järgnevad pre-kliinilised katsed (loomkatsed) määramaks ravimi toksilisust, kineetikat, metabolismi iseärasusi. Faas I inimkatsed- ohutuse ja doosi määramiseks. Faas IIA (otsustav) patsientidel, effektiivsuse ja ohutuse katsed (vähemalt sada patsienti, 10000$ patsiendi kohta). Faas IIB on laiendatud faas IIA. Faas III põhineb massilisel ravim versus placebo kontrollil (väga kallis) Ravim versus platseebo katsete tulemustena kolm võimalust: -Ravim selgelt parem platseebost -Ravim ja platseebo ühetoimelised
vahele. Pidev oht võõrvõimu alt hoidumise eest sundis langetama ajalooliselt tähtsaid otsuseid. Eirates enamlaste otsust Maanõukogu laiali saata, koguneti siiski. Võeti vastu otsuseid tänu millele katkestati riiklikud sidemed Venemaaga. Tänu sellele saadi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Otsuses oleks võidud kõneleda ka iseseisvumisest, sest siis oleks see ka ametlikult sätestatud. Seda küll ei tehtud, kuid oldi sellele väga lähedal. Enamlaste katsed luhtusid selle protsessi tegevuse jätkamise kohta, sest ei suudetud kontrollida salajasi ja illegaalseid miitinguid. Suurim iseseisvuse toetaja oleks olnud lääs ning hakkati sinna püüdlema. Selleks saadeti delegatsioon ning hakati looma sõprussuhteid. Peamine oli siiski see, et rahvas mõistis enamlaste sõnade ja tegude lahknevust. Rahvale esitati manifest, milles deklareeriti suveräänsust. Parim viis tegutsemiseks oli hetk, mil puudus võõrvõim.
minu teadmised eliitkoolidest põhiliselt meedias kajastatule. Vahe on kindlasti õpetamise tasemes. Eliitkoolides töötavad reeglina vaid parimad õpetajad, sest eliitkoolid saavad endale seda lubada. Eliitkoolil on ka vabadus valida endale parimaid lapsi. Kas on õige, et juba enne esimesse klassi astumist on mõned lapsed tõstetud teistest kõrgemale? Loomulikult soovib iga lapsevanem oma lapsele parimat, kuid kus on piirid? Eliitkoolidesse saamiseks tuleb läbida katsed. Kas 7-aastaselt on võimalik aru saada, kas laps on andekas või mitte? Eliitkooli pääsemise nimel on vanemad oma lastele peale pannud sellise surve, et hiljem selgub, et tegu on täiesti keskpärase lapsega. Sageli avalduvad lapse anded ju alles märksa hiljem. On ka täiesti teadaolev tõsiasi, et reeglina ei olene eliitkooli pääsemine mitte lapse andekusest, vaid eelkõige vanemate majanduslikust seisust ja tihti ka positsioonist ühiskonnas.
Teatud annus hirmu suurendab informatsiooni vastuvõtlikkuse võimet. NB! Eksamihirmu ja rambipalaviku võib ka ,,omandada": nimelt kui vanematel on suur hirm eksamite või autoriteetide ees, siis hindab ka laps neid ohtlikena. Oma vanemate kartusi, reaktsioone ja käitumisviise laps siis lihtsalt jäljendab. Stanley Milgrami katse Hirmu millegi ees saab hästi vaadelda ühes kuuletumise katses. Sotsiaalpsühholoogia kõige kuulsamad on Stanley Milgrami katsed autoriteedi (antud katses ,,õpetaja") nõuete ja südametunnistuse vastuolu tagajärgede uurimiseks. Katse(te) käigus saab näha ,,õpilase" hirmu ,,õpetaja" ees. Katsed viidi läbi Yale'i ülikoolis aastatel 1960- 1963. Hiljem need katsed kuulutati eetika vastasteks ja keelati ära. Kahe katseisiku vahel jaotati ,,õpetaja" ja ,,õpilase" roll. ,,Õpilane" pidi ära õppima suure hulga sõnapaare ja esitama neid ,,õpetajale". ,,Õpilase käte külge kinnitati
esiserva maapinnaga ristuvat tasapinda. M 182 7.Kaugushüppes mõõdetakse tulemused 1 cm täpsusega, kusjuures tulemus ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. M 184 8.Hüppe pikkus mõõdetakse võistleja mistahes kehaosa või hüppekingade poolt maandumiskasti tehtud, äratõukejoonele lähimast jäljest. M 185 9.N naised; NJ naisjuuniorid; T tüdrukud; M mehed; MJ meesjuuniorid; P poisid. M 187 10.Ringis toimuvad kuulitõuke ja kettaheite katsed. Odaviske katsed toimuvad hoovõturajal. M 187 11.Ringi ääris valmistatakse rauast, terasest või muust sobivast materjalist. M 187 12.Oda teravik peab tervenisti maanduma sektorijoonte siseservade vahele. M 187 13.Meeste kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras: Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks. M 200 14
Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt
Ravikatsed Alzheimeri tõve vastu. Katsed pimedate patsientide peal silmanägemise paranemine Katsetused näitavad, et geeniravi on võimeline haigustest jagu saama ning geeniteraapial on tulevikku. Probleemid Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast. Kas inimene on ikka seesama inimene pärast protseduuri läbimist? Piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske. Milliseid omadusi võib raviotstarbel muuta ja milliseid mitte? Geeniteraapia katsed inimloodetega on keelatud, kuigi on teada, et loote ravimisel oleks võimalik vältida haige lapse sündimist. Eetilistel, ohutusest ja muudest põhjustest tingituna ei tehta seda praegu sugurakkude peal. Geeniteraapia on väga kallis protseduur. Aitäh tähelepanu eest !
klass Kaarma Kool 2012 Sisukord .Tiitelleht..................................................................1 . Sisukord..................................................................2 . Sissejuhatus............................................................3 . Vee tähtsus.............................................................4 . Puhta vee omadused..............................................5 . Kuidas saadakse puhast vett?.................................6 . Katsed minu koduveega..........................................7 . Materjal...................................................................8 2 Sissejuhatus Minu uurimistöö sisuks on elutähtis vesi. Ma uurin seda, sest ma tahtsin teada miks on vesi tähtis, millised on vee omadused, kuidas saadakse puhast vett ja tegin oma koduveega mis tuleb kraanist katseid.
D= 1,496 0,361 M gaas = 1,496 * 29,0 43,38 g / mol 5) Süsinikdioksiidi molaarmass Mendelejev-Clapeyroni võrrandi abil 0,54 * 8,314 * 294 M CO2 = 43,43( g / mol ) 100300 * 303 6) Katse süstemaatiline ja suhteline süstemaatiline viga = 43,38 - 44 = 0,62 43,38 - 44 % = * 100% 1,4% 44 6. Kokkuvõte Viisime läbi katsed CO2 molaarmassi leidmiseks. Katsed olid suhteliselt edukad, tekkis 1,4%-line viga. Viga võis tekkida näiteks tehete vastuste ümardamisest, ebatäpsetest mõõtmistulemustest.
Kordamisküsimused elektromagnetiline induktsioon 1. Mis juhtub elektrijuhiga, kui seda magnetväljas liigutada nii, et ta liikumisel lõikaks magnetvälja jõujooni? Juhtmes tekib elektrivool, sest kaks välja mõjutavad teineteist. LIIKUMINE + MAGNETVÄLI = ELEKTRIVOOL 2. Miks tekib magnetväljas liikuvas juhtmes elektromotoorjõud? Kahe erinevalt laetud osa vahel tekib pinge ehk elektromotoorjõud. 3. Milles seisnesid Faraday katsed? Uuris, kuidas käitub liikuv juhe magetväljas. 4. Mida Faraday katsed tõestasid? Kui liigutada juhet nii, et see lõikab magnetvälja jõujooni, tekib elektrivool. Elektromagnetilise induktsiooni tekitab magnetvälja muutumine, mitte magnetväli ise Mida kiiremini magnetväli muutub, seda tugevam on tekkinud elektrivool. 5. Miks nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni elektrivälja pöörisväljaks? Induktsioonivoolu suund on vastupidine tekitatud elektrivoolu suunaga. 6
Tayloriga 1990. aastal Nobeli füüsikapreemia "nende teerajaja uurimise eest, mis käsitles elektronide sügavat elastset hajumist prootonitele ja seotud neutronitele. Ta on kahe raamatu kaasautor, üks madalas vees sukeldumisest ja teine veealusest pildistamisest. 60ndate lõpus ja 70ndate alguses töötas Kendall koostöös Stanfordi Lineaarkiirendi Keskuse (SLAC) teadlastega, sealhulgas Friedmani ja Tayloriga. Need katsed hõlmasid prootonitest ja deuteronitest ning raskematest tuumadest eralduvate elektronide suure energiatarbimisega kiirte hajutamist. Madalamate energiate korral oli juba leitud, et elektronid hajuvad ainult läbi väikeste nurkade, kooskõlas mõttega, et nukleonidel puudub sisemine struktuur. SLAC-MIT katsed näitasid aga, et suurema energiaga elektronid võivad hajuda palju kõrgemate nurkade alt, kaotades osa energiat. Need sügava
kivistunud betooni tihedusele, betooni painde- ja survetugevusele. Kasutatavad materjalid: Portlandtsement CEMI 42,5; "Kiiu" karjääri looduslik liiv; joogivesi; plastifikaator. Materjalide ettevalmistus: Katsetes kasutatav portlandtsement sõeluti eelnevalt läbi sõela avaga 5 mm; Enne kasutamist määrati liiva terastikuline koostis, puistetihedus ja eraldatai terad läbimõõduga üle 5 mm. Töö käik: 1. Katsed tehakse segu koostisega 1:3 (tsement:liiv) korraldatavate katsete puhul 500 g tsementi ja 1500 g liiva. 2. Peeneteralised betoonisegud valmistati Hobarti segistis: kuivad materjalid segati segistis 1 minuti vältel, seejärel lisati vesi ja segatakse veel 2 minuti jooksul. 3. Katsed jaotatati kaheks seeriaks: a) Põhiseeria koosnes neljast katsest, mis erinevad omavahel segusse viidava plastifikaatori hulga poolest: 0; 0,6; 1,3 ja 2,0% tsemendi hulgast (massi järgi)
alustada personaalarvutite tootmist. Tänapäeval ei saa ettekujutadagi elu ilma internetita. Biotehnoloogia Pärast Teist maailmasõda aerenes kiiresti keemiatööstus. Vapustavaid avastusi, mida edukalt kasutatakse nii arstiteaduses, kui ka põllumajanduses, tegid teadlased geneetika ehk pärilikkuseõpetuse ja biotehnoloogia alal. 20. sajandi viimastel aastatel õnnestusid esimesed loomade kloonimise katsed. Katsed on näidanud, et teoreetiliselt on võimalik luua ka inimese täpne koopia. Selline mõte tekitas maailmas hirmu, ning paljud riigid, sealhulgas ka Eesti, mõistsid inimese kloonimise hukka ja keelustasid selle. Millise maailma jätame tulevastele põlvkondadele? Paraku ei tähendanud teaduse ja tehnika edusammud inimkonnale mitte ainult kiiret ja mitmekülgset arengut. Esimest korda hakati tehnika probleemide üle kurtma 1970. aastate energia ja majanduskriisiga
Kiirlugemise ajalugu Esimesed katsed lugemise ratsionaliseerimiseks tegi prantsuse teadlane Javal 1879. aastal, tegeledes silmade liikumise uurimisega lugemisel. Süstemaatiliselt hakati kiirlugemisega tegelema alles 20. sajandi kolmekümnendate aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Tänapäeval sisaldab ärijuhtimise eriala õppeprogramm USA ülikoolides tavaliselt ka kiirlugemise kursust. Üks esimesi teadmisi kiirlugemisest avastati USA õhujõududes, kus kasutati seadet, mis kuvab pildi ainult teatud aja jooksul
Kehtna Põhikool Loode-ja Kirdeväila otsingud Referaat Koostaja:Sten Leinasaar Juhendaja:Meeli Jänes Kehtna 2011 Loode ja Kirdeväila otsingud Mis aastal tehti esimesed katsed avastada teid? Esimesed katsed avastada teed Ida-Aasiasse ümber Põhja-Ameerika toimusid juba XV sajandi lõpul.Kui inglismaal olen geenuaalne Giovanni Caboto tegi 1497.a. reisi Labradori ja Newfoundlandi juurde.(Huvitav on märkida ,et Caboto jõudis 1 aasta enne Kolumbust Ammerika mandrile). Tulemused äratasid huvi ning järgmisel, 1498. Aastal juhtis Caboto poeg Sebastiano Caboto, kuid hudsoni lahe idaosast kaugemale nähtavasti ei pääsenud.Ka selle reisi kohta on teated katkendlikud ja ebaselged
2) Mõõtkolvis oleva lahustunud NaOH mass V HCl * C M , HCl C M , NaOH = V NaOH 7,9667 * 0,109886 C M , NaOH = = 0,0875 M 10 m NaOH = 0,0875 * 10 * 40 = 35 g 3) Katse süstemaatiline viga 0,0875 - 0,0884 % = * 100% = 1,0% 0,0884 6. Kokkuvõte Viisime läbi katsed happe ja leelise lahuste molaarse konstentratsiooni määramiseks. Selleks kasutasime tiitrimise meetodit. Katsed olid suhteliselt edukad, süstemaatiline viga oli kõigest 1%. Viga võis olla tingitud ebatäpsest koguste mõõtmisest või lahuste segunemisest katsekolbi jäänud veega.
Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. ¿ 2 sin α I =mr 2 ( 2l −1) sin α = 0,11 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse. Kats l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 I t , kgm2 e nr. 1 0,68 1,37 64 32,9 8,5 ∙10 −6 8,7 ∙10−6 9 ∙10−3 ∙10−3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
