Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem kaevatakse nii selja, kaela, puusade kui ka jalgade pinge ja väsimuse üle. Tooli valikul tuleb arvestada, et selle kõrgus ja seljatoe kaldenurk oleksid seatavad. Tooli kõrgus peab olema reguleeritav. Tallinna mööblimajast on öeldud, et paljud vanemad ostavadki kasvavale lapsele reguleeritavad toolid. Lapse kasvades saab nende toolide istumiskõrgust kasvule vastavaks tellida. Ortopeed Urve Redlich soovitab vanematel siiski valida algklassilapse kirjutuslaua juurde tema kasvule vastava tooli. Tema hinnangul ei toeta sugugi kõikide reguleeritavate toolide seljatoed lapse selga piisavalt.Et igal aastal uut tooli ei peaks ostma, on eriti tähtis teha õige valik. Seljatugi peab toetama lapse nimmepiirkonda ning ulatuma tema abaluudeni. Kõrgemat seljatuge ei ole õppival lapsel vaja ning see pole ka laua ääres mugav
Haiglavalve nõue on sageli täidetud formaalselt Sagedamini hakatakse maakondadest erakorralisi patsiente suunama kesk- ja piirkondlikesse haiglatesse KESKHAIGLA 2 Eelmised + kardioloogia; neuroloogia; uroloogia; ortopeedia; sünnitusabi ja günekoloogia; taastusravi ja füsiaatria; infektsioonhaigused; psühhiaatria; pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2 Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü
vaibad, kasutada mugavaid jalatseid jne. Postoperatiivne hooldus: valutustamine; sooletegevuse kontroll; trombemboolia preventsioon; puusaliigese nihestuse vältimine. Puusaliigese endoproteesimise operatsiooni on võimalik teostada nii üld- kui ka spinaalanesteesias, külili- või seliliasendis. Operatsiooni käigus eemaldab kirurg 1025 cm pikkuse nahalõike kaudu kulunud liigesepinnad ja asendab need endoproteesi sobivate osadega. Operatsiooni lõpuks veendub ortopeed, et luu külge kinnitatud liigeseprotees on kohe vastupidav eri liigutustele ja samas ei nihestu oma pesast. Operatsioonihaava jäetakse dreen, et juhtida tehisliigese ümbert ära vedelik ja veri. Haav kaetakse pehme sidematerjaliga. Operatsioon kestab umbes 12 tundi. Kõik puusaliigese endoproteesimisega seotud tehnilised andmed (proteesi tüüp ja mõõdud, kinnitusmeetod jms) kantakse Eesti proteesiregistrisse kodeeritud kujul, et hinnata hiljem endoproteesi püsivusnäitajaid.
kes otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab. Eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani ladina keel, on ka eriarstide ametid rahvusvaheliselt üheselt arusaadava nimetusega. ( nt. kardioloog e. südamearst, ortopeed e. luude ja liigeste arst jpt.) Kirurgid on arstid, kes teostavad operatsioone. Psühhiaater on erialaarst, kes ei tegele inimese kehaliste, vaid hinge ja vaimuhaigustega. Kohtuarsteksperdi tööks on inimese surma põhjuse tuvastamine kohtuarstlikul lahangul. TÖÖTINGIMUSED Arstide töökeskkond perearstikeskustes, polikliinikutes ja haiglates peab väga täpselt vastama tervisekaitse poolt määratletud nõuetele. Arsti kabinet on puhas, varustatud vajaliku mööbli ja
· Aitab kaasa heale väljanägemisele Rühihäired mõjutavad siseorganite tegevust, on mitme funktsionaalse häire põhjuseks ning võivad soodustada täiskasvanuna mõnegi haiguse kujunemist. Kõige hullem on see, kui lapse õlad hakkavad alla langema ja selg kaela peale suruma. «Algavad kaelavalud ja ebamugavustunne seljas. Laps väsib kiiremini, ei saa kooliülesannetega hakkama. Konkreetseid haigusi nagu polegi, aga lapsed kaebavad halva enesetunde üle,» selgitab ortopeed. Vanemas eas hakkab kimbutama selja- või kaelaradikuliit. 7 2. SELJAAJU JA SELJANÄRVID Üks lülisamba olulisi ülesandeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Viimane kujutab endast ühenduslüli peaaju ja perifeerse närvisüsteemi vahel, toimetades tundeaistingud närvilõpmetest edasi ajju ja saates sealt vastuseks lihastegevust regu- leerivaid korraldusi
Vahel on selgroo kõverdus naha, vahel on uks õlg teisest kõrgemal. Sageli aga polegi seda nii lihtne märgata (Terviseweb 2008). Kui arst kahtlustab skolioosi, tehakse tavaliselt röntgenpilt, mis näitab täpselt, mil määral on selgroog kõverdunud. Kõrvalekallet mõõdetakse kraadides. 10-15kraadise kõverduse puhul ei ole enamasti tarvis midagi ette võtta, peale regulaarse kontrollimise kuni täiskasvanuks saamiseni. Kui kõverdus on 20-40 kraadi, soovitab ortopeed tõenäoliselt korsetti. 40- 50 kraadise kõrvalekalde puhul on enamasti vajalik kirurgiline sekkumine (Terviseweb 2008). Joonis 1 Skolioos (Tiit Ilvese Taastusravi 2008). Kasvueas lastel ja noortel võib skolioos välja kujuneda mõne kuu jooksul. Tüüpilise näitena võib selja kõverdumine alguse saada käsivarre tõstmise või liigutamise raskusest. Ainuke viis,
Sidekoeliste struktuuride paranemisel on kindlad kriteeriumid, esialgne paranemine vähemalt 3 nädalat ja tugevus osaliselt 6 nädalaga, seda ainult õige ravi ja immobilisatsiooni korral. Ravi algul kõige paremad jäigad lahased ja ortoosid, edasi teatud liikumist võimaldavad ortoosid või teip. Ravi lõppfaasis on ortoosil ja teibil julgestav, distsiplineeriv ja meelde tuletav funktsioon. Igal ortoosil on oma kindel näidustus, seda saab määrata ainult sporditraumadega kursis olev ortopeed. Krooniliste mikrotraumade spetsiifika, ravi probleemid. 1. Kontingent. A. Erinevused vanuses, sellest sõltuvalt on füsioloogilised ja anatoomilised erinevused suured. Lastel elastsed luud ja ülimobiilsed liigesed võrreldes eakatega. B. Spordiga tegelemise erinevad tasemed. Tippsportlased treenivad ja võistlevad maksimaalsetel koormustel, organismi erinevad osad riski piiril. Harrastussportlased, kes osalevad ka võistlustel. Tase ei vasta alati ette seatud lootustele ja ootustele
Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet piirkonna HEV lastest; on pädev soovitama vajalikku koolitüüüpi). Meditsiin (lastepsühhiaater, perearst; vajadusel eriarstide konsultatsioonid (ortopeed, geneetik,silmaarst, hambaarst). Taastusravi (liikumisteraapia; ratsutamine; ujumine). Kutsenõustaja (aitab leida sobivat eriala; tutvustab olemasolevaid edasiõppimisvõimalusi). Psühholoog (pere nõustamine). Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja (perede abistamine ja toetamine; sotsiaalnõustamine). + Lastevanemate tugirühmad. Mõõduka intellektipuudega õpilased:
- väsimus, kestev düsbalanss. Düsbalansi teket aitavad ära hoida: - pidev uute liigutuste spordimetoodiline arendamine - korrapärane üldkehaline ettevalmistus - koormuseelne ja järgne venitusharjutuste läbiviimine - lihastasakaalu regulaarne kontroll, vastava treeninguprogrammi täitmine - intensiivse koormuse ja taastumise optimaalne vahekord - õige rühi säilitamine harjutustel. Düsbalanssi aitab ennetada hooldemeeskonna koostöö · spordiarst/ortopeed diagnoos pärast ortopeedilisi uuringuid ja lihasteste · füsioterapeut liikumisravi harjutused, stretching, lihastreening · treener üldkehaline ettevalmistus, optimaalne jõutreening · sportlane pidev "nõrkade kohtade" täiendav treening. Lihasdüsbalaansi ennetamiseks on tähtis regulaarne lihashooldus: - massaaz - venitusharjutused - külmageelid, vanniõlid - taastumisseadmed infrapunasaun, tervisekapsel, energiakookon jne.
Neurooog saab uurida närvisüsteemi ühendusi ja vaadata ka nt kas on kasvaja kuskil jne. Psühhiaater saab hinnata täpsemalt käitumuslike eripärade tagamaid, kas on tegu mingi psüühikahäirega või mitte. Nii psühhiaater kui neuroloog saavad panna diagnoosi ka. Logopeed saab täpsemalt uurida lapse kõne arengu taset. Saab ka panna kõnediagnoosi. Muid diagnoose ei saa ta panna, küll aga kahtlustada. Ka silma- ja kõrvaarst saavad uurida oma valdkonda ja panna diagnoose. Ortopeed saab hinnata luude, liigeste, lihaste arengut. Eripedagoog vahe neil pedagoogiga on selles, et nt saavad paremini aru, mis lapsel viga on (meditsiiniained on neil palju), võimalikest hälvetest on eriepedal täpsem ülevaade. Eripedad peaksid suutma jagada lapse oskused väiksemates oskusteks ja peilida välja, mida laps ikka täpsemlt oskab ja mis on lapse arengupotensiaal. Aga analüüsides konkreetse tegvusega, mida see laps kkagi ei oska, miks? kus ta pidama jääb
annaabi.ee 
