on see, et osapooled õpiksid üksteist tundma Konkureerivad harvad sagedased pakkumised 13. Millistes riikides on naistega ärialustamine mingli määral tabu, too ka näiteid? 1. islamimaades 2. Jaapan. Naised on seal peamiselt perenaised, kes ei asu kõrgemasse ärisse. 14. Mida tähendab maskuliinsus ja feminiinsus ja kuidas nad mõjutavad ärisuhteid? Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Soorollid on kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal
Mehed ja vägivald! Vägivalla küsimus on saanud keskseks osaks Euroopa poliitikas ja iga Euroopa inimese jaoks. Tavaliselt räägitakse meedias vägivallast seoses gangsterite, mõrvarite, narkomaanide, natside, vägistajate ja lihtsalt varastega. Väga harva räägitakse nendest kui meestest ja mitte kunagi ei mõelda neist maskuliinsuse mõiste raames, kuigi peaaegu alati on tegemist meestega. Üks tähtsamaid asju on, et me peame teadma, kuidas maskuliinsus luuakse. Sageli unustatakse eraelus esinev vägivald, kuna meedia ja avalikkuse tähelepanu on keskendunud avalikkuses ilmnevale vägivallale. Minu mõte on, et avalikkusele nähtava vägivalla juured on eraelus. Teisisõnu on just koduvägivald see, mis peaks meie tähelepanu köitma ja just see on vägivald, mille vastu vägivallavastane võitlus peaks olema suunatud. Keskendumine koduvägivallale võimaldab meil ka selgemalt sooperspektiivi esile tuua
1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas. See artikkel vaatleb kuidas soolised normid on omavahel ühendatud ning kuidas need tähendused ja normid on reguleerivad seadustatud joomisharjumusi. Ma vaatlen kuidas nerinevad aspektid erinevad sooliselt. Maskuliinsus ja feminiinsus peaksid olema kultuuri poolt heaks kiidetud ja juhendama inimeste käitumist ja kombeid. West ja Zimmermann (1987, lk 140) on kirjutanud, et sugu ei ole lihtne aspekt kumb kumb on, vaid mida kumbki teeb, korduvalt, suhtlemisel teistega. Sotsiaalne vaatepunkt soovitab, et seltskondlik alkoholi tarbimine võib sümboolselt väljendada sugu ja samal ajal kui mõtestamine sisaldab eristamist, et naiselikkus on allutatud mehelikkusele
registreeriv asutus Mida niiitab Gini koefitsient? 1. riigi majandusvabaduse taset 2. iihiskonnatulude jaotumiseebavdrdsust 3. sisemajanduse kogutoodangudiinaamikat Millised on Geert Hofstede s6ltumatudkultuuri tunnused?Leidke vale variant. 1. v6imudistants 2. orienteeritusliihi- v6i pikaajalisteleplaanidele 3, individualism- kollektivism 4. natsionalism- kosmopolitism 5. ebamii2irasuse tiletamisepiite 6. maskuliinsus- feminiinsus Millised on ti.itipilisedpartneri taustauuringukskasutatavadallikad? Leidke y4!g variant. f . iiriregister 2. WTO Teataja 3. krediidiraport Millised on pdhilisedpartneriotsingumeetodid?Leidke vale variant. f . isiklikud kontaktid 2. andmebaasidekasutamine 3. kaubamiirgi registreerimineviilisriigis 4. messidelja kontakttiritustelosalemine
kirjeldatakse mehi ja naisi, et soostereotüübid sisaldavad need käitumismudelid, mida tihti kirjutatakse meessoo ja naissoo juurde, et soostereotüüpides on üldistatud arvamused, arusaamad ja tähelepanekud selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevused. Soostereotüübid võib jagada kolmeks rühmadeks. Esimeses rühmas on need stereotüübid, mis iseloomustavad mehi ja naise isiklike ja sotsiaalsete omaduste abil (fenimiinsus ja maskuliinsus). Tavaliselt nad näitavad, milline on tavaline (tüüpiline) mees või naine või näitavad, milline on ideaal, paleus. Selle kohta on palju tehtud uuringuid ja nende tulemused on tihti sarnased. Ühed uuringud näitavad, et tüüpiline mees on domineeriv, aktiiivne, agresiivne, iseseisev, ettevõtlik, talle meelmib matemaatika ja teadus jne, tüüpiline naine on emotsionaalne, hell, jutukas, taktiline, talle meeldib kirjandus jne. (Browerman et al., 1972)
Julgustati (riskima) Soodustati initsiatiivi Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist side, we find societies in which people from birth onwards are integrated into strong, cohesive in-groups, often extended families (with uncles, aunts and
Inimestevahelised suhted on nende jaoks olulisemad kui aeg. Inimestega suheldakse just täpselt nii kaua, kui kaua teatud situatsioon ning probleem aega nõuab. Kokkusaamised ja kohtumised järjestatakse vastavalt enda huvile ning kohtumise eesmärgile. Kreeklased tegelevad tihti mitme asjaga korraga ning töötavad ükskõik mis ajal, kindlat ajakava neil paigas ei ole. Neile ei sobi tööandjad, kes nõuavad töö lõpetamist tähtajaks, kuna nende jaoks tundub selline inimene närvipundar. Maskuliinsus ja feminiinsus on Kreekas enam-vähem võrdselt. Ühiskonnas on domineerivateks väärtusteks nii hoolitsemine ja kaitsmine kui ka materiaalne edukus ja edasijõudmine. Töötatakse nii selleks et elada, kui elatakse selleks, et töötada. Konflikte lahendatakse mitmeti- läbi kompromissi kui ka võidu saavutamise teel. Ühiskonnas on olulised nii keskkonnakaitse kui ka majanduskasvu säilitamine. Poliitikas osaleb nii naisi kui ka mehi.
omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus
*Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks. *Usk individuaalsetesse otsustesse. *Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. *Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. *Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällisthauani. MADAL INDIVIDUALISM - Equador, Panama, Kolumbia 34. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust
Õppeülesanded Maailma kultuurid ja nende jaotus Lugege läbi konspekt ja vastake järgnevatele küsimustele. 1. Mis on põhiline erinevus multiaktiivse ja reaktiivse kultuuri vahel? Multiaktiivsed on jutukad ja elavad. Tegelevad korraga mitme asjaga. Ei planeeri ajakava ega pea eriti ajast kinni. Reaktiivsed seevastu aga kuulavad oma vestluspartneri lõpuni enne kui räägivad ning algatavad harva ise vestlust. Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, v...
9. Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu 5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike tahavad kõike kohe 10. Millised on Ronald Ingerharti väärtusdimensioonid?
intervjuu vanglas tingimisi vabastamise otsustamiseks, viisaintervjuu 24) Millised on Geert Hofstede väärtusdimensioonid? 1)individualism vs kollektivism: eeldatakse, et inimesed kasvavad üles ja õpivad ise enda eest hoolitsema. Individualistlikus õpetatakse lapsi MINA-vormis, kollektivistlikus MEIE-vormis 2)võimudistants (suur/väike): ntks väikese võimudistantsiga riikides? Eeldatakse, et ebavõrdust tuleb vähendada; suure võimudistantsiga riigis on ebavõrdsus loomulik 3) maskuliinsus(feminiinsus vs maskuliinsus): mehelikud kultuurid, kus väärtustatakse konkurentsi; naiselikud kultuurid, kus väärtustatakse kompromissi 4)ebakindluse vältimine: kuidas inimesed tulevad toime olukordades, mis on neile uus/tundmatu 5) pikaajaline orientatsioon vs lühike: pikk suudavad kannatada ja loodetakse, et varsti läheb paremaks; lühike tahavad kõike kohe
• Usk individuaalsetesse otsustesse. • Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. • Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. • Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. Madal individualism (Ecuador, Panama, Colombia): • … Lühidalt: ’Üksildus, sõltumatus, eesmärgid, konfliktid’ vs ’Perekond, konformsus, sise-välisgrupi erinevused’ 33. Kirjeldage G.Hofstede maskuliinsus-feminiinsus kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust,
Kõrge ebakindluse vältimise indeksiga maades avaldub ebakindlus rohkem emotsioonides ja agressiivsuses, mis tähendab nende ühiskondade suuremat plahvatusohtlikkust. Seetõttu ihalevad inimesed seal enam konsensust ja korda ning on ebatolerantsemad kõrvalekallete suhtes, püüdes reeglite, seaduste ja ohutusmeetmetega ühelt poolt ja absoluutse religioosse tõe otsingutega teiselt poolt viia miinimumini võimaluse, et tekivad segased ja ebatavalised olukorrad (Hofstede 1984, 1999). Maskuliinsus feminiinsus Kolmas kultuuridimensioon on konstrueeritud maskuliinsuse feminiinsuse skaala alusel. Maskuliinsust seostatakse rohkem enesekehtestamise ja feminiinsust teiste eest hoolitsemisega. Erinevaid kultuure uurides saab võrrelda, kuivõrd inimesed püüdlevad eelkõige kõrge maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega
puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat Uurimus käsitles vaid tööga seotud väärtuseelistusi Uurimus tehti vaid ühe organisatsiooni liikmete seas · Mitte lõplik tõde, vaid suunavad juhised Subjektiivne heaolu · Inimeste hinnang oma elule · Ed Diener ja kolleegid · Varieerub riigiti oluliselt
Inimestesse suhtuti lugupidavalt Töötajaid kaasati Otsuseid langetati "rohujuure tasandil" 44 Geert Hofstede panus Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni) Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides) 117 100 küsimustikku 40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki 45 Hofstede kultuurikäsitlus INDIVIDUALISM- KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS EBAKINDLUSE VÄLTIMINE MASKULIINSUS- FEMINIINSUS 46 Individualism- kollektivism 46 Individualism- kollektivism That is the degree to which individuals are integrated into groups. On the individualist side we find societies in which the ties between individuals are loose: everyone is expected to look after him/herself and his/her immediate family. On the collectivist side, we find societies in which people from birth onwards are integrated into strong, cohesive in-groups, often extended families
suurparteidele ning diskrimineerib erakondade mõju. väiksemaid. POLIITILINE KULTUUR poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Milline on Eesti poliitiline kultuur? Alusväärtused: *materiaalsus ja instrumentaalsus, *ilmalikkus, *individualism, *vähene võimudistants, *rahvuslik maailmanägemus, *maskuliinsus, *riigitraditsioonide nõrkus ja antietatism, *nõrk kodanikukultuur, *nõrgad kommunitaarsed väärtused, *orienteeritus muutustele, *mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Kas valimas käimine on kodanikukohustus? Valimas käimine on pigem kodanikuvabadus. Kodanikud saavad valimas käia oma vaba valiku alusel, kui nad seda soovivad. Kui nad seda teha ei soovi, ei pea nad seda tegema.
tasandid sugupoole reziim, mis peegeldab sugupoolte vahelisi suhteid kindlas sotsiaalses institutsioonis. Nt perekonnas, kogukonnas jm on igaühel oma kindel sugupoolte reziim Sugupoole hierarhia eksisteerib väga erinevaid femiinsuse ja maskuliinsuse väljendusvorme Ühiskonna tasandil väljendub see üldiselt meeste domineerimises Connell kasutab mehelikkuse ja naiselikkuse hierarhia koostamisel nende erinevate vormide ideaaltüüpe: Hegemooniline maskuliinsus domineerib üle kõigi mehelikkuse ja naiselikkuse vormide ühiskonnas Hegemoonia teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia Connelli sõnastuses tähendab hegemooniline maskuliinsus heteroseksuaalsust ning abielu, kuid ka võimu, palgatööd, tugevust ja füüsilist jõudu. Sellise tüübi parimaks
subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31
Seadused erinevad riigiti See turule sisenedes on ettevõttel surve vastata turu ootustele, kuid samaaegselt on surve langetada omahinda. Need kaks survet on omavahel vastuolus. HOLSTFEDE MAAILMAKULTUURI KAART G.Hofstede uuris 30.a jooksul 75 erinevat riiki ja tõi selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi, mille aluseks on 4 näitajat: individualism ja kollektivism, võimudistants, ebakindluse vältimine, maskuliinsus ja feminiinsus Individualism ja kollektivism Iindividualistilikes maades väärtustatakse üksikindiviidi huvisid, kollektivistilikes maades allutatakse üksikisikute huvid grupile Individualistlik maa (Eesti, Kollektivistlik maa (Kolumbia, 13 USA) Pakistan)
Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
b) Võimukaugus kirjeldab, mil määral peetakse võimu ühiskonna loomulikuks osaks. Madalamat võimukaugust soodustavad kõrge linnastumise tase, sotsiaalne mobiilsus, hea haridustase ja arvukam keskklass. 5 c) Ebakindluse vältimine näitab, mil määral tunnevad inimesed end tundmatute olukordade ees ebakindlana ja ohustatuna. d) Maskuliinsus-feminiinsus näitab kuivõrd on ühiskonnas juurdunud maskuliinsed väärtused (edukus, ambitsioonikus, materiaalsed väärtused) või siis feminiinsed väärtused (elukvaliteet, head suhted, hoolivus, sõltuvus). e) Pikaajaline orientatsioon näitab, kuivõrd on ühiskond pühendunud traditsioonilistele, tulevikku suunatud väärtustele nagu kokkuhoidlikkus ja püsivus. 2.3 Suhtumine aega ja ruumi
o Õiguspsühholoogia · Vangidele · Kohtuekspertiis Antropoloogia · Teadus, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist · Seotud geograafia ja ajalooga · Usk · Kollektivism o Tähtis kollektiiv o Enda isiksus ei ole nii tähtis, tähtis teine ühiskond o Kui kellelgi midagi halvasti tullakse appi · Individualsim o Tähtis üksikisik o Tähtis enda isiksus · Maskuliinsus o Kõvad väärtused o Konkurents o Karjääri tegemine · Feminiinsus o Naiselik/Pehmed väärtused o Kodu, nõrkade aitamine jms o Inimeste aitamine o Vaadatakse, et keegi ei jääks ripakile või maha · Suhe ajasse/ Aja kasutamine o Kui täpselt ajast kinnipidamine Sotisaalpsühholoogia · Tegeleb inimhulkade ning nende suhetega · On seotud sotsioloogiaga · Üks allharu reklaamipsühholoogia
Näited: Riigi asutused, maksukontorid. 3) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest (ametid/valdkonnad). On kõige väsitavam, Tagasiside kiire, Inimene talub hästi pinget. Näited: politsei, kirurg. 4) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning
olukorra taga tänapäeva maailmas. Feminismi teooria põhimõtted ja tehnikad mõjutavad selgelt homoseksuaalseid liikumisi. Kõige suurem panus on feministide analüüsidel sotsiaalse soolise konstruktsiooni kohta. Eristades seksuaalsust (bioloogiline erinemine mehe ja naise vahel) ja sugu (sotsiaalne, psüühiline ja kultuuriline tähendus) on feministid soo kunstlikumaks muutnud ja demonstreerinud, et maskuliinsus ja feminiinsus on ebastabiilsed kategooriad, mis varieeruvad kultuurilistel ja ajaloolistel perioodidel Kuigi feministlikku kirjandusteooriat on tihti kirjeldatud lihtsalt kui naisõiguslaste põhimõtete ja tehnika kasutamist analüüsides tekstuaalselt soolist tähendust, on feministide definitsioon soole ja feminismile läbinud palju muutusi alates varastest 1970ndatest. Omaks võttes juba olemasolevad feministide perspektiivid ja rakendades neid uuel viisil, muudavad
Vastand kultuurrelativism ühegi kultuuri väärtushinnangud ja moraalinormid ei ole paremad ega halvemad kui teiste kultuuride vastavad normid. Kultuurisokk rahutus, mis tuleneb sellest, et inimese ümber ei ole enam tuttavaid sotsiaalse suhtlemise märke ja sümboleid. Mida enam on inimesel kontakte erinevate kultuuridega, seda lihtsamini elatakse selliseid sokke üle. Kultuuridimensioonid: x Hofstede teooria individualism/kollektivism, võimudistants, maskuliinsus/feminiinsus, ebakindluse vältimine. x Halli teooria: o kontekstikauged - enamus informatsiooni on sõnades, sõnumid on selgelt välja öeldud, konkreetsed; USA, Saksamaa o kontekstikesksed - enamus informatsiooni on füüsilises kontekstis, st mitteverbaalne ja oleneb inimesest, kellega suheldakse; Aasia kultuurid. x Hehcti, Anderseni ja Riberau' teooria kontaktivalmis ja vähese kontaktivalmidusega kultuurid. x Lewise kultuuridimensioonid:
o Individualism ja kollektivism kalkuleeritus vs isa/poja suhe, töö ja eraelu eraldi/koos, sugulased lähialluvuses, o Võimudistants - hierarhiline kuuluvus või mitte, tsentraliseeritus ja detsentraliseeritus, eakate austamine, kaebuste liikumine, juhtimine o Ebakindluse vältimine riskide vältimine, kindlate reeglite eelistamine(kollektivism), planeerimise pikaajalisus, aeg ja täpsus, emotsioonid o Maskuliinsus ja feminiinsus maskuliinses saavutamine oluline, feminiinses võrdsus ja vendlus, elukvaliteet/raha, karjääri väärtustamine, macholik käitumine, soolised küsimused Planeerimine Tasandid: o Pikaajalised e. Strateegilised plaanid 5-10 aastat, tegeleb tippjuhtkond o Vahepealne e. Taktikaline plaan mõningane detailsus, mõnest kuust aastani, tegelevad keskastmejuhid o Lühiajalised operatiivplaanid, 1aasta, esmastasandi juhid Funktsioonid:
5) Iseloomusta protsessikultuuri. 1) tagasiside vähene või puudulik 2) väike risk 3) suhtlemine paberlik 4) Tehniline täiuslikkus asjade korraldamise 5) Kaitstus ja ettevaatlikkus 6) Organiseeritus ja viisakus 7) Arvukalt nõupidamisi 8) riietus on konservatiivne ja soliidne Esindajad: Maksukontorid, riigiasutused, ravimifirmad 6) Kirjelda Hofstede teooriat. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus 1) kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused iseseisvus ja karjäär 2) koolisüsteem on orienteetitud saavutustele, mõned erialad on koondunud meeste kätte, teised naiste kätte 3) majanduslik edukus tähtsam kui keskkonnakaitse 4) isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade tähtsustamine 5) Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela Feminilistlik kultuur
Madela Sissejuhatus Rahvusvaheline laienemine on põhjustanud ka tegevuste keeruliseks minemise. See tekitab nõudluse, kuidas inimresursse paremini kasutada. Pikki aastaid on töömotivatsiooni valdkond olnud juhuslike . See töö proovib uurida erinevaid motivatsioonimustreid, mida saaks kasutada EU's, kuna kasvanud on kultuurilised erinevused erinevate liikmesriikide vahel. Hofstede 3 kultuuridimensiooni: · Individualism · Maskuliinsus · Ebakindluse vältimine Igaüks neist kultuuridimensioonidest näitab midagi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, milline on nende suhtumine ja kuidas nad käituvad ühiskonnas (kuidas indiviidid käituvad ühingus). See uurimus käsitleb ainult suhtumist töösse. Kultuuri kontseptsioon- sellel on mitu definitsiooni. Seetõttu Hofstede ütleb 1996, et ,,kultuur on mentaalne kollektiivne programmeering, mis paneb meid midagi vastu võtma üheskoos meie
Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted, järele toetus V. Ajaline orientatsioon huvi ja orienteeritus VI. Leebus/ nõudlikkus tänasele päevale või kaugemale tulevikule
Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni
sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga
Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE.
Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks. Organisatsioonikultuur võib olla kõrge tsentraliseeritusega, kõrge formaliseeritusega, madala tsentraliseeritusega, madala formaliseeritusega. Olulised küsimused: milline on hea ülemus, hea alluv, liikmete prioriteet, konflikt jne. Hea kultuuriga ettevõtted: julgustati riskima, soodustati initsiatiivi, kaasati töötajaid jne. Geert Hofstede kultuurikäsitluses individualism-kollektivism ja maskuliinsus feminiinsus. Määramatuse vältimine kas nõrk(külaturg) või tugev(õlitatud masinavärk). Võimudistants kas väike(õlitatud masinavärk, külaturg) või suur (perekond, inimpüramiid). Rahvusvaheline juhtimine eeldab kohalike olude tundmist. Kliima, ajalugu ja kultuur määravad erineva tarbimise. Kõikjal erinevad seadused. Elutempo erineb erinevates riikides, mõõdetakse postkontori kiiruse, kõndimiskiiruse ja kellatäpsuse järgi. LOENG 3: PLANEERIMINE.
Kivirähk, Lauristin ja Võõrmann, 2007). Sellest järeldub, et nõrga poliitikute usalduse põhjuseks võib olla kommunistlik pärand, mis on jätkuvalt rahvuslikus mälus. Poliitiline kultuur on mõjutatud Eesti rahva alusväärtustest. Jakobson, Kalev ja Saarts (2008) on oma artiklis välja toonud järgmised alusväärtused: materiaalsus ja instrumentaalsus; ilmalikkus; indvidualism; vähene võimudistants; rahvuslik maailmanägemus; maskuliinsus; riigitraditsiooni nõrkus ja antietatism; nõrk kodanikukultuur; nõrgad kommunitaarsed väärtused; orienteeritud muutustele; mittevägivaldne protestikultuur ja antimilitaarsus. Eesti inimestele on tähtsad materiaalsed vajadused, mis ilmselt tingitud kommunistlikust minevikust, kui oli pidev puudujääk. Eestlastele on iseloomulik ilmalikkus, sest ajalugu uurides selgub, et tegemist on suhteliselt usuleige rahvaga. Vähene võimudistants avaldub
Aafrika maad ja Pakistan on seevastu aga iseäranis lühiajalise orientatsiooniga. Seda, kuidas mingi rühm neid viis valdkonda enda jaoks lahendab, kutsume kultuuriks. Dimensioon Üks äärmus Teine äärmus Identiteet Kollektivism Individualism Hierarhia Suur võimudistants Väike võimudistants Sugu Feminiinsus Maskuliinsus Tõde Tugev ebakindluse Nõrk ebakindluse vältimise tarve vältimise tarve Ajaline mõju Pikaajaline orientatsioon Lühiajaline orientatsioon Kuulaja, kes on kultuuriliselt ...võib võõramaalase kultuuripõhist pigem… käitumist tajuda ekslikult kui…
Üks arusaam eeldab, et kõige tähtsam on töö. Teine aga peab tähtsaimaks perekonda. Kolmas arusaam peab olulisimaks omakasu. Neljanda põhjal peaks olema võimalik kõigi eelmiste ühendamine. Viimast varianti ihaldavad nii naised kui mehed. Kui organisatsiooniliikmetel on erinevad arusaamad tööaktiivsuse ja tööväliste tegevuste tähtsuse kohta, siis need erinevused tekitavad pingeid ja tõrkeid suhtluses. Kuidas on aktiivsuse orientatsioon seotud soorollidega? Märksõna maskuliinsus peegeldab, mil määral meeste ja naiste rollid selgelt eristuvad. „Maskuliinsuse indeks“ on kõrgeim Jaapanis, Austrias ja Venetsueelas, madalaim Taanis, Rootsis, Norras ja Madalmaades. Viis, kuidas me liigitame soorolle ning eraldame tööd perest ning iseendast, on selgelt erinev sellest, kuidas mõned teised kultuurid kujutavad inimloomust. Lääne inimesele on raske ettegi kujutada, kuidas inimloomust ja inimtegevust mõtestatakse teistes kultuurides.
See nimekiri sisaldab psühhostimulaatoreid (amfetamiin, efedriin), narkootilisi analgeetikume (kodeiin, morfiin), diureetikume (furosemiid), loomulikke kasvuhormoone ja anaboolseid steroide (nandroloon, stanosolool, testosteroon), mida kasutatakse kehakaalu ja lihasmassi suurendamiseks. Viimased on ohtlikud, võivad põhjustada kollatõbe, makshaigusi, kõrget vererõhku seoses vedeliku peetusega organismis, väheneb spermatosoidide teke meestel ja areneb maskuliinsus naistel. Lisaks võivad anaboolsed steroidid põhjustada psühhoosi. Kuna steroide manustatakse süstides, siis suureneb HIV viirusesse nakatumise oht. Mõnedes riikides on püütud keelustada steroidide kasutamist alla 18-aastastel noorukitel ning piirata nende reklaamimist spordiajakirjades. Sõltumusravimid töökohas. Sõltumusravimid, nagu kanep, alkohol ja trankvillisaatorid võivad nõrgendada intellekti, võimekust, mälu ja õppimisvõimet -
Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine
2 seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja ,,mehelikud" väärtused iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine
__________________________________ LOENG 4 26. Sooline kihistumine, soolised stereotuubid Sooline kihistumine tähendab inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. 27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Oluline neil kahel mõistel vahet teha, et aru saada soolise kihistumise olemusest. Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud, bioloogiliselt determineeritud. Feminiinsus ja maskuliinsus ei ole kaasa sündinud, vaid sotsiaalselt konstrueeritud. Feminiinsus ei kaasne automaatselt naiseks olemisega, maskuliinsus meheks olemisega. Sotsialiseerumisel oluline roll. Küsimus sellest, kuidas mehed ja naised peavad käituma, milliseid loomuomadusi endas kultiveerima ja milliseid maha suruma, on ühiskonniti erinev. Samuti muutuvad käsitlused rollidest erinevate ajalooperioodide vältel. Tabud ja normid muutuvad. Miks on oluline vahet teha
o Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus, isiklikud huvid USA, Austraalia, Kanada, Suurbritannia o Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused Kolumbia, Pakistan, Venetsueela, Peruu 3. Maskuliinsus/feminiinsus o Maskuliinsus kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused Iseseisvus, karjäär, edukus, kindlameelsus, edasipüüdlikkus, tulemustele orienteeritus, saavutused Jaapan, Itaalia, Austria o Feminiinsus Sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, solidaarsus, hoolimine Norra, Rootsi, Taani, Soome 4
· Individualism/kollektivism: kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus (USA, Kanada, Suurbritannia). Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused (Kolumbia, Pakistan, Peruu). · Maskuliinsus/feminiinsus: kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused. Maskuliinsus (Jaapan, Itaalia, Austria): iseseisvus, karjäär, edukus, kindlameelsus, edasipüüdlikkus, tulemustele orienteeritus. Feminiinsus (Norra, Rootsi, Taani, Soome): sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, solidaarsus, hoolimine. · Inimpüramiid - kindlad reeglid, tegevuste korrapära formaalsete reeglite abil, juhtimine ülalt alla
.. then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
ilmneb tööruumides, riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. 8) Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteks vähemalt üks riik. Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure. Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine
.. then efektiivsuse standard (performance standard) mina-efektiivsus (self-efficacy) 5. Enesekaristamise vältimine käitumise ja sisemiste standardite vastavus moraalsed standardid (moral conduct) · moraalne õigustus · situatsiooni `pehmendamine' · võrdlus · vastutuse ülekanne · vastutuse hajutamine · dehumaniseerimine · süü atributsioon · tagajärgede ignoreerimine Näit. Agressiivsuse areng · TV sensitiivne period 8-12 aastastel · Sooroll feminiinsus, maskuliinsus · Peresuhted paljulapselised pered, madal SES, vanemate suhtlemistiil
paigutub laps võrreldes vanematega. (eelkõige ametite võrdlus). 2. Põlvkonnasisene mobiilsus - võrreldakse seda, kust inimene alustab ning kus lõpetab. 26.Sooline kihistumine, soolised stereotüübid Vastus: Sooline kihistumine - inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. Stereotüübid-naised/mehed. 27.Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Vastus: Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud,bioloogiliselt determineeriud. Sotsiaalne sugu - feminiinsus ja maskuliinsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Ei ole kaasa sündinud. Omistatakse väärtus, tähendus kultuuriliselt, sotsiaalselt. 28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed Vastus: 29. Sooline sotsialiseerimine Vastus: 30.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke Vastus: Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sotsiaalseteks
7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja
Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid Austria, Iisrael, Uus-Meremaa, Taani Filipiinid, Mehhiko, Maskuliinsus/feminiinsus Soorollide mõju minimaalne Soorollidel on suur mõju Eraelu ja tööelu hoitakse lahus Organisatsioonid võivad sekkuda inimeste eraellu Rohkem naisi juhtivatel kohtadel Vähem naisi juhtivatel kohtadel Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja
annaabi.ee 
